2-24-18831/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 26. august 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-24-18831

Tsiviilasi

KAKSIKVARA OÜ hagi OÜ Bronx Wood ja K. K.

vastu 60 000 euro suuruse põhivõla, 431 euro 34 sendi

suuruse intressi ja 53 998 euro suuruse viivise

saamiseks

Hagi hind

114 429 eurot 34 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja KAKSIKVARA OÜ (registrikood 11137959,

asukoht Kaunase pst 72, 50706 Tallinn), lepinguline

esindaja Agu Eichenbaum (e-post info@eichenbaum.ee)

Kostja OÜ Bronx Wood (registrikood 10816623, asukoht

Savi tn 27, Tartu linn, Tartu Maakond e-post

bronxwoodgrupp@gmail.com), seaduslik esindaja juhatuse

liige K. K.

Kostja K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaksikvara OÜ 12.12.2024 hagi K. K. ja OÜ Bronx Wood vastu 114 429

euro 34 sendi saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Mõista OÜ-lt Bronx Wood ja K. K. solidaarselt Kaksikvara OÜ kasuks välja 114 429

eurot 34 senti, mis hõlmab:



30.06.2023 sõlmitud laenulepingust nr 230630 tulenevat põhivõlga 48 000 eurot

ja viivist 41 999 eurot ning



23.10.2023 sõlmitud laenulepingust nr 231023 tulenevat põhivõlga 12 000 eurot,

intressi 431 eurot 34 senti ja viivist 11 999 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt OÜ Bronx Wood ja K. K. kanda. Mõista OÜ-lt Bronx

Wood ja K. K. solidaarselt Kaksikvara OÜ kasuks välja menetluskulud 2300 eurot

(km-ta).

4. Mõista OÜ-lt Bronx Wood ja K. K. solidaarselt Kaksikvara OÜ kasuks välja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt (2300 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

5. Kohustada OÜ-d Bronx Wood ja K. K. tasuma väljamõistetud summad Kaksikvara

OÜ arveldusarvele nr EE177700771002325626 (LHV Pank), märkides makse selgitusse

võlgniku nime, isikukoodi/registrikoodi ja tsiviilasja numbri.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse

peale kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte

rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile

tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kajale tuleb lisada

nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt

menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud

toimingu tegemata jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja

kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab

kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega

seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KAKSIKVARA OÜ (hageja) esitas 12.12.2024 OÜ Bronx Wood (kostja I) ja kostja I juhatuse

liikme K. K. (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista

114 429 eurot 34 senti. Hageja nõuded kostjate vastu tulenvad kahest laenulepingust. Hageja

palub kostjatelt välja mõista 30.06.2023 laenulepingust nr XXX (laenuleping I) tuleneva

põhivõla 48 000 eurot ja viivise 41 999 eurot. Teiseks palub hageja kostjatelt välja mõista

23.10.2023 laenulepingust nr XXX (laenuleping II) tuleneva põhivõla 12 000 eurot, intressi 431

eurot 34 senti ja viivise 11 999 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga I kaks laenulepingut. Kostja I sai laenulepingu I

kohaselt laenu 42 000 eurot. Intressimäär oli 24% aastas ja viivis 1% päevas. Laen tuli tagastada

kolme võrdse 3000 euro suuruse osamaksena 30.06.2023, 28.07.2023, 25.08.2023, viimane 33

000 euro suurune osamakse tuli teha 22.09.2023. Laenulepingu I p-s 5 oli sätestatud, et kostja I

vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga ja kostja II isikliku

varaga.

Kostja I rikkus laenulepingust I tulenevaid kohustusi, sest ta ei tasunud tähtaegselt osamakseid.

Pooled sõlmisid 24.10.2023 laenulepingu I muutmise lepingu, milles leppisid kokku, et hiljemalt

24.11.2023 tuleb tagasi maksta 48 000 eurot. Ka neid kohustusi ei täidetud.

Kostja I sai hagejalt laenulepingu II kohaselt täiendavalt laenu 12 000 eurot. Intressimäär oli

24% aastas ja viivis 1% päevas. Laen tuli tagastada kahe osamaksena 20.11.2023 1000 eurot ja

18.12.2023 11 000 eurot. Laenulepingu I p-s 5 oli sätestatud, et kostja I vastutab lepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga ja kostja II isikliku varaga. Kostja I ei

tasunud laenu osamakseid. Ka kostja II ei ole laenu tagasi maksnud. Hageja on püüdnud

kostjatega kohtuväliselt kontakti saada, kuid see ei ole õnnestunud.

Laenulepingu I järgi on põhivõlg 48 000 eurot ning põhinõudeni vähendatud viivis 41 999 eurot.

Laenulepingu II järgi on põhivõlg 12 000 eurot, millele lisaks palub hageja kostjatelt välja

mõista intress 431 eurot 34 senti ning põhivõlani vähendatud viivist 11 999 eurot. Kogu nõue

kokku on 114 429 eurot 34 senti.

2. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise taotluse, milles palus seada kostjale I

kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga 13941502 114 000 euro suurune kohtulik hüpoteek

ning kostjale I kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga 20779550 114 000 euro suurune

kohtulik hüpoteek. Hageja palus vabastada end tagatise tasumisest.

2.1. Tartu Maakohus rahuldas 13.12.2024 määrusega hageja taotluse hagi tagamise tagatisest

vabastamiseks osaliselt ning määras, et hagejal on võimalik tasuda hagi tagamise tagatisena 5721

eurot kolme võrdse osamaksena, millest esimene osamakse 1907 eurot tuleb tasuda 15 päeva

jooksul alates 13.12.2024 määruse kättesaamisest, teine osamakse 1907 eurot hiljemalt

15.01.2025 ja kolmas osamakse 1907 eurot hiljemalt 15.02.2025. Kohus hoiatas, et kui hageja ei

tasu tähtpäevaks esimest osamakset, jätab kohus hagi tagamata ning kui hageja jätab pärast hagi

tagamist tasumata järgmised osamaksed, tühistab kohus hagi tagamise.

2.2. Kohus jättis 31.12.2024 määrusega hagi tagamise taotluse TsMS § 383 lg 2 ja § 384 lg 2

kohaselt rahuldamata, sest hageja ei tasunud kohtu määratud tähtpäevaks hagi tagamise tagatise

esimest osamakset.

3. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse 07.01.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjatele

tähtaja hagile vastamiseks. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue kostjale II kätte toimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 14.01.2025 ja

kostjale I avaliku e-toimiku kaudu 29.01.2025. Kostjad ei vastanud tähtaegselt hagiavaldusele.

3.1. Tartu Maakohus võttis 15.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-589 menetlusse kostja I

vastu esitatud pankrotiavalduse. Tartu Maakohus määras 15.01.2025 määrusega kostjale I ajutise

pankrotihalduri ja keelas kostjal I käsutada endale kuuluvaid esemeid ajutise halduri

nõusolekuta.

Tartu Maakohus jättis 25.06.2025 määrusega pankrotiavalduse rahuldamata ega kuulutanud välja

kostja I pankrotti. Kohus leidis, et kostja I ei ole maksejõuetu, sest bilansis kajastatud vara

väärtus ületab oluliselt kostja I kohustusi. Kohus leidis, et aruandes toodud andmetest lähtudes ei

saa asuda seisukohale, et võlgnikul puudub vara sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks.

Asjaolu, et võlgniku varad ei ole kiirelt realiseeritavad ja nõude rahuldamine ei realiseeru

kiiresti, ei tähenda, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. See määrus ei ole jõustunud, sest

võlausaldaja esitas selle määruse peale määruskaebuse.

3.2. Tartu Maakohus võttis 15.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-591 kostja II vastu esitatud

maksejõuetusavalduse menetlusse. Tartu Maakohus peatas 27.01.2025 määrusega kõik kostja II

vastu algatatud täitemenetlused ja muud sundtäitmised kuni kostja II pankroti väljakuulutamiseni

või maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamiseni. Tartu Maakohus nimetas 30.01.2025

määrusega kostjale II usaldusisiku ning märkis, et kostja II vastu algatatud täitemenetlused ja

sundtäitmised on peatunud, kohus keelas kostjal endale kuuluvaid esemeid käsutada.

Tartu Maakohus jättis 30.06.2025 määrusega kostja II vastu esitatud maksejõuetusavalduse läbi

vaatamata, sest kostja II vastu esitatud nõue on pankrotiseaduse § 15 lg 3 p 1 mõttes ebaselge.

See määrus ei ole jõustunud, sest võlausaldaja esitas selle määruse peale määruskaebuse.

3.3. Tartu Maakohus andis käesolevas tsiviilasjas 03.07.2025 kostjatele I ja II täiendava tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohtute Infosüsteemi andmetel said kostjad I ja II

tähtaja andmise määruse kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu kätte samal päeval. Kostjatel tuli

esitada seisukoht hiljemalt 24.07.2025. Kostjad tähtaegselt hagile ei vastanud. Hageja on

taotlenud, et kohus rahuldaks hagi tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtule tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud

faktilised väited omaks võtnud.

5. Kohus märgib, et kohaldab TsMS § 437 lg 6 järgi õigust ise ning kontrollib omal algatusel ka

juhul, kui kostja ei esita selle kohta vastuväidet, millist liiki tehinguga on tegemist ning saab

tuvastada ka omal algatusel tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta. Nii on ka Riigikohus selgitanud, et kohtul on

kohustus õigussuhe kvalifitseerida ning kohus peab tehingu tühisuse aluseid omal algatusel

hindama (RKTKo 14.06.2023, 2-20-14179/52, p 13; RKTKo 17.12.2009 3-2-1-137-09, p 12;

RKTKo 25.02.2009 3-2-1-122-08, p 19).

6. Kohus leiab, et asja lahendamiseks on vajalik õiguslikult kvalifitseerida õigussuhe, mis tekib

poolte vahel tulenevalt laenulepingute I ja II p-st 5, mis sätestab mõlemal juhul, et kostja I

vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga ja kostja II isikliku

varaga. Kohus on seisukohal, et eelkõige võib tegemist olla, kas kostja II kohustusega

ühinemisega VÕS § 178 mõttes või tarbijakäenduslepinguga VÕS §-de 142 ja 143 kohaselt. Kui

tegemist on tarbijakäenduslepinguga, siis see on VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine, kui kokku ei

ole lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

6.1. Hageja on hagiavalduses leidnud, et tegemist on kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg 1

mõttes, sest kostja II sõlmis laenulepingute p-des 5 sisalduva kokkuleppe kostja I juhatuse

liikmena. Riigikohus on leidnud, et kolmanda isiku kaasamine võlasuhtesse võlgniku kõrvale

loob võlausaldaja jaoks täiendava võlaõigusliku tagatise, kohustusega ühinemisel tekib

võlgnikuga VÕS § 178 lg 4 järgi solidaarkohustus (RKTKo 23.03.2006, 3-2-1-8-06, p 13).

Samuti on Riigikohus leidnud, et kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale

kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole praktikas

ebaharilik, see tähendab kohustusega ühinemist VÕS § 178 mõttes (RKTKo 04.03.2015, 3-2-1-

166-14, p 10).

6.2. Kohus märgib, et oluline on tagada, et kohustusega ühinemise regulatsiooni ei kasutataks

füüsiliste isikute kahjuks võimalusena hiilida kõrvale tarbija kaitseks sätestatud imperatiivsest

regulatsioonist. Tarbijakäenduse puhul on selleks VÕS § 143 lg 2, mis näeb ette kohustuse

määrata käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma, või tarbijakrediidilepingu puhul

imperatiivsed tarbijat kaitsvad sätted näiteks VÕS § 4062, § 408, § 409 lg 8, § 414 lg 24, § 4141

lg 2 ja § 415 lg 1 ja § 416 lg 1. Tarbijakäenduslepingu ja kohustusega ühinemise eristamine on

siiski keeruline, nagu on leitud ka õiguskirjanduses.

6.3. Õiguskirjanduses on leitud, et tihti on käenduslepingu ning kohustusega ühinemise

eristamine keeruline (eriti juhtumitel, mil kohustusega ühinetakse tagamise eesmärgil).

Õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas on leitud, et kahtluse korral on kohustusega

ühinemisega tegemist siis, kui kohustusega ühinenud isikul on isiklik (õiguslik või majanduslik)

huvi kohustuse täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Seda tuleb eelkõige jaatada juhul, kui

kohustuse nõuetekohasest täitmisest sõltub kohustusega ühineda sooviva isiku poolt teatava hüve

omandamine või temapoolne võime oluliselt mõjutada omandatud hüve kasutamist. Tuginemaks

kohustusega ühinemisele, peab isik suutma tõendada kohustusega ühineja poolt vastava hüve

omandamist või olulist mõju hüve edasise kasutamise osas. Käenduse puhul puudub samuti

tavapärasele kohustusega ühinemisele omane isiklik (õiguslik või majanduslik) huvi ning isik

tagab võlgniku kohustust üldjuhul isikliku sideme tõttu (RKTKo 23.03.2006, 3-2-1-8-06, p 13).

7. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole laenulepingute I ja II p-st 5 tulenev kokkulepe

tarbijakäendusleping, vaid see tuleb kvalifitseerida kohustusega ühinemiseks VÕS § 178 lg 1

mõttes, mis sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue

võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kostja II ei ole kostja juhatuse

liikmena kõrvalseisva tagatise andja rollis, kes oleks andnud tagatise olukorras, kus tal endal

puuduks isiklik või majanduslik huvi laenu saamise vastu ning ta oleks kohustust taganud üksnes

isikliku sideme tõttu. Kohus leiab, et kostja II ühines kostja I laenulepingustest I ja II tulenevate

kohustustega, sest tal oli ainuosaniku ja juhatuse liikmena isiklik ja majanduslik huvi saada

hagejalt äritegevuse jaoks laenu. Eeltoodut arvestades ei ole hageja nõue kostja II vastu alusetu,

õigussuhe tuleb kvalifitseerida kohustusega ühinemiseks ning tühisuse aluseid ei esine. Hageja

on vähendanud ka viivisenõuet põhinõude summani.

8. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus rahuldada

hagi hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostjad jätavad

tähtaegselt vastamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses.

9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda ning määrab

TsMS § 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud

kostjatelt välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu 2100 eurot ning

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud tunnihinnaga 120 eurot.

9.1. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 kohaselt kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud

vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude

kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude

suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale

kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti

kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda

(RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

9.2. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2300 eurot (km-ta),

millest 2100 eurot on riigilõiv ja 200 eurot tasu hagiavalduse koostamisel kahe töötunni eest.

Kohus märgib, et riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus

tuleneb seadusest. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide

sisu arvestades on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr

tüüphagi eest 100 eurot. Hageja ei ole TsMS § 174 lg 10 järgi kinnitanud menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt ka kostja taotluse mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin