2-25-664/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-664

Tsiviilasi

Majutuskohad OÜ hagi Hange.ee teenused OÜ

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

16,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Majutuskohad OÜ, registrikood 14655124,

seaduslik esindaja juhatuse liige P.V;

Kostja Hange.ee teenused OÜ, registrikood

16454306, lepinguline esindaja advokaat Janar

Kuus.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Majutuskohad OÜ hagi Hange.ee teenused OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Hange.ee teenused OÜ-lt Majutuskohad OÜ kasuks põhivõlg 15

eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1,01 eurot ning viivis

tasumata põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras alates 27. augustist 2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot.

5. Välja mõista Hange.ee teenused OÜ-lt Majutuskohad OÜ kasuks menetluskulude

katteks 100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Majutuskohad OÜ (hageja) esitas 14. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse

Hange.ee teenused OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõuab

kostjalt 15 euro ja viivise väljamõistmist seadusjärgses määras.

2. Hagiavalduse järgi soovis hageja avaldada 10. jaanuaril 2025 hanke kostja hallatavas

portaalis hange.ee. Hageja tasus arve nr 2025-01-94491 alusel 30-päevase perioodi eest,

s.o kuni 9. veebruarini 2025 hanke avaldamise tasu 15 eurot. Kostja saatis hagejale teate,

milles kinnitas hanke portaali lisamist, kuid samal päeval saatis kostja hagejale e-posti

teel teate, et hageja lisatud hange on blokeeritud. Hageja esitas kirjalikult samal päeval

(s.o 10. jaanuaril 2025) kostjale nõude arve summa tagastamiseks, millest kostja keeldus.

Hageja on seega tasunud teenuse eest, mida ta ei saanud ja soovib tasutud summa

tagastamist.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.

4. Kostja toob esile, et pooled sõlmisid veebikeskkonna www.hange.ee kasutamiseks

lepingu. Kasutuslepingu p 1.2.1 kohaselt on hange.ee virtuaalne iseteeninduskeskkond,

mida kasutaja saab kasutada hanke kuulutuste avaldamiseks, omavahel suhtlemiseks,

pakkumise tegemiseks, hanke võitja valimiseks ja teiste pakutavate teenuste

kasutamiseks. hageja tasus kostja 10. jaanuaril 2025 esitatud arve koos käibemaksuga

summas 15 eurot ja kostja võimaldas hagejal lisada veebikeskkonda www.hange.ee

hanke kuulutuse, seega on kostja teenuse osutanud. Kostja ei blokeerinud 10. jaanuaril

2025 hageja avaldatud kuulutust põhjuseta, vaid seetõttu, et hageja rikkus poolte vahel

sõlmitud kasutuslepingut. Nimelt avaldas hageja hanke kuulutuse, milles ei soovinud

saada rahalisi pakkumisi vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks, vaid soovis töö tellida

vahetuskaubana, st hageja pakkus trassi väljaehitamise eest vastu 3 krunti. Pooled on

kasutuslepingu punktis 3.1.6. selgesõnaliselt kokku leppinud, et kostjal on õigus

tingimusteta ja viivitamatult peatada Hange.ee keskkonna kasutamise võimalus (kasutaja

blokeerida) juhul, kui kasutaja eirab seadust või kasutustingimusi või hanke kuulutuse

kohta käivaid täpsemaid tingimusi ning reegleid või esineb põhjendatud kahtlus, et

kasutaja võib neid eirata. Kostja saatis 10. jaanuaril 2025 hagejale kirja, kus teatas

kuulutuse blokeerimisest ja selle põhjustest ning palus hanke viia vastavusse portaali

kasutustingimustega. Hageja seda teinud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Hageja soovis 10. jaanuaril 2025 avaldada kostja hallatavas portaalis 30 päeva jooksul

kuulutuse eesmärgiga leida tööde teostaja vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks ja tasus

kostjale ettemaksuna 15 eurot (dtl 2-3, 26). Hageja on 10. jaanuaril 2025 kell 02.24

saanud kostjalt e-posti teel kinnituse, et tema kuulutus on portaali lisatud ja sellele saab

pakkumisi teha kuni 9. veebruarini 2025 (dtl 5). Samal kuupäeval kell 09.17 on hageja

saanud kostja töötajalt e-kirja, milles on teatatud hageja lisatud kuulutuse blokeerimisest

(dtl 7). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tagastama hagejale tasutud summa.

7. Pooled on kostja hallatava veebiportaali teenuste kasutamiseks sõlminud kasutajalepingu

(dtl 19-25). Kasutajalepingu p 2.1 kohaselt osutab kostja kasutajale (hagejale) teenust,

mille sisuks on kasutajale virtuaalse iseteeninduskeskkonna Hange.ee kasutamiseks

õiguste andmine. Kasutajalepingu üldsätete p 1.2.1. täpsustab, et kasutaja saab keskkonda

kasutada „hanke kuulutuse avaldamiseks, omavahel suhtlemiseks, pakkumise tegemiseks,

hanke võitja valimiseks ja teiste pakutavate teenuste kasutamiseks“. Kasutuslepingu p-s

3.1.4 on pooled kokku leppinud, et kostjal on õigus küsida kasutajalt tasu Hange.ee

keskkonna kasutamise eest vastavalt hinnakirjale.

8. Kostja hallatava portaali kasutajatel on seega võimalik leida teiste portaali kasutajate

seast teostaja mingisugusele tööle või töö teostajal leida sobiv projekt ning neil tuleb selle

vahenduse eest kostjale tasuda. Kohtu hinnangul vastab poolte leping maaklerilepingu

tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 mõistes. VÕS § 658 lg 1 järgi

maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja)

lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise

võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).

9. Puudub vaidlus, et lepingu on koostanud kostja ning kostja ei ole väitnud ega tõendanud,

et pooled oleksid need tingimused eraldi läbi rääkinud, mistõttu tuleb kasutajalepingu

tingimusi käsitleda tüüptingimustena VÕS § 35 tähenduses ning tõlgendada VÕS § 39 lg

1 järgi nii, nagu seda pidi samadel asjaoludel mõistma lepingupoolega sarnane mõistlik

isik. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimusi kostja kui tingimuste kasutaja kahjuks.

10. Hageja toob esile, et ta tasus 10. jaanuaril 2025 kostjale 15 eurot kuulutuse avaldamise

eest 30 päeva jooksul. Hageja tõendab seda arvega, mille selgituse real on märgitud

„Hanke lisamine 30 päeva“ (dtl 4) ning e-kirja teel saadetud kinnitusega, milles on

kinnitatud, et kuulutusele saab pakkumisi teha kuni 9. veebruarini 2025 (dtl 5). Kostja

väide, et 15 eurot oli tasu kuulutuse lisamise eest portaali ning selles osas on kostja

lepingu täitnud, on paljasõnaline (dtl 17) ega ole poolte õigussuhet arvestades mõistlikult

usutav. Kohtu hinnangul ei ole tegemist lepingu täitmisega kostja poolt, vaid

nõustumusega hageja pakkumusele konkreetse hanke korraldamiseks.

11. Kostja toob esile, et hageja kuulutus blokeeriti, kuna see ei vastanud portaali

kasutustingimustele. Kasutuslepingu p 3.1.9 kohaselt on kostjal õigus eemaldada

Hange.ee keskkonnast avaldatud hanke kuulutus, pakkumine ja muu informatsioon, kui

see on vastuolus kasutustingimustega, hanke kuulutuse kohta käivate täpsemate

tingimuste ning reeglitega või heade kommetega või seadusega.

12. Kostja on hagejale saadetud e-kirjades ja ka kohtule esitatud dokumentides selgitanud, et

antud juhul seisnes vastuolu selles, et hageja ei soovinud saada rahalisi pakkumisi vee- ja

kanalisatsioonitrassi rajamiseks, vaid soovis töö tellida vahetuskaubana, st hageja pakkus

trassi väljaehitamise eest vastu kolm krunti ning sellisele pakkumisele ei saa

ehitusettevõtjad teha hinnapakkumisi ega hanke korraldaja valida võitjat (dtl 16).

13. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt tohib

küsida teistelt kasutajatelt pakkumisi üksnes rahas. Kostja toob esile, et see peaks olema

arusaadav lepingus kasutatavast sõnavarast, kuulutuse ülesehitusest ja portaali olemusest.

Kohtu hinnangul võivad kostja esile toodud asjaolud anda suuniseid eduka nn hanke

korraldamiseks, kuid nendest ei ole võimalik üheselt tuvastada, et mitterahaliste

pakkumiste küsimine on selline rikkumine, mille tagajärjel kuulutus eemaldatakse.

Hageja on esile toonud, et kuna kasutustingimustes ei ole seda esile toodud, siis ta ei

teadnud ega saanudki teada, et sellist kuulutust avaldada ei tohi (dtl 32). Asjaoludest ei

nähtu, et hageja oleks soovinud sõlmida seaduse või heade kommetega vastuolus

tehingut.

14. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine) (VÕS § 116 lg 1). Olulise

lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli

lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu

(VÕS § 116 lg 2 p 2). Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline

lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib

kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa

suhtes (VÕS § 116 lg 3).

15. Kohus leiab, et hageja on hagi esitamisega tehingust kehtivalt taganenud. Hageja on

põhjendanud, et tal oli huvi just sellise sisuga kuulutuse avaldamiseks ega soovi seda

muuta kostja suuniste kohaselt. Arvestades, et hageja kuulutus oli nähtav 30-päevasest

perioodist vähem kui 7 tundi öisel ajal ja varahommikul ning pooled ei ole esile toonud

ega tõendanud, et hageja oleks selle aja jooksul tööde teostaja leidnud või et keegi oleks

tema kuulutust näinudki, on hageja sisuliselt ilma jäänud soovitud tulemusest.

16. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel

üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik

üleantu (VÕS § 189 lg 1). Hageja on kostjale tasunud 15 eurot, mis tuleb kostjal

tagastada.

17. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1).

18. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks 15 eurot ning

viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4, § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse.

20. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

21. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 100 eurot riigilõivu eest ja enda tööaja kulu 5

tunni eest kogusummas 750 eurot.

22. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja on seega täies ulatuses

vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja ei ole menetluses kasutanud lepingulist esindajat,

mistõttu ei ole tema õigusabikulu hüvitatav. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud

kokku 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

23. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende

kindlaksmääramiseks.

24. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg

2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Otsus on jõustunud Ringkonnakohtu lahendiga.