3-24-742/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-742

Haldusasi

V.A kaebus Eesti Töötukassa 27.12.2023 otsuse nr

TVH/23/049330 ja 08.02.2024 vaideotsuse nr VO/24/21

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

tema taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja V.A , esindaja Igor Sumarok

Vastustaja Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.11.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.A apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.A apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.11.2024

otsus haldusasjas nr 3-24-742 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende enda kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.09.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6)

3-24-742

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.A esitas 23.12.2023 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 27.12.2023 otsusega nr TVH/23/049330, et V.A töövõime ei

ole vähenenud.

Töötukassa selgitas, et kuigi taotlejal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas

ning pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ja

perioodilised kõhuvalud, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. V.A esitas Eesti Töötukassa 27.12.2023 otsuse nr TVH/23/049330 peale vaide, mille

Eesti Töötukassa jättis 08.02.2024 vaideotsusega nr VO/24/21 rahuldamata.

Vaideotsuse õiguslikeks alusteks on töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg-d 1 ja 2, tervise-

ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus

nr 39) § 3 lg 2, § 5 lg 1, § 6 lg-d 1, 3 ja 6, § 8 lg-d 5 ja 6.

Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt: 1) liikumine:

liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine

ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste

valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Vaide esitaja töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0, mistõttu hindas

tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst vaide esitaja töövõimeliseks.

TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud

asjaolusid, ning jäi oma esialgse arvamuse juurde – vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud.

Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täiesti

välistatud. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis vaidemenetluses vaide

esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO

ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja

hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele

asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on toitumisaneemiad ja maksahaigused. Vaide esitajal on

pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad väsimustunne ja perioodilised

kõhuvalud. 2021. a on vaide esitajat opereeritud mao pahaloomulise kasvaja tõttu. Tehtud on

laiendatud gastrektoomia, radikaalne kirurgiline ravi. Vaide esitaja hospitaliseeriti 10.11.2021

erakorraliselt peensooleiileuse tõttu, mis konservatiivse raviga lahenes. Vaide esitaja on

saanud keemiaravi. Vaide esitajat on 06.12.2023 konsulteerinud kirurg, tehtud on KT- ja

MRT-uuringud. Kasvaja retsidiivi ei ole esinenud. 16.12.2023 on vaide esitaja pöördunud

EMO-sse alkoholi tarvitamise järel esinenud kõhuvalude ja oksendamisega. Vaide esitajal

võib esineda perioodilist kõhuvalu. Samuti võib vaide esitajal esineda kerge väsimustunne,

sest analüüside põhjal on tal kerge aneemia. 07.08.2023 on olnud Hgb 121 g/l, samas on

meestel norm 134–170. Abivahendi vajadust terviseandmed ei kinnita.

Hinnangute andmisel on TTO ekspertarst tuginenud järgnevatele tervise infosüsteemi (TIS)

sissekannetele: 1) üldarsti dr MK 06.01.2024 epikriis; 2) perearsti dr GO 21.12.2023 epikriis;

3) sisehaiguste arsti dr VS 16.12.2023 epikriis; 4) üldkirurgi dr VA 06.12.2023 epikriis.

4. V.A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Töötukassa

27.12.2023 otsus nr TVH/23/049330 ja 08.02.2024 vaideotsus nr VO/24/21 ning kohustada

vastustajat vaatama tema taotlus uuesti läbi.

2(9)

3-24-742

Töötukassa otsused on kaalutlusvigadega ega ole põhjendatud. Kaebaja varasemal töövõime

hindamisel 05.01.2022 tuvastati, et tal on puuduv töövõime, ning 26.10.2022 tuvastati tal

osaline töövõime. On ebaselge, milliste andmete või uuringute põhjal tuvastati, et aasta

jooksul on kaebaja tervis nii oluliselt muutunud ja töövõime paranenud. Eksperthinnangu

tegemisel ei ole uuritud kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, tegureid ega fakte. Selle tulemusel

on jõutud ekslikele järeldustele. Kaebajal on alates 2000. a suvest esinenud kaebused

kõhuvalu üle, mis on aja jooksul süvenenud. 12.06.2021 tehti kaebajale gastroskoopia ja

maokorpuse alaosas suurel kõverikul tuvastati tuumor. Biopsia tulemusena diagnoositi

kaebajal vähk. Kaebajal eemaldati 25.10.2021 osa maokehast. Pärast operatsiooni oli

dreenihaavast verejooks, mis likvideeriti. Hiljem tekkis kõhuhematoom. Kaebaja oli

10.11.2021 hospitaliseeritud erakorraliselt peensooleiileuse tõttu, mis konservatiivse raviga

lahendati. Kaebaja oli 08.12.2021 ja 22.12.2021 hospitaliseeritud keemiaravikuuriks FLOT-

skeemi järgi.

27.12.2023 eksperthinnangus puuduvad andmed kaebaja võime kohta tõsta ja kanda esemeid.

Ekslikult on tuvastatud, et kaebajal on ainult kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.

Ekslikult on otsustatud, et kuigi kaebajal esineb eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes

piirang, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist (TVTS § 5 lg 3 p

1). Sarnaselt 26.10.2022 eksperthinnanguga esineb kaebajal jätkuvalt tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas; pikkade vahemaade läbimisel võib esineda piiranguid üldise füüsilise

jõudluse languse ja väsimuse tõttu, trepist liikumine võib olla raskendatud. Kaebajale ei sobi

jätkuvalt raskuste tõstmine ja kandmine, välistatud/takistatud/piiratud on esemete tõstmine ja

kandmine, pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine. Need asjaolud on

jäänud ekspertarstil tähelepanuta. On ebaselge, milliste andmete või uuringute põhjal tuvastas

ekspertarst, et aasta jooksul on kaebaja tervis oluliselt paranenud ja võrreldes eelmise

olukorraga sobib kaebajale raskuste tõstmine ja kandmine. Kui taotleja esitab oma tervisele

antud hinnangule vastuväite, siis tekib haldusorganil kohustus hinnangut iseseisvalt

täiendavalt uurida. Vaides palus kaebaja kaasata menetlusse teise eksperdi, kuid vaideotsusest

ei selgu, kas töötukassa on seda ka teinud.

Kaebaja on esitanud vastustajale õiged andmed. Kaebaja ei tea, millised andmed sisalduvad

TIS-s ja millised mitte. Andmete sisestamisega tegelevad tervishoiutöötajad. Rikutud on

kaebaja õigust olla ära kuulatud.

5. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata.

Vaidlusaluses otsuses ega vaideotsuses ei ole leitud, et kaebaja taotlusel kirjeldatud piirangud

ei ole leidnud kinnitust. Küll aga on vaideotsuses selgitatud, et kaebaja vaides mainitud

ärevushäired ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust, sest puuduvad sellekohased diagnoosid ning

kaebajale ei ole ärevushäirete ravimeid määratud. Samuti on vaideotsuses selgitatud, et vaides

mainitud vererõhu tõusu kohta TIS-i andmetes uuringud puuduvad ning kaebaja ei ole ravi

vajanud. Viimati on kontrollitud keskkonnas perearsti juures mõõdetud kaebaja vererõhku

21.12.2023 ja tulemuseks on olnud 140/90 mmHg. Vaides mainitud silmade väsimise kohta

on vaideotsuses märgitud, et silmaarsti dr AA 02.11.2023 epikriisi kohaselt on kaebaja

nägemisteravus korras, silmarõhk normis. Kuigi kaebajal on varem diagnoositud

pisaranäärme haigusseisundeid ning 2020. a-l eemaldati kaebajal silmast võõrkeha, puuduvad

kaebajal silmadega seoses töövõimet mõjutavad püsivad piirangud. Ajutiselt esinevat silmade

väsimust kogevad enamasti kõik inimesed sõltuvalt silmade koormamisest ning

keskkonnatingimustest (nt halb valgustus, väga väike kiri jms). Lisaks on vaideotsuses

mainitud, et unehäirete osas on kaebajale ravi määratud ja juba tekkinud sõltuvuse olemasolu

ei saa välistada.

6. Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

3(9)

3-24-742

Kaebaja on taotluses märkinud tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas võtmetegevuses 1.1

„Liikumine eri tasapindadel“ ning selgitanud, et ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist

käia; taotleja võimekus liikuda on muutlik; kõndimisel kasutab käimiskeppe ja peatub

puhkamiseks; treppidel suudab liikuda väikeste raskustega; esinevad südameprobleemid (dtl

71). TTO ekspertarst on hinnanud nimetatud piirangut arvväärtusega 1. TTO ekspertarsti

hinnangutest (vt dtl 335–336) nähtuvalt on vastustaja töövõime hindamisel arvesse võtnud

asjaolusid, et kaebajal on opereeritud mao pahaloomuline kasvaja; esinevad perioodilised

kõhuvalud, mis on tingitud mh mao ja luuüdi struktuurist. Samas on lähtutud asjaolust, et

TIS-is puuduvad andmed abivahendite kasutamise kohta ning ka kaebaja ei ole väitnud, et

meditsiiniliselt on talle liikumiseks määratud abivahendi kasutamine. Ühtlasi on arvestatud

asjaolu, et kaebajal tekib väsimus, kuid on selgitatud, et kerge väsimustunne võib esineda, sest

07.08.2023 analüüside kohaselt on tal B-Hb 121 g/l (normaalne 134–170) (dtl 339). Eesti

Töötukassa ekspertarst on 16.04.2024 seisukohas täiendavalt selgitanud, et väsimustunnet

võib kaebajal esineda suurematel koormustel kerge aneemia tõttu; aneemia on ravimitega

hästi kompenseeritav ja kaebaja üldist töövõimet ei mõjuta; töövõimet hinnatakse adekvaatse

ravi foonil ja abivahendeid kasutades; terviseandmed ei kinnita abivahendite vajadust ja

käimiskeppide kasutamine ei ole piirang; südamehaigusi ei ole kaebajal diagnoositud ning

ravi ega eriarsti konsultatsiooni ei ole kaebaja vajanud; viimati on terviseandmete alusel

kardiaalset seisundit hinnatud perearsti dr GO poolt 21.12.2023, siis kõrvalekaldeid

südametegevuses ei esinenud; kaebaja südametoonid on olnud rütmilised, pulsisagedus 70x

ning vererõhk 140/90 mmHg (dtl 346). Seega on töötukassa arvesse võtnud olulisi asjaolusid

ning kaebaja ei ole välja toonud, milliseid konkreetseid terviseandmeid ei ole arvestatud.

Nõustuda ei saa kaebajaga, et on ebaselge, milliste andmete või uuringute põhjal tuvastas uus

ekspertiis, et kaebaja tervislik seisund on sedavõrd muutunud, et töövõime ei ole vähenenud.

TVTS § 5 lg 2 p 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena, et töövõime ei ole

vähenenud, kui töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes

takistatud. See tähendab, et inimese tervislik seisund ei takista tema töötamist. 2016. a-l

käivitunud tööhõivereformi tulemusena hakati senise püsiva või osalise töövõimetuse asemel

hindama inimese säilinud töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel maksma

töövõimetoetust ning töövõime hindamise metoodika tugineb uutele alustele, võttes inimese

terviseseisundi kõrval arvesse tema funktsionaalset ja tööalast võimekust (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 26.01.2024 otsus asjas nr 3-22-1294 p 15). Ka õiguskantsler on hinnanud

16.06.2022 kirjas nr 7-4/220676/2203299 töövõime hindamise süsteemi kooskõla

põhiseadusega ning leidnud, et see ei ole põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler selgitas, et

töövõimetuse korral abi andmise küsimuses on Riigikogul suur otsustusõigus ja tal tuleb

paratamatult abi andmise tingimusi kindlaks määrates võtta arvesse riigi majanduslikku

olukorda ja abi andmise võimalusi, sest riik ei saa inimestele anda rohkem, kui selleks on

võimalusi.

TTO ekspertarst on koostanud eksperthinnangu 27.12.2023 ja vaadanud kaebaja

terviseandmed vaidemenetluses veel kord üle. Lisaks on vaidemenetluses analüüsinud kaebaja

töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO

ekspertarsti arvamust Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst (dtl 350–351). Sellest

johtuvalt on paljasõnaline kaebaja väide, et vaideotsusest ei selgu, kas töötukassa on

kasutanud ka mõnda teist eksperti.

Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud. Kaebajale oli tagatud see õigus, kui ta esitas

töötukassale töövõime hindamise taotluse (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1695, p

10).

4(9)

3-24-742

Kaebaja heidab vastustajale ette, et ekspertarstil on jäänud tähelepanuta, et kaebajale ei sobi

jätkuvalt raskuste tõstmine ja kandmine, välistatud/takistatud/piiratud on esemete tõstmine ja

kandmine, pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine. TTO ekspertarsti

27.12.2023 hinnangus on antud hinnang liikumise valdkonnale, sh võimekusele treppidest

liikuda (dtl 37). Käelises tegevuses piiranguid kaebaja märkinud ei ole (dtl 71–72). Lisaks on

töötukassa ekspertarst selgitanud, et praegu on kaebaja seisund kompenseeritud, ei esine

kasvaja retsidiive ega kauglevikut, seega puudub vajadus täiendavaks taastumisperioodiks;

raske füüsiline töö ei ole endiselt kaebajale tõenäoliselt soovitatav, kuid ei vaja eraldi

rõhutamist; raskuste käsitsi teisaldamist reguleerib kehtiv sotsiaalministri 27.02.2001 määrus

nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, mistõttu ei vaja

asjaolu eraldi kajastamist; töövõime hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise

valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida; samuti arvestades

töövõime hindamisel, et töötamise saab üles ehitada tuginedes valdkondadele, milles

piirangud puuduvad või ei mõjuta üldist töövõimet (dtl 347).

Töötukassa on vaidemenetluses selgitanud, miks erineb praegune töövõime hinnang

varasematest hinnangutest. Nii on vaideotsuses märgitud, et kasvaja on vaide esitajal edukalt

ravitud ning retsidiivi ega metastaase ei esine; valuravi on vaide esitaja vajanud üks kord alles

09.01.2024; unehäirete osas on vaide esitajale ravi määratud, misjuures ei saa välistada juba

sõltuvuse teket; terviseandmetes esinevad viited alkoholitarvitamisele; varem on vaide esitaja

töövõime hinnatud osaliseks seoses pahaloomulise kasvaja ravi ja taastumisperioodiga;

praegusel ajal aga retsidiivi ega metastaase ei esine, seega on vaide esitaja terviseseisund

kompenseeritud ning oluliselt enam tema töövõimet ei mõjuta (dtl 11). Kuigi sellesisulised

põhjendused oleks pidanud olema esialgses otsuses, mistõttu on töötukassa 27.12.2023 otsus

põhjendamispuudustega, on need puudused siiski vaidemenetluses kõrvaldatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. V.A palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 12.11.2024 otsus ja teha uus

otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja heitis kaebuses vastustajale ette, et ekspertarstil on jäänud tähelepanuta, et kaebajale

ei sobi jätkuvalt raskuste tõstmine ja kandmine, välistatud/takistatud/piiratud on esemete

tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine. Nii

tõendas kaebaja asjaolu, et tema töövõime on oluliselt piiratud. Vastustaja ei ole tõendanud

vastupidist. Mõistlik ei ole vastustaja ja kohtu seisukoht, et kaebaja võiks töötada teiste

turuosalistega samadel tingimustel ja tal ei esine töötamisel piiranguid. See seisukoht ei

arvesta tööturul kehtivaid reegleid. Seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötajatele ohutud

ja tervisele sobivad töötingimused. Liikumispiiranguga töötaja tööle võtmisel peaks tööandja

tegema mõistlikke kohandusi, et töötaja saaks tööülesandeid täita. Kui töökoha nõudeid ei ole

võimalik kohandada, võib inimene olla osaliselt või täielikult sobimatu teatud ametikohtadele,

isegi kui ta muidu suudaks täisajaga töötada. Liikumispiirangute ja söögigraafikuga inimese

võimalus tööd leida on palju väiksemad. Kaebaja piirang töö tegemiseks on oluliselt suurem

võrreldes terve inimesega. Kuigi inimene võib olla teoreetiliselt võimeline töötama täiel

määral, siis reaalses elus sõltub see tema tervisest, oskustest ja töö kohandamise võimalustest.

Füüsiline töö (nt ehitustööd, raskuste tõstmine, põllumajandustöö) nõuab suurt kehalist

pingutust ning selle tegemine võib olla piiratud, kui inimese füüsiline võimekus ei ole piisav.

Vaimne töö, mis nõuab suurt keskendumist, analüütilist mõtlemist või vaimset vastupidavust

(nt programmeerimine, raamatupidamine), võib olla raskendatud, kui inimene kogeb

kroonilist väsimust, vaimset kurnatust või ärevushäireid. Riskantne töö, mis eeldab kõrget

ohutuse tagamise taset (nt lennujuhtimine, kirurgiline töö), võib olla piiratud, kui inimese

reaktsioonikiirus või tähelepanuvõime on halvenenud. Täiel määral töötamine võib olla

5(9)

3-24-742

mõnele keeruline, kui töö nõuab pikki tööpäevi või ületunde ja töötaja ei suuda tervislikel

põhjustel sellist koormust taluda. Raskete tingimustega (nt külm, kuum, tolmune või

mürarikas keskkond) töökohad võivad olla piiravad inimestele, kelle tervislik seisund vajab

spetsiifilisi töötingimusi. Kaebajal esinevad kõik eeltoodud piirangud. Kui inimese tervis

piirab oluliselt töö tegemise võimalusi, siis tuleks seda arvestada ka töövõime hindamisel.

Oluline on hinnata inimese tööle sobivust individuaalselt. Piiratud töövõimega inimeste

tööturule tagasi toomine nõuab eelkõige tööandja pingutust. Võttes vähenenud töövõimega

isikult osalise töövõime staatuse ära ning jättes ta töö otsimisel ja tööle asumisel abita, ei ole

isiku tööturule tagasi toomine lihtsustatud. Töötukassa järeldas, et kaebaja puhul ei leidu

kasvaja retsidiive ega kauglevikut, kuid on jätnud hindamata, kas kasvaja eemaldamise

tagajärjeks võib olla kaebaja osaline töövõime. Ei ole selgitatud, kuidas mõjutab kaebaja

töövõimet ekspertarsti väide, et „raske füüsiline töö ei ole endiselt kaebajale tõenäoliselt

soovitatav, kuid ei vaja eraldi rõhutamist“. Vastustaja on töövõime kontrolli asemel teinud

lihtsalt tervise üldkontrolli.

8. Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate

seisukohtade juurde.

Asjaolu, et kaebajal on piiratud pikkade vahemaade kõndimine ning treppidel liikumine, on

arvestatud juba tema töövõime hindamisel. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst

on kohtumenetluses esitanud seisukoha kaebaja väite kohta, et talle ei sobi raskuste tõstmine

ja kandmine. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Seejuures ei ole vastustaja otsuste tegemisel

seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime

sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti

hinnata sel ajal olemasolevate terviseandmete alusel. Töövõime hindamise metoodika on välja

töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.

Hinnang, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, ei tähenda, et kaebajal tegutsemispiirangud

täielikult puuduvad. Kõnealune hinnang tähendab, et kaebaja terviseseisundist tulenevad

tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või

osaliselt takistatud. See hinnang ei ole ka võrdlus tema varasema töövõimega.

Püsiva töövõime hindamisel on dokumendipõhine hindamine tavapärane menetlus nii algsel

töövõime hindamisel kui ka vaidemenetluses. Visiidile kutsutakse isik, kui ekspertiisides

esinevad vastuolud või kui objektiivsed hinnangud puuduvad. Sealjuures tuleb märkida, et

töövõime hindamisel ei suunata isikut täiendavatele uuringutele ja konsultatsioonidele, ei

diagnoosita uusi haigusseisundeid ega määrata ravi. See on ravimeditsiini ülesanne.

Töövõime hindamise visiidil, kui see peaks vajalik olema, täpsustatakse vaid ebaselgeid

tegutsemispiiranguid, mis on põhjustatud varem diagnoositud haigusseisunditest.

Kaebaja on nii töövõime hindamise taotlusel kui ka vaides toonud välja väsimuse ning selja-,

jala- ja kõhuvalu. Samuti on ta toonud välja ärevuse ja vererõhu tõusu. Nimetatud kaebused

võivad kaebajal perioodiliselt esineda suuremal või vähemal määral, kuid kaebaja ei ole nende

kaebustega arstide poole pöördunud, samuti ei ole neid kaebusi püsivalt ravitud. Töövõime

hindamisel piirangute tuvastamiseks peavad isiku kaebusi kinnitama ka TIS-i andmed.

Onkoloogilise ravi järel on kaebajale soovitatud väsimuse, närvikahjustuste ja aneemia

vältimiseks eelkõige regulaarset B12-vitamiini süstimist esialgse sagedusega kord kuus.

Samuti on kaebajale soovitatud vajadusel seedimist soodustavat lipaasi, mis vähendab

kõhuvaluga seonduvaid kaebusi. Muud kaebaja poolt esitatud valukaebused on üldised. TIS-i

6(9)

3-24-742

andmete alusel ei ole kaebaja selja- ega jalavalude tõttu arstide vastuvõtule pöördunud.

Vererõhu kõrgenemist põhjustavat hüpertooniatõbe ei ole kaebajal diagnoositud. Samuti ei

ole tal diagnoositud ärevust põhjustavat haigust ega seda ka ravitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda

neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).

10. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise

tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul

töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS §

5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema

töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3)

puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes

töötama (TVTS § 5 lg 3). Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks

tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus

nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning täpsustamise

vajaduse korral kogutud muude andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus

lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse

võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu

raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0–4. Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on

toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid

ei tuvastatud (p 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu

või esineb vähem kui 25% ajast (p 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab

sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav

kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (p 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang,

mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on

peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (p 4); arvväärtus 4 – täielik piirang:

piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav

funktsioon puudub (p 5). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste

punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub

valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga.

Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud

raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4–6). Eksperdiarvamuse andja

hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste

piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel

või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on

hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg 1). Kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab

eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate

asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse

või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus,

ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määruse nr 39 § 8 lg 2).

11. Kaebaja märkis 23.12.2023 taotluses, et tal esinevad piirangud ainult liikumise valdkonnas

ja ühes liikumise võtmetegevuses, s.o eri tasapindadel liikumise võtmetegevuses, hinnates

oma võimekuse liikuda muutlikuks (vt dtl 67–74, vt ka dtl 37–45). Kaebaja ei ole märkinud, et

tal oleks piiranguid liikumise võtmetegevustes ohutu ringiliikumine ning seismine ja istumine

(dtl 71). Muu hulgas ei ole kaebaja taotluses esile toonud, et tal oleks piiranguid käelises

7(9)

3-24-742

tegevuses (nt on ta märkinud, et suudab kätega raskusteta asju liigutada; dtl 71–72). TTO

ekspertarst hindas eri tasapindadel liikumise võtmetegevuse piirangut arvväärtusega 1 ning

leidis samuti, et muudes liikumise võtmetegevustes ning muudes valdkondades kaebajal

piirangud puuduvad. Nagu halduskohus osutas, on TTO ekspertarst eri tasapindadel liikumise

võtmetegevuse piirangut hinnates võtnud arvesse asjaolusid, et kaebajal on opereeritud mao

pahaloomuline kasvaja; esinevad perioodilised kõhuvalud, mis on tingitud mh mao ja luuüdi

struktuurist. TTO ekspertarst on 27.12.2023 eksperthinnangus ja vaidemenetluses 08.01.2024

koostatud eksperthinnangus seoses eelnimetatud piirangu hinnangut põhjendanud järgmiselt:

„Liikumine eri tasapindadel: 2021 aastal opereeritud mao pahaloomulise kasvaja tõttu.

Laiendatud gastrektoomia, radikaalne kirurgiline ravi.*10.11.21 hospitaliseeritud

erakorraliselt peensooleiileuse tõttu, mis konservatiivse raviga lahenes. Saanud keemiaravi.

Konsulteeritud kirurgi poolt 06.12.2023 , teostatud KT ja MRT-uuring., kasvaja retsidiivi ei

esine. 16.12.2023 pöördunud EMO-sse, alkoholi tarvitamise järgselt kõhuvalud ja

oksendamine. Perioodiline kõhuvalu võib esineda. Kerge väsimustunne võib esineda-

07.08.2023 B-Hb _121; _g/l _( norm 134-170 ). Abivahendi vajadust terviseandmed ei

kinnita“. Eksperthinnangus on seoses piiranguga kohanemisega märgitud, et „tuginedes

terviseloole ja isiku vaevustele on taotleja osaliselt oma piirangutega kohanenud“. Seega on

alusetu kaebaja väide, et tema töövõime hindamisel ei ole arvesse võetud mao pahaloomulise

kasvaja ja selle eemaldamise tagajärgi. Kohtumenetluses on Eesti Töötukassa ekspertarst

täiendavalt selgitanud, et analüüside põhjal esineb kaebajal kerge aneemia (07.08.2023 on

olnud Hgb 121 g/l, samas norm meestel on 134–170 g/l), mis võib suurematel koormustel

tekitada väsimustunnet, kuid aneemia on ravimitega hästi kompenseeritav ja kaebaja üldist

töövõimet ei mõjuta; südamehaigusi ei ole kaebajal diagnoositud ning ravi ega eriarsti

konsultatsiooni ei ole kaebaja vajanud; terviseandmete alusel hindas kardiaalset seisundit

viimati perearst dr GO 21.12.2023, siis kõrvalekaldeid südametegevuses ei esinenud (dtl 346).

Vastustaja on esitanud veel kord oma põhjendused 10.10.2024 kohtuistungil (vt istungi

helisalvestis alates 00:20:02). Arvestades kaebaja taotluses märgitut ning TIS-is

olemasolevaid andmeid (vt dtl 75 jj), ei ole kokkuvõttes alust pidada vastustaja hinnangut

ebaõigeks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis TIS-i andmeid ning vastustaja järeldusi

ümber lükkaks. Kuigi kaebaja on varem väitnud, et TIS-is ei ole kajastatud kõiki andmeid, ei

ole ta esile toonud, millised konkreetsed andmed on seal kajastamata. Täiendav, visiidipõhine

hindamine oleks olnud vajalik TIS-i kannete vastuolude korral (vt määruse nr 39 § 2 p 10),

kuid praegusel juhul selliseid vastuolusid ei nähtu.

12. Nagu vastustaja on selgitanud, lähtutakse töövõime hindamisel isiku üldisest töövõimest

tööturul, mitte sellest, kas ta on võimeline tegema mingit kindlat tööd (sh jätkama oma endisel

ametikohal). Hinnang, et töövõime ei ole vähenenud, ei tähenda, et isik peab olema võimeline

tegema mistahes tööd. Sellist võimekust ei ole paljudel juhtudel ka inimestel, kellel ei esine

tervisest tulenevaid piiranguid. On üldteada, et inimeste võimekus teha erinevaid töid ei sõltu

ainult nende tervislikust olukorrast, vaid ka muudest asjaoludest, nt soost, vanusest,

isikuomadustest ja ettevalmistuse olemasolust. Seejuures ei võimalda töövõime hindamise

tingimused arvestada asjaolusid, mis ei seondu vahetult isiku terviseseisundiga, vaid

olukorraga tööturul (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024 otsus nr 3-22-573, p 13). Seega

ei ole alust tuvastada kaebajal puuduvat töövõimet üksnes seetõttu, et ta ei saa teha nt rasket

füüsilist või vaimselt pingelist ja keerukat tööd või jätkama oma senist tööd. Viimane ei

tähenda, et kaebaja ei oleks võimeline tegema nt mõnda lihtsamat istuvat tööd. Vastustaja on

kohtumenetluses 16.04.2024 selgitanud, et töötamise registri andmetel kaebaja töötab ning

ajutist töövabastust töövõimetuslehe näol on ta vajanud üks kord 14.08.2023–18.08.2023

ägeda hingamisteede nakkuse tõttu (dtl 145). Kaebaja esindaja on 10.10.2024 istungil

selgitanud (istungi helisalvestis 00:16), et kaebaja töötab parklas valvurina. Eeltoodu põhjal

saab järeldada, et kaebaja on võimeline tegema tööd, mis ei eelda palju liikumist.

8(9)

3-24-742

13. Eksperdiarvamuse andja ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime

hindamise otsustega (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 25). Töövõime hindamisel

arvestatakse mh määratud ravi järgimist ja isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg

3). Kuivõrd isik peab enne taotluse esitamist olema käinud perearsti või teda põhiliselt raviva

eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (vt ka TVTS § 6 lg 4), on töövõime hindamise

aluseks inimese tegutsemisvõime just sel ajal. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

vaideotsuses on vastustaja esitanud arusaadavad põhjendused, miks erineb vaidlusalune

töövõime hinnang varasematest hinnangutest. Nagu vastustaja selgitas, oli varasemate

hinnangute ajal kaebajal pooleli pahaloomulise kasvaja ravi ning seejärel taastumisperiood,

kuid TIS-i andmetel on kaebajal kasvaja edukalt ravitud ning retsidiivi ega metastaase ei

esine. 05.01.2022 ja 26.10.2022 eksperthinnangutes on märgitud, et taotlejal on raskesti

prognoositav seisund kehtivusega 1 aasta, arvestades taotleja haigust (dtl 26, 36). See

tähendab, et vastustaja eeldaski, et kaebaja töövõimet tuleb selle aja möödudes uuesti hinnata,

võttes arvesse kaebaja haiguse kulgu ja ravi tulemusi. Samuti on vastustaja selgitanud, et

kaebajale on antud ravisoovitused väsimuse, närvikahjustuste ja aneemia vältimiseks ning

seedimise soodustamiseks, mis vähendab kõhuvaluga seonduvaid kaebusi.

14. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

15. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma võimaliku

menetluskulu ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)