Legislator Case Law & Legislation
3-25-2788/2 AI generated

3-25-2788/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-2788/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X. X on sündinud xx.xx.xxxx Venemaa Föderatsioonis (edaspidi Venemaa) ja ta on Venemaa kodanik. Taotleja omas Eesti tähtajalist elamisluba alates 12.10.2023 kuni 08.05.2025.

Legislator headnote

AI generated

3-25-2788/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X on sündinud xx.xx.xxxx Venemaa Föderatsioonis (edaspidi Venemaa) ja ta on Venemaa kodanik. Taotleja omas Eesti tähtajalist elamisluba alates 12.10.2023 kuni 08.05.2025.

Keywords

AI generated
asylum application of Ethiopian right to naturalisation foreign resident rights visas, asylum, immigration, etc Mongolian asylum application entry into a country
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Kohtunik

Tallinna Halduskohus

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2788

Haldusasi

X. Xi esialgse õiguskaitse taotlus nõudega peatada

Politsei- ja Piirivalveameti 13.08.2025 otsuse nr 15.3-

3.2/450-1 kehtivus kuni asjas tehtava vaideotsuse

jõustumiseni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja - X. X

Eeldatav vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta X. Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates

ASJAOLUD

1. X. X on sündinud xx.xx.xxxx Venemaa Föderatsioonis (edaspidi Venemaa) ja ta on Venemaa

kodanik. Taotleja omas Eesti tähtajalist elamisluba alates 12.10.2023 kuni 08.05.2025.

2. X. X esitas 10.03.2025 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 150 lg 1 p 1 sugulase juurde kui alaealine

laps. Taotleja isale Y. Y PPA tähtajalist elamisluba ei pikendanud ja keeldus tähtajalise elamisloa

pikendamisest VMS § 123 p 2 ja § 195 p 6 alusel. X. X vahetas 04.07.2025 taotluse alust ning

esitas taotluse VMS § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks.

3. PPA keeldus 13.08.2025 otsusega nr 15.3-3.2/450-1 X. Xile tähtajalise elamisloa andmisest.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 25.08.2025 X. Xi esialgse õiguskaitse taotlus nõudega peatada

PPA 13.08.2025 otsuse nr 15.3-3.2/450-1 kehtivus kuni asjas tehtava vaideotsuse jõustumiseni.

X. Xile on oluline viibida Eestis, et isiklikult menetluses osaleda. X. Xile on pöördumine

kodakondsusriiki liiga koormav. X. X taotles täisealisena elamisluba püsivalt Eestisse elama

asumiseks, kuna puuduvad muud võimalused elamisloa saamiseks. Praeguses asjas kohaldub

VMS

§ 161. VMS § 161 annab aluse elamisloa saamiseks ilma 3-aastase Eestis elamise nõude

kohaldamata. X. X esitas PPA-le väljavõtte isiklikust pangakontost, elukoha registreeringu,

sotsiaalkindlustuse olemasolu, samuti andmed isikliku sissetuleku kohta ja kinnituse selle

maksustamisest Eestis. X. X on Eestis hästi kohanenud ning on kasulik Eesti ühiskonnale. X. X

sooritas riigikeele eksami tasemel B1. Gümnaasiumist antud iseloomustus kinnitab taotleja

saavutusi, sh osales taotleja vabatahtlikus tegevuses TalTech ülikoolis, kesklinna noortekeskuses

ja Eesti inimõiguste ülikoolis. Taotleja edastas Eesti riiklikule julgeolekule ohu puudumise

kinnituseks Venemaa sõjaväepileti ja templi Venemaa relvajõudude registrist kustutamise kohta.

Taotlusele olid lisatud ka arvukad toetuskirjad inimestelt, kes on Eesti kodanikud, mis näitavad

taotleja isiklikku seotust selle riigiga. PPA-l ei tekkinud kahtlust ühegi dokumendi suhtes.

Taotlejale on oluline jääda Eestisse, kus ta on alates 2023. aastast planeerinud oma edasist elu,

tehes selleks pingutusi. Taotleja õpib Tallinna koolis ja on üle viidud 12. klassi. Taotleja soovib

astuda Eestis ülikooli. Väljasaatmine võtab taotlejalt võimaluse jätkata õppimist, valmistuda

eksamiteks ja säilitada head õpitulemused, mis on vajalikud ülikooli sisseastumiseks.

Taotlejal puudub teadmine Venemaal õppimise võimaluste kohta, kuna alates 2023. aastast viibis

taotleja Eestis, mistõttu võimalus õpinguid jätkata on välistatud, kuna õppekavad ei ühildu.

Taotleja uuesti keskkooli astumine täisealisena on äärmiselt keeruline. Venemaa seaduste kohaselt

ei ole taotleja ülalpeetav ja ei saa keskkooli astuda võrdsetel alustel teiste alaealistega. Samuti on

õppimine ja muu tegevus Venemaal taotleja jaoks äärmiselt keeruline seoses taotleja sügava

isikliku konfliktiga, mis on tingitud tema vastuseisust Venemaa sõjalisele agressioonile Ukraina

vastu. Venemaal hakkavad julgeolekuasutused taotlejat diskrimineerima tema vaadete tõttu. Sõja

algusest alates on taotleja saanud kooli juhtkonnalt ähvardusi, kuna taotleja keeldus osalemast

üritustel, mis levitasid Kremli narratiive. Taotleja lahkumine Venemaale toob talle kaasa hingelisi

kannatusi.

Taotlejal ei ole võimalik lahkuda ka rahalistel põhjustel. Taotleja ei ole Venemaal enam

ülalpeetav. Samuti ei ole taotlejal võimalik jätkata vabakutselise tööga Eestis. Samuti ei saa

taotleja käsutada Eestis teenitud raha, kuna sanktsioonide tõttu on raha väljavõtmine Venemaal

võimatu. Taotlejal ei ole Venemaal vara ega pangakontot. Taotleja ei ole kunagi kavatsenud

Venemaale tagasi pöörduda. Taotleja sidemed Venemaaga on katkenud. Taotleja palub kohtul

anda talle võimalus viibida Eestis PPA otsuse vaidemenetluse ajal.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse

esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada

halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kuivõrd X. X esitas koos esialgse

õiguskaitse taotlusega tõendi, millest nähtuvalt ta esitas vaide PPA-le (dtl 16), on tõendatud, et

taotleja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal.

6. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla

ebaselged ning kohus ei pruugi määruse tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud

peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud (nt Riigikohtu 25.11.2021

määrus nr 3-21-2241, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15). Esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi

(sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist. Sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks aga esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või

faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele

(nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Nimetatud seisukohad kohalduvad ka

vaidemenetluse osas.

7. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt esitas X. X elamisloa taotluse VMS § 118 p 9 alusel püsivalt

Eestisse elama asumiseks. Vaidlust ei ole, et praegusel ajal puudub taotlejal seaduslik alus Eestis

viibimiseks.

X. Xi esialgse õiguskaitse taotlust tõlgendades, saab kohus taotlusest aru, et taotleja soovib

esialgse õiguskaitse korras vaides toodud taotluse rahuldamist ehk taotlejale Eestis viibimisõiguse

andmist, kuivõrd VMS § 130 järgi on välismaalase Eestis viibimine seaduslik tema taotluse

läbivaatamise ajal. Arvestades eelnevat hindab kohus, kas taotlejale esialgse õiguskaitse korras

Eestis seadusliku viibimise andmise alused on täidetud.

8. Lisaks esialgse õiguskaitse vajadusele peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvesse võtma ka

vaide eduväljavaateid. Riigikohtu halduskolleegium märkis 26.06.2006 määruses asjas nr 3-3-1-

54-06 (p 12), et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne

perspektiivitus. VMS § 2101 lg 1 sätestab, et Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa

andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud

tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. Ka

kohtumenetluses on leitud, et VMS § 118 p-s 9 alusel saab elamisloa anda üksnes juhul, kui

taotleja esitatud dokumentidest ja selgitustest nähtub, et Eestisse elama asumiseks esineb avalik

huvi. Seetõttu tuleb taotlejal põhistada oma tulevikuplaane ning seda, kuidas tema Eestis elamine

aitab kaasa Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse. Elamisloa andmine ei ole

põhjendatud ka juhul, kui taotleja Eestisse elama asumine ei vasta avaliku korra või riigi

julgeoleku kaitse vajadusele. Erinevate väärtuste ja põrkuvate huvide kohta teeb PPA

kaalutlusotsuse, teostades kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi

ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2025 otsus nr 3-23-670, p 12). Taotleja on küll välja toonud, et

soovib jätkata elamist Eestis, kuid taotleja noore ea tõttu ei ole praegusel ajal tõendatud tema

panus Eesti arengusse.

9. Taotluse kohaselt soovib X. X jätkata oma õpinguid Eesti gümnaasiumis ning hiljem

kõrgkoolis. Nimetatud alustel elamisloa andmise tingimused ei ole sätestatud VMS § 118 p-s 9.

Taotlejal on võimalus esitada taotlus Eestis viibimiseks muul õiguslikul alusel.

10. Vaidlust ei ole, et X. X ei ole täitnud VMS § 2102 lg 1 p-s 1 toodud tingimusi. Taotleja tugineb

VMS §-le 165, mille kohaselt kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks

lähedase sugulase juurde ja elamisloa andmise alus on ära langenud, kuid välismaalase Eestist

lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, võib talle anda tähtajalise elamisloa

püsivalt Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse §-des 2101 ja 2102 sätestatut kohaldamata. Taotleja ei ole

ära näidanud, et tema jaoks oleks Eestist lahkumine ilmselgelt liiga koormav. Kohus nõustub

vaidlustaud otsuses tooduga, et Eestis õppimine ei ole välismaalase põhiõigus ning taotleja pidi

elamisluba taotledes arvestama, et talle ei anta tähtajalist elamisluba. Samuti on PPA-l õigus osas,

et X. Xi vanematel on kohustus toetada taotlejat rahaliselt tema 21-aastaseks saamiseni juhul, ta

omandab täisealisena põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes (vt

perekonnaseaduse § 97 p 2). Seega on taotlejal võimalus asuda elama oma vanema(te) juurde,

kellel on kohustus tagada taotlejale vajalik finantsiline heaolu hariduse omandamise ajal.

Tõendamata on taotleja väited osas, et tal puudub võimalus jätkata Venemaal õpinguid.

11. Kohased ei ole taotleja väited osas, et teda võidakse hakata Venemaal kiusama tema poliitiliste

vaadete tõttu. Nimetatud taotleja väited on tõendamata ning põhistamata. Lisaks ei lahendata

vastavasisulisi väiteid VMS § 118 p 9 alusel esitatud elamisloa menetluses.

12. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

13. Toimetada kohtumäärus taotlejale kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)