3-25-2791/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2791

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus J.X-i kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Helena Velba

Puudutatud isik – J.X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 26.08.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba

J.X-i

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui üheks kuuks (kuni 26.09.2025 k.a).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja määruse

põhjendava osa punktid 4–14 vene keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb

määrust viivitamatult J.X-ile tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle

pärast selle valmimist.

3. Määruse avaldamise korral asendada J.X-i nimi ja isikukood tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 25.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse

Moldova kodaniku J.X-i kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

loa saamiseks kuni üheks kuuks. Taotluse põhjendused on järgmised:

a) Isik saabus viimati Schengeni alale 21.12.2024 Moldovast eesmärgiga töötada Eestis.

Schengenisse sisenes ta oma Moldova kodaniku passiga nr yyyyyyyyy, kehtivusega

13.09.2024 – 13.09.2034.

b) Isikule koostati 24.03.2025 vabatahtlik lahkumisettekirjutus Eestist ja Schengeni alalt

lahkumiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega kogu Schengeni alale üheks aastaks, kuna

isik viibis Eestis ja Schengenis seadusliku aluseta. Vastavalt lahkumisettekirjutusele pidi isik

lahkuma Schengeni alalt hiljemalt 03.04.2025, mida ta ei teinud.

3-25-2791

c) 23.08.2025 peatati liiklusjärelevalve käigus mootorsõiduk, mida juhtis J.X.

Indikaatorvahendiga tuvastati, et isik on mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes –

indikaatorvahendi näit 1.67 mg/l. Isik toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse vereproovi

võtmiseks. Ekspertiisi tulemusi 25.08.2025 seisuga ei ole. Alustatud on kriminaalmenetlus

karistusseadustiku § 424 lg 1 alusel.

d) PPA pidas isiku kinni 24.08.2025 kell 15:25 ning toimetas ta kinnipidamiskeskusesse tema

Eestis viibimise asjaolude ja seadusliku viibimisaluse väljaselgitamiseks, kuna isik ei täitnud

talle pandud lahkumiskohustust.

e) Läbi viidi küsitlus, millest selgus, et isik ei täitnud lahkumiskohustust, kuna tal ei olnud

kusagile minna. Isik tunnistas, et ta ei ole võtnud ühendust ei oma riigi saatkonna ega muude

ametiasutustega, et paluda abi või teha samme lahkumiskohustuse täitmiseks. Veel selgitas ta,

et läks pärast lahkumisettekirjutuse saamist Lätti tööle, kus vahetas kõik oma

telefoninumbrid. Telefoninumbrite vahetamise tõttu ei saavat ta politseiga ühendust võtta.

Lätis tegi isik tööd umbes 2 kuud, kus teenis 3000 eurot ning seejärel naasis juuli alguses

Eestisse, kuna Läti töö sai otsa. Ta tuli Eestisse, kuna tal on siin tutvusi, et hankida tööd.

Plaan oli teenida raha ja naasta koju, kuid samas ei olevat tal ka tegelikku plaani edasisteks

tegevusteks. Isik teadis, et peab lahkuma Schengenist, kuid sellest hoolimata asus tööle teise

Schengeni liikmesriiki ning naasis Eestisse. Sõiduki juhtimist alkoholijoobes põhjendas isik

sellega, et oli läinud abikaasaga tülli. Eestis elu- ja töökohta isik ei oma ning pereliikmeid tal

Eestis ega Schengenis ei ole.

f) Eelnev viitab, et isik viibib teadlikult Eestis ja Schengenis seadusliku aluseta ning tema

selgitused viibimisest ja plaanidest ei ole usaldusväärsed. Isik on andnud vastuolulisi ja

tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Ta on vältinud lahkumisettekirjutuse täitmist ega ole

teinud koostööd ametiasutustega. Isiku käitumine näitab, et ta ei soovi Schengeni alalt

lahkuda. Isik saabus Schengeni alale seadusliku töötamise eesmärgil, kuid ei lahkunud pärast

lubatud viibimisaja lõppu, vaid otsustas jääda Eestisse ja jätkata töötamist.

Lahkumisettekirjutust ta ei täitnud, vaid siirdus selle asemel Lätti, omamata ka seal elamiseks

ja töötamiseks seaduslikku alust. Isik väitis küsitlusel algselt, et kavatses töötada lühiajaliselt

ja seejärel koduriiki naasta, kuid hiljem väitis, et konkreetset plaani tal ei olnud. Isiku ütlused

on vastuolulised ja tema käitumine näitab teadlikkust ja tahtlikkust ebaseaduslikult töötada ja

Schengeni alal viibida. Samuti on ta toime pannud süüteo, mis näitab ohtu avalikule korrale.

g) Isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse on vajalik põgenemisohu tõttu.

Isiku ebaseaduslik Eestis viibimine ja ametiasutustega koostöö vältimine viitavad

põgenemisohule. Isikul on olnud rahalised võimalused ja oskused liikuda teistesse Schengeni

riikidesse. On põhjust arvata, et tema Eesti tuttavad võivad aidata tal end varjata. Isiku

käitumisest järeldub, et vabaduses viibides väldiks ta koostööd ametivõimudega ning püüaks

oma asukohta varjata või suunduda teise liikmesriiki, millist käitumismustrit on ta juba varem

kasutanud. Isikul on teadmised ja oskused enda ära elatamiseks ja varjamiseks. Tema senine

käitumine on olnud teadlik ja tahtlik ning kinnitavad PPA hinnangut isikut mitte usaldada.

h) Väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, kuna transiitlennud vajavad eelnevat

kooskõlastust ja ettevalmistust. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole piisavad, kuna isiku

käitumine ei ole andnud põhjust usaldada, et ta neid täidaks. Isikul ei ole perekondlikke ega

majanduslikke sidemeid Eestiga.

2. J.X selgitas kohtuistungil, et ta ei saanud Moldovasse naasta, kuna tal on kodus

naine ja laps, kelle eest tal tuleb hoolt kanda. Eestis tal lähedasi ei ole, tuttav andis

korteri. Kinnipidamiskeskuse tingimuste osas etteheiteid ei ole.

2(4)

3-25-2791

3. PPA selgitas kohtuistungil, et koostada tuleb transiiditaotlused ja kuigi

väljasaatmise aeg ei ole veel selge, loodetakse seda teha kahe nädala jooksu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1). Kui välismaalast on vaja kinni pidada kauem

kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 23 lg 1).

5. Puudutatud isikule on 24.03.2025 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks tähtajaga 10

päeva ning kohaldatud 1 aasta pikkust sissesõidukeeldu. PPA koostas 24.08.2025 isikule

lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli, kuna ettekirjutus oli alates 04.04.2025 muutunud

sundtäidetavaks.

6. PPA taotluse kohaselt on isiku kinnipidamine vajalik lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja

väljasaatmise tagamiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku Moldovasse väljasaatmiseks

takistusi. Isikut ei ole praegu võimalik Moldovasse välja saata, sest transiiditaotluste

koostamine võtab aega. PPA avaldas lootust, et väljasaatmine võiks osutuda võimalikuks 2

nädala jooksul.

7. PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-le 1. See säte võimaldab Eestis

viibimisaluseta viibivat välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht ning kui

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkumise kohustuse

täitmise tulemuslikkust.

8. PPA sisustab põgenemisohtu läbi VSS § 68 p-de 1 ja 6. Nende punktide kohaselt

esineb põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni

konventsiooni või EL liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1) või kui välismaalane on PPA-

le teada andnud või tema käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p

6). Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema

isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.

9. Praegusel juhul on isikule koostatud 24.03.2025 ettekirjutus Eestist ja Schengeni

territooriumilt lahkumiseks, kuid koduriiki pöördumise asemel otsustas isik siirduda tööle

Läti Vabariiki, omamata seal elamiseks ja töötamiseks seaduslikku alust. Sealse töö

lõppemisel ei naasnud isik samuti koduriiki, vaid tuli hoopis tagasi Eestisse, kus PPA ta

viimaks joobes juhtimise tõttu kinni pidas. Seega ei ole isik Eestist ega Schengeni alalt

lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise

tähtaega.

10. Samuti on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides püsida PPA-le

väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja võib asuda ennast varjama, enda

väljasaatmist takistama või hoopis lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Kohus

nõustub PPA arvamusega, et isiku senine käitumine näitab veenvalt, et ta ei soovi tegelikult

Schengeni alalt lahkuda ja kasutab erinevaid võimalusi enda väljasaatmise vältimiseks. Ta on

ka seni teadlikult ja tahtlikult viibinud ja töötanud Schengeni alal ebaseaduslikult. Kohus

nõustub PPA hinnanguga, et vähemalt Lätis teenitud töötasu võimaldanuks isikul Moldovasse

naasta. Abi saamiseks ei ole isik ei Moldova saatkonna ega ka PPA poole pöördunud, mis

omakorda näitlikustab, et tal puudub kavatsus Schengeni alalt lahkuda. Pigem on isik

lahkumist vältinud ja otsinud viise Schengeni alale jäämiseks, kasvõi ennast ametivõimude

3(4)

3-25-2791

eest varjates. Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid, on PPA isiku käitumisest seega

põhjendatult järeldanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, vaid jääda Schengeni alale.

11. Seega esineb praegusel juhul puudutatud isiku põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1

koosmõjus VSS § 68 p-dega 1 ja 6).

12. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad. Põgenemisoht seisneb

ohus, et isik hakkab väljasaatmisest kõrvale hoiduma või lahkub teise liikmesriiki. Ülaltoodud

põhjustel on usutav, et isik asuks vabaduses end varjama ega pruugiks ilmuda määratud

aegadel PPA-sse. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades ei oleks tal

keeruline ka teise liikmesriiki liikumine, nagu ta on ka juba varasemalt teinud.

13. Isiku esialgset ühe kuu pikkust kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks.

Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud. On usutav, et isiku väljasaatmise

korraldamiseks on PPA-l vaja aega. Eelduslikult ja PPA selgitusi arvestades ei kujune isiku

kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuigi pikaajaliseks.

14. Seega rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik

kinnipidamiskeskusesse kuni 1 kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud

oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise

kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist

kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. Kuna kinnipidamise eesmärk

on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, tuleb puudutatud isik

väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)