2-25-9921/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-9921

Kohtuasi

S.T taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2025 määrus (taotluse menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

S.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja S.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.06.2025 määrus muutmata.

2. Jätta S.T määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud S.T kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada Riigikohtule

määruskaebuse.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.T (avaldaja) esitas 18.06.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotluse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi seoses alaealise lapse (X) elatisehagi

2-25-9921

esitamisega lapse isa vastu. Laps on taotleja ülalpidamisel, lapse isa ei maksa vabatahtlikult

lapsele elatist ning pole nõustunud sõlmima kompromissi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 27.06.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) riigi õigusabi

taotluse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda.

3. Maakohus keeldus riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel tugines riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-dele

1, 2 ja 5. RÕS § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; 5) kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Riigi õigusabi

andmine eeldab, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas

(TsMS § 181 lg 1 p 2).

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on elatisehagi puhul tegemist õiguslikult lihtsa

vaidlusega, milles lapse seaduslik esindaja suudab eeldatavasti ise lapse õigusi kaitsta.

5. Maakohus märkis, et kohtute infosüsteemi andmetel jäi 01.04.2024 Harju Maakohtu

määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9856 rahuldamata avaldaja avaldus avaldaja ja Q (lapse isa)

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse X suhtes ning lapse viibimiskoha

määramise, hariduse (sh huviharidus) ja tervise küsimuste osas ainuhooldusõiguse

üleandmiseks avaldajale, samuti lapse isa ning lapse suhtlemiskorra määramiseks. Määruse

põhjenduste kohaselt elab laps oma isa juures ning ei soovi oma emaga koos elada.

6. Harju Maakohus rahuldas 06.03.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-7981 lapse isa hagi ja

vähendas alates 01.06.2023 lapse isalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsusega

tsiviilasjas nr 2-14-6170 välja mõistetud igakuist elatist lapse kasuks null euroni. Sama

otsusega mõistis Harju Maakohus avaldajalt välja lapse kasuks elatise perioodi eest

01.06.2023 kuni 31.07.2023 summas 600,66 eurot ning alates 01.08.2023 kuni lapse

täisealiseks saamiseni (s.o 24.07.2026) perekonnaseaduse (PKS) § 101 miinimumsumma

muutuvas suuruses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ela laps enda emaga igapäevaselt

koos, mistõttu on lapsel ema vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue

ülalpidamise saamiseks.

7. Harju Maakohtu 12.09.2024 määrusega anti tsiviilasjas nr 2-24-12887 avaldajale riigi

õigusabi isiku muu õigusnõustamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulud. Tsiviilasjas nr 2-24-12887 avaldaja esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt

soovis avaldaja enda esindamist tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning

õigusdokumendi koostamist. Probleemi kirjeldusena tõi avaldaja muuhulgas välja, et ta

soovib õigusabi seoses lapse hooldusõigusega ja elatisega. Maakohus andis avaldajale riigi

õigusabi õigusnõustamisena, mille käigus pidi advokaat välja selgitama avaldaja

nõude/nõuete olemasolu, võimalikud lahendused, kohtusse pöördumise alused ja

perspektiivikuse. Harju Maakohtu 14.04.2025 määrusega lõpetas maakohus avaldajale riigi

õigusabi andmise ja vabastas vandeadvokaat Deivi Vahi õigusabi andmise kohustusest.

Määruse põhjenduste kohaselt on kohtuvaidlus perspektiivitu, kuna laps (16-aastane) vaidleb

vastu enda emale hooldusõiguse üleandmisele ja ema juures elamisele. Samadel asjaoludel on

maakohus teinud lahendi lapse ema kahjuks. Elatise osas soovis avaldaja aga, et lapse isa

rohkem lapse ülalpidamisse panustaks, mitte seda, et temalt välja mõistetud elatist

2-25-9921

vähendatakse. Arvestades asjaolusid leidsid nii riigi õigusabi korras määratud esindaja kui ka

kohus, et kohtuvaidlus on perspektiivitu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Avaldaja esitas määruskaebuse vaidlustatud määruse peale, milles palub anda talle riigi

õigusabi.

9. Määruskaebuse kohaselt puudutab riigi õigusabi taotlus lapse huve ja õigusi, et neid

sõltumatult kaitsta. Avaldajale varasemalt riigi õigusabi korras antud esindaja ei teinud oma

tööd piisava tõsidusega. Laps on pikemat aega elanud avaldajaga ja rääkinud lõpuks ausalt, et

koges isa juures psühholoogilist terrorit. Lapse isa on kasutanud last vahendina, et vältida

elatise maksmist. Samal ajal, kui laps elas sisuliselt avaldajaga ja sai avaldajalt kõik eluks

vajaliku, esitas lapse isa nõudeid ja ei pakkunud lapsele mingit tuge. Avaldaja on jäänud

majanduslikult ja emotsionaalselt keerulisse olukorda. Ka lapse isa on ametlikult kinnitanud,

et lapse elukoht ja rahvastikujärgne aadress on avaldaja juures.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta

muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

11. RÕS § 15 lg 2 sätestab, et maakohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse

alusel riigi õigusabi andmise tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 475

lg 1 p 16 järgi on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise

otsustamine hagita asi, mis vastavalt sama seaduse § 477 lg-le 1 vaadatakse läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega tuli

maakohtul kontrollida väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemise

eeldusi. Kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

jätta avalduse menetlusse võtmata.

12. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

13. Asjaolu, et avaldaja on rahulolematu temale tsiviilasjas nr 2-24-12887 määratud riigi

õigusabi teenusega, ei lükka ümber Harju Maakohtu 14.04.2025 määrusega samas tsiviilasjas

tuvastatut, et kohtuvaidlus on perspektiivitu, kuna laps (16-aastane) vaidleb vastu avaldajale

lapse hooldusõiguse üleandmisele ja ema juures elamisele. Sama määrusega on tuvastatud, et

avaldaja sooviks on eelkõige, et lapse isa rohkem lapse ülalpidamisse panustaks, mitte seda, et

temalt välja mõistetud elatist vähendatakse. Olukorras, kus avaldajale on hiljuti antud riigi

õigusabi, et välja selgitada, kas elatise nõudel, mille avaldaja esitaks lapse nimel lapse isa

vastu, on perspektiivi, ning leitud, et selline nõue esitatud asjaoludel on perspektiivitu, on

vähetõenäoline, et asjaolud on peale 14.04.2025 määrust (kaks kuud hiljem) sedavõrd

muutunud, et arvata vastupidist. Samas ei ole avaldaja ka määruskaebuses esile toonud uusi

asjaolusid, millest järeldada asjaolude muutumist peale 14.04.2025. Avaldaja väitest, et temal

on majanduslikult ja emotsionaalselt keeruline olukord, ei piisa elatise nõude esitamiseks, kui

avaldaja laps ei ela koos avaldajaga ja avaldaja lapse isa last üleval peab. Kui lapse isa on

2-25-9921

väidetavalt nõus, et laps elab koos emaga, siis esitatud asjaoludest tulenvalt ei vaidlegi

lapsevanemad enam ei lapse elukoha ega tema ülalpidamise küsimustes.. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et elatise hagi esitamise või juba väljamõistetud elatise suuruse muutmise hagi

esitamise puhul on tegemist lihtsa vaidlusega, milles avaldaja on ise võimeline kaitsma lapse

seadusliku esindajana lapse huve (tehes seda sõltumatult).

14. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

15. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)