2-24-145620/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-145620

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi I Vi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2791,91 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood

11198910), lepinguline esindaja D K

Kostja: I V (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 07.05.2024 sõlmitud

krediidikonto lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1999,33 eurot, intressid 280,34 eurot,

viivis perioodi 13.12.2024-17.03.2025 eest 208,93 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja

viivis põhivõla tasumata osalt alates 18.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata viivisenõue 70,38 euro ulatuses.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta hageja menetluskulud 97,48% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

2,52% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 375,30 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

7. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 18.03.2025 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt

hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 07.05.2024 sõlmitud krediidikonto lepingust nr

XXX tulenev põhivõlg 1999,33 eurot, intress 280,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

279,31 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivis põhivõla tasumata osalt alates 18.03.2025

kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid sidevahendi abil 07.05.2024 krediidikonto lepingu nr XXX,

mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 2 000 eurot.

Kostja esitas 07.05.2024 hagejale taotluse elektrooniliselt hageja kodulehe www.laen.ee

vahendusel. Lepingu sõlmimiseks pidi kostja lisaks isiku tuvastamisele, mis toimus

20.03.2024 Mobiil-ID vahendusel, registreeruma hageja kodulehel. Taotluse esitamiseks pidi

kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need

kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada hagejale taotlus. www.laen.ee veebilehel

registreerimise kuupäev: 20.03.2024 kell: 19:27, registreerimise IP xxx 07.05.2024 kostja

logis www.laen.ee veebilehele sisse, kasutades selleks Mobiil-ID. Taotluse esitamisel süsteem

küsib nii PIN 1-te kui ka PIN 2-te.

Kõik krediidikonto lepingu XXX dokumendid edastati kostja e-posti aadressile xxx lepingu

sõlmimisel 07.05.2024. Krediidikonto lepingu dokumentidega sai kostja tutvuda ka oma

iseteeninduses www.laen.ee veebilehel.

Vastavalt krediidikonto lepingu nr XXX Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli

lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 48,39%, intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas

0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies

ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel 3 731,73 eurot. Krediidikonto lepingu nr XXX

krediidikulukuse määra arvutamisel lähtuti: laenulimiit 2 000 eurot, intressimäär 40% aastas,

igakuine tagasimakse suurus, maksekuupäev 10. kuupäev ja intressivaba periood kaks kuud

(07.05.2024-07.07.2024).

2.2. Krediidikonto lepingu puhul on tegemist tähtajatu lepinguga. Kostjal oli kohustus

teostada igakuiselt tagasimakseid. Kostja kohustus laenu tagasi maksma vastavalt

krediidiandja poolt esitatud makseteatisele. Minimaalne osamakse koosnes minimaalsest

põhiosa tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Minimaalse

osamakse suuruseks on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot.

2.3. Vastavalt krediidikonto lepingu nr XXX Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

punktile 3 maksete hilinemisega kaasneb krediidiandja õigus: Nõuda viivist võrdses määras

intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus

kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas.

2.4. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Krediidikonto taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1 500 eurot ja igakuisteks

majapidamiskuludeks 440 eurot. Finantskohustusi kostja ei ole märkinud.

Kostja on enne krediidikonto lepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale Swedbank

konto väljavõtte xxx perioodiga 27.02.2024-03.05.2024. Selle analüüsimisel oli tuvastatud

kostja sissetulek: märts 2024 – 1 500 eurot (töötasu xxx-lt), aprill 2024 – 1 500 eurot (töötasu

xxx-lt), mai 2024 – 1 500 eurot (töötasu xxx-lt). Kokku laekus konto väljavõtte kohaselt

veebruarist kuni maini sissetulekuks 4 500 eurot ehk keskmiselt 4 kuu vältel 1125 eurot. Selle

konto väljavõtte analüüsimisel ei olnud tuvastatud kostja finantskohustusi. Teostati päringud

20.03.2024 Creditinfo.ee ja 04.05.2024 Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja

varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal

puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 07.05.2024 teostati päring ka maksuametile,

mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati

päring rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid.

Lisaks teostati 07.05.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas

hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded.

Kostja kuludeks arvestati igakuised majapidamiskulud 440 eurot ning taotleva krediidikonto

XXX osamakse 106,67 eurot. Arvestati, et peale nende tasumist jäi kostjal sissetulekust üle

578,33 eurot.

2.5. Krediidikonto lepingu XXX alusel teostas hageja kostjale kokku väljamakseid 3946

eurot. Kostja on 05.08.2024 teinud tagasimakse 2000 eurot, millest hageja luges tasutuks 1

946,67 euro ulatuses põhiosa ning 53,33 euro ulatuses intressid. Eeltoodust tulenevalt kostja

poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 3 946 – 1 946,67 = 1 999,33 eurot.

2.6. Krediidilepingu XXX alusel oli kostja viivituses septembri, oktoobri, novembri ja

detsembrikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei

tagastanud kogu saadud laenu ning krediidiandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest

on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus

likvideerida. Kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus 10. novembril 2024, milles

kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 24.11.2024 võlgnevuse tasumiseks.

Ülesütlemise hoiatus edastati kostjale e-posti teel 10.11.2024 ja hageja luges selle kostja poolt

kätte saaduks 1 kalendripäeva möödumisel, ehk 11.11.2024. Kuivõrd kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 12.12.2024 üles.

2.7. Hageja nõuab tasumata intresse kokku 280,34 eurot: septembrikuu intressimakse 53,73

eurot, oktoobrikuu intressimakse 66,65 eurot, novembrikuu intressimakse 68,87 eurot,

detsembrikuu intressimakse 66,65 eurot ja intressid ülesütlemiseni 24,44 eurot, so jaanuarikuu

intressimakse 66,65 eurot/30 päeva * 11 päeva. Hageja arvestab intresse alates võlgnevuse

tekkimise järgnevast päevast, so. 01.08.2024 arvestades põhiosa jääki kuni 11.12.2024

(perioodis intressipäevi kokku 133), intressimääraga 0,11% päevas.

Viivist nõuab hageja alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 11.11.2024 arvestades

põhiosalt (1 999,33 eurolt) 0,11% päevas.

2.8. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 19.09.2024 (5 eurot) ja 22.10.2024 (5 eurot)

kostja e-postile xxx edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulud summas

kokku 10 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile

xxx 11.09.2024 ja 11.10.2024.

Hageja üldtingimuste punkt 5.3 sisaldab järgmist tingimust: Lisaks viivise tasumise

kohustusele, Laenusaaja on kohustatud hüvitama Laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulud vastavalt VÕS §1132 sätestatule ja Krediidiandja hinnakirjas toodule. Vastavalt

hageja hinnakirjale tasuline võlateade (iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta lepingu

kehtivusajal) on 5 eurot. Üldtingimused ja hinnakiri oli edastatud kostjale e-posti teel xxx

07.05.2024 lepingu sõlmimise päeval koos teiste XXX krediidikonto lepingu dokumentidega.

Otsuse põhjendused

3. Hagi ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetatuks loetud 17.04.2025 (ning saadetud ka kostja e-postiaadressile). Kostja ei ole hagile

vastust esitanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto leping. Kohus loeb

kostja poolt omaks võetuks, et kostja esitas 07.05.2024 hageja veebilehe kaudu laenutaotluse

(tahteavalduse) ning hageja on kostjale lepingudokumendid saatnud samal päeval e-kirjaga (st

teinud tahteavalduse). Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et laenutaotluse esitamisel

kostja kinnitas lepingutingimustega tutvumist ja nõustumist.

Kohus kontrollis hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutuskäiku ning ei

tuvastanud, et lepingu krediidi kulukuse määr oleks ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalset krediidi kulukuse määra (mis 07.05.2024 oli 52,08%).

5. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited laenu (kokku 3946 eurot)

väljamaksmise kohta.

6. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud kohtuotsuse

punktis 2.4. toodud väited. Pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, millest tulenevalt peab

kohus omal algatusel kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist sõltumata

menetlusliigist (st ka sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid

tõendite hindamist ning seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist), märgib kohus, et kohtule

on esitatud tõenditena fail (dtl 67), mis sisaldab laenutaotluse ja otsuse tegemise aluseks

olevate päringute andmeid ning kostja pangakonto lõpuga 9523 väljavõte perioodi

27.02.2024-03.05.2024 kohta (dtl alates 65).

Laenutaotluse andmetes on märgitud sissetulek 1500 eurot, majapidamiskulud 440 eurot,

finantskohustused täitmata. Päringute andmetest nähtub, et kontrollitud on ülalpeetavate

olemasolu (0), maksehäireid (puudusid), ametlikke teadaandeid (puudusid), kinnisvara

(puudus). Konto väljavõttelt nähtub palga laekumine hageja väidetud suuruses ettevõttelt xxx.

Kohus märgib, et laen on välja makstud samale kontole, mille väljavõte koguti. Konto

väljavõttelt ei nähtu ülekandeid kostja teistele kontodele. Kuivõrd kostja võttis iga kuu kogu

palga sularahas välja, ei nähtu kontolt majandamiskulusid. Arvestades, et laenumakseid saab

siiski täita ülekandega, mitte sularahas, ning konto väljavõttelt laenumaksete tasumist ei

nähtu, võis krediidiandja kohtu hinnangul arvestada, et varasemaid laenukohustusi ei olnud.

Eeltoodu valguses ei saa öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel

tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepingutega võetud kohustusi täita.

7. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et kostjal on laenulepingu alusel

tagastamata laenu 1999,33 eurot.

Leping oli tähtajatu, kuid hageja väitel on leping 12.12.2024 üles öeldud. Kohus loeb kostja

poolt omaks võetuks, et ta oli viivituses septembri, oktoobri, novembri ja detsembrikuu

osamaksetega ning et hageja saatis kostjale e-posti teel 10.11.2024 lepingu üles ütlemise

hoiatuse, andes täiendava tähtaja kuni 24.11.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kohus loeb kostja

poolt omaks võetuks, et kostja võlga ei tasunud ning hageja ütles lepingu 12.12.2024 saadetud

üles ütlemise teatega üles.

Lepingu üles ütlemisega muutus tagastamata laenu tasumise nõue sissenõutavaks. Sellest

tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101

lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel välja põhivõla 1 999,33 eurot.

8. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostjal on kuni lepingu üles ütlemiseni tasumata

intressid kokku 280,34 eurot: septembrikuu intressimakse 53,73 eurot, oktoobrikuu

intressimakse 66,65 eurot, novembrikuu intressimakse 68,87 eurot, detsembrikuu

intressimakse 66,65 eurot ja intressid ülesütlemiseni 24,44 eurot, so jaanuarikuu intressimakse

(detsembri eest) 66,65 eurot/30 päeva x 11 päeva. Kohus mõistab tasumata intressid kostjalt

VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel välja.

9. Viivist nõuab hageja alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 11.11.2024 kuni hagi

esitamiseni 17.03.2025 põhiosalt (1 999,33 eurolt) intressimääraga võrdses määras 0,11%

päevas (nii oli märgitud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehte). Kohus märgib, et hageja väitel

ütles ta lepingu üles 12.12.2024, seega saab viivist arvestada alates 13.12.2024. Kohus

rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab välja viivise perioodi 13.12.2024-17.03.2025 eest

208,93 eurot.

Viivist alates 18.03.2025 nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus

rahuldab viivisenõude VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

10. Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 19.09.2024 (5 eurot) ja 22.10.2024 (5 eurot)

kostja e-postile xxx edastatud meeldetuletuste eest võlgnevuse sissenõudmise kulud summas

kokku 10 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile

xxx 11.09.2024 ja 11.10.2024.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited, et lepingu üldtingimuste punkti 5.3.

kohaselt pidi kostja hüvitama hagejale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud vastavalt

hinnakirjale, et hinnakirja kohaselt oli tasuline võlateade (iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta lepingu kehtivusajal) 5 eurot, et üldtingimused ja hinnakiri oli edastatud

kostjale e-posti teel xxx 07.05.2024 lepingu sõlmimise päeval koos teiste XXX krediidikonto

lepingu dokumentidega ning et laenu taotlemisel oli kostja tingimustega nõustunud. Kohus

mõistab kostjalt VÕS § 115 ja 127 alusel ning arvestades VÕS § 1132 lg 1 piiranguid välja

võla sissenõudmiskulud 10 eurot.

Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine

11. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud (riigilõiv 385 eurot

ja õigusabikulud 150 eurot). Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Hageja on hagilt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 385 eurot

vastavalt hagihinnale. Seega on hagilt tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulud 150 eurot. Hageja ei ole

märkinud õigusabiteenuse tunnihinda ja ajakulu, samuti ei nähtu hagiavalduses esitatud

teabest, kas õigusabikulude summa on esitatud koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta

ning kas ja millise äriühingu kaudu on esindaja õigusteenust osutanud. TsMS § 174 lg 10

kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole hageja

esitanud õigusabikulu kohtuotsuses väljamõistmise otsustamiseks piisavalt ja vajalikke

andmeid.

Hagiavaldusest ja hagiavalduse kohtule saatmise 18.03.2025 e-kirjast, mis on saadetud hageja

e-posti aadressilt ning esindajale antud volikirjast nähtub, et lepinguline esindaja jurist D K on

hageja töötaja ja et esindaja asukoht on hageja asukoht. TsMS § 175 lg 2 kohaselt,

menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Seega ei

kuulu hagiavalduses märgitud õigusabikulu hagejale hüvitamisele. Tsiviilasja toimikust

nähtuvalt ei ole hageja esindajal kohtumenetlusega seoses sõidukulusid.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 18.03.2025 esitatud hagi hind oli 2791,91 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 1999,33 eurot, intressinõude 280,34 eurot, viivise

perioodi 13.12.2024-17.03.2025 eest 208,93 euro ulatuses, sissenõudmiskulu 10 eurot ja

viivisenõude põhivõla tasumata osalt alates 18.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 222,93 eurot. Seega

kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2721,53 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (2791,91 eurot) 97,48%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 97,48% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 2,52%

ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 97,48% hageja põhjendatud menetluskuludest

(385 eurot), millele vastab summa 375,30 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

12. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS

§ 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

13. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik