Legislator Case Law & Legislation
2-25-104658/17 AI generated

2-25-104658/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-104658/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista O.I-lt B2 Impact OÜ kasuks OÜ Omaraha ja O.I vahel 06.11.2023 Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded O.I vastu, mis tulenevad laenulepingust

Legislator headnote

AI generated

2-25-104658/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista O.I-lt B2 Impact OÜ kasuks OÜ Omaraha ja O.I vahel 06.11.2023 Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded O.I vastu, mis tulenevad laenulepingust

Keywords

AI generated
hardship grounds technical barriers return under Hague Convention legal loopholes post-flight grounds unfit notwithstanding health condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

lihtmenetluses

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2025 Tartu

Tsiviilasja nr

2-25-104658

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi O.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

3065,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepingulised esindajad jurist Pille Martin ja jurist Marie

Tsine

Kostja O.I (isikukood XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista O.I-lt B2 Impact OÜ kasuks OÜ Omaraha ja O.I vahel 06.11.2023

sõlmitud laenulepingust nr S236366669 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus

30,25 eurot.

3. Jätta rahuldamata laenulepingust nr S236366669 tulenevad B2 Impact OÜ

järgmised nõuded O.I vastu, st põhinõue 757,37 eurot, intressinõue 59,93 eurot,

viivisenõue 77,68 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 25 eurot.

4. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded O.I vastu, mis tulenevad laenulepingust

nr 6569181639.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda.

6. Määrata menetluskulude suuruseks 0 eurot.

Toimetada otsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact hagi O.I

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Kohus menetleb käesolevas tsiviilasjas hagejale loovutatud kahest

laenulepingust tulenevaid nõudeid.

2. 31.03.2025 esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista OÜ Omaraha ja

kostja vahel 06.11.2023 sõlmitud laenulepingust nr S236366669 tuleneva võlgnevuse

950,23 eurot, millest põhivõlgnevus 787,62 eurot, intress 59,93 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 77,68 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed,

mistõttu edastas Omaraha OÜ kostjale 30.10.2024 teatise, millega andis kostjale täiendava

14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud

lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt

kolme järjestikuse 06.08.2024, 06.09.2024 ja 06.10.2024 osamakse tasumisega, ütles

Omaraha OÜ laenulepingu erakorraliselt üles 14.11.2024, loovutades olemasoleva nõude

kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ-le.

Kostja põhinõue lepingu ülesütlemise seisuga on 837,62 eurot (laenusumma 1020 eurot -

tagasimakseid järjestikuste maksegraafikujärgse põhiosa katteks kokku summas 182,38

eurot). Kuivõrd kostja tasus inkassomenetluses 50 eurot, palub hageja kostjalt välja mõista

põhivõlgnevus summas 787,62 eurot (837,62 eurot – 50 eurot).

Laenulepingust tulenev intress arvestatakse laenujäägilt kogu laenuperioodi vältel

kokkulepitud intressimääraga 29,29% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust

tulenev tasumata maksegraafikujärgne intress perioodi 11.08.2024 – 10.12.2024. a eest

kokku summas 59,93 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajaks (perioodil 29.11.2024-31.03.2025) on sissenõutavaks

muutunud viivised 77,68 eurot.

Hageja selgitas, et Omaraha OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud VÕS §

4034 lg 2 sätestatust. Krediidiandja tegi päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le

Krediidiregister ning Maksuametisse. Creditinfo Eesti AS ja OÜ Krediidiregister andmetel

laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks

tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi vastus 964,28 eurot. Tarbija poolt taotletud

tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Omaraha krediidireeglid ette

vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (VÕS § 4034 lg 2). Kohus palus hagejal esitada

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu võlgnevuse ümberarvestus, kuid

hageja leidis, et see on arusaamatu nõue ning ümberarvestust ei esitanud.

3. Teise tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 6569181639 krediidilimiidiga 2000 eurot

sõlmis kostja ESTO AS-ga 27.07.2020. Lepingus lepiti kokku esialgses intressimääras

40,9% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne määr oli 59,28% aastas.

Kostja on perioodil 27.07.2020 kuni 12.01.2023 võtnud kasutusse krediidisumma kokku

3853,40 eurot (sh põhiosa 3338 eurot + kiire väljamakse tasu 330 eurot + väljamakse tasu

185,40 eurot).

Kostja oli kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse

võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest,

intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60

eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10

eurot.

Kostja on tagasimakseid teostanud perioodil 05.08.2020 kuni 10.07.2024 kokku summas

5146,28 sh põhiosa 1870,75 eurot, intress 2907,52 eurot, kaardimakse tehingutasu 3,01

eurot, kiire väljamakse tasu 330 eurot, kliendilepingu muutmise tasu 15 eurot,

meeldetuletustasu 20 eurot. Edaspidi kostja makseid ei teostanud.

Kostja viimane tagasimakse oli 10.07.2024 ning peale seda laekumised puudusid. Kostja

oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse maksega:

15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024.

Kostjat hoiatati 30.10.2024 iseteeninduse kaudu kostja e-posti aadressile saadetud teatega

lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 13.11.2024,

jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul lepingut ei täitnud ning

võlgnevust ei tasunud, mistõttu lõpetati leping alates 14.11.2024 ühepoolselt ülesütlemise

teatega.

Kostja põhivõlgnevus hagi esitamise seisuga on 1467,25 eurot (väljastatud krediiti põhiosas

3338 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks summas 1870,75 eurot).

Kuivõrd viimane tagasimakse kostjalt oli teostatud 10.07.2024, siis arvestab hageja intressi

viimasele tagasimaksele järgnevast kuupäevast so 11.07.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni,

13.11.2024 on kogunenud intress 206,59 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud

intressimääraga samas määras so 40,90% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast so 14.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.04.2025 kokku summas 228,32

eurot, edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates

02.02.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt

välja mõista meeldetuletuskirjade võlgnevus 15 eurot ja sissenõudmisega kaasnenud kulud

peale lepingu loovutamist 35 eurot.

Krediidiandja analüüsis kliendi krediidivõimelisust järgnevate kliendiga seotud näitajate

alusel. Kostja märkis taotluses oma sissetulekuks 900 eurot, pangakonto analüüsi tulemusel

arvestas krediidiandja 639,84 euroga kuus. Finantskohustusteks arvestati 100 eurot.

Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo

krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on

krediidivõimeline.

Kohus selgitas hagejale 28.04.2025 kirjas, et jääb jätkuvalt seisukohale, et 27.07.2020

sõlmitud krediidilepingu nr 659181639 sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja kohtule nõude ümberarvestust ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus lahendab esmalt hageja 06.11.2023 sõlmitud laenulepingust nr S236366669

tuleneva nõude.

Kohus selgitas 15.04.2025 kohtumääruses hagejale, et esialgsel hinnangul on hagiavalduses

esitatud asjaoludel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus palus hagejal

selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist või esitada nõuetekohane

ümberarvestus (dtl 252-253).

Hageja selgitas puuduste kõrvaldamisel, et tarbija poolt taotletud tingimustele vastava

krediidi väljastamiseks ei näinud Omaraha krediidireeglid ette vajadust pangakonto

väljavõtte küsimiseks (dtl 308).

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate

kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja

vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud

näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse

võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus

sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid

eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet,

arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS §

50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

5. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21,

24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

7. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu

hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud

kohustused teiste võlausaldajate ees.

7. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepingut sõlmides tuginenud üksnes

kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid.

Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole.

Hageja toob hagiavalduses välja, et analüüs teostati krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika alusel. Kohus leiab, et ainuüksi selliste automatiseeritud

lahenduste kasutamine ei pruugi võimalda analüüsida laenuvõtja võimalikku riskikäitumist.

Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7

on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja ümberarvestust esitanud ei ole.

8. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt

üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt

lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu).

9. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas Omaraha OÜ kostjale 30.10.2024 teatise,

millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, Kuna

kostja võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse

06.08.2024, 06.09.2024 ja 06.10.2024 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ

laenulepingu erakorraliselt üles 14.11.2024.

Kohtule nähtub, et perioodil 06.12.2023-06.08.2025 on sissenõutavaks muutunud

põhiosamaksed kokku summas 495,90 eurot. Kostja on sellel perioodil tasunud

krediidiandjale kokku 429,65 eurot. (dtl 84-90).

Kui kostja poolt tehtud maksed krediidiandjale lugeda põhinõude katteks, ei olnud kostja

lepingu ülesütlemise seisuga 14.11.2024 krediidiandja ees võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt

ei ole laenuleping lõppenud ja kostjalt saab välja mõista üksnes käesolevaks ajaks

sissenõutavaks muutunud osamaksete põhiosa. Kui käesolevaks ajaks sissenõutavaks

muutunud (kuni 06.08.2025 osamakseni) osamaksete summast (459,90 eurot) lahutada

kostja poolt teostatud maksete summa (429,65) on kostja põhivõlg hageja ees 30,25 eurot,

mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Kuivõrd hageja ei ole kohtule ümberarvestust viivise ja intressi osas esitanud, saab kohus

kostjalt välja mõista üksnes seadusjärgse viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest

kuni põhinõude täitmiseni.

10. Järgnevalt lahendab kohus kostja ja ESTO AS vahel 27.07.2020 sõlmitud lepingust nr

6569181639 tuleneva nõude.

11. Kohus selgitas hagejale 28.04.2025 e-kirjas (dtl 301), et jääb jätkuvalt seisukohale, et

27.07.2020 sõlmitud krediidilepingu nr 659181639 sõlmimisel on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule küll kostjalt küsitud pangakonto väljavõtte, kuid

üksnes konto väljavõtte küsimisega ei täideta vastutustundliku laenamise põhimõtte

kriteeriume. Saadud pangakontot tuleb ka analüüsida. Hageja on selgitanud, et krediidiandja

hindas kostja maksevõimet lähtuvalt järgmistest andmetest: pangakonto väljavõttest

nähtuvalt oli kostja sissetulekuks 639,84 eurot kuus. Samas on kohustuste osas lähtunud

hageja kostja poolt esitatud andmetest, ehk kohustustest suurusega 100 eurot. Krediidiandja

ei ole nende suurust kontrollinud kostja pangakontot analüüsides.

Kohtule nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostjal on igakuised kohustused Inbank

AS ees (keskmiselt 34,43 eurot kuus), Coop Finants AS ees (4,46 kuni 204,13-eurot), TF

Bank AB ees (52,5+54,86 eurot), Bondora AS ees (123 eurot). Lisaks nähtub, et kostjal on

igakuine kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 67 eurot. Arvestades nende kohustuste

suurust ning asjaolu, et krediidiandja ei ole nendega laenu andes arvestanud, on kohtu

hinnangul laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas, et

olukorras, kus krediidiandja kasutab kostja maksevõime hindamisel automatiseeritud

hindamissüsteemi, kannab krediidiandja süsteemi puuduste riski. Kohus palus hagejal

selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või esitada nõude ümberarvestus.

Hageja selle nõude osas täiendusi esitanud ei ole.

12. Kohus jääb seisukohale, et ESTO AS on kostjale laenu andes rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

13. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt

üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt

lepingujärgset intressi.

14. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti põhiosas 3338 eurot. Kostja on

tagasimakseid teostanud perioodil 05.08.2020 kuni 10.07.2024 kokku summas 5146,28

eurot. Seega on kostja teinud krediidiandjale makseid suuremas ulatuses kui oli

krediidiandja nõue. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostja ja ESTO AS vahel 27.07.2020

sõlmitud lepingust nr 6569181639 tulenevad nõuded rahuldamata.

15. Kohus selgitab, et kuivõrd krediidiandjad on saatnud tühiseid lepingu ülesütlemise

teatisi, ei pea kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista menetluskulusid

meeldetuletuskirjade saatmise ja lepingute ülesütlemise teadete saatmise osas. Seega jätab

kohus ka need nõuded rahuldamata.

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude

üksnes marginaalses ulatuses, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

17. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, puuduvad väljamõistetavad

menetluskulud ja kohus määrab menetluskulude suuruseks 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik