2-25-9033/15 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja Q.G pankrot 27.08.2025 kell 11.30 ja algatada Q.G kohustustest vabastamise Nimetada Q.G pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kristo Teder (Maria Mägi
Legislator headnote
AI generated2-25-9033/15 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: Kuulutada välja Q.G pankrot 27.08.2025 kell 11.30 ja algatada Q.G kohustustest vabastamise Nimetada Q.G pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kristo Teder (Maria Mägi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Nele Seping
Kohtujurist
Triin Saluorg
Kohtuasja number
2-25-9033
Määruse tegemise aeg ja koht
26.08.2025, Paide
Kohtuasi
Q.G maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik: Q.G (isikukood XXX )
Võlgniku usaldusisik: Kristo Teder (XXX)
RESOLUTSIOON
1. Kuulutada välja Q.G pankrot 27.08.2025 kell 11.30 ja algatada Q.G kohustustest vabastamise
menetlus.
2. Nimetada Q.G pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Kristo Teder (Maria Mägi
Advokaadibüroo OÜ, XXX, e-post XXX).
3. Määrata Q.G võlausaldajate esimene üldkoosolek 16.09.2025 kell 10.00 Pärnu Maakohtu
Paide kohtumajas XXX, saal nr 2.
4. Kohustada võlgniku Q.G ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või
kutsetegevuse kohta 16.09.2025 kell 10.00 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas XXX, saal nr 2.
Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist
või aresti kuni kolmeks kuuks. Q.G ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning
enne vande andmist Eestist lahkuda.
5. Pankrotimenetluse lõpuni täidab Q.G kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku
ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise
menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku
ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande
27. augustiks, esimene aruanne esitada 27.08.2026.
6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas
need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet
võlgniku varale.
7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise
kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja
kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri
kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude
tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg
ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8. Q.G võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti
väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude
täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid
avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,
alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud
pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise
tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude
esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja
kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue
võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt
esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist
võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri
nõusolekuta.
10. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
11. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.
12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13. Jätta menetluskulud võlgniku Q.G kanda ning anda Q.G-le menetlusabi usaldusisiku tasu
osaliseks hüvitamiseks.
14. Määrata usaldusisiku Kristo Tederi tasuks 715 eurot, millele lisandun käibemaks 171,60,
kokku 886,60 eurot, millest 450,12 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti
Vabariigi vahenditest ning 436,48 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks Q.G pankrotivara
arvelt. Summad tuleb kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 11455318)
arvelduskontole nr XXX Swedbank, mille kaudu usaldusisik Kristo Teder tegutseb.
15. Võlgnik Q.G on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel:
15.1.
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda
otsima;
15.2.
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte
varjama saadud tulusid ning vara,
15.3.
samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
16. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,
tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule
täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus
võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat
menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
17. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
18. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse
tegemiseks.
Edasikaebamise kord
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva
kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja
vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või
võlausaldaja.
Asjaolud
Q.G (avaldaja, võlgnik) esitas 10.06.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,
milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
Kohus võttis 18.07.2025 maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks
Kristo Tederi.
08.08.2025 esitas usaldusisik kohtule aruande, milles leidis, et maksejõuetusavaldus tuleb
rahuldada ning kuulutada välja Q.G pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada
võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorras ajutine. Võlgnikul
puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul
kohustusi teadaolevalt summas 9699 euro ulatuses. Võlgniku selgituse kohaselt on ta hetkel töötu
ja otsib tööd. Võlgniku ülalpidamisel on kaks last 10-aastane tütar ja 8-aastane poeg. Ainsaks
sissetulekuks on töötukassa toetus, peretoetus kahele lapsele ja Türi Vallavalitsuse poolt makstav
toimetulekutoetus. Laste isa hetkel elatisraha ei maksa, selle nõudmisega hakkab võlgnik
tegelema. Seega asub usaldusisik käesoleval hetkel seisukohale, et võlgnikul puudub igasugune
vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid
võlgnevused ja raskused laenude tasumisel seoses elukoha vahetusega ja laste isa juurest
lahkumisega ning ajutiselt turvakodus elamisega. Pere toetusel leidis võlgnik uue elukoha xxx
vallas. Eelkõige elukoha vahetusega seoses on võlgnik töötuna arvel ja otsib tööd. Usaldusisik
nõustub võlgniku selgitustega makseraskute tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse
väljakuulutamine on ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab
võimaluse kõikide võlausaldajate nõuete täitmiseks. Võlgnikul on võimalus leida töö ja hakata
võimaluste piires töötasust kinnipidamisi tegema ja oma kohustusi tasuma. Usaldusisik ei
tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda alust jätta kohustustest
vabastamise menetlust algatamata. Võlgniku keskmised sissetulekud on umbes 1207,48 eurot
kuus ning keskmised kulutused on umbes 1210 eurot kuus. Võlgniku Swedbank AS
arvelduskonto XXX saldo seisuga 08.08.2025 oli 174,84 eurot. Võlgnik omab arvelduskontosid
ka AS LHV Pangas ning AS SEB Pangas, mida aktiivselt ei kasuta. Transpordiameti andmetel
registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette
võlgnikule ei kuulu. Vastutava kasutajana sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega
laevu ja jette nimetatud isiku nimele käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole. Vastavalt
Äriregistris toodud andmetele võlgnikul seosed äriühingutega puuduvad, vastavalt
Kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Usaldusisiku hinnangul võlgnikul
puudub piisav vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku vara väärtus on raha
arvelduskontol 174,84 eurot. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 9699,65 eurot,
täpsemad kohustused saavad selguda pankrotimenetluse käigus nõuete tunnustamise menetluses.
Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu.
Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse
läbiviimise, seega tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest
vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Pankroti väljakuulutamine
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku
pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud
korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1
kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt
pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule.
PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks
muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus
menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,
kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest
vabastamise menetluse.
Usaldusisiku aruande kohaselt Q.G-l puudub vara, mille arvelt saaks vähendada kohustuste
mahtu märkimisväärses ulatuses. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 9699,65
euro ulatuses. Usaldusisik on seisukohal, et Q.G on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada
võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine.
Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnik Q.G on maksejõuetu
ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei
esine.
Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega
(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning
õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse
täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).
PankrS § 31 lg 6 kohaselt, pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese
üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse
jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude
kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad
need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
Usaldusisik Kristo Teder on kohtule esitanud nõusoleku määrata end võlgniku Q.G
pankrotihalduriks ning on kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on
seisukohal, et pankrotihaldur Kristo Teder on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks
ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause
kohaselt.
Kohus kuulutab võlgniku Q.G pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku
ülesannetes Kristo Teder ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.
PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et
kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt
õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra
vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 88 lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast
pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse
täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud
täitmise viisi ja korda.
Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate
väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud
kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek
võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete
esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg
ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus
menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,
kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest
vabastamise menetluse.
Võlgnik Q.G on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45
lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule
tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui
kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti
väljakuulutamisega.
FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid
pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku
kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub
kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus
nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole
kantud usaldusisikute nimekirja.
Pankrotihaldur Kristo Teder andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja
pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnik on kohtule
kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Kristo Tederi määramisega usaldusisikuks.
Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Kristo Teder on vajalike erialaste teadmistega ning
kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik
kohtule igal aastal aruande.
Kohus selgitab võlgnikule järgmist:
Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse
vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest
vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).
Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama
kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning
vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,
tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille
möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust
pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest
(FiMS § 49 lg 9).
Menetluskulud
FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse
läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses
ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule
tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab
usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö
mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu
arvestuse (FiMS § 54 lg 4).
Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise
määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus
kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku
taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara
või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.
PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks
ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised
kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §
29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu
ülemmäär 177,2 eurot. Usaldusisik taotles tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 130 eurot
tunnis.
Usaldusisik palub tasuks määrata 715 eurot, arvestusega 5,5 tundi, hinnaga 130 eurot tunnis,
käibemaks lisandub 171,60 eurot, kokku 886,60 eurot.
Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS §
183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest ning ülejäänud tasu välja mõista
võlgnikult.
Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja
põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.
Tunnitasu määr 130 eurot on kooskõlas seaduses sätestatud ülempiiriga, ning on kooskõlas
täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu
pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus
lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks
väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,
kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri
tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5
alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja
arvatud käibemaks).
2025 on kuupalga alammääraks 886 eurot, millest 1/5 on 177,2 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku
maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks
väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise
halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud
käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.
Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
Kristo Teder tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi ettevõtte Maria Mägi
Advokaadibüroo OÜ mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu
määratakse ettevõttele ja ettevõte on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks
käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi.
Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik
pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 450,12
eurot, sisaldab käibemaksu, menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu
summas 436,46 eurot (sh käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS
§ 59 lg 9 alusel summas välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu
usaldusisik tegutseb.
Edasikaebamise kord
FiMS § 18 lg 10 kohaselt maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib
võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6
kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.
FiMS § 54 lg 11 kohaselt usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta
tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Nele Seping
kohtunik