3-24-1868/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1868

Haldusasi

X.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2024 otsuse,

23.05.2024 vaideotsuse ja 30.05.2024 otsuse

tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata avaldused

soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja X.P

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle

Magnus

Kolmas isik P.C

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.P apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.P apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 otsus Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2024

otsust nr 1010547-3 ja 23.05.2024 vaideotsust nr 5.2-3/9427-3 puudutavas osas.

3. Rahuldada X.P kaebus osaliselt. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 20.02.2024 otsus

nr 1010547-3 ja 23.05.2024 vaideotsus nr 5.2-3/9427-3. Kohustada

Sotsiaalkindlustusametit vaatama X.P avaldused soodustingimustel vanaduspensioni

saamiseks uuesti läbi.

4. Sotsiaalkindlustusameti 30.05.2024 otsust nr 1010547-4 ja menetluskulude jaotust

puudutavas osas jätta Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 otsus muutmata.

5. Tagastada X.P-le 05.12.2024 tasutud riigilõiv 20 eurot.

6. Apellatsioonimenetluse menetluskulu jätta menetlusosaliste endi kanda.

7. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja ja kolmanda isiku nimed, samuti laste nimed ja

sünniajad tähemärgiga.

3-24-1868

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.09.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.P esitas 13.01.2022 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) avalduse riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 1 alusel soodustingimustel vanaduspensioni

määramiseks alates 23.02.2022. Ta kinnitas, et on kasvatanud lapsi MV (sünd xxx), R X.P-d

(sünd xxx), N X.P-d (sünd xxx), R.M P.C (sünd xxx) ja M.R P.C (sünd xxx) vähemalt

kaheksa aastat. MV, R X.P ja N X.P isale K X.P-le on SKA määranud juba vanaduspensioni

alates 08.07.2014. R.M ja M. R isa P.C esitas 07.02.2022 SKA-le avalduse, mille teatas, et ta

ei loobu soodustingimustel vanaduspensioni õigusest laste ema X.P kasuks.

2. SKA jättis 23.02.2022 otsusega nr 1010547-1 X.P avalduse rahuldamata ning otsustas

talle mitte määrata soodustingimustel vanaduspensioni. SKA jättis 22.07.2022 vaideotsusega

kaebaja vaide rahuldamata. SKA leidis, et nii X.P kui ka P.C vastavad mõlemad

soodustingimustel vanaduspensioni saamise eeldustele, aga ei jõudnud omavahelises

jagamises kokkuleppele, mistõttu puudub alus määrata X.P-le soodustingimustel

vanaduspension alates 23.02.2022.

3. X.P esitas 30.11.2023 SKA-le avalduse määrata soodustingimustel vanaduspension alates

23.08.2023. SKA tunnistas 11.12.2023 otsusega kehtetuks oma 23.02.2022 otsuse alates selle

andmisest ja otsustas mitte määrata kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni alates

23.08.2023. SKA leidis otsuses, et X.P ja P.C on mõlemad kasvatanud viite last vähemalt

kaheksa aastat. Seoses kaebaja 14.12.2023 pöördumisega vaatas SKA kaebaja 30.11.2023

taotluse pensioni saamiseks uuesti läbi. Selle tulemusel tegi SKA 20.02.2024 uue otsuse,

millega: 1) tunnistas kehtetuks 11.12.2023 otsuse osas, millega tunnistati kehtetuks

23.02.2022 otsus; 2) jättis kehtima 23.02.2022 otsuse alates andmisest; 3) uuendas 30.11.2023

esitatud pensioniavalduse menetluse ning täiendas otsuse põhjendusi ja seisukohti; ning 4)

jättis kaebaja 30.11.2023 pensioniavalduse rahuldamata. Kaebaja esitas SKA 20.02.2024

otsuse peale vaide, mille SKA jättis 23.05.2024 otsusega rahuldamata.

4. X.P esitas 21.03.2024 SKA-le uue avalduse soodustingimustel vanaduspensioni

määramiseks alates 23.02.2022. SKA jättis 30.05.2024 otsusega kaebaja avalduse menetluse

uuendamiseks rahuldamata, kuna koos 21.03.2024 avaldusega ei esitatud uusi dokumente.

5. X.P esitas 23.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis

menetlusse nõuetega SKA 20.02.2024 otsuse nr 1010547-3, 23.05.2024 vaideotsuse nr 5.2-

3/9427-3 ja 30.05.2024 otsuse nr 1010547-4 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata

kaebaja avaldused soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks uuesti läbi.

6. Tallinna Halduskohus jättis 06.11.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

2(6)

3-24-1868

Kaebajal on 5 last, kellest kahe lapse isa on P.C . 07.02.2022 teavitas P.C SKA-d sellest, et

ta ei loobu soodustingimustel vanaduspensioni õigusest kaebaja kasuks. P.C ei ole hiljem oma

tahet muutnud. Olukorras, kus teine vanem ei ole loobunud kaebaja kasuks soodustingimustel

vanaduspensioni õiguse kasutamisest seoses kahe ühise lapsega, tuleb RPKS § 10 lg 3

kohaselt need 5 aastat jagada mõlema vanema vahel, s.o kaebajal tekkis õigus

soodustingimustel vanaduspensionile 2,5 aastat enne vanaduspensioniea saabumist ehk

23.08.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X.P palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega rahuldada kaebus.

SKA jättis kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni alusetult määramata. Kahe lapse isa

A. R avalduste arvestamine oli põhjendamatu, sest ta pole oma lapsi 8 aastat kasvatanud.

8. Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

SKA lähtub senisest haldus- ja kohtupraktikast. Riigikohtu erikogu leidis 29.06.2015

määruses asjas nr 3-3-4-3-15, et RPKS § 10 lg-s 3 ja § 24 lg-s 8 nimetatud vaidlus on kahe

füüsilise isiku vaheline sisuline vaidlus, kumb vanematest saab kasutada õigust

soodustingimustel vanaduspensionile ja pensionilisa ning seetõttu kuulub asja lahendamine

tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

leidis 08.11.2017 kohtuotsuses asjas nr 5-17-9, et kohtumenetluses saab lahendada need

vaidlused, kus vanemad leiavad, et üks vanematest ei ole kasvatamiskohustust täitnud. Tartu

Ringkonnakohus leidis 31.08.2023 otsuses asjas nr 3-21-2185, et olukorras, kus üks vanem ei

ole loobunud oma õigusest pensioniõigusliku staaži aastatele ja pensionilisale, kuuluvad need

õigused vanemate vahel võrdselt jagamisele.

9. P.C selgitas, et ta ei ole saanud R.M P.C ja M.R P.C kasvatada vähemalt kaheksa aastat,

kuna suhe laste ema X.P-ga sai enne läbi. Laste ema ei lubanud lapsi külastada ning harva

lubas lapsi isa juurde. Kohtus öeldi elatisevaidluses, et isal on õigus lapsi külastada, aga

ikkagi laste ema suures jaos seda ei lubanud. Kui isa tahtis lapsi näha, siis öeldi

põhimõtteliselt, et kes sa selline oled ja mida sa tahad. Lahkuminekust praeguseni on isa

lastega kohtunud heal juhul paar korda aastas. Kuna laste ema lubas lastega kohtuda harva, ei

näe P.C endal süüd, et pole saanud lapsi kasvatada, ning sooviks ka ise pensionile jäämisel

soodustingimusi kasutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi

ebaõige kohaldamise tõttu ning uue otsusega tuleb kaebus rahuldada (HKMS § 200 p 3).

11. Sotsiaalkindlustusameti otsused on õigusvastased ja rikuvad kaebaja õigusi ning need

tuleb tühistada järgmistel põhjustel.

12. Asjaomased õigusnormid on järgmised.

X.P soovis saada RPKS § 10 lg 1 p 1 alusel soodustingimustel vanaduspensioni alates

23.02.2022. Sel ajal kehtinud RPKS § 10 lg 1 p 1 kohaselt oli õigus soodustingimustel

vanaduspensionile järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks

3(6)

3-24-1868

nõutav pensionistaaž: emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes

on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega

last või viit või enamat last, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. SKA tugines

sellele, et A. R võib olla õigus soodustingimustel vanaduspensionile RPKS § 10 lg 1 p 2

alusel, mis laieneb emale, isale, vanema abikaasale, vanema registreeritud elukaaslasele,

eestkostjale ja hoolduspere vanemale, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, –

kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Alates 01.01.2024 kehtivas sõnastuses on

nendes sätetes sõnad emal ja isal asendatud sõnaga vanemal.

RPKS § 10 lg-d 2 ja 3 sätestasid 23.02.2022 kehtinud redaktsioonis järgmist.

(2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes

õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek

soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise

pensionitaotleja kasuks.

(3) Kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutest ei anna teisele

isikule soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamiseks kirjalikku nõusolekut ja

mõlemal isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, määratakse soodustingimustel

vanaduspension mõlemale, lähtudes iga isiku enda vanaduspensionieast. Käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud aastad, mille võrra on õigus enne

vanaduspensioniikka jõudmist soodustingimustel vanaduspensionile, jaotatakse võrdselt

mõlema isiku vahel.

Alates 01.06.2022 kehtivad RPKS § 10 lg-d 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

(2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku selles,

kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik

nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta.

Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus

soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, ülejäänud

õigustatud isikute vahel võrdselt.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikud soodustingimustel

vanaduspensioni saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi ja mitmel nendest isikutest on

õigus soodustingimustel vanaduspensionile samade laste eest, jaotatakse need aastad, mille

võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist,

õigustatud isikute vahel võrdselt.

13. RPKS § 10 lg 1 p-de 1–3 alusel soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimise

materiaalõiguslikuks eelduseks on muu hulgas asjaolu, et vanem on kolme või enamat last

kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Seega ei piisa selle õiguse tekkimiseks üksnes asjaolust,

et inimesel on kolm või enam last. Ta peab olema neid ka faktiliselt kasvatanud ja seda

vähemalt kaheksa aastat. Seda kinnitab Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2009 otsuses

asjas nr 3-3-1-54-09 (p 16) väljendatud seisukoht, et RPKS § 10 lg 1 p-de 1–3 eesmärk on

väärtustada muu hulgas lasterikkas peres laste kasvatamisse antud panust.

14. Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel

inimesel, reguleerivad soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigust RPKS § 10 lg-d 2 ja

3. Seejuures on oluline, et need sätted kohalduvad üksnes juhul, kui mõlemad inimesed on

samu lapsi kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Kui üks nendest pole lapsi vähemalt kaheksa

4(6)

3-24-1868

aastat kasvatanud, siis on lapsi kasvatanud õigustatud isikul õigus taotleda soodustingimustel

vanaduspensioni RPKS § 10 lg-tes 2 ja 3 toodud erisusi kohaldamata.

15. Riikliku pensioni taotlemise ja määramise üldsätted sisalduvad RPKS 9. peatükis. Nende

kohaselt tehakse pensioni saamiseks vajalikud asjaolud üldjuhul kindlaks pensioni taotleja

esitatud dokumentide ja sotsiaalkaitse infosüsteemi andmete alusel (RPKS § 31 lg-d 2 ja 6,

sotsiaalkaitseministri 12.12.2016 määruse nr 70 § 2 lg-d 3 ja 4, vrd RPKS § 31 v.r kohta ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 18.03.2009 otsus asjas nr 3-3-1-4-09, p 17 kolmas lõik). Siiski

tuleb RPKS § 10 lg 1 alusel soodustingimustel vanaduspensioni taotlemise korral, kui on

võimalik, et õigustatud isikuid võib sama lapse suhtes olla mitu, kohaldada selle küsimuse

lahendamisel osaliselt ka teisi menetlusreegleid. Kehtiv õigus ei näe ette, et teise võimaliku

õigustatud isiku RPKS § 10 lg 2 kohase nõusoleku peab SKA-le esitama pensioni taotleja. Ka

sotsiaalkaitseministri 12.12.2016 määruse nr 70 § 2 ja sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr

59 § 15 lg-d 2 ja 3 reguleerivad nõusoleku esitamist eraldi taotleja poolt dokumentide

esitamise kohustusest, märkides, et nõusolek „esitatakse“ ja teatud juhul seda „ei nõuta“, kuid

need sätted ei täpsusta, kelle poolt. Ringkonnakohus leiab, et seda, kas samade laste suhtes

võib olla ka teisi õigustatud isikuid, tuleb välja uurida SKA-l ning selles osas ei saa pensioni

taotlejal olla sama ulatuslikku tõendamiskoormust nagu muudes küsimustes, kuna see

küsimus puudutab eeskätt teise isiku huve ning pensioni taotlejal ei pruugi olla võimalik

saada teist õigustatud isikut kätte. RPKS § 31 lg 2 kohaselt tuleb pensioniavaldusele kanda

muu hulgas andmed taotleja poolt lapse kasvatamise kohta. Selleks et SKA-l oleks võimalik

veenduda, et pensioni taotlejal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, peab taotleja

esitama omakäelise kinnituse, et ta on kasvatanud lapsi vähemalt 8 aastat (vrd analoogia

alusel sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 § 15 lg 1 p 6). SKA-l on volitused kindlaks

teha teised võimalikud õigustatud isikud, eeskätt andmekogude põhjal. RPKS § 1 lg 2,

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 6 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1

p 3 kohaselt tuleb võimalik teine õigustatud isik SKA-l kaasata küsimuse lahendamiseks

pensioniavalduse menetlusse kolmanda isikuna. SKA-l tuleb anda kolmandale isikule

võimalus sõlmida pensioni taotlejaga RPKS § 10 lg-s 2 sätestatud kokkulepe või taotleda laste

kasvatamise aastaid endale (RPKS § 10 lg 3). Viimasel juhul peab kolmas isik esitama SKA-

le samasuguse omakäelise kinnituse, et ta on kasvatanud lapsi vähemalt 8 aastat. Juhul kui

kolmas isik seda SKA antud tähtajaks ei tee, saab pensioni taotleja kasutada neid aastaid laste

suhtes ise täies ulatuses. Isiku, kes pole lapsi vähemalt kaheksa aastat kasvatanud, keeldumine

anda nõusolekut kasutada neid aastaid teise isiku poolt soodustingimustel vanaduspensioni

taotlemisel, ei takista selle teise isiku pensioniavalduse rahuldamist.

16. Siinses asjas on selgunud, et P.C ei ole kasvatanud X.P-ga ühiseid lapsi R. M P.C ja M R

P.C vähemalt kaheksa aastat. Seda on algusest peale väitnud X.P ning samuti kinnitab seda

üheselt A. R 13.07.2025 avaldus ringkonnakohtule. Asja materjalist ei nähtu, et SKA oleks

haldusmenetluse käigus seda uurinud, ehkki see oli pensioniavalduse õigeks lahendamiseks

oluline asjaolu(RPKS § 1 lg 2, SÜS § 3 lg 6 ja § 7, HMS § 6). SKA ei ole esitanud põhjendusi

ega tõendeid selle kohta, et P.C on kasvatanud R.M P.C ja M.R P.C vähemalt kaheksa aastat.

Seega on kehtiva õigusega vastuolus seisukoht, et P.C vastab soodustingimustel

vanaduspensioni saamise eeldustele. Arvestades laste vanust, ei saanud X.P pensioniavalduse

lahendamise ajal olla olukorda, kus P.C jõuab edaspidi neid veel kasvatada kaheksa aastat

enne nende täisealiseks saamist.

17. Laste kasvatamine on juriidiline fakt, mida on pädev tuvastama SKA pensioniavalduse

lahendamisel. Siinses asjas pole siiski vajalik lähemalt analüüsida, kuidas täpsemalt

lahendada vanemate vaheline vaidlus selle üle, kas last on kasvatatud või mitte, sest

kohtumenetluses on ilmnenud, et kolmas isik P.C võtab omaks, et ta pole lapsi kaheksa aastat

kasvatanud. Põhjused, miks kolmas isik oma lapsi ei kasvatanud või ei saanud kasvatada, ei

5(6)

3-24-1868

oma soodustingimustel vanaduspensioni määramise kontekstis tähtsust. Elatise võimalik

maksmine ei asenda laste faktilist kasvatamist ning vaidlused laste hooldusõiguse ja

kasvatamise korra üle oli võimalik vanematel lahendada tsiviilkorras.

18. SKA on 20.02.2024 otsuses nr 1010547-3 ja 23.05.2024 vaideotsuses nr 5.2-3/9427-3

tuginenud ekslikult asjaolule, et A.Rl on võimalik taotleda soodustingimustel

vanaduspensioni RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel. SKA-l tuleb X.P pensioniavaldus uuesti

lahendada. SKA-l tuleb seejuures arvestada, et kuna SKA 20.02.2024 otsuse resolutsioonis on

tehtud eraldi otsustus jätta SKA 23.02.2022 otsus kehtima alates selle andmisest, mis kujutab

uue otsuse tegemist mh 13.01.2022 avalduse kohta, tuleb pensioniavaldus lahendada ka

perioodi alates 23.02.2022 kuni 23.08.2023 osas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.08.2024

määrus siinses asjas, p 12). Seega, kui SKA ei tuvasta muid pensioni määramist välistavaid

aluseid, tuleb kaebajale määrata soodustingimustel vanaduspension alates 23.02.2022.

19. SKA jättis 30.05.2024 otsusega haldusmenetluse uuendamise taotluse õigesti rahuldamata,

kuna kaebaja ei esitanud uusi asjaolusid ega tõendeid. Menetluse uuendamata jätmine ei riku

ka kaebaja õigusi, kuna kaebaja saavutab käesoleva otsuse tulemusel oma eesmärgi. SKA

30.05.2024 otsuse osas ei ole seega alust kaebust rahuldada.

20. Apellatsioonkaebus tuleb eeltoodud põhjustel rahuldada osaliselt.

21. Kaebus ja apellatsioonkaebus olid siinses asjas riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 2

kohaselt riigilõivuvabad. Ringkonnakohtule 05.12.2024 tasutud riigilõiv 20 eurot tuleb

kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 1 ja RLS § 15 lg 1 p 3 koosmõjus ning HKMS § 104 lg 8 alusel

tagastada. Halduskohtule tasutud riigilõiv on otsustatud halduskohtu 05.08.2024 määrusega

juba tagastada.

22. Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)