2-22-6534/100 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Neve Uudelt, Liis Arrak

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6534

Kohtuasi

X hagi C ja Y vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Kostja I osas 1261,44 eurot

Kostja II osas 1576,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja I (vastustaja): C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja riigi õigusabi korras

advokaat Gerda-Johanna Aasmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastu

võtmiseks ja jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.

2. Jätta osaliselt rahuldamata hageja 16.05.2025, 18.05.2025 ja 19.05.2025 taotlused

tõendite vastu võtmiseks. Jätta vastu võtmata 16.05.2025 esitatud äriregistri

väljavõte V OÜ maksustatava käibe kohta (dtl 1677), kliimaseadme rikke kohta

XXX asuval kinnistul (dtl 1682) ja haldusasja nr 3-24-1166 korraldav määrus (dtl

1683–1684). Jätta vastu võtmata 16.05.2025 esitatud tõendid hageja emale

sotsiaaltoetuse määramise kohta ja 18.05.2025 esitatud tõendid hageja ema puude

raskusastme tuvastamise kohta (dtl 1685–1692 ja 1766–1780). Ülejäänud

16.05.2025, 18.05.2025 ja 19.05.2025 esitatud tõendid võtta vastu.

3. Jätta rahuldamata hageja 29.05.2025, 30.05.2025, 01.06.2025, 04.06.2025,

20.07.2025, 24.07.2025 ja 29.07.2025 taotlused esitatud tõendite vastu võtmiseks ja

jätta nimetatud kuupäevadel esitatud tõendid vastu võtmata.

2-22-6534

4. Jätta rahuldamata kostjate 01.08.2025 taotlus tõendite vastu võtmiseks ja jätta

01.08.2025 esitatud tõendid vastu võtmata.

5. Jätta Pärnu Maakohtu 31.05.2024 otsus muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse

põhjendusi.

6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja

kanda.

7. Muuta tsiviilasja hinda kostja I osas ja määrata selleks nii maa- kui ka

ringkonnakohtus 1261,44 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 30.04.2022 hagi C ja Y vastu elatise vähendamiseks. Hageja täpsustas hagi

25.08.2022. Hageja palus vähendada kostjale I makstavat elatist alates hagi esitamisest kuni

kostja I täisealiseks saamiseni (06.12.2022) null euroni ja kostja II elatist alates hagi

esitamisest kuni kostja II täisealiseks saamiseni (23.06.2024) null euroni.

2. Kostjad on hageja ja Q lapsed. Pärnu Maakohus kinnitas 22.08.2018 määrusega tsiviilasjas

nr 2-17-1209 poolte kompromissi, mille kohaselt tasub hageja alates veebruarist 2018 igakuist

elatist kummalegi kostjale summas, mis on 60% Eesti Vabariigis sätestatud elatise

miinimumsummast kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Kompromiss sõlmiti lähtudes

asjaolust, et riiklikud toetused arvestatakse elatise summast maha.

3. Pärnu Maakohtu 22.08.2018 määruse tegemise ajal elatise määramise aluseks olevad

asjaolud on muutunud. Kostjate vajadused ei ole suuremad perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg

1 alusel arvestatud elatise suurusest. Elatist ei ole põhjendatud välja mõista suuremas ulatuses,

kui on vaja lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja tema arenguks piisavate vahendite

tagamiseks. Kostjad ei ole tõendanud, et nende igapäevaste vajaduste rahuldamine ja arenguks

piisavad vahendid ei ole tagatud kostjatele laekuvate riiklike toetuste arvelt.

4. Kostjate ema pangakonto väljavõte kajastab ülekandeid kostjate kontodele, kuid ei ole

kajastanud kostjate kontodel olevaid rahalisi vahendeid kostjate sissetulekuna. Samuti ei ole

kostjate esindaja kajastanud tulumaksutagastuste summasid, mille arvelt on samuti kaetavad

kostjate kulud. Kostjate ema ei kasuta elatist laste huvides. Kostjate väljatoodud vajadus

2-22-6534

elutingimuste parendamiseks saab olla põhjendatud ainult avariitööde osas, mille vajadust ei

ole esitatud. Kostjal II ei ole vajadust eraldi elamispinna järele, sest selle vajadus on tekkinud

ainult ema tegevuse tõttu ja kostja II vajaduspõhise elukeskkonna kujundamise

hoolsuskohustuse tegematajätmisest. Kostjate väide, et peres on vajadus kahe auto järgi, on

kostjate ema mugavus, mille eest hageja ei pea vastutama. Tõele ei vasta, et kostjate emal ei

ole võimalik töötada suurema koormusega kui 60%, kuna kostjate ema on pidanud

võimalikuks asuda õppima XXX. Menetluses ei ole tõendatud, et kostjad ei oleks tööks

võimelised. Menetluses ei ole esitatud tõendeid, et kostjad oleksid ära kasutanud kõik

Töötukassa poolt pakutavad tugiteenused. Kostjale I on määratud igakuine töövõimetoetus.

Toetuse maksmise periood on 07.12.2020–06.12.2022. Kostjale II on määratud igakuine

puudega inimese toetus, mille perioodiks on määratud 01.01.2021–23.06.2022. Alates

24.06.2022 on kostjale II määratud puuduv töövõime ja töövõimetoetuse suurus ühe

kalendripäeva eest on 16,33 eurot, mis teeb 2022. a juulikuu toetuseks 506,23 eurot. Toetus

on määratud kuni kostja II täisealiseks saamiseni 24.06.2024.

5. Võrreldes Pärnu Maakohtu 22.08.2018 määrusega on muutunud PKS §-s 101 sätestatud

elatise arvestamise kord. Hageja tugines PKS § 2172 lg-le 1. Hagejate seaduslikule esindajale

makstakse lasterikka pere toetust.

6. Hageja on töötu alates 01.02.2022. Töötuskindlustus lõppes 05.11.2022. Hageja ei ole

leidnud sobivat tööd. Hageja hooldab oma raske puudega ema. Ema hooldusvajadus suureneb

ajas ning hooldusvajadus on igapäevane ja kõigis toiminguis. Hageja saab toimetuleku toetust.

Hagejal on piirangud tööle asumiseks tulenevalt asjaolust, et hageja on asunud kutseõppele.

Hagejal on piiratud töövõime. Hageja on sunnitud ülalpidamiskohustuse täitmiseks oma vara

võõrandama, sest jooksvate sissetulekute arvelt ei ole võimalik elatisekohustust täita.

Hagejale kuuluvad neli sõidukit: Toyota Verso, mis on igapäevases kasutuses; VAZ 21053,

mille registrikanne on peatatud; T25A traktor, mille registrikanne peatatud; AZLK 412, mille

registrikanne on peatatud. Hagejale kuulub 9 kinnisasja, kolm neist on kaasomandis. Ükski

vara ei ole seisundis, et seda välja üürida või müüa või sellest muud tulu saada.

Kostjate vastuväited

7. Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu ja palusid hagi jätta rahuldamata.

8. Elatise vähendamiseks alust ei ole. PKS §-s 102 lg 2 toodud aluseid ei esine. Kostjad ei

vaidle vastu sellele, et kostjate ema saab lasterikka pere toetust ja see jaguneb nelja lapse

vahel. Samuti on põhjendatud kostja II puhul arvestada PKS § 101 lg-s 7 sätestatud

mastaabiefektiga.

9. Tsiviilasjas nr 2-17-12039 ei arvestatud kompromissi sõlmimise alusena kõiki toetusi, mis

kostjatele võidakse maksta. Aluseks võeti riiklikud peretoetused. Kompromissi sõlmimise

hetkel oli mõlemal kostjal kehtiv otsus puude raskusastme määramise ning sellega seotud

sotsiaaltoetuse kohta.

10. Kostjad ei nõustu, et elatisest tuleks maha arvutada töövõimetoetus, mida kostjad saavad

(igal juhul ei tohiks töövõimetoetust elatisest maha arvestada täies ulatuses). Töövõimetoetus

on kummalegi lapsele määratud eesmärgipäraselt aitamaks teda tema puudest tulenevalt, see

ei saa olla aluseks vabastada üks vanem lapse ülalpidamiskohustusest.

11. Kostjate vajadused on suuremad kui kehtiva PKS § 101 alusel arvutatava elatise suurus.

Kostja I kulud on keskmiselt 860 eurot kuus ja kostja II kulud 760 eurot kuus. Kostjatel on

2-22-6534

vajadus parandada oma elutingimusi. Kostjate elukohaks olev elumaja vajab remonti,

soojustamist ja vajalike seadmete (hüdrofoor ja puurkaevupump) välja vahetamist. Kostja II

käitumishäirete tõttu (agressiivsus nii vaimselt kui füüsiliselt, lisaks seksuaalselt ebasobiv

käitumine kõikide pereliikmete suhtes) on keskne mure nii kostjale II kui pere teistele lastele

turvalise elukeskkonna loomine. Turvalise elukeskkonna loomiseks ja kõigi pereliikmete

vaimse ning füüsilise heaolu tagamiseks oleks vajalik eelkõige eraldi elukoht kostjale II, kes

paraku keeldub kategooriliselt korteris elamisest ja kes päris iseseisva elamisega praegu veel

ka toime ei tuleks, kuid eraldi maja ostmiseks või ülejäänud perega samale kinnistule teise

hoone püstitamiseks puudub kostjate seaduslikul esindajal võimekus.

12. Erivajadustega laste kasvatamisest tulenevalt ei ole kostjate emal võimalik tööl käia

täiskohaga, tema võimekus teenida sissetulekut on hoolduskoormuse tõttu 40% väiksem.

Kostjate ema töötab YYY 60% koormusega ja tema põhipalk on 1110 eurot kuus. Alates

01.01.2024 on põhipalk 1260 eurot kuus. Kostjate emale kuulub kinnistu, mille hinnanguline

väärtus on 36 000 eurot, ja sõiduk Hyundai i20, hinnangulise väärtusega 4000 eurot. Peres on

vajadus kahe auto järele, kuna maal on mitme lapsega ja eriti erivajadustega lastega väga

keeruline korraldada logistikat.

13. Kostjate ema ei ole kasutanud kostjatele makstud elatist muudel eesmärkidel peale

kostjate ülalpidamise. Hageja väited on selles osas alusetud.

14. Hageja majanduslik olukord ei ole olulisel määral halvenenud. Hagejale kuulub 9

kinnisasja. Hageja jooksev sissetulek hageja enda esitatud dokumentide alusel on 2022. a

olnud keskmiselt 1438,62 eurot kuus ja 2023. a 1344,24 eurot kuus, mis ei ole oluliselt erinev,

võrreldes tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajaga. Tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluses tõi

hageja esile, et ta saab juhatuse liikme tasu 470 eurot (bruto) ja 2018 juhatuse otsusega

suurendati seda tasu 600 euroni. Hagejale kuulub kolm sõiduautot ja traktor. Samuti kuulub

hagejale väikeelamu näidismaja. Nimetatud transporditava maja eest on hageja maksnud 80

000 eurot. Hagejale kuuluva äriühingu V OÜ omakapital oli 31.12.2018 kokku 738 522 eurot,

sh eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruandeaasta kasum. 31.12.2022 seisuga on

ettevõtte omakapital kokku 1 274 439 eurot, sh kasum 1 267 409 eurot.

15. Asjaolu, et hageja peab lisaks lastele ülal oma eakat ema, ei anna alust elatise

vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Vastavalt PKS § 98 lg-le 1 eelistatakse alanejat

sugulast ülenejale sugulasele, laps seatakse alati esikohale.

16. Pole usutav, et hageja tervislik seisund on olulisel määral halvenenud talle määratud

osalise töövõime tõttu. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et ta õpib TTT ehituspuusepa

eriala II kursusel. See töö nõuab füüsilist pingutust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

18. Pärnu Maakohtu 22.02.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-12039 kinnitati alaealiste laste

kostja I, kostja II, W, F ja hageja vahel sõlmitud kompromiss, milles lepiti kokku, et hageja

tasub alates veebruarist 2018 igakuist elatist iga eelnimetatud alaealise lapse ülalpidamiseks

summas, mis on 60% Eesti Vabariigis sätestatud elatise miinimumsummast (2018. a oli see

150 eurot kuus), kuni iga eelnimetatud lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on kohustatud

tsiviilasjas nr 2-17-12039 kinnitatud kompromissi alusel tasuma kummalegi kostjale 175,20

eurot kuus elatist (60% 292 eurost) alates 01.01.2022, kui muutus elatise regulatsioon.

2-22-6534

19. Kompromissi kinnitavast määrusest ei nähtu selle sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid.

Tsiviilasja nr 2-17-12039 hagejad esitasid käesolevas asjas hageja vastu elatise nõude sellel

ajal kehtinud miinimumsummas. 2018. a oli miinimumelatise summa 250 eurot lapse kohta.

Eeltoodust järeldub, et kostjate vajadused vastasid tsiviilasja nr 2-17-12039 menetlemise ajal

summale, mis vastas kahekordsele elatise miinimummäärale, s.o 500 eurot lapse kohta.

Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kompromissi saavutamisel võeti arvesse, et

kostjad ja teised tsiviilasja nr 2-17-12039 hagejad saavad kasu lasterikka pere toetusest ja osa

vajadustest on kaetud lapsetoetustega. Kuna kõigi tsiviilasja nr 2-17-12039 hagejate

ülalpidamiseks lepiti kokku elatis ühes suuruses ja kaks nooremat last ei ole erivajadusega,

siis järeldub, et elatise kokkuleppimisel ei arvestatud kahe vanema lapse, s.o kostjatele

makstavate puudetoetustega.

20. Maakohus leidis, et hageja varaline seis, võrreldes tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse

ajaga on paranenud.

20.1. Tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal oli hageja igakuiseks regulaarseks

sissetulekuks 412 eurot, s.o juhatuse liikme tasu V OÜ-st. Nimetatud perioodil on V OÜ

teinud kostjale ka omanikulaenu tagasimakseid, kuid tegemist ei ole regulaarse sissetulekuga.

Tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal kuulus hagejale ja kuulub ka käesoleva menetluse

ajal V OÜ ainuosa nimiväärtusega 6391 eurot. Samuti oli hageja tsiviilasja nr 2-17-12039

menetluse ajal ja ka käesoleval ajal V OÜ juhatuse liige. V OÜ omakapital oli 31.12.2022

seisuga 1 274 439 eurot, aruandeaasta kasum oli 151 067 eurot ja eelmiste perioodide

jaotamata kasum oli 1 116 342 eurot.

20.2. Hagejale kuulus tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajal ja kuulub ka praegu: kinnistu

JJJ külas, Lääne-Nigula vallas (maatulundusmaa, 22 432 m2 ja 2,21 ha); kinnistu TTT,

asukohaga TTT (maatulundusmaa, 2,97 ha); kinnistu MMM, XXX (elamumaa, 1678 m2);

korteriomand KKK (korteriomandi üldpind on 66,30 m2, registriosa nr XXXXXXXX,

koormatud isikliku kasutusõigusega D kasuks) (tegemist on D elukohaga); korteriomand

VVV (üldpind 82,80 m2, koormatud kahe isikliku kasutusõigusega ja märkusega kaasomanike

vahelise kasutuskorra kokkuleppe kohta). Võrreldes tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajaga

on hageja omandanud 2020. a 2/6 suuruse kaasomandi osa kinnistust, mis koosneb kahest

katastriüksusest pindalaga 25 956 m2 ja 13 094 m2 (maatulundusmaa) ja 6/10 suuruse

kaasomandi osa kinnistust pindalaga 3043 m2 (elamumaa). Hageja väited seoses piirangutega

kinnistute võõrandamisel ja nende seisukorra kohta on jäänud menetluses tõendamata. Lisaks

kuulub hagejale alates 23.05.2012 sõiduauto Toyota Verso (ehitusaasta 2012), alates

12.05.2001 traktor T1 T (ehitusaasta 1992), alates 04.07.2003 VAZ 21053 (ehitusaasta 1983).

20.3. Hageja töötas töölepingu alusel V OÜ-s perioodil 17.02.2020–31.01.2022. Hageja on

töötuna arvele võetud alates 10.02.2022 ja talle on määratud töötutoetus päevamääraga 9,42

eurot. Hageja on asunud sügisest 2022 õppima TTT ehituspuusepa erialale. Samuti määrati

hagejale alates 2022. a augustist toimetulekutoetus. Hageja igakuised regulaarsed sissetulekud

on olnud alates augustist 2022 kuni veebruarini 2023 keskmiselt 1152,13 eurot kuus.

20.4. Muutused on seega eeltoodust tulenevalt toimunud hageja jooksvates sissetulekutes, s.o

töötasu ja juhatuse liikme tasu asemel saab hageja erinevaid sotsiaaltoetusi ja seda suuremas

ulatuses kui oli varasem töötasu/juhatuse liikme tasu. Hageja otsus V OÜ ainuosanikuna

lõpetada endale juhatuse liikme tasu maksmine ja otsus juhatuse liikmena lõpetada endaga

tööleping on sõltunud hagejast endast mitte kolmandatest isikutest. Hageja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et V OÜ majanduslik olukord on muutunud nii palju halvemaks, et ta ei

2-22-6534

saa sealt endale tulu teenida. V OÜ majanduslik olukord on võrreldes varasema

kohtumenetlusega paranenud.

21. Hageja ema D on suunatud täisealise inimese hooldusteenusele perioodil 01.11.2022–

31.10.2025 ja tema hooldajaks on määratud hageja. Hagejale on alates 01.11.2022 määratud

ema hooldamise eest hooldajatoetus 50 eurot kuus. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et

hageja ema hooldusvajadus ja tema hooldajaks olemine oleks oluliselt halvendanud hageja

varalist seisu. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja ema vannituba on tulnud talle

sobivaks kujundada, kuid samas nähtub, et sellega seotud kulud hüvitati kohaliku

omavalitsuse poolt.

22. Hagejal on tuvastatud osaline töövõime perioodiks 08.03.2023–07.03.2024. Samas ei

nähtu, kas ja kuidas mõjutab osaline töövõime hageja varalist olukorda. Pelgalt töö kaotamine

ja töövõime osaline kaotus ei võimalda järeldada, et hageja võimekus oma lastele ülalpidamist

anda on muutunud. Töö kaotamine ja/või töövõime osaline kaotamine peab ka reaalselt

mõjutama vanema varalist seisu negatiivselt ja võimekust sissetulekuid teenida. Hageja puhul

on oluline märkida, et alates 06.12.2022 on hagejal 3 alaealist last (mitte neli), kelle suhtes on

tal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Seega on pärast kostja I täisealiseks saamist hageja

ülalpidamiskohustuse ulatus vähenenud.

23. Kuna käesoleval juhul ei tuvastanud kohus hageja varalise seisundi halvenemist sellisel

määral, mis õigustaks elatise vähendamist ega muid mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid

hageja ülalpidamiskohustuse ulatuse muutmist, ei ole vajalik tuvastada kostjate ema varalist

seisu, kuivõrd elatise vähendamise eeldused ei ole hageja suhtes täidetud.

24. Kehtiv PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike

peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva

varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast

väiksemad. Käesoleval juhul ei saa elatise vähendamisel arvestada kostjatele määratud

puudetoetustega. Puudega lapse ja puudega tööealise inimese toetus on sihtotstarbeline ja

mõeldud puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, mitte alaealise lapse ülalpidamiseks.

Töövõimetoetuse eesmärgiks on tagada osalise või puuduva töövõimega tööealisele isikule

sissetulek selleks, et motiveerida isikut nt omandama haridust, mis võimaldaks tal tööturule

siseneda ja ise endale elatist teenida. Ainuüksi töövõimetoetuse maksmine ei võimalda elatise

suurust vähendada, kuna selle eesmärk ei ole vanema ülalpidamiskohustuse asendamine.

Töövõimetoetuse maksmine võib olla aluseks elatise vähendamiseks alla miinimumi

koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.

25. Asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kostjate vajadused oleks

alates hagi esitamisest olnud väiksemad kui PKS § 101 lg 1 arvutatava elatise suuruse

kahekordne summa. Seda ei ole väitnud ka hageja. Kuna kohus ei tuvastanud käesolevas asjas

asjaolusid, mis õigustaksid elatise vähendamist alla Pärnu Maakohtu 22.02.2018

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-12039 välja mõistetud summa, s.o 175,20 eurot, jättis

kohus hagi elatise vähendamiseks rahuldamata.

26. Isegi, kui asjas oleks võimalik tuvastada, et kostjatele ei ole regulaarselt olnud tagatud

kõik rehabilitatsiooni eesmärgi kohased rehabilitatsiooniteenused, siis ei järeldu sellest

kuidagi, et kostjate ema ei oleks kasutanud tema kontole laekunud elatise summasid laste

huvides. Samuti ei võimalda PKS § 100 lg 1 teise lause kohaldamist hageja etteheited kostjate

2-22-6534

emale seoses kostja II kasvatamise, ohjeldamise, KLAT teenusele paigutamise ja kostja II

suhtes kriminaalmenetluse läbiviimisel. Tegemist ei ole kostjate ülalpidamist puudutavate

küsimustega, vaid kostjate suhtes hooldusõiguse teostamise probleemidega.

Apellatsioonkaebus

27. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada.

28. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt. Maakohus hindas erinevalt hageja ja kostjate puhul

töövõimetoetust, võttis sissetulekuna erinevalt arvesse kostjate puudetoetust ja hageja

sotsiaaltoetust ning hageja ja kostja ema regulaarseid sissetulekuid. Samuti hindas maakohus

erinevalt laste ema ja hageja vara väärtuse kasvu või kahanemist. Kohus on jätnud

tähelepanuta poolte valmisoleku kompromissi sõlmimiseks. Kohus ei ole arvesse võtnud

peretoetuste muutumist. Kohus rikkus selgitamiskohustust asja lahendamiseks kohalduva

õiguse osas. Kohus on ebaõigesti määranud hagi hinna.

29. Kohus on ebaõigesti lugenud hageja toimetulekutoetuse hageja sissetulekute hulka. Kohus

ei ole kohasena tuvastanud hageja võimekust teenida sissetulekuid. Samuti jättis kohus

tähelepanuta, kuidas mõjutab hageja ema hooldusvajadus hageja võimet teenida sissetulekuid.

Hoolduse perioodil on sisuliselt lõppenud hageja võimekus teenida sissetulekuid ettevõtlusest.

30. Kohus tuvastas, et hagejal on osaline töövõime alates 08.03.2023–07.03.2024. Kohus on

jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendi, et hageja osaline töövõime diagnoos on pikendatud

kuni 07.03.2026. Töövõime vähenemine seab piirangud hageja sissetulekute saamise

võimalusele, regulaarsete sissetulekute puudumine või vähenemine on aga otseses seoses

vajadusega katta igapäevaseid vajaduspõhiseid kulutusi. Hageja tervisliku seisundi

halvenemisest tulenevalt on jäänud õpikohustused kohustusliku praktika mahu osas täitmata,

mis viib olukorrani, et hiljemalt 31.08.2024 seisuga loetakse õpingud katkestatuks.

31. Maakohus oleks pidanud hindama ka teise vanema, kostjate ema võimet teenida

sissetulekuid ja tema varanduslikku seisu.

32. Väited kostjate kulude suuruse kohta on paljasõnalised ja hageja on esitatud kulude

suurusele vastu vaielnud. Sissetulekutega piiratud kulutused ei saanud jaotatuna

proportsionaalselt leibkonna liikmete vahel olla suuremad kui: 1) perioodil 30.04.2022–

05.12.2022 682,16 eurot; 2) perioodil 06.12.2022–31.12.2022 547,52 eurot; 3) perioodil

01.01.2023–31.12.2023 615,52 eurot; 4) perioodil 01.01.2024–23.06.2024 575,52 eurot.

Kostja I vajadused on perioodil 30.04.2022–05.12.2022 olnud kaetud riiklike toetuste ja

lahuselava vanema poolt makstud elatisega: töövõimetoetus 498 eurot + peretoetus 300/4 +

lapsetoetus 60 eurot – kulud 682,16 eurot = -49 eurot. Kostja II vajadused on perioodil

24.06.2022 kuni 23.06.2024 täies mahus kaetud talle makstud riiklike toetuste arvelt. Esitatud

arvestus tõendab mitte üksnes asjaolu, et kostjate ülalpidamiskohustus on hagi perioodil

osutunud oluliselt väiksemaks kui kompromissmääruses kokku lepitud, vaid et lisaks sellele ei

ole kostjate ema täitnud omapoolset ülalpidamiskohustust hagejaga võrdses ulatuses. Kostjate

ema on elanud hageja ja laste raha arvel ning on omastanud kostjate vara isiklikes huvides.

33. Hageja vaidleb vastu ka menetluskulude jaotusele. Menetluskulude jätmine hageja või

kostjate kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, kuna hagi ese on suunatud asjaolule, et kostjate

ema ei ole täitnud omapoolset kostjate ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud ulatuses ja on

kasutanud ülalpidamiseks ettenähtud vahendeid enda huvides.

2-22-6534

Vastustajate seisukoht

34. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ning

maakohtu otsus muutmata.

Edasine menetluse käik

35. Ringkonnakohus andis 09.05.2025 hagejale võimaluse täiendavalt selgitada ja tõendada,

milles seisnevad hageja töövõime piirangud ja miks ei võimalda need hagejal tööle asuda või

osalisest töövõime kaotusest hoolimata laste ülalpidamiskohustust täita. Samuti võimaldas

ringkonnakohus hagejal esile tuua ja tõendada, millise hageja ema hooldamisvajadusest

tingitud takistuse tõttu ei ole hagejal võimalik mistahes tööd leida.

36. Hageja esitas 16.05.2025 täiendavad selgitused ja tõendid.

36.1. Hageja selgitas, et hageja hingamispuudulikkus (astma) seab piirangud koormustaluvust

nõudvale tööle ja töö järjestikuse kestvuse ajale; mõlema käe karpaalkanali sündroom seab

piirangud tööle, milles võib tekkida oht haardes esemete kontrollimatust kukkumisest ja

piirangud töödele sundasendiga; kõrge vererõhk koosmõjus kaelalülide kulumisega seab

piirangud tööle kõrgustes ja redelil; selgroo diski vigastus seab piirangud töödele, mis on

seotud koormuste tõstmisega; hingamispuudulikkus (uneapnoe koosmõjus astmaga) seab

piirangud tööaja pikkusele ja nõuded päevaune võimaldamiseks kurnatusepisoodide

perioodideks; stressitalumatusest aktiveeruv hingamispuudulikkus seab piirangud töödele, mis

nõuavad tähtaegadest kinnipidamist, pingetaluvust, aktiivset suhtlust; veresuhkur seab

piirangud lihasjõudlusele; nõrk immuunsus koosmõjus hingamispuudulikkusega seavad

piirangud välitöödele ja sisetöödele, millega kaasnevad sagedased töökeskkonna

temperatuurimuutused, tõmbetuul, tolm. Tööle kandideerimisel valituks osutumist takistavad

hageja füüsilise töövõime piirangud, kutseoskuse piirangud ja terviseseisundist tulenevad

erinõuded töökeskkonnale, tööajale ja töökohale. Hageja kannab oma terviseseisundist

tulenevalt olulises ulatuses tervisekulusid. Viimasel taotlusperioodil toetusmeetmele esitatud

tervisekulude maht oli 910,32 eurot, millest kohalik omavalitsus hüvitas aasta kulude

kogumahus 350 eurot.

36.2. Ehituspuusepa erialal algas õpe 2022. a (esmane tase 4), kus jäi kool tervisepiirangutest

tulenevalt küll lõpetamata, kuid teadmistepõhine pädevus sai omandatud (kutsetunnistus nr

213261). Õpe jätkub hoonete ehituse erialal (esmane tase 6) eeldatava nominaalaja lõpuga

2028. Planeeritud erialal pädevusnõuete täitmiseks on seejärel vajalik täiendav jätkuõpe

ülikoolis esmase tase 7 omandamiseks (4+a) ning 2-aastane erialane tööpraktika, et

kutseeksamil taotleda ehitusjärelevalve pädevustunnistust ja õpitud erialal tööle asuda. Kuni

sellise hariduse omandamiseni on hageja sissetulekute teenimise võimalused oluliselt piiratud.

Täitmaks laste ülalpidamise kohustusest tulenevat kohustust teenida sissetulekut, töötab

hageja oma võimete piires osakoormusega eraettevõtjana.

36.3. Hagejal ei ole võimalik teenida sissetulekuid tulenevalt ka oma varalisest seisust: XXX

kinnistul puudub kasutusluba, hoones on paigaldamata valgustus ja elektripesad, puudub

pesemisvõimalus, maaküttesüsteemis on rike/purunenud maakontuur; korteriomandil

Kuldnoka 11-133 on kasutuspiirang tulenevalt seal elava eluaegse sügava puudega isiku

(hageja ema) eluaegsest kasutusõigusest; korteriomand aadressil Vabaõhumuuseumi 4c-24 on

hageja eluase; Läänemaal asuvatel kinnistutel on kasutuspiirang tulenevalt kaasomandist ja

käimasolevast kohtumenetlusest seoses võltsitud dokumentide kasutamisega kohaliku

2-22-6534

omavalitsuse poolt maade tagastusmenetluses; hagejale kuuluvatest sõiduautodest on

kasutatav vaid 13-aasta vanune Toyota Verso.

36.4. Hageja ema on 84 aastat vana ja tema hooldamisvajadus tuleneb raskest liikumispuudest

ning sügavast mälupuudulikusest ja piiratud orienteerumisvõimest igapäevatoimingutes.

Hooldusvajadus seab hagejale vajaduse juhuslikul vajalikul hetkel olla koheselt valmis oma

ema abistama ja juhendama ning korraldama ravijuhiste järgimise ja transpordi, seades töö

leidmisele järgmised piirangud: piirangud tähtaegadest kinnipidamisel; piirangud töö

asukohale; piirangud kättesaadavusele (viibides sügava puudega isiku juures on vajalik rahu

ja vaikus, mistõttu on hageja telefon hääletul režiimil); piirangud tööga hõivatuse ajale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 muudab

ringkonnakohus osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Samuti tuleb muuta maakohtu otsuse

sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

38. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et elatise

vähendamiseks alla Pärnu Maakohtu 22.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-12039

kinnitatud kompromissiga kokku lepitud määra alust ei ole. Maakohus on materiaalõigust

õigesti kohaldanud ega ole rikkunud menetlusnorme määral, mis tingiks maakohtu lahendi

tühistamise. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi töövõimetoetuse arvesse

võtmata jätmisel elatise suuruse arvutamisel. Samuti muudab ringkonnakohus maakohtu

otsuse põhjendusi hageja ema hooldusvajadusest tingitud hageja varalise seisundi muutumise

arvesse võtmise võimalikkuse kohta hageja ülalpidamiskohustuse täitmisel. Muus osas vastab

maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab

otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud

järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste

väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei

arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6

sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.

39. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus selgitamiskohustust asja

lahendamiseks kohalduva õiguse osas. Maakohus selgitas 27.02.2023 istungil pooltele PKS §-

de 101 ja 102 sisu ning sellest tulenevat tõendamiskoormuse jaotumist. Samuti selgitas

maakohus PKS § 99 ja § 100 lg 2 sätteid. Ebaõige on hageja märkus, et maakohus on jätnud

tähelepanuta poolte valmisoleku kompromissi sõlmimiseks. 11.01.2024 istungil arutasid

pooled hageja pakutud kompromissettepanekut, kuid kostjad sellega ei nõustunud. Seega ei

saa väita, et pooled oleksid olnud valmis kompromissi sõlmimiseks.

40. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. TsMS

§ 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised

maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis

mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Maakohus viitas õigesti

Riigikohtu seisukohale selle kohta, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse

2-22-6534

vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks

olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja

tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta,

kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema

väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11). Hageja tõi elatise

vähendamiseks muutunud asjaoludena esile kostjatele makstava töövõimetoetuse ja puude

toetuse ning hageja osalise töövõime kaotusest ja hageja ema hooldusvajadusest tingitud

hageja varalise seisundi halvenemise.

41. Pooled ei vaidle selle üle, et Pärnu Maakohtu 22.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr

2-17-12039 kinnitati kostja I, kostja II, W, F ja hageja vahel sõlmitud kompromiss, milles

lepiti kokku, et hageja tasub alates veebruarist 2018 igakuist elatist iga eelnimetatud alaealise

lapse ülalpidamiseks summas, mis on 60% Eesti Vabariigis sätestatud elatise

miinimumsummast, kuni iga eelnimetatud lapse täisealiseks saamiseni. Vaidluse all ei ole, et

hageja on kohustatud tsiviilasjas nr 2-17-12039 kinnitatud kompromissi alusel tasuma

käesolevas hagis märgitud perioodil kummalegi kostjale 175,20 eurot kuus elatist. Samuti ei

vaidle pooled selle üle, et kompromissi saavutamisel võeti arvesse, et kostjad saavad

lasterikka pere toetust ja lapsetoetust. Hagi esitamise ajal oli kostjatele makstav elatis,

arvestades lasterikka pere toetust ja lapsetoetust, 206,89 eurot. Pooled vaidlevad, kas

kostjatele makstav töövõimetoetus ja puude toetus tuleks elatise suuruse leidmisel samuti

arvesse võtta ja selle võrra elatise suurust vähendada nullini. Samuti selle üle, kas elatist

tuleks vähendada nullini hageja osalise töövõime kaotuse ja hageja ema hooldusvajaduse

tõttu.

42. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise

väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku

põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning

lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et

kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks

tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud

(RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p-d 9 ja 11). Elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks

tuleb seega tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist

andma (RKTKo 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 12). Üldjuhul kulub lapse vajaduste

rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt RKTKo

22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Maakohus leidis, et tsiviilasja nr 2-17-12039 toimiku

materjalidest ei nähtu, milliseid asjaolusid võeti kompromissi sõlmimisel arvesse. Seetõttu

tuvastas maakohus õigesti, millises ulatuses on hageja kohustatud kostjatele ülalpidamist

andma. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik

jõuda järeldusele, et kostjate vajadused oleks alates hagi esitamisest olnud väiksemad kui PKS

§ 101 lg 1 arvutatava elatise suuruse kahekordne summa, s.o 2x292 eurot. Seda ei ole

maakohtus väitnud ka hageja. Samuti toob hageja apellatsioonkaebuses esile, et kostjate

vajadused sõltuvalt perioodist on 575 kuni 682 eurot.

43. Kostjale I määrati töövõimetoetus perioodil 07.12.2020–06.12.2022. Töövõimetoetuse

suurus ühe kalendripäeva eest on 14,89 eurot. Kostjale I määrati raske puude raskusaste

kestusega 07.12.2020–06.12.2022 ja talle määrati puudega tööealise inimese toetus 49,09

eurot kuus (dtl 29). Kostjal II tuvastati raske puue alates 01.01.2021 (dtl 76). Kostjale II

määrati 01.01.2021–23.06.2022 puudega lapse toetus 161,09 eurot kuus (dtl 76). Kostjale II

määrati 24.06.2022–23.06.2024 puudega tööealise inimese toetus 34,01 eurot ning

töövõimetoetus, päevamääraga 16,33 eurot. Hageja hinnangul tuleb nimetatud toetusi arvesse

2-22-6534

võtta ja seega on hagis märgitud elatise vähendamise perioodi jooksul kostjate vajadused

olnud nende toetustega kaetud. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Maakohus leidis, et

käesoleval juhul ei saa elatise vähendamisel arvestada kostjatele määratud puudetoetuse ega

töövõimetoetusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudega lapse ja puudega

tööealise inimese toetus on sihtotstarbeline ja mõeldud puudest tingitud lisakulude

hüvitamiseks, mitte alaealise lapse ülalpidamiseks. Samuti ei ole hageja varaline seisund

selline, mis õigustaks selliste toetuste arvesse võtmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse sellekohaste põhjendustega ja siinkohal neid ei korda.

44. Samuti on õige maakohtu järeldus, et ka töövõimetoetuse maksmine ei võimalda elatise

suurust vähendada, kuna selle eesmärk ei ole vanema ülalpidamise kohustuse asendamine.

44.1. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 sätestab, et TVTS eesmärk on pikaajalise

tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine

ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Seaduse eesmärk

on vähenenud töövõimega inimeste tööturule tagasitoomine, neile sobiva töö leidmine ja

säilitamine. Teine eesmärk on töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine

säilinud töövõime ulatuses ühiskonnaelus aktiivne olema. Samuti on eesmärk abi osutamine

tööandjale töökeskkonna parandamisel ning töövõime kaotusega inimese tööl hoidmisel ja

tööle võtmisel. Lisaks on eelnõu seletuskirjas selgitatud, et õppiv isik ei pea end toetuse

saamiseks töötuna arvele võtma ning õppimine on võrdsustatud töötamisega (aktiivne

olemisega). See tähendab, et tervisekahjustusega õppiv isik võib saada töövõimetoetust, kui

tema põhitegevuseks on õppimine. Seeläbi soovitakse toetada õppivate tervisekahjustustega

noorte hariduse omandamist (Töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE seletuskiri,

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-841339be10cf/).

Seega on töövõimetoetuse eesmärgiks tagada osalise või puuduva töövõimega tööealisele

isikule sissetulek selleks, et motiveerida isikut nt omandama haridust. Elatise eesmärk on

eelkõige lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine. Kuna elatise üheks eesmärgiks on ka lapse

arenguks, sealhulgas hariduse omandamiseks vajalike vahendite tagamine, ei saa üksnes

eesmärgist lähtudes asuda seisukohale, et töövõimetoetust ei saa ülalpidamiskohustuse

täitmisel arvesse võtta.

44.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole töövõimetoetuse puhul tegemist toetusega, mis

välistaks kohustatud vanema poolt lapsele ülalpidamise andmise ja mida tuleks elatise suuruse

puhul arvesse võtta. PKS § 97 p-st 1 järeldub, et vanemad peavad oma alaealist last ülal

pidama, sõltumata sellest, kas laps õpib või töötab. Seega ei saa lapse põhikoolis õppimise

ajal töötamine ja sissetuleku omamine vanema ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes

mõjutada. Sellest tulenevalt olukorras, kus TVTS kohaselt on õppimine võrdsustatud

töötamisega, ei saa töövõimetoetuse maksmine samuti ülalpidamisekohustuse täitmist

mõjutada. Vastasel juhul koheldaks töövõimetoetust saavaid põhikoolis õppivaid alaealisi

lapsi ja samal ajal töötavaid alaealisi lapsi ebavõrdselt. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka

näiteks lapse asenduskodus viibimine ja riigi poolt lapse kulude katmine ei välista lapse

ülalpidamiskohustuse täitmist. Riigikohus selgitas, et kuigi riik kannab perekonnast eraldatud

lapse kulud, peaksid vanemad last ülal pidama ka siis, kui laps saab asenduskoduteenust.

Seega ei mõjuta see vanemate kohustust tasuda lapsele elatist ning lapse vajaduste

rahuldamist selle teenuse kaudu ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 kolmanda

lause mõttes, mille tõttu saaks lapsele väljamõistetavat elatist eraldi või koosmõjus teiste

asjaoludega vähendada alla miinimummäära (vt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p-d 16.3

ja 17.2). Seega ka olukorras, kus näiteks riik kannab otseselt kulusid lapse ülalpidamiseks, ei

mõjuta see vanemate kohustust anda lapsele ülalpidamist. Töövõimetoetuse maksmine ei saa

ringkonnakohtu hinnangul viia teistsugusele järeldusele.

2-22-6534

44.3. Lisaks sätestab PKS § 101 lg 5 ka loetelu nendest toetustest, mida ülalpidamiskohustuse

puhul arvesse võetakse ja nendeks on lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Tegemist ei ole

küll loeteluga, mis otseselt välistaks töövõimetoetuse arvesse võtmise ülalpidamiskohustuse

puhul, kuid lähtudes töövõimetoetuse sihtotstarbest (eelkõige hariduse omandamisele

suunatus) ja arvestades PKS § 97 p-i 1, tuleb ringkonnakohtu hinnangul seadusandja mõtet

siiski pidada selliseks, et töövõimetoetuse maksmine ei anna alust mõista kohustatud

vanemalt välja miinimumist väiksemat elatist, kui vanem suudab tema varalisest seisundist

tulenevalt miinimumelatist maksta.

44.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töövõimetoetuse maksmine võib olla aluseks

elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumi koostoimes muude asjaoludega, nt

vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on

miinimummäärast väiksemad. Selliseid asjaolusid käesolevas vaidluses tuvastatud ei ole.

45. Maakohus võttis seega õigesti aluseks kehtiva PKS järgi arvutatava elatise, millest lahutas

lasterikka pere toetuse ja lapsetoetuse ning leidis, et kostja I elatis oli perioodil 30.04.2022

kuni täisealiseks saamiseni (06.12.2022) ja kostja II elatis perioodil 30.04.2022 kuni

täisealiseks saamiseni (24.06.2024) oli suurem kui 22.02.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr

2-17-12039 välja mõistetud summa, s.o 175,20 eurot. Isegi peretoetuste muutumine nimetatud

perioodidel, millele tugineb hageja, ei anna alust asuda teistsugusele järeldusele.

46. Hageja leiab, et kostjatele makstavat elatist tuleb vähendada ka seetõttu, et hagejal on

tuvastatud osaline töövõime. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt

oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud

olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejal on

tuvastatud osaline töövõime perioodiks 08.03.2023–07.03.2026 (dtl 1464, 1716 ja 1762).

21.02.2024 eksperthinnangu kohaselt on hagejal tegemist liigsete kalorite põhjustatud

rasvumisega, mille tõttu on raskendatud enam kehaasendi säilitamist nõudvad tegevused,

pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles alla liikumine. Raskendatud on kätega

haaramine, käsitsemine labakäte puutetundlikkuse ja lihasjõudluse muutuste tõttu. Kehakaal

127 kg. Tegeleb kaalulangetamisega. Samuti esinevad psüühika- ja käitumishäired.

Raskendatud on oskuste omandamine, igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine vaimse

energia vähesuse, tähelepanu- ja keskendumisraskuste, emotsionaalse seisundi muutuste tõttu.

Raskendatud on oma aktiivsuse reguleerimine, igapäevastes rutiinsetes tegevustes muutustega

kohanemine, stressiga toimetulek temperamendi ja isiksuse, emotsioonide funktsioonide

muutuste tõttu. Piirangud on põhjustatud peaaju struktuuri häirest. Võimalik, et sobiks

kehaline töökoormus, mis ei eeldaks tööprotsessi ajal pikalt kõndimist, sundasendites

töötamist. Võimalik, et sobiks kerge rutiinseid töövõtteid eeldav käeline töökoormus. Ei

sobiks pidevat suhtlust eeldavad tööülesanded. Sobiks osaline tööaeg ja võimalusel kodus

töötamine (dtl 1697–1714). Seega ei ole ekspertiisi kohaselt hageja osaline töövõime selline,

mis välistaks töötamise täielikult. Teatud tegevused on hagejal küll raskendatud, kuid

eksperthinnangus märgitud piiranguid arvestades on hagejal töökoha leidmine siiski võimalik.

Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja enda väitel töötab ta käesoleval ajal oma võimete piires

osakoormusega eraettevõtjana. Samuti on hageja esile toonud, et ta õpib alates 2022. a TTT.

Ehituspuusepa erialal jäi hagejal kool küll lõpetamata, kuid teadmistepõhine pädevus sai

omandatud ning õpe jätkub hoonete ehituse erialal eeldatava nominaalaja lõpuga 2028. a.

Seega peab hageja võimalikuks töötada ehituse erialal, millest saab järeldada, et hageja pidas

2-22-6534

kooli õppima asudes ja peab jätkuvalt võimalikuks töökoha leidmist ka füüsilist tööd nõudval

erialal.

47. Hageja väitel on hagejal olnud sissetulekute saamine raskendatud ka seetõttu, et hageja

ema on suunatud täisealise inimese hooldusteenusele perioodil 01.11.2022–31.10.2025 ja

tema hooldajaks on määratud hageja. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et

hagejal oleks selle kõrvalt töötamine võimatu. Hageja väitel töötab ta käesoleval ajal oma

võimete piires osakoormusega eraettevõtjana. Samuti käib hageja päevases õppes TTT,

millest saab järeldada, et oma ema hooldamise vajadus seda ei takista. Maakohtu järeldus

selle kohta, et tõendatud ei ole, et hageja ema hooldusvajadus ja tema hooldajaks olemine

oleks oluliselt halvendanud hageja varalist seisu, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ja märgib, et hageja ema

hooldusvajadusest tingitud varalise seisundi muutumine ei tähenda seda, et hageja ei peaks

oma lastele elatist maksma. PKS § 98 lg 1 kohaselt juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud

isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma,

siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele,

alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast

kaugema astme sugulasele. Seega peab seaduse kohaselt hageja eelistama elatise maksmist

oma lastele ülalpidamise andmisest oma emale. Samuti prevaleerib hageja kohustus teenida

alaealiste laste ülalpidamiseks sissetulekut tema kohustuse ees hooldada eakat vanemat.

48. Maakohus leidis õigesti, et hageja varaline seis ei ole võrreldes Pärnu Maakohtu poolt

22.02.2018 tsiviilasjas nr 2-17-12039 kompromissi kinnitamisest mitte halvenenud, vaid

hoopis paranenud. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejale kuulub ja kuulus varasema

menetluse ajal 5 kinnistut ning on pärast seda omandanud veel kaks kinnistut. Samuti tuvastas

maakohus, et hagejale kuuluva äriühingu V OÜ omakapital oli 31.12.2022 seisuga 1 274 439

eurot, aruandeaasta kasum oli 151 067 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 1 116

342 eurot ning äriühingu majanduslik olukord on võrreldes varasema ajaga paranenud. Ehkki

hageja on töötuna arvele võetud alates 10.02.2022, on hageja sissetulekud samuti, võrreldes

tsiviilasja nr 2-17-12039 menetluse ajaga, paranenud. Hageja lõpetas endale juhatuse liikme

tasu maksmise, kuid varasem töötasu/juhatuse liikme tasu on asendunud erinevate

sotsiaaltoetustega ja seda suuremas ulatuses kui oli varasem töötasu/juhatuse liikme tasu.

Hageja igakuised regulaarsed sissetulekud on olnud augustist 2022 kuni veebruarini 2023

keskmiselt 1152,13 eurot kuus. Maakohus võttis seejuures õigesti hageja sissetulekuna

arvesse ka töövõimetoetuse. Alusetu on hageja etteheide, et maakohus kohtles seejuures pooli

ebavõrdselt. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei välista ülalpidamiskohustuse

täitmist töövõimetoetuse maksmine põhikoolis õppivale alaealisele. Hageja puhul on tegemist

täisealise isikuga, kelle sissetulekutena tuleb arvestada ka riigi poolt makstavaid erinevaid

toetusi.

49. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks hageja väiteid selle

kohta, et osade talle kuuluvate kinnistute võõrandamine on raskendatud või nendel on

puuduseid. Hagejale kuulub kokku 7 kinnistut. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et

ühtegi nendest poleks olnud võimalik võõrandada või nendelt muul viisil tulu saada. Lisaks ei

ole vaidluse all, et hageja Pärnu Maakohtu poolt 22.02.2018 tsiviilasjas nr 2-17-12039

kinnitatud kompromissi alusel igakuiselt kostjatele makseid teinud. Seega on hagejal olnud

võimalik kokkulepitud ulatuses ülalpidamiskohustust täita.

2-22-6534

50. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud hindama ka kostjate ema

võimet teenida sissetulekuid ja tema varanduslikku seisu. Kuna hageja poolt esile toodud

asjaolud elatise vähendamiseks alust ei anna, ei pidanud maakohus välja selgitama kostjate

ema sissetulekute suurust.

51. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta täiendavate tõenditena asja juurde

järgmised tõendid: kostjate töövõimetoetuse maksete suuruse kohta; lapsetoetuse summade

kohta, kostja II abivajaduse kohta; välja ostmata ortooside ja tallatugede kohta; hageja

täitmata õppepraktika kohustuse kohta; hageja tööõnnetuse kohta. TsMS § 238 lg 1 kohaselt

võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab

asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et

tõendid kostjate töövõimetoetuse suuruse kohta (dtl 1599–1629) ei ole asjakohased.

Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et töövõimetoetuse maksmine ei mõjuta lapse vanema

ülalpidamiskohustuse ulatust ja elatise arvestamisel seda toetust arvesse võtta ei saa. Samuti ei

ole asjakohane tõend lapsetoetuse suuruse kohta (dtl 1630), kuna selle üle ei ole vaidlust, et

lapsetoetust tuleb elatise suuruse puhul arvesse võtta. Asjakohased ei ole ringkonnakohtu

hinnangul ka tõendid kostja II abivajaduse ning kulude kohta (dtl 1631–1634), kuna vaidlust

ei ole selle üle, et kostjate vajadused ei ole väiksemad kui PKS § 101 lg 1 arvutatava elatise

suuruse kahekordne summa. Asjakohane ei ole ka tõend hageja täitmata õppepraktika

kohustuse kohta (dtl 1635–1641), kuna selle üle, et hageja õpib TTT ja vajalik on täita

õppekava, poolte vahel vaidlust ei ole. Ringkonnakohus ei võta vastu ka hageja kohta

02.05.2024 koostatud kiirabikaarti (dtl 1642–1645) põhjusel, et tegemist on tõendiga, mis on

tekkinud enne maakohtu otsuse tegemist (31.05.2024) ja mille oleks seetõttu saanud esitada

maakohtus. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.

52. Ringkonnakohus andis 09.05.2025 hagejale võimaluse täiendavalt selgitada ja tõendada,

milles seisnevad hageja töövõime piirangud ja miks ei võimaldanud need hagejal tööle asuda

või osalisest töövõime kaotusest hoolimata laste ülalpidamiskohustust täita. Samuti võimaldas

ringkonnakohus hagejal esile tuua ja tõendada, millise hageja ema hooldamisvajadusest

tingitud takistuse tõttu ei olnud hagejal võimalik mistahes tööd leida. Sellest tulenevalt esitas

hageja 16.05.2025, 18.05.2025 ja 19.05.2025 täiendavad tõendid. Ringkonnakohus leiab, et

16.05.2025 esitatud äriregistri väljavõte V OÜ maksustatava käibe kohta (dtl 1677) ei ole

asjakohane, kuna äriühingu käibest ei saa teha järeldust hageja varalise seisundi olulise

muutumise kohta. Samuti ei ole asjakohane hageja tõend kliimaseadme rikke kohta XXX

asuval kinnistul (dtl 1682) ja haldusasja nr 3-24-1166 korraldav määrus (dtl 1683–1684), kuna

ka nendest ei saa teha järeldust hageja ülalpidamiskohustuse vähendamise kohta. 16.05.2025

esitatud tõendid hageja emale sotsiaaltoetuse määramise kohta ja 18.05.2025 esitatud tõendid

hageja ema puude raskusastme tuvastamise kohta (dtl 1685–1692 ja 1766–1780) ei ole samuti

asjakohased. Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et hageja ema hooldusvajadus ei

mõjuta hageja ülalpidamiskohustust hageja laste osas. Need tõendid tuleb TsMS § 238 lg 1

alusel jätta vastu võtmata. Ülejäänud 16.05.2025, 18.05.2025 ja 19.05.2025 esitatud tõendid

(eksperthinnangud hageja tervise ja osalise töövõime kohta ning hageja hariduse omandamise

ja sotsiaaltoetuse kohta) võtab ringkonnakohus vastu, kuna andis nende esitamiseks võimaluse

ja tegemist on asjakohaste tõenditega.

53. Hageja esitas ringkonnakohtu 09.05.2025 kirjast tulenevalt veel täiendavad tõendid

29.05.2025, 30.05.2025, 01.06.2025 ja 04.06.2025. 29.05.2025 esitatud hageja ema raviarved

(dtl 1811–1816) ning 30.05.2025 esitatud tõendid hageja ema korteri renoveerimisvajaduse

kohta (dtl 1819–1824) ei ole asjakohased seetõttu, et hageja ema hooldusvajadus ei mõjuta

hageja ülalpidamiskohustust hageja laste osas. 29.05.2025 hageja esitatud tõendid (töötukassa

tõend, töövõimetuslehtede vaatamine, raviarved dtl 1800–1808) ning 01.06.2025 hageja

2-22-6534

esitatud tõendid V OÜ kohta (dtl 1828–1845) ei ole asjakohased. Hageja ei ole selgitanud,

mida ta nimetatud tõenditega tõendada soovib ja nendest ei nähtu ka asjakohasust käesoleva

vaidluse lahendamisel. 04.06.2025 hageja poolt esitatud 30.05.2025 töövõimetusleht (dtl

1854–1855) ei ole samuti asjakohane tõend, kuna ka sellest ei ole võimalik järeldada, kuidas

see mõjutab hageja poolt ülalpidamiskohustuse täitmist.

54. Hageja poolt 20.07.2025, 24.07.2025 ja 29.07.2025 esitatud tõendid tuleb jätta vastu

võtmata TsMS § 331 lg 1 alusel. Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse esitada

täiendavaid tõendeid kuni 16.05.2025. Lisaks andis ringkonnakohus pooltele võimaluse

esitada lõplikud seisukohad hiljemalt 04.06.2025. Seetõttu pidas ringkonnakohus võimalikuks

ka lubada täiendavaid tõendeid esitada kuni 04.06.2025. Samuti andis ringkonnakohus

pooltele teada, et kuulutab otsuse 26.08.2025. Hageja esitas hulgaliselt (ligikaudu 100 lk-l)

tõendeid pärast ringkonnakohtu poolt antud viimaste tähtaegade möödumist. TsMS § 331 lg 1

näeb ette, et kui menetlusosaline esitab pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist

avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse

võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole põhistanud tõendite hilinenult

esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul põhjustab nende tõendite menetlemine asja lahenduse

viibimise, kuna ringkonnakohus peaks selleks otsuse kuulutamise edasi lükkama (mida

ringkonnakohus juba ühel korral, tulenevalt hageja esitatud 29.05.2025, 30.05.2025,

01.06.2025 tõenditest, tegi).

55. Kostjad esitasid 01.08.2025 pangakonto väljavõtted kostjatele elatise maksmise kohta.

Ringkonnakohus ei võta neid tõendeid TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu, kuna vaidlust ei ole

selles, et hageja maksis kostjatele elatist alates hagi esitamisest 30.04.2022 kuni elatise

maksmise kohustuse lõppemiseni 175,20 eurot kuus.

56. Hageja vaidlustab ka menetluskulude jaotust ja leiab, et neid ei saanud maakohus jätta

hageja kanda. Kuna vaidlustatud otsus jääb hagi rahuldamata jäämise osas muutmata, ei ole

alust muuta ka maakohtumenetluse kulude jaotust. Maakohus jättis kulud TsMS § 162 lõike 1

alusel asjakohaselt poole kanda, kelle kahjuks kohtulahend tehti. Ringkonnakohus arvestab

seejuures seda, et hageja pöördus kohtusse väidetega, millest ükski ei saanud anda alust

elatise vähendamiseks, põhjustades sellega pika ja mahuka menetluse, millel ei olnud mingit

kasu kummalegi poolele.

57. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS

§ 171 lg 1 järgi hageja kanda. Olukorras, kus ükski hageja apellatsioonkaebuse väide ei

andnud alust maakohtu otsuse muutmiseks, on õigustatud jätta menetluskulud põhjendamatu

apellatsioonkaebuse esitanud poole kanda.

58. Hageja arvates on maakohus hagihinna ebaõigesti määranud. Ringkonnakohus nõustub

sellega osaliselt. Maakohus leidis, et hagi hind kummagi kostja vastu on 1576,80 eurot.

Maakohus korrutas Pärnu Maakohtu 22.02.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-12039 välja

mõistetud summa, s.o 175,20 eurot, üheksaga. TsMS § 129 lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse

tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle

peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui

hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 129 lg-s 2 sätestatut tuleb

kohaldada ka ülalpidamiskohustuse muutmise, sh elatise suuruse vähendamise nõude üle

peetava vaidluse korral. Hageja on taotlenud vähendada elatist mõlema kostja suhtes nullini.

Seega tuleb hagihinna osas arvesse võtta kostja I osas perioodi alates 30.04.2022 kuni

2-22-6534

06.12.2022 ja kostja II osas alates 30.04.2022 kuni 23.06.2024. Seega on õige maakohtu

järeldus, et kostja II osas on hagi hinnaks üheksakordne väljamõistetud igakuise elatise

suurus, s.o 1576,80 eurot. Kuid kostja I osas on maakohus eksinud. Kostja I osas on periood,

mille osas soovib hageja elatise vähendamist, väiksem kui 9 kuud, mistõttu tuleb hagihinna

osas arvestada tegelikku summat, mille ulatuses hageja soovib elatist vähendada. Selleks on

1261,44 eurot (=7x175,20+35,04). Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse ning

määrab kostja I osas õige tsiviilasja hinna (TsMS § 136 lg 4). Kuivõrd hageja on vaidlustanud

maakohtu otsuse täielikult, on tsiviilasja hind sama ka kaebuse esitamisel (TsMS § 137 lg 1).

Seetõttu märgib ringkonnakohus otsuse sissejuhatavas osas ka õige apellatsioonkaebuse hinna

kostja I osas.

(allkirjastatud digitaalselt)