2-23-8305/15 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26. august 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-8305

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

7576,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

Hageja lepinguline esindaja XX

Kostja XX (isikukood XXX)

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas

3332,38 eurot ja alates 27.05.2025 viivis põhivõla summalt 3084,63 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (3084,63 eurot) tasumiseni, kuid kokku

mitte rohkem kui 3084,63 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja edasiulatuvalt alates kohtuotsuse

tegemisest tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg kokku 1291,74 eurot osamaksetena

alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt:

10.09.2025 92.26 eurot

10.10.2025 92.26 eurot

10.11.2025 92.26 eurot

10.12.2025 92.26 eurot

12.01.2026 92.26 eurot

10.02.2026 92.26 eurot

10.03.2026 92.26 eurot

10.04.2026 92.26 eurot

11.05.2026 92.26 eurot

10.06.2026 92.26 eurot

10.07.2026 92.26 eurot

10.08.2026 92.26 eurot

10.09.2026 92.26 eurot

12.10.2026 92.30 eurot

4. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja otsuse resolutsioonis p 3

märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates summade sissenõutavaks muutumisest kuni

põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1291,74 eurot.

5. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2 – 4

nimetamata osas rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud 67,65% ulatuses XX kanda ja 32,35% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Vajadusel toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte

avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja 11.10.202 tarbijakrediidilepingu nr CL-

EEC-21014295, mille alusel on kostjale väljastatud krediit summas 5 620 eurot. Kostja kohustus

laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.11.2021 summas 151,93 eurot

kuni viimase osamakseni 12.10.2026 summas 151,88 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli

lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises

lepingu haldustasus 2,50 eurot kuus, lepingu sõlmimise tasu oli 84,30 eurot. Lepingujärgne krediidi

kulukuse määr on 23,99% aastas ja krediidi kogukulu 9115,75 eurot.

2. Kostja tasus osamakseid kuni 11.04.2022, mida Bigbank AS arvestas maksegraafikujärgsete

osamaksete katteks. Kostja rikkus lepingutingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 10.05.2022

osamaksest. Bigbank AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.08.2022, andes kostjale eelnevalt

14-päevase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

3. Hageja laenulepingust tuleneva põhinõude suurus on 5272,91 eurot, intressinõude suurus on

360,32 eurot, lepingu haldustasu nõude suurus on 10,42 eurot, viivisenõude suurus on 848,07 eurot

ja sissenõudekulude suurus on 35 eurot. Samuti taotles hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise

ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 5272,91 eurolt alates 08.06.2023

kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2 (5)

4. Kohus võttis hagi menetlusse 03.10.2023 ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks 14 päeva

kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagi menetlusse

võtmise määruse kostjale e-posti teel kätte 27.10.2023. Hagile vastamise tähtaeg saabus seega

10.11.2023. Kostja ei esitanud hagivastust.

5. 26.03.2024 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata, leides, et esialgne võlausaldaja

rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus hagi

rahuldada põhivõlgnevuse osas summas 4624,12 eurot ja viivise osas põhivõlgnevuselt alates

08.06.2023 19,90% aastas. Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2025 otsusega tühistati Pärnu

Maakohtu 26.03.2024 otsus osas, millega maakohus jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12

eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 08.06.2023 19,90% aastas ning asi saadeti vaidlustatud

osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leidis, et kuigi esialgne

võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hagejale anda võimalus

ümberarvestuse esitamiseks.

6. 26.05.2025 esitas hageja kohtule ümberarvestuse, milles palub kostjalt välja mõista Bigbank AS

ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-21014295 tuleneva

põhivõlgnevuse 4624,12 eurot selliselt, et mõista kostjalt välja ümberarvestuse esitamise seisuga

(s.o seisuga 26.05.2025) sissenõutavaks muutunud põhinõude 3055,60 eurot ja osamaksetena

tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 1568,52 eurot, viivise põhivõlalt 19,90% aastas,

kuid kokku mitte enam kui põhivõla ulatuses selliselt, et põhivõlalt summas 3055,60 eurot kuulub

viivis tasumisele alates 27.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

8. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Seega on tegemist kohtu õiguse, mitte kohustusega teha tagaseljaotsus.

Kuigi kostja ei ole käesoleval juhul hagile vastanud, on kohtu hinnangul vajalik teha asjas sisuline

otsus, kuivõrd kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust ex officio, mh

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (Riigikohtu 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098, p

13).

9. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS

§ 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et Bigbank AS ja

3 (5)

kostja sõlmisid 11.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-21014295 (dtl 11-16), mille kohaselt

sai kostja Bigbank AS-ilt laenu 5629 eurot, millest 1539,49 euro ulatuses refinantseeriti TF Bank

AB (publ.) Eesti filiaali laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS

tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks

kvalifitseerimiseks. Hageja on kohtule esitanud tõendi (dtl 55), millest nähtuvalt on Bigbank AS

kostja kontole kandnud laenusumma 3996,21 eurot ning tõendi (dtl 56), millest nähtuvalt on

Bigbank AS kandnud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile 1539,49 eurot. Seega loeb kohus

tõendatuks, et kostja on laenu saanud.

10. Tallinna Ringkonnakohus on 04.08.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-19126 p-s 16 selgitanud, et

tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus lubatud

arvestada viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt. Hageja ülesanne on selgitada

oma nõude arvestust ja koosseisu ning tõendada, et ta ei ole nõudnud viivist hilisema laenulepingu

järgses põhivõlas sisalduvalt refinantseeritud laenulepingu järgselt intressilt ega viiviselt. Kui ta

seda ei tee, ei ole alust viivist välja mõista. Juhul, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks,

mille tulemusena lepitakse mh kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt,

on käsitatav VÕS § 578 lg 1 nõuetele vastava kompromissilepinguna, võib VÕS § 113 lg 6

kohaldamine olla ka välistatud. Kuna lepingust nähtuvalt oli laenulepingu nr CL-EEC-21014295

näol osaliselt, s.o 1539,49 euro ulatuses, tegemist refinantseerimislepinguga, siis palus kohus

hagejal 07.08.2025 kirjaga välja tuua laenulepinguga refinantseeritud nõude koosseisu. Hageja

vastas kohtule 12.08.2025, kuid ei ole vastuses esitanud kohtu nõutud andmeid, vaid on sisuliselt

uuesti esitanud 26.05.2025 menetlusdokumendis välja toodud ümberarvestuse.

11. VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha

kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe

on tühine. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud andmeid refinantseeritud kohustuse koosseisu kohta

ning kohtule ei ole teada, kas refinantseeritud kohustus sisaldas endas lisaks põhivõlale ka intresse

ja viiviseid ning kui sisaldas, siis millises ulatuses, siis asub kohus seisukohale, et laenuleping nr

CL-EEC-21014295 on refinantseeritud kohustust käsitlevate intressi- ja viivisekokkulepete osas

tühine. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS §

85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav

ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Hageja on 26.06.2025 menetlusdokumendis

märkinud, et kokku on kostja teinud laenulepingu nr CL-EEC-21014295 alusel tagasimakseid

summas 911,58 eurot. Kohus leiab, et kuna pooltevaheline leping on refinantseeritud kohustuse

intressi- ja viivisekokkulepete osas tühine ning lisaks on kohtud eelnevalt tuvastanud, et esialgne

võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik maksed lugeda tasutuks

põhivõla katteks.

12. Nõude aluseks olev tarbijakrediidileping oli sõlmitud tähtajaga kuni 12.10.2026 ning kostjal oli

kohustus tasuda igakuiseid osamakseid iga kuu 10. kuupäeval (dtl 11). Hageja selgituste kohaselt

tasus kostja viimase lepingujärgse osamakse 11.04.2022 ning hilisemaid osamakseid enam ei

tasunud. Hageja esitatud ümberarvestusest nähtuvalt ei olnud kostja lepingu ülesütlemise ajaks (s.o

16.08.2022) kolme järjestikuse osamaksega võlgnevuses ja lepingu ülesütlemine on tühine ning

kostja õigus raha kasutamiseks ei ole lõppenud.

13. Kohtule esitatud tõendite (dtl 55 – 56) kohaselt oli väljamakstud laenusummaks 5535,70 eurot

(3996,21 + 1539,49). 26.05.2025 esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid

911,58 euro ulatuses. Hageja selgituste kohaselt on kostjal pärast ümberarvestust kohustus 4624,12

eurot, millest ümberarvestuse esitamise ajaks (s.o seisuga 26.05.2025) oli sissenõutavaks

muutunud 3055,60 eurot. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud ka

osamaksed, mis tulnuks teha ajavahemikul 11.06.2025 – 12.08.2025, kokku 276,78 euro ulatuses.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna kostja pole peale 11.04.2022 laenu tasumiseks ühtki

osamakset teinud, siis puudub alus eeldada, et kostja tulevikus makseid vabatahtlikult ja tähtaegselt

teeks, mistõttu on ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla väljamõistmine põhjendatud.

4 (5)

14. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud põhivõla 3332,38 eurot (3055,60 + 276,78). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 1291,74 euro ulatuses osamaksetena.

15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna

lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei pea kohus

põhjendatuks viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 19,90% aastas, vaid leiab, et hagejal on

õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd hageja ei esitanud

kohtule andmeid refinantseeritud kohustuste koosseisu kohta ja refinantseeritud kohustuste (s.o

1539,49 eurot) osas on viivisekokkulepe tühine, siis kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele viivis põhivõla summalt 3084,63 eurot (4624,12 – 1539,49) alates 27.05.2025

kuni põhivõla tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 3084,63 eurot.

16. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

17. Kuna kohus rahuldas hagi 67,65% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja

kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 32,35% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

5 (5)