2-20-7980/131 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7980

Kohtuasi

E.T hagiavaldus Z.M-i ja O.O vastu W testamentide

tühisuse tuvastamise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. oktoobri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja E.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Henrik Kirsimäe

Kostja Z.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11. oktoobri 2024 määrus jätta muutmata.

2. Z.M-i määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata Z.M-i taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.T (hageja) esitas 01.06.2020 (täpsustatud 16.06.2020) Harju Maakohtule hagi Z.M-i

(kostja) ja O.O (koos kostjad) vastu, et tuvastada W (pärandaja) testamentide tühisus. Koos

hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 24.07.2023 otsusega hagi ning jättis kuni 19.06.2020 tekkinud

menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ning alates 20.06.2020 tekkinud

menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille

Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.11.2023 otsusega rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäid kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu

otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 19.02.2024 määrusega menetlusse

võtmata.

3. Hageja esitas 07.06.2023 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati

hagejale maakohtus õigusabi kokku 42 h ja 20 minutit hinnaga 140 eurot tund, millele

lisandub käibemaks, s.o kokku summas 7114,79 eurot. Hageja märkis, et palub jätta hageja

kantud ja muud menetluskulud kostja kanda, määrates kindlaks hageja menetluskulude

suuruse ja mõistes välja nendelt viivise protsendina alates menetluskulusid kindlaksmäärava

kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Kostja esitas menetluskuludele vastuväite, milles leidis, et arvestades hageja esindaja

poolseid menetlusdokumente, nende sisu, menetlustoimingute kestvust ja asja keerukust, on

hageja menetluskulud osaliselt põhjendamatud. Kostja palus kohtul hinnata hageja esindaja

ajakulu põhjendatust.

5. Hageja esitas 07.11.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

lepingulise esindaja poolt õigusabi osutatud kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 168 eurot (sh

käibemaks), kokku summas 672 eurot. Hageja märkis, et palub arvestada menetluskulude

hulka kohtuistungi osalemise ajakulu vastavalt istungi kestusele tunnihinnaga 168 eurot.

Kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 11.10.2024 määrusega hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuluna riigilõivu 250 eurot, ekspertiisikulud 255 eurot ja lepingulise esindaja kulu

6264,72 eurot ning viivise menetluskulude 6769,72 euro tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Maakohus jättis kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise

esindaja kulu 786,23 eurot. O.O-lt jättis maakohus hageja kasuks välja mõistmata riigilõivu

summas 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 875,28 eurot.

7. Maakohus märkis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 450 eurot ning hagi

tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 147 lg-st 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, mistõttu on

hagejal õigus nõuda kostjatelt riigilõivu 500 eurot hüvitamist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus pidas asja keskmist õiguslikku keerukust ja

keskmisest suuremat mahtu arvesse võttes hageja advokaadist esindaja tunnitasu 168 eurot (sh

käibemaks) põhjendatuks ja vajalikuks ning leidis et see ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

8. Hageja esindaja on ajavahemikus 27.03.2020 kuni 16.06.2020 teinud järgmised toimingud,

millele kulus aega kokku 10,42 tundi (10 tundi 25 minutit): 27.03.2020 kliendiga kohtumine

ja nõupidamine (15 minutit); 17.04.2020 kliendi materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs (1

tund 25 minutit); 28.05.2020 hagi koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine,

edastamine (7 tundi 20 minutit); 09.06.2020 pärimistoimikuga tutvumine, edastamine, suhtlus

(30 minutit); 16.06.2020 pärimistoimikuga tutvumine, analüüs, suhtlus, hagi tervikteksti

koostamine, kostja andmete sisestamine. Kohus leidis, et hagi kohtule esitamise eelduseks on

hagejalt teabe ja tõendite saamine, teabe ja tõendite kogumine muudest allikatest, saadud

teabe ja tõendite analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning hagiavalduse koostamine.

Hagiavalduse koostamine ja esitamine on hageja õiguste kohtulikuks kaitseks vajalik ja

põhjendatud toiming, mistõttu pidas kohus lepingulise esindaja toiminguid vajalikuks.

Maakohus leidis, et kohtuasi oli keskmise õigusliku keerukusega ning kostjate arvu tõttu oli

asja maht keskmisest suurem. Hagiavaldus oli keskmisest mahukam, sisaldades hagi tagamise

avaldust. Kohus leidis, et asja õiguslikku keerukusastet ning hagi mahtu ja sisu arvestades on

ajakulu 10,42 tundi põhjendatud. Kohus määras eeltoodut arvestades kuni 19.06.2020

tekkinud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 1750,56 eurot. Menetluskulude jaotust

arvestades jagunevad kuni 19.06.2020 tekkinud hageja menetluskulud kostjate vahel pooleks.

Hageja on 07.06.2023 menetluskulude nimekirjas avaldanud, et ta palub jätta hageja kantud ja

muud menetluskulud kostja kanda. Kohus jättis hageja taotluse alusel O.O-lt hageja kasuks

välja mõistmata riigilõivu 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu 875,28 eurot ning mõistis

kostjalt välja riigilõivu 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu 875,28 eurot.

9. Alates 20.06.2020 on hageja kandnud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulusid summas 255

eurot, mille osas kohus leidis, et tegemist on asja läbivaatamise kuluga (TsMS § 143 p 1), mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja

30.07.2020 tutvunud kostja hagi vastusega, seda õiguslikult analüüsinud, tutvunud

kommentaaridega, suhelnud ning koostanud vastuse, milleks kulus aega kokku 2 tundi.

Kliendisuhtlus on VÕS § 624 lg-st 1, advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 2 ja Eesti Advokatuuri

eetikakoodeksi § 14 lg 4 tuleneva teavitamiskohustuse täitmine ja seega vajalik toiming.

Kostja vastusega tutvumine ja selle kohta arvamuse esitamine on TsMS § 199 lg 1 p-des 4 ja

6 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning seega vajalik toiming. Asja õiguslikku

keerukusastet, kostja vastuse sisu ja mahtu ning hageja vastuse sisu ja mahtu arvestades on

ajakulu 2 tundi põhjendatud.

9.1. Hageja esindaja on 28.08.2020 ja 11.09.2020 teinud järgmised toimingud, millele kulus

aega kokku 3,22 tundi (3 tundi 13 minutit), sh 28.08.2020 kohtukirjaga tutvumine, analüüs,

suhtlus kliendiga (27 minutit) ja 11.09.2020 suhtlus kliendiga, vastus kohtunõudele (2 tundi

46 minutit). Maakohus leidis, et hageja on kohtumäärusega tutvumisega ning sellele

vastamisega teostanud TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusõigusi ja seega oli see vajalik.

Samuti on kliendisuhtlus toiminguna vajalik. Arvestades asja keerukusastet ning toimingute

mahtu on ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses ning jääb kindlaks määramata 0,72 tunni

ulatuses.

9.2. Hageja esindaja on 11.01.2021 kliendiga suhelnud, analüüsinud ja kohtuga suhelnud,

millele kulus kokku 0,52 tundi (31 minutit). Kohtutoimikust ei nähtu, kas ja millise

toiminguga seonduvalt ning millises mahus on esindaja kohtuga suhelnud. Kliendisuhtlus on

aga toiminguna vajalik. Kohus võttis arvesse, et pärast eelmist kohtupoolset

menetlustoimingut 28.08.2021 ei olnud kohus 11.01.2021 toimingu ajaks teinud uusi

toiminguid. Seega on põhjendatud kliendisuhtluse maht maksimaalselt 0,25 tundi (15

minutit). Ajakulu ei ole põhjendatud 0,27 tunni (16 minutit) ulatuses.

9.3. Hageja esindaja on ajavahemikus 13.01.2021 kuni 26.01.2021 teinud järgmised

toimingud, millele kulus kokku 2,27 tundi (2 tundi 16 minutit): 12.01.2021 kohtumäärusega

tutvumine, analüüs, kliendiga suhtlemine (46 minutit); 22.01.2021 kliendiga suhtlemine,

õiguslik analüüs, kohtule dokumendi edastamine (30 minutit); 26.01.2021 suhtlus, analüüs,

kohtule avalduse koostamine ja esitamine (1 tund). Maakohus leidis, et need toimingud olid

menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud ning arvestades asja keerukusastet ning

toimingute mahtu on ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses. Ajakulu ei ole põhjendatud 0,27

tunni ulatuses.

9.4. Hageja esindaja on 31.03.2021 tutvunud 2021.a kohtumaterjalidega, suhelnud kliendiga,

analüüsinud kohtumääruseid ja ekspertiisiakti, milleks kulus kokku 1 tund. Maakohus leidis,

et toimingud olid menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud ning arvestades asja

keerukusastet ning toimingute mahtu on ajakulu 1 tund põhjendatud.

9.5. Hageja esindaja on 09.04.2021 analüüsinud kostja seisukohta ja suhelnud kliendiga,

milleks kulus kokku 1 tund. Maakohus leidis, et toimingud on menetlusosalise õiguste

teostamisena vajalikud, kuid arvestades kostja seisukoha vähest mahtu, on põhjendatud

ajakulu 0,5 tundi. Hageja esindaja on 03.11.2021 ja 19.11.2021 teinud järgmised toimingud,

millele kulus kokku 2 tundi: 03.11.2021 kohtu kirja analüüs, suhtlus kliendi ja kohtuga (1

tund), õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, kohtule vastamine (1 tund). Kohus leidis, et need

toimingud on menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud. Kohtu kirja mahtu ja sisu ning

hageja vastuse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Ajakulu ei ole

põhjendatud 0,5 tunni osas.

9.6. Hageja esindajal on 08.03.2022 kulunud ettevalmistusele, istungil osalemisele 2 tundi ja

kliendiga suhtlusele 30 minutit. Maakohus leidis, et kohtuistungiks ettevalmistumine ja

istungil osalemine on põhjendatud ja vajalikud toimingud. 08.03.2022 istungi protokollist

nähtuvalt kestis istung 1,58 tundi (1 tund 35 minutit). Istungiaja kestust arvestades oli

istungiks ettevalmistumise aeg 0,42 tundi (25 minutit), mis on kohtuasja mahtu ja

keerukusastet arvestades põhjendatud aeg istungiks ettevalmistumiseks. Kohtuistungi kestust

arvestades on kliendisuhtluseks kulunud 0,5 tundi põhjendatud. Arvestades asja keerukusastet

ning toimingute mahtu on ajakulu 2,5 tundi põhjendatud.

9.7. Hageja esindaja on ajavahemikus 07.09.2022 kuni 14.09.2022 teinud järgmised

toimingud, millele kulus kokku 1,75 tundi (1 tund 45 minutit): avalduse koostamine ja

suhtlemine kliendiga. Arvestades asja keerukusastet ning toimingute mahtu on ajakulu 1 tund

põhjendatud ning jääb kindlaks määramata 0,75 tunni oas. Ajavahemikus 01.11.2022 kuni

10.03.2023 on esindaja teinud järgmised toimingud, millele kulus kokku 7,17 tundi (7 tundi

10 minutit): 01.11.2022 töö toimikuga, kohtudokumendi analüüs, suhtlus kliendiga (30

minutit), 03.11.2022 nõupidamine kliendiga (1 tund), 18.11.2022 töö toimikuga, ettevalmistus

istungiks (40 minutit), 10.03.2023 ettevalmistus, osalemine istungil (5 tundi). Kohus leidis, et

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on seotud kohtuistungiks ettevalmistumise

ning kohtuistungil osalemisega, millega on kaasnenud kliendisuhtlus. Kohus leidis, et

toimingud on menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud. Kohus võttis arvesse toimiku

mahtu ja istungi kestust 3,58 tundi (3 tundi 35 minutit) ning arvestas ka sellega, et hageja

õiguslik positsioon oli välja kujundatud. Eeltoodut arvestades pidas kohus ajakulu

põhjendatuks 6,5 tunni ulatuses ja põhjendamatuks 0,67 tunni osas.

9.8. Hageja esindaja on 29.05.2023 ja 06.06.2023 teinud toiminguid, millele kulus kokku 8,5

tundi (8 tundi 30 minutit): sealhulgas 29.05.2023 nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine,

suhtlus kliendiga, kostja avaldusega tutvumine, õiguslik analüüs, avalduse koostamine (3

tundi 30 minutit), 06.06.2023 ettevalmistus istungiks, osalemine, kohtuteeside koostamine (5

tundi). Kohus leidis, et need toimingud on menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud.

Kohus võttis arvesse kohtutoimiku mahtu ja istungi kestust 1,83 tundi (1 tund 50 minutit)

ning seda, et hageja õiguslik positsioon oli kohtuasja toimingust nähtuvalt välja kujundatud.

Eeltoodut arvestades vähendas maakohus ajakulu 1 tunni võrra ja pidas seda põhjendatuks 7,5

tunni ulatuses.

9.9. Kokkuvõtvalt on alates 20.06.2020 hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja

vajalik kokku 27,25 tunni ulatuses, mis teeb lepingulise esindaja kulu suuruseks 4578 eurot.

Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ekspertiisikulud

255 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4578 eurot. Hageja nõudis alates 20.06.2020 tekkinud

lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist summas 5364,23 eurot. Seega jääb avaldus

rahuldamata 786,23 euro osas.

10. Hageja esindaja on ringkonnakohtus teinud toiminguid, millele kulus aega kokku 4,83

tundi (4 tundi 50 minutit): sealhulgas maakohtu otsusega tutvumine, analüüs, suhtlemine

kliendiga (25 minutit), apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs, edastamine, suhtlus

kliendiga (35 minutit), vastuse koostamine ja edastamine (2 tundi 30 minutit), ettevalmistus

istungiks (30 minutit), istungil osalemine (50 minutit). Maakohus leidis, et maakohtu otsusega

ja apellatsiooniga tutvumine on TsMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusõiguse teostamine.

Apellatsioonile vastamine on TsMS § 641 lg-s 1 nimetatud vastamiskohustuse täitmine ning

seega vajalik toiming. Kliendisuhtlus on toiminguna vajalik. Arvestades kohtuotsuse mahtu,

apellatsiooni mahtu ja põhjendusi, hageja poolt eelnevas menetluses õigusliku positsiooni

väljakujundatust ning istungi kestust, on ajakulu 4,83 tundi põhjendatud. Kohus määras

eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks ringkonnakohtus 811,44

eurot.

11. Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskulude

6769,72 euro (sh riigilõiv 250 eurot, lepingulise esindaja kulu 875,28 eurot, ekspertiisikulu

255 eurot, lepingulise esindaja kulu alates 20.06.2020 maakohtus 4578 eurot ja

ringkonnakohtus 811,44 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Määruskaebus

12. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud suuremas

summas kui 3052 eurot ning teha selles osas uue lahendi, millega mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud mitte suuremas summas kui 3052 eurot. Kostja palus tagastada

määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõivu 70 eurot.

13. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud maakohus mõista kostjalt hageja kasuks

välja riigilõivu ega ekspertiisikulu, kuna hageja ei ole 07.06.2023 menetluskulude nimekirjas

nende kindlaksmääramist taotlenud. Samuti olid hageja õigusabikulud põhjendamatult suured.

Kostja hinnangul saab põhjendatuks pidada hageja õigusabi ajakulu maakohtus kokku mitte

rohkem kui 15 tunni ja 45 minuti ulatuses.

13.1. Sealjuures leidis kostja, et hageja menetluskulude nimekirjas 17.04.2020 toiminguga

seotud ajakulu (1 h 25 min) on põhjendatud maksimaalselt 30 minuti ulatuses. 28.05.2020

hagi koostamisega seotud ajakulu (7 h ja 20 min) on põhjendatud kuni 3 h ulatuses, kuna

tegemist oli lihtsa/tavapärase testamendi tühisuse hagiga. 09.06.2020 pärimistoimikuga

tutvumisega ja kliendisuhtlusega seotud ajakulu (30 min) on põhjendatud maksimaalselt 10

minuti ulatuses. 16.06.2020 toimingutega seotud ajakulu (55 min), mis seisnes

pärimistoimikuga tutvumises, andmete analüüsis, kliendisuhtluses ja hagi tervikteksti

koostamises, on põhjendatud maksimaalselt 10 minuti ulatuses. Sisuline ajakulu kaasnes vaid

hagi teksti kostjate nimede sisestamises. Hageja 30.07.2020 menetlustoiming, mis seisnes

kostja vastusega tutvumises ja sellele vastamises (2 h), on põhjendatud 30 minuti ulatuses.

28.08.2020 menetlustoimingu osas on ajakulu põhjendatud maksimaalselt 10 minuti ulatuses

ning 11.09.2020 toimingu osas 30 minuti ulatuses, sest hageja poolt esitatud

menetlusdokument sisaldab sisuliselt vaid küsimusi eksperdile. Perioodil 11.01.2021-

19.11.2021 tehtud toimingute osas leidis kostja, et iga toiming on põhjendatud kuni 10 minuti

ulatuses. Samuti on 10 minuti ulatuses põhjendatud 08.03.2022 toimingutega seotud ajakulu.

12.09.2022 menetlustoimingud (1h ja 45 min), mis seonduvad avalduse koostamise,

kohtudokumentidega tutvumise ja kliendiga suhtlemisega 07-14.09.22, leidis kostja, et see on

tervikuna põhjendamatu, kuna 12.09.2022 ei ole kohtule avaldusi esitatud. Samuti on

tervikuna põhjendamatud perioodil 01.11.2022-18.11.2023 teostatud toimingutega seotud

ajakulu. 10.03.2023 ajakulu, mis seisnes istungiks ettevalmistumises ja sellel osalemises (5 h),

on põhjendatud kuni 3h ulatuses ning 29.05.2023 tehtud toimingud, mis seisnesid kliendiga

nõupidamises, tõendite kogumises, kostja avaldusega tutvumises, õiguslikus analüüsis ja

avalduse koostamises, on põhjendatud maksimaalselt 1 tunni ulatuses. 06.06.2023

menetlustoimingud seoses istungiks ettevalmistumisega, sellel osalemisega ning teeside

koostamisega (5 h), on põhjendatud kuni 3h ulatuses. Ülejäänud hageja menetluskulude

nimekirjas märgitud toimingute osas pidas kostja hageja esindaja ajakulu põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt kujuneb hageja põhjendatud menetluskulude summaks maakohtus 2646

eurot. Samas kuni 19.06.2020 tekkinud kulud tuleb jätta võrdselt kostjate kanda, mis

vähendab kostjalt välja mõistetava summa suurust 2 tunni, s.o 336 euro võrra. Seega saab

kostjalt hageja maakohtus kantud menetluskuludest välja mõista 2310 eurot.

14. Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest on põhjendamatu hageja ajakulu seoses

maakohtu otsusega tutvumise ja analüüsimisega ning kliendiga suhtlemisega (25 minutit).

Tegemist ei ole apellatsioonimenetluse kuluga. Hageja põhjendatud menetluskulude summaks

ringkonnakohtus on seega 742 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 3052 eurot.

Menetluse edasine käik

15. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu ja

ekspertiisikulu ning lepingulise esindaja kulu 3052 eurot ületavas osas.

18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu määrust

osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele

menetluskuluna välja riigilõivu 250 eurot ja ekspertiisikulud summas 255 eurot. Asjaolu, et

hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja ekspertiisikulu ei

kajastunud hageja 07.06.2023 menetluskulude nimekirjas, ei takistanud riigilõivu ja

ekspertiisikulu kindlaksmääramist ja kulude hüvitamiseks kohustatud menetlusosaliselt

väljamõistmist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtukuluna

kantud riigilõiv ja ekspertiisikulu on vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks (TsMS § 138

lg 2, TsMS § 139, TsMS § 143 p 1). Seega ei ole maakohus nende menetluskulude

kindlaksmääramisel eksinud.

20. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm

15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11).

20.1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust järeldada, et maakohus

oleks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on vaidlustatud määruses üksikasjalikult käsitlenud

hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja nende ajakulu ning

hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1

tähenduses. Maakohus on sealjuures arvestanud asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning on hageja lepingulise esindaja ajakulu vähendanud

ca 4 tunni ja 40 minuti võrra. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukohad nõuetekohaselt

põhjendatud ning maakohus ei ole lugenud hageja menetlustoiminguid ja lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks selgelt ülemäärases ulatuses, mis annaks alust maakohtu

kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt

põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise

hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või

menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm

26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

20.2. Vastusena määruskaebuse väitele, et hageja menetluskulude nimekirjas 12.09.2022

menetlustoiminguna kajastatud ajakulu on kogu ulatuses põhjendamatu, kuna 12.09.2022 ei

ole kohtule avaldusi esitatud, märgib ringkonnakohus, et kulureal kajastatud toiming hõlmab

menetluskulude nimekirjas antud kirjelduse järgi 07-14.09.2022 tehtud menetlustoiminguid,

sh avalduse koostamine, kohtudokumentidega tutvumine ja suhtlus kliendiga. Tsiviilasja

toimikust nähtuvalt on hageja 07.09.2022 esitanud maakohtule avalduse seoses asja

läbivaatamisega (dtl 543). Maakohus ei ole eksinud ka kliendisuhtlusega seotud kulude

kindlaksmääramisel. Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet

iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus

tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on õigesti määranud apellatsioonimenetluse kuluna kindlaks ka hageja

lepingulise esindaja ajakulu 25 minutit, mis seondub maakohtu otsusega tutvumises ja

analüüsimises ning kliendiga suhtlemises. Nimetatud ajakulu on ringkonnakohtu menetluses

asjakohane.

21. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suuruse muutmiseks. Sellest

tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.

22. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

23. Kostja on taotlenud tagastada määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse

rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta

riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Nimetatud sätte kohaldamise eeldused ei ole

praegusel juhul täidetud. Seega ei ole alust kostjale riigilõivu tagastada.

24. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov