3-25-1326/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1326

Määruse kuupäev

25. august 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahju

hüvitamise nõudes (kinnipidamine 13-14.10.2019)

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja

ennistamiseks.

2. Lõpetada menetlus.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Kaebaja X esitas 03.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

vastu mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt peeti kaebaja

13.10.2019 kinni ja toimetati arestimajja. Kaebaja vabastati 14.10.2019. Väärteomenetlust ei

algatatud, seega võeti kaebaja vabadus alusetult. Arestimajja toimetamisel koheldi kaebajat

väärikust alandavalt.

2. Kaebetähtaja osas selgitas kaebaja, et ta sai 03.05.2025 teada, et alusetult vabaduse

võtmise eest võib nõuda kahju hüvitamist. Ta ei teadnud varem, et kinnipidamiseks tuleb

alustada menetlust. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist seoses sellega, et 10 aastat ei ole

möödas.

Kohtu seisukoht

3. Kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja §

124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et kaebus kahju hüvitamiseks tuleb

esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud

isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju

tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

Kohtupraktikas mõistetakse mittevaralise kahju all füüsilist või hingelist valu või kannatust.

Päevaks, mil kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, tuleb

lugeda päev, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama, et temalt vabaduse võtmine ja tema

arestimajja toimetamisel tehtud toimingud põhjustasid talle üleelamisi ja kannatusi.

5. Kohtu hinnangul pidi kaebaja kahju tekkimisest aru saama kaebuse aluseks olevate

sündmuste toimumise ajal või vahetult pärast seda. Ei ole eluliselt usutav, et alles aastaid

hiljem sai kaebaja aru, et oktoobris 2019 tajus ta kannatusi ja üleelamisi. Samuti pidi

kaebajale kohe olema arusaadav, et talle kahju põhjustanud isik on Politsei- ja Piirivalveamet.

Kaebetähtaeg kolm aastat arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust

teada sai või pidi teada saama, on oktoobris 2019 toimunud sündmuste puhul ammu

möödunud. Kui kaebaja pidi kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust aru saama

kaebuse aluseks olevate sündmuste toimumise ajal või vahetult pärast seda, siis oleks kaebus

tulnud esitada hiljemalt oktoobris 2022.

6. Kaebaja tugineb sellele, et ta sai alles 03.05.2025 teada, et vabaduse võtmine on

õigusvastane, kui menetlust ei algatata, ning alusetu vabaduse võtmise eest võib nõuda kahju

hüvitamist. Need asjaolud ei mõjuta kaebuse tähtaegsuse hindamist. Tähtsust omab see, millal

sai kaebaja teada või pidi teada saama kahjust (s.o sellest, et ta on kogenud kannatusi ja

üleelamisi) ja kahju tekitanud isikust, mitte see, millal kaebaja sai teada võimalikust

hinnangust vastustaja tegevuse õiguspärasusele või nõude võimalikust õiguslikust alusest.

Lisaks ei vasta kaebaja väited tõele. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale juba 01.03.2017.a

määruses kohtuasjas 3-16-2648 p 9, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või

eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama

selgitus on kaebajale antud paljudes teistes kohtuasjades. Näiteks sisaldub selgitus

10.11.2023.a määruses asjas 3-23-2479 p 5 ning kaebaja 12.11.2023.a avalduses on öeldud, et

ta taotleb hüvitist väärikuse alandamise ja vabaduse võtmise eest.

Vabaduse võtmise õigusliku aluse osas toob kohus välja, et eelviidatud kohtuasjades 3-16-

2648 ja 3-23-2479 esitas kaebaja samuti kaebused Politsei- ja Piirivalveameti vastu vabaduse

võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, tuginedes juhtumitele, kus ta peeti

kinni korrakaitsemeetmena (korrakaitseseaduse § 46).

7. RVastS § 17 lg 3 sisalduv lause, et kaebus tuleb sõltumata teadasaamisest esitada 10 aasta

jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates, ei tähenda, et kaebaja

võib esitada kaebuse rohkem kui 3 aastat pärast seda, kui ta kahjust ja selle põhjustanud

isikust teada sai. Säte tähendab, et kahju hüvitamise nõude esitamine ei ole võimalik, kui

kaebaja saab teada kahjust ja selle põhjustanud isikust rohkem kui 10 aastat pärast juhtumi

toimumist.

8. HKMS § 71 lg 1 ja 2 kohaselt ennistab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaja, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist ei saa

taotleda hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui menetlustähtajast kinnipidamist

takistanud mõjuv põhjus ära langes.

Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, mis võiks anda aluse kaebetähtaja

ennistamiseks. Kaebaja väiteid, et ta ei teadnud, et temalt võidi võtta vabadus alusetult või et

alusetult vabaduse võtmise korral võib nõuda kahju hüvitamist, käsitles kohus eespool.

Kaebaja esitab halduskohtule arvukalt kaebusi, s.h mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid.

Kaebaja esitas 26.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse kohtuasjas 3-22-1178. Alates

oktoobrist 2023 kuni praeguseni on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule kokku 153

avaldust, mille alusel on algatatud uus kohtuasi.

Eeltoodu näitab, et kaebajal ei olnud objektiivset või subjektiivset takistust esitada kaebus

tähtaegselt. Isegi kui kaebajal oleks selline takistus esinenud, on kaebaja ületanud tähtaega

kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

9. Kokkuvõttes on menetluse lõpetamise eeldused täidetud - kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja kohus ei ennista kaebetähtaega.

10. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada kohtule sama nõuet samal alusel

(HKMS § 43 lg 1 p 2). See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti taotleda mittevaralise kahju

hüvitamist alusel, millele kaebaja tugines käesolevas kohtuasjas.

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.

Kaebaja reeglina esitab pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist taotluse tema nime mitte

avaldada. Kui kaebaja oleks käesolevas kohtuasjas soovinud lahendi avaldamist täies mahus,

siis tuleb kaebajal teatada sellest kohtule enne lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks