3-25-2261/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2025, Tartu Haldusasja number 3-25-2261 Haldusasi X.X.-i kaebus Põlva Vallavalitsuse ametniku tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.07.2025. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X.X.-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. Vastustaja Põlva Vallavalitsus RESOLUTSIOON 1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.07.2025. a määrus muutmata. 2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X.X.-ile kuulub korteriomand, mille koosseisu kuulub mõtteline osas kinnisasjast asukohaga XXX 4. XXX kinnisasjal paikneb 30 korteriga elamu ning see piirneb ühelt poolt XXX 2 kinnisasjaga ja teiselt poolt XXX 6 kinnisasjaga, kus ka paiknevad korterelamud. 2. X.X. esitas 09.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Põlva Vallavalitsuse ametniku T. Partsi tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Ametniku tegevus seisneb 1998. a XXX korterelamu ilmajätmises 1979. a ehitatud teest elamu õuealalt avalikule teele (Piiri tänavale) ning ametnik on olnud tegevusetu olukorras, kus XXX korterelamul puudub katastriüksuse piires läbipääs elamu õuealalt avalikule teele (Piiri tänavale). Kaebuse põhjendused: Ametnik töötas peamaakorraldajana 1998. a, kui XXX 6 kortermaja korteriomandite seadmisel arvati XXX õuealalt tänavale (avalikule teele) viiv asfalttee (ca 70 m) XXX 6 elamule moodustatud katastriüksuse koosseisu. XXX elanikud kasutasid olemasolevat asfaltkattega teed õuealalt tänavale liikumiseks kuni 2005. a, mil XXX 6 elanikud paigutasid teele liikumist takistavad betoonist lilleklumbid. Kaebaja viitas 2005. a teabenõudele, millele vastates on ametnik valetanud. Ametnik on olnud pikemaajaliselt tegevusetu, kuigi oli kaebaja probleemiga kursis. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud.

3. Põlva Vallavalitsus selgitas 15.07.2025. a vastuses, et sundvalduse seadmise menetlus on käimas ning 3-poolsetel aruteludel (Põlva Vallavalitsus, XXX 6 korteriühistu ja XXX korteriühistu) on kokku lepitud, et osapooled tasuvad sundvalduse alal tehtavad investeeringud võrdselt kolme osapoole poolt. Pärast investeeringu maksumuse selgumist kujundab vald seisukoha sundvalduse seadmise küsimuses XXX 6 katastriüksusele. X.X.-i kaebustega seonduvalt jäi vald 12.06.2025 asjas nr 3-25-1700 esitatud seisukohtade juurde (valla kiri nr 14-5/25-1073-2). Vald edastas kohtule sundvalduse algatamise teate (kiri nr 7- 3.2/25-97-1) ja XXX 6 korteriühistu vastuse sundvalduse seadmise teatele. 4. Tartu Halduskohus tagastas 15.07.2025. a määrusega kaebaja kaebuse ja jättis menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Määruse põhjendused: 1) Kaebaja eesmärgi – juurdepääs XXX kortermaja juurest avalikule teele – saavutamine on võimalik valla poolt algatatud sundvalduse seadmise menetlusega. 3-poolsete läbirääkimiste üheks osaliseks on ka XXX korteriühistu. XXX 6 korteriühistu vastusest (dtl 20) ilmneb, et nad on igati nõus juurdepääsu küsimuse lahendamiseks sundvalduse seadmisega. Tegemist on õiguslikult võimaliku ja mõistliku lahendusega kaebaja probleemi lahendamiseks. Kaebaja esitatud tuvastamisnõuded ei ole tema õiguste kaitseks tõhusaks abinõuks. Vastustaja (ametniku) tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise korral ei tooks see automaatselt kaasa kaebaja soovitud lahendust asjakohast menetlust läbi viimata. Vastustaja on algatanud kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõhusama menetluse, ilma et selleks oleks vajalik kaebaja tuvastamisnõuete menetlemine. Esinevad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kaebuse tagastamise alused. 2) Kohus osundas jõustunud kohtulahenditele (Tartu Ringkonnakohtu 09.07.2024. a määrus nr 3-24-1010 ja Tartu Maakohtu 13.02.2024. a määrus nr 2-23-17696), millest ilmnes, et kaebajal oli soovi korral võimalik pääseda XXX kinnistule mööda XXX 2 ja XXX 6 kinnistul olevaid teid ning talle ei tehtud selleks takistusi. Kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne ning kohus ei pidanud kujunenud asjaoludel tõenäoliseks kohustamisega hüvitamisnõude rahuldamist (viidatud halduskohtu määruse p 10). 3) Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) jääb kaebaja kanda, sest HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. X.X. esitas 16.08.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu määrus ja saata asi arutamiseks halduskohtule uues koosseisus avalikul kohtuistungil T. Partsi ärakuulamisega. Määruskaebuse põhjendused: 1) Küsimus on, miks on vastustajaks märgitud XXX. 2) Küsimus ei ole ainult tees, vaid ka õuemaas, mis ametniku seadusevastase tegevusega XXX elamult ära võeti. Kaebaja ei ole autoga ega jala kasutanud XXX elamu juurde pääsemiseks XXX 6 ega XXX 2 elamute ees olevat teed alates 2005. a juulist. Kaebaja õiguste riive alates 2005. a juulist on olnud väga intensiivne. 3) Kirja nr 7-3.2/25-97-1 ei saadetud XXX 6 korteriühistule, vaid Kvatro Kinnisvarahalduse haldusjuhile. Kaebaja ei ole saanud tutvuda XXX 6 korteriühistu vastusega. Puudub info, kus, millal ja mis alusel lepiti kokku, et osapooled tasuvad sundvaldusel tehtavad investeeringud võrdselt kolme osapoole poolt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

6. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. Tartu Halduskohus põhjendas 15.07.2025. a määruses piisavalt, miks ta tagastas kaebaja kaebuse ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Vastuseks kaebaja küsimusele, miks on vastustajaks märgitud XXX, selgitab ringkonnakohus, et HKMS §-des 17 ja 18 on määratletud, kuidas tekib vastustaja menetlusosalise staatus, millised institutsioonid võivad osaleda halduskohtumenetluses vastustajana ning kuidas teha kindlaks, kes on vastustaja konkreetses haldusasjas. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus peab lähtuma kaebuse esemest ja tuvastama, kelle tegevusest või tegevusetusest tuleneva kahju hüvitamisele on kaebus suunatud (RKHKm 06.03.2012, 3-3-1-73-12, p 10). HKMS § 17 lg 1 kohaselt on üldise tuvastamiskaebuse puhul vastustajaks riigiasutus või avaliku võimu kandja, kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäoliselt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist taotletakse. See säte ei anna kohtule kaalutlusõigust küsimuses, kas ja milline vastustaja kohtumenetlusse kaasata. Vastustaja staatus tekib HKMS § 17 lg-s 1 märgitud haldusorganil või avaliku võimu kandjal vahetult seaduse alusel halduskohtumenetluse algusest, s.o kaebuse esitamisest alates. Kohus ei tee selleks kaasamismäärust (RKHKo 18.09.2014, 3-3-1-31-14, p 13). Ka vastutab avaliku võimu kandja nii vahetult kahju põhjustanud isikute süü kui ka nn organisatsioonilise süü korral (nt ebapiisavatest eelarvevahenditest või halvast töökorraldusest tingitud rikkumine) (RKHKo 05.12.2017, 3-14-52324, p 18.2). Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja kaebuse Põlva Vallavalitsuse ametniku tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus vaidlustatud määruses menetlusosaliste hulgas õigesti vastustajana Põlva valla. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et menetlusseadustik ei anna kaebajale õigust esitada määruskaebust selles osas, kui tema hinnangul on vastustaja valesti kindlaks tehtud (HKMS § 203 lg 1). 9. Kaebaja määruskaebuse väide, et küsimus ei ole ainult tees, vaid ka õuemaas, on uus asjaolu, mida kaebaja halduskohtumenetluses ei väitnud ning selle asjaolu esitamist alles määruskaebemenetluses ei põhjendanud. Ringkonnakohus jätab seetõttu vastava väite tähelepanuta (HKMS § 203 lg 2, § 198 lg 3) ning vastava väite esitamine ei saa seetõttu kaasa tuua halduskohtu määruse tühistamist. 10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tuvastamisnõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks tõhus abinõu ning vastutaja tegevuse või tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei tooks automaatselt kaasa kaebaja soovitud lahendust ilma asjakohast menetlust läbi viimata. Halduskohus tõi määruses asjakohaselt välja, et XXX kortermajast avalikule teele juurdepääsu saavutamine on võimalik ja realistlik Põlva valla poolt algatatud sundvalduse seadmise menetlusega (halduskohtu määruse p 6). Tuvastamisnõudes esitatud kohtuvaidlus sellest efektiivsemat tulemust ei annaks. 11. Halduskohus osundas määruses asjakohaselt ka jõustunud kohtulahenditele haldusasjas nr 3-24-1010 ja tsiviilasjas nr 2-23-17696, millest ilmneb, et kaebajal on olnud soovi korral võimalik pääseda XXX kinnistule mööda XXX 2 ja XXX 6 kinnistul olevaid teid ning talle ei ole selleks takistusi tehtud. Kaebaja selgitab määruskaebuses, et ta ei ole autoga ega jala kasutanud XXX elamu juurde pääsemiseks XXX 6 ja XXX 2 elamute ees olevat teed alates 2005. a juulist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et teede võimaliku 3

kasutamise soovi korral tehtaks kaebajale selleks takistusi. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks muuta ka juba haldusasjas 3-24-1010 09.07.2024. a määruses esitatud seisukohta, mille kohaselt ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks. Kaebaja määruskaebuses väidetu ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. 12. Kaebaja etteheited, mis seonduva konkreetsemalt sundvalduse algatamise teate edastamise ja sellega seotud menetlusega, sh, et kirja nr 7-3.2/25-97-1 sundvalduse algatamise teate kohta ei ole saadetud XXX 6 korteriühistule, ei oma halduskohtu määruse õiguspärasuse hindamisel tähtsust, mistõttu jätab ringkonnakohus need tähelepanuta. 13. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.07.2025. a määruse muutmata. 14. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4