Legislator Case Law & Legislation
2-25-9033/15 AI generated

2-25-9033/15 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-25-9033/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja Q.G pankrot 27.08.2025 kell 11.30 ja algatada Q.G kohustustest vabastamise Nimetada Q.G pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kristo Teder (Maria Mägi

Legislator headnote

AI generated

2-25-9033/15 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Kuulutada välja Q.G pankrot 27.08.2025 kell 11.30 ja algatada Q.G kohustustest vabastamise Nimetada Q.G pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kristo Teder (Maria Mägi

Keywords

AI generated
financial hardship childcare allowance financial assistance social assistance costs living expenses loss of financial support
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Kohtujurist

Triin Saluorg

Kohtuasja number

2-25-9033

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2025, Paide

Kohtuasi

Q.G maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: Q.G (isikukood XXX )

Võlgniku usaldusisik: Kristo Teder (XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja Q.G pankrot 27.08.2025 kell 11.30 ja algatada Q.G kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Nimetada Q.G pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kristo Teder (Maria Mägi

Advokaadibüroo OÜ, XXX, e-post XXX).

3. Määrata Q.G võlausaldajate esimene üldkoosolek 16.09.2025 kell 10.00 Pärnu Maakohtu

Paide kohtumajas XXX, saal nr 2.

4. Kohustada võlgniku Q.G ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta 16.09.2025 kell 10.00 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas XXX, saal nr 2.

Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist

või aresti kuni kolmeks kuuks. Q.G ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning

enne vande andmist Eestist lahkuda.

5. Pankrotimenetluse lõpuni täidab Q.G kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku

ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande

27. augustiks, esimene aruanne esitada 27.08.2026.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude

tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. Q.G võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,

alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja

kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Jätta menetluskulud võlgniku Q.G kanda ning anda Q.G-le menetlusabi usaldusisiku tasu

osaliseks hüvitamiseks.

14. Määrata usaldusisiku Kristo Tederi tasuks 715 eurot, millele lisandun käibemaks 171,60,

kokku 886,60 eurot, millest 450,12 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest ning 436,48 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks Q.G pankrotivara

arvelt. Summad tuleb kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 11455318)

arvelduskontole nr XXX Swedbank, mille kaudu usaldusisik Kristo Teder tegutseb.

15. Võlgnik Q.G on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:

15.1.

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;

15.2.

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara,

15.3.

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

16. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

17. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

18. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse

tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja

vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja.

Asjaolud

Q.G (avaldaja, võlgnik) esitas 10.06.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Kohus võttis 18.07.2025 maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks

Kristo Tederi.

08.08.2025 esitas usaldusisik kohtule aruande, milles leidis, et maksejõuetusavaldus tuleb

rahuldada ning kuulutada välja Q.G pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada

võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorras ajutine. Võlgnikul

puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul

kohustusi teadaolevalt summas 9699 euro ulatuses. Võlgniku selgituse kohaselt on ta hetkel töötu

ja otsib tööd. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last 10-aastane tütar ja 8-aastane poeg. Ainsaks

sissetulekuks on töötukassa toetus, peretoetus kahele lapsele ja Türi Vallavalitsuse poolt makstav

toimetulekutoetus. Laste isa hetkel elatisraha ei maksa, selle nõudmisega hakkab võlgnik

tegelema. Seega asub usaldusisik käesoleval hetkel seisukohale, et võlgnikul puudub igasugune

vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid

võlgnevused ja raskused laenude tasumisel seoses elukoha vahetusega ja laste isa juurest

lahkumisega ning ajutiselt turvakodus elamisega. Pere toetusel leidis võlgnik uue elukoha xxx

vallas. Eelkõige elukoha vahetusega seoses on võlgnik töötuna arvel ja otsib tööd. Usaldusisik

nõustub võlgniku selgitustega makseraskute tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse

väljakuulutamine on ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab

võimaluse kõikide võlausaldajate nõuete täitmiseks. Võlgnikul on võimalus leida töö ja hakata

võimaluste piires töötasust kinnipidamisi tegema ja oma kohustusi tasuma. Usaldusisik ei

tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda alust jätta kohustustest

vabastamise menetlust algatamata. Võlgniku keskmised sissetulekud on umbes 1207,48 eurot

kuus ning keskmised kulutused on umbes 1210 eurot kuus. Võlgniku Swedbank AS

arvelduskonto XXX saldo seisuga 08.08.2025 oli 174,84 eurot. Võlgnik omab arvelduskontosid

ka AS LHV Pangas ning AS SEB Pangas, mida aktiivselt ei kasuta. Transpordiameti andmetel

registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette

võlgnikule ei kuulu. Vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega

laevu ja jette nimetatud isiku nimele käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole. Vastavalt

Äriregistris toodud andmetele võlgnikul seosed äriühingutega puuduvad, vastavalt

Kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Usaldusisiku hinnangul võlgnikul

puudub piisav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku vara väärtus on raha

arvelduskontol 174,84 eurot. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 9699,65 eurot,

täpsemad kohustused saavad selguda pankrotimenetluse käigus nõuete tunnustamise menetluses.

Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu.

Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimise, seega tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud

korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1

kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt

pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse.

Usaldusisiku aruande kohaselt Q.G-l puudub vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste

mahtu märkimisväärses ulatuses. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 9699,65

euro ulatuses. Usaldusisik on seisukohal, et Q.G on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnik Q.G on maksejõuetu

ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei

esine.

Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning

õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Usaldusisik Kristo Teder on kohtule esitanud nõusoleku määrata end võlgniku Q.G

pankrotihalduriks ning on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Kristo Teder on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks

ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku Q.G pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Kristo Teder ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.

PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra

vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast

pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse.

Võlgnik Q.G on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45

lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja.

Pankrotihaldur Kristo Teder andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja

pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnik on kohtule

kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Kristo Tederi määramisega usaldusisikuks.

Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kristo Teder on vajalike erialaste teadmistega ning

kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning

vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus

kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku

taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara

või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §

29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu

ülemmäär 177,2 eurot. Usaldusisik taotles tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 130 eurot

tunnis.

Usaldusisik palub tasuks määrata 715 eurot, arvestusega 5,5 tundi, hinnaga 130 eurot tunnis,

käibemaks lisandub 171,60 eurot, kokku 886,60 eurot.

Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS §

183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest ning ülejäänud tasu välja mõista

võlgnikult.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot on kooskõlas seaduses sätestatud ülempiiriga, ning on kooskõlas

täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri

tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

2025 on kuupalga alammääraks 886 eurot, millest 1/5 on 177,2 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku

maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks

väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise

halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Kristo Teder tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi ettevõtte Maria Mägi

Advokaadibüroo OÜ mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu

määratakse ettevõttele ja ettevõte on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi.

Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik

pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 450,12

eurot, sisaldab käibemaksu, menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu

summas 436,46 eurot (sh käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS

§ 59 lg 9 alusel summas välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise kord

FiMS § 18 lg 10 kohaselt maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6

kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

FiMS § 54 lg 11 kohaselt usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta

tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik