2-25-3742/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-3742

Kohtuasi

C.D, F.O, J.Z, W.Z, X.R, N.B, M.I ja F.K hagi A.S ja

M.R vastu kahjuhüvitise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. märtsi 2025. a hagi menetlusse

võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.D, F.O, J.Z-i, W.Z, X.R, N.B, M.I ja F.K

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: C.D (isikukood XXX)

Hageja: F.O (isikukood XXX)

Hageja: J.Z (isikukood XXX)

Hageja: W.Z (isikukood XXX)

Hageja: X.R (isikukood XXX)

Hageja: N.B (isikukood XXX)

Hageja: M.I (isikukood XXX)

Hageja: F.K (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

2-25-3742

1. Jätta Harju Maakohtu 14. märtsi 2025. a määrus muutmata.

2. Jätta C.D, F.O, J.Z-i, W.Z, X.R, N.B, M.I ja F.K määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta C.D, F.O, J.Z-i, W.Z, X.R, N.B, M.I ja F.K taotlus riigilõivu tagastamiseks

rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud C.D, F.O, J.Z-i, W.Z,

X.R, N.B, M.I ja F.K kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.D, F.O, J.Z, W.Z, X.R, N.B, M.I ja F.K (hagejad) esitasid 10.03.2025 Harju Maakohtule

hagiavalduse, milles palusid A.S ja M.R (kostjad) Narva mnt 10 korteriühistu (edaspidi

korteriühistu) kasuks välja mõista kahjuhüvitise 30 295 eurot ja sellelt seadusjärgses

määras viivise alates 04.01.2023 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palusid hagejad

jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hagejad Narva mnt 10 Tallinn elamu korteriomanikud. Kostjad

on korteriühistu juhatuse liikmed. Hagejate väitel sõlmisid kostjad korteriühistu nimel

õigusvastaselt ehituslepingu VitMar ehitus OÜ-ga ja põhjustasid sellega seoses

korteriühistule kahju 30 295 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi

menetlusse võtmisest.

4. Määruse kohaselt puudub korteriomanikel otsenõue korteriühistu juhatuse liikmete vastu

korteriühistule põhjustatud kahju hüvitamiseks. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

põhjustatud kahju hüvitamist saab nõuda korteriühistu ise (korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 24 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32).

Selleks, et korteriühistu saaks pöörduda kohtusse kahju hüvitamiseks, peaks nõude

esitamise ja esindaja määramise otsustama korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 20 lg 1,

MTÜS § 19 lg 1 p 4).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hagejad paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse

võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse rahuldamisel paluvad hagejad tasutud riigilõivu

tagastada Deivi Vaht Advokaadibüroo kontole.

2

2-25-3742

5.1.

Kaebuse kohaselt reguleerivad maakohtu viidatud KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 19

lg 1 p 4 korteriühistu poolt õigusvaidluse pidamist kolmandate isikutega ehk

välissuhtes olevate isikutega. Praegusel juhul on hagejateks aga korteriühistu liikmed.

5.2.

Korteriühistule kahju tekitamine on võrdsustatud liikmetele kahju tekitamisega.

Hagejate nõue on suunatud kostjate kui hageja juhatuse liikmete vastu juhatuse liikme

lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

5.3.

Korteriühistu liikme õigust esitada nõue juhatuse liikme vastu ei välista mitte

ükski õigusnorm. Puudub mõistlik selgitus, miks mittetulundusühingu võlausaldaja

saab MTÜS § 32 lg 4 alusel nõuda ühistu juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, kuid

korteriühistu liikmel selleks õigus puudub.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koostoimes

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

8. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna

nõue ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Maakohus

märkis õigesti, et kahju hüvitamise nõude korteriühistu juhatuse liikmete vastu saab

esitada korteriühistu ise. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koostoimes TsMS §-

ga 659) maakohtu põhjendustega neid kordamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib kolleegium järgmist.

9. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud

korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt menetleb kohus seaduses ettenähtud juhul tsiviilasja ka siis,

kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse

või huvi kaitseks. Seadus ei näe korteriühistu liikmetele ette õigust esitada korteriühistu

juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõuet korteriühistu eest. Samuti ei ole

korteriühistu liikmetel subjektiivset õigust nõuda kahju hüvitamist korteriühistule, vaid

seda saab nõuda vaid korteriühistu ise. Kuigi kõik korteriomanikud on korteriühistu

liikmed (KrtS § 1 lg 4), ei saa korteriühistule kahju tekitamist siiski võrdsustada

korteriomanikele kahju tekitamisega ning seeläbi tuletada korteriomanikele hagemisõigust

korteriühistu juhatuse liikme vastu. Korteriühistu on iseseisev juriidiline isik.

10. KrtS § 24 lg 1 järgi kohaldatakse korteriühistu juhatuse liikme vastutusele MTÜS §-s 32

sätestatut. MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse

liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et

juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud korteriühistule kahju,

vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse

eesmärk on kaitsta korteriühistut ja korteriühistul on õigus nõuda juhatuse liikmelt

hoolsuskohustuse rikkumise tekitatud kahju hüvitamist (vt ka TrtRnKm 11.09.2024, 2-24-

7400/11, p 9).

11. Väär on hagejate arusaam, et KrtS § 20 lg 1 alusel kohalduv MTÜS § 19 lg 1 p 4

reguleerib korteriühistu poolt õigusvaidluse pidamist kolmandate isikutega. Kõnealusest

3

2-25-3742

sättest tuleneb selgelt, et üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse

pidamise otsustamine ning selles vaidluses esindaja määramine. MTÜS § 19 lg 1 p 4 ei

kohaldata vaid juhul, kui nõue esitatakse endise juhatuse liikme vastu (vt ka TlnRnKo

26.01.2022, 2-181970/131, p 20). Ka sellisel juhul saab nõude esitada vaid korteriühistu

ise.

12. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Kuna menetluses teisi isikuid ei osalenud, siis

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Hagejate taotlus riigilõivu

tagastamiseks jääb õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4