2-25-11137/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

25.august 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-11137;

B2 Impact OÜ hagi T.V. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 1961,46 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (endine nimi OÜ Incure OÜ; registrikood

11542046; aadress XXX, 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Anzhela Ternikova (XXX)

Kostja

T.V. (isikukood XXX; aadress XXX; XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 06.12.2019 ESTO AS-ga krediidilepingu nr

#1853178476, mille järgi kostja kasutusse krediidiliini summas 2000 eurot intressiga 41,9% ja

krediidikulukuse määraga 54,16%, kogukulu 2073,50 eurot. Krediidikonto lepingu iseloom on

selline, et laenusumma tagastamisel, võib summad uuesti kasutusele võtta. Perioodil

06.12.2019-15.01.2025 kandis krediidiandja kostja pangakontole XXX kokku 2710 eurot,

krediidiandja pidas kinni väljavõtu tasu 106,01 eurot. 19.12.2021 kostja taotlusel konverteeris

krediidiandja lepingu 87204768556 põhiosa summa 545 eurot ja see oli lisatud krediidiliini

ehk lepingu 1853178476 põhiosale. Selle lepingu alusel sai kostja kaupa ja laenusumma oli

kantud kaupleja kontole. Samuti kostja taotluse alusel 19.12.2021 - konverteeris krediidiandja

lepingu 13984824920 põhiosajäägi summas 243,15 eurot krediidiliini ehk lepingu

1853178476 põhiosale. Selle lepingu alusel sai kostja kaupa ja laenusumma oli kantud

kaupleja kontole. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva maksega 15.01.2025 seisuga: 01.10.2024 summas 76,08 eurot, 01.11.2024

summas 158,39 eurot, 01.12.2024 summas 238,57 eurot, 01.01.2025 summas 320,08 eurot.

Krediidiandja saatis 30.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis

kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 13.01.2025.

Krediidiandja saatis 14.01.2025 lepingu lõpetamise teate ja seetõttu loetakse leping

ülesöelduks 15.01.2025. 31.01.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale (dtl 107). Hageja

palub älja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust #1853178476 tulenev põhivõlgnevus

1473,30 eurot, intress 224,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 79,22 eurot. Välja

mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhinõudelt, so 1473,30 eurolt alates 12.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Välja mõista

kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu 35 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulud summas 315 eurot ja välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud e-posti aadressil XXX 24.07.2025, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja ESTO AS-i vahel sõlmitud

06.12.2019 krediidileping nr #1853178476, mille alusel sai kostja limiiti 2000 eurot.

19.12.2021 kostja taotlusel konverteeris krediidiandja lepingu 87204768556 põhiosa summa

545 eurot. 19.12.2021 - konverteeris krediidiandja lepingu 13984824920 põhiosajäägi

summas 243,15 eurot krediidiliini ehk lepingu 1853178476 põhiosal (dtl 13-25, 33-39, 43-

49).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 15.01.2025 (dtl 104-106). Esitatud

hagimaterjalidest nähtub, et kostja on saanud laenu kokku 2710+545+243,15= 3498,15 eurot.

Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise

täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS §

108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt krediiditaotluse märkis kostja oma sissetulekuks 2600 eurot, kuid

krediidiandja lähtus kostja pangakontolt saadud andmetest, mille kohaselt oli kostja sissetulek

1301,10 eurot (3 kuu põhjal). Krediidiandja lähtus väiksemast sissetulekust. Krediidiotsuse

tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta:

finantskohustused märkis kostja 300 eurot, kokku krediidiandja kohaldas kohustuseks 300

eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i

Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on

krediidivõimeline. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja

suudab võetud krediiti tagasi maksta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud

veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad

kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel (dtl 74-99).

12.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Kohus leiab samuti, et laenuandja on jätnud kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontodelt nähtuva teabe kostja

kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal pidi olema

selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Samuti kohus märgib, et konto

väljavõte on esitatud ajavahemikust 8.04.2020-8.04.2021, kuid krediidikonto leping sõlmiti

6.12.2019. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud

erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi, mis oleks

pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma

sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei

omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas

laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude

finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et

laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste

kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe

ja laenutaotlustes märgitu vahel. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed

Bandora AS-le, ESTO AS, IPF Digital AS-le, Placet Group AS-le.

13.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

14.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

kokku 2710+545+243,15= 3498,15 eurot. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostjale

on väljamakseid tehtud 2677,49 eurot (2000+244,94+432,55, dtl 27-31), millele lisandub

konverteeritud põhiosa 545 eurot ja 243,15 euro, kokku 3465,64 eurot. Kostja on hageja

andmetel teostanud makseid kokku 5723,82 eurot. Seega on kostja hagejale põhivõlgnevuse

3465,64 eurot tasunud.

15.Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga,

sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summasid pidada laenude

põhiosade tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta

oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi

rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu

põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Lisaks põhivõlale ja

intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles

öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

16.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik