2-23-11060/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja Invest in OÜ ning A ja B (edaspidi nimetatud eraldi pool ja koos Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kompromissilepingu sõlmimisel tasub
Legislator headnote
AI generated2-23-11060/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja Invest in OÜ ning A ja B (edaspidi nimetatud eraldi pool ja koos Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kompromissilepingu sõlmimisel tasub
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Määruse tegemise aeg ja koht
26. august 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-11060
Kohtuasi
Invest in OÜ hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja
sõiduki väljanõudmiseks A ja B valdusest
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Invest in OÜ (registrikood 12209917),
lepinguline esindaja Aivira Kollamaa
Kostja I: A (isikukood XXX)
Kostja II: B (isikukood XXX)
Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel
Mällas
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 17.04.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-23-11060.
2. Kinnitada hageja Invest in OÜ ning A ja B (edaspidi nimetatud eraldi pool ja koos
pooled) vaheline kompromiss järgmiselt:
2.1. Pooled kinnitavad, et hagejal puuduvad kostjate vastu mistahes nõuded
kompromissi sõlmimise ajal.
2.2. Pooled on sõlminud kokkuleppe käesoleva tsiviilvaidluse lõpetamiseks
vastastikuste järeleandmiste teel lõpliku ja siduva kompromissiga, millega seoses
soovivad pooled lõpetada käesolevas asjas vaidluse ja välistada kõik edasised
tsiviilvaidlused.
2.3. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kompromissilepingu sõlmimisel tasub
hageja kostjate menetluskulud summas 640,50 eurot ning ülejäänud poolte
menetluskulud sh võimalikud kohtuvälised kulud, aga ka igasugused muud
kulud, jäävad menetlusosaliste endi kanda ning pooled kinnitavad, et neil
puuduvad mistahes otsesed või kaudsed rahalised või mitterahalised nõuded või
pretensioonid teineteise suhtes seoses käesolevas tsiviilvaidluses või mõnes muus
tsiviilasjas või siis muus asjas kantud kuludega (sh menetluskuludega).
2.4. Kostjate menetluskulud summas 640,50 eurot kanda Advokaadibüroo LEXIT
OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXX.
2.5. Leping jõustub selle allkirjastamise hetkest mõlema poole poolt.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-23-11060 seoses kompromissi kinnitamisega.
2-23-11060
4. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Jätta
menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
5. Rahuldada osaliselt hageja taotlus poole riigilõivust tagastamiseks ja tagastada
kompromissimääruse jõustumisel hagejale hagiavalduse nõudelt ½ riigilõivust ehk
280 eurot hageja Invest in OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXX, Pank: Revolut,
selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-23-11060“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD
Harju Maakohtu menetluses on Invest in OÜ hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja sõiduki
väljanõudmiseks A ja Bi valdusest.
Harju Maakohus jättis 17.04.2025 otsusega hagi rahuldamata, kuid enne otsuse jõustumist
esitasid pooled 09.05.2025 kohtule kompromisslepingu, milles palusid kompromiss kinnitada
ja lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissi kinnitamisega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni
hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4
sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja
kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on
vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui
kompromissi ei ole võimalik täita.
Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus
tsiviilasjas nr 2-23-11060 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432
sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik
uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid
asjaolusid. Kompromisslepingu sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku
mistahes viisil avalikku huvi. Kompromissleping on selge ja täidetav ning vastab TsMS § 430
lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega ja TsMS § 431 lg 2 teise lause
alusel tühistab kohus 17.04.2025 tehtud otsuse.
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti
pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui
menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,
kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu
2(3)
2-23-11060
kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Täitemenetluse seadustiku § 2
lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus
on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei ole
kompromissimäärus edasikaevatav.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi
sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud
teisiti.
Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb
menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 3 vastavalt poolte kokkuleppele.
Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetlusosalistele
hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks
määramata.
TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või
hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab
riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,
kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja
toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtule hagiavalduse
esitamisel riigilõivu 560 eurot ja hagi tagamise taotluselt – 70 eurot.
Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema hagilt tasutud riigilõivu tagastamist
summas 280 eurot.
Harju Maakohtu 04.08.2023 määrusega oli hageja hagi tagamise taotlus jäetud rahuldamata.
Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise korral ei kuulu riigilõiv tagastamisele.
Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada osaliselt
ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Kama
kohtunik
3(3)