2-25-8536/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse teatavakstegemise aeg ja koht 26. august 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-8536 Tsiviilasi G.Y

hagiavaldus

G.K

vastu

elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 690,66 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G.Y (ik XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja F.Y Kostja: G.K (ik XXX; elukoht XXX ) Istungi toimumise aeg 26. august 2025 RESOLUTSIOON 1. Kinnitada G.Y seadusliku esindaja ja G.K poolt kohtuistungil sõlmitud alljärgnev kompromiss: 1.1 Alates 1. september 2025 maksab G.K G.Yle kuni tema täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärast, s.o 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) = 301,74 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.2 G.K tasub elatise jooksva kuu eest kuu 10. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja F.Y arvelduskontole nr XXX (SEB Pank AS) selgitusega „kalendrikuu elatis“. Järgmise elatise maksmise tähtpäev on 10. september 2025. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-8536. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kompromissi kinnitav määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause).

Tsiviilasi nr 2-25-8536 Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). ASJAOLUD 1. Pärnu Maakohtu menetluses on G.Y (hageja/alaealine laps) hagi G.K (kostja, hageja isa) vastu tsiviilasjas 2-22-111309 väljamõistetud elatise suurendamiseks perekonnaseaduse § 101 sätestatud määrani. 1.1. Esitatud asjaoludel hageja elab emaga ja käib XXX lasteaias. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 600 eurot järgmiselt: eluasemekulu 62,50 eurot (4 liikmelise pere peale 250 eurot), toit 150 eurot, tervishoid (ravimid) 20 eurot, lasteaia kulu 100-140 eurot, riided ja jalanõud 70-100 eurot ning vabale ajale, huvitegevusele 70-100 eurot. Riiklik lapsetoetust on 80 eurot kuus, mis laekub hageja seadusliku esindaja kontole. 2. Kostja ei vaidle vastu hageja kulutuste suurusele ning on lapse ülalpidamises osalenud ulatuses, mida tema sissetulekud võimaldavad. Kostjal on lisaks hagejal veel üks ülalpeetav – 10-kuune poeg. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 3. Kohtuistungil, milline toimus 26. august 2025, sõlmisid vanemad kokkuleppe, mille kohaselt alates 1. september 2025 maksab kostja hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni igakuist elatist seaduses sätesttud miinimummääras, s.o kompromissi sõlmimise hetkel 301,74 eurot. Kostja tasub elatise jooksva kuu eest kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. 5. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud TsMS §-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. 6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita 2

Tsiviilasi nr 2-25-8536 menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3