2-25-12239/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta läbi vaatamata Tallinn, Sõpruse pst xxx korteriühistu avaldus Xxx OÜ vastu Lõpetada tsiviilasja 2-25-12239 menetlus käesoleva määruse resolutsiooni p-s 1 toodud
Legislator headnote
AI generated2-25-12239/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta läbi vaatamata Tallinn, Sõpruse pst xxx korteriühistu avaldus Xxx OÜ vastu Lõpetada tsiviilasja 2-25-12239 menetlus käesoleva määruse resolutsiooni p-s 1 toodud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Anna Liiv
Kohtujurist
Lii Zerel
Määruse tegemise aeg ja koht
25. august 2025.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-12239
Tsiviilasi
Tallinn, Sõpruse pst xxx korteriühistu avaldus Xxx OÜ
vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse läbi vaatamata jätmine, avalduse lahendamine,
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Avaldaja:
Tallinn,
Sõpruse
tn
xxx
korteriühistu (registrikood xxx), lepingulised
esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja advokaat
Kristina Ivanova
Puudutatud isik: Xxx OÜ (registrikood xxx), lepinguline
esindaja I B
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta läbi vaatamata Tallinn, Sõpruse pst xxx korteriühistu avaldus Xxx OÜ vastu
põhivõlgnevuse 1 151,17 eurot ja kuni 29.07.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 34,82
eurot nõuetes.
2. Lõpetada tsiviilasja 2-25-12239 menetlus käesoleva määruse resolutsiooni p-s 1 toodud
nõuete osas.
3. Rahuldada avaldaja edasiulatuv viivisenõue ja välja mõista puudutatud isikult Xxx OÜ
(registrikood xxx) avaldaja Tallinn, Sõpruse tn xxx korteriühistu (registrikood xxx)
kasuks perioodil 30.07.2025 kuni 04.08.2025 võlgnevuselt 1 151,17 eurot sissenõutavaks
muutunud viivis 1,92 eurot.
4. Jätta menetluskulud puudutatud isik Xxx OÜ kanda.
5. Rahuldada avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ning määrata avaldaja
menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 eurot. Mõista puudutatud isikult Xxx OÜ
(registrikood xxx) välja avaldaja Tallinn, Sõpruse tn xxx korteriühistu (registrikood xxx)
kasuks menetluskulud 50 eurot.
6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg
1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-25-12239
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15
päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-25-12239, Tallinn, Sõpruse pst xxx korteriühistu
avaldus Xxx OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Avaldaja nõuab põhivõlga 1 151,17 eurot, kuni
29.07.2025 sissenõutavaks muutunud viivist 34,82 eurot ja alates 30.07.2025 tulevikus
sissenõutavaks muutuvat viivist seadusjärgses määras.
2. Puudutatud isik esitas 04.08.2025 vastuse, milles teatas, et võtab avalduse õigeks. Lisaks teatas
puudutatud isik, et ta on 04.08.2025 tasunud avaldajale võlgnevuse 1185,99 eurot (s.o põhivõlg
1151,17 eurot ja viivised 34,82 eurot vastavalt 14.07.2025 arvele nr xxx). Puudutatud isik esitas
ka maksekorralduse Tallinn, Sõpruse pst xxx korteriühistule 1185,99 eurot tasumise kohta.
3. Kohus andis 04.08.2025 kirjaga avaldajale võimaluse esitada seisukoht puudutatud isiku
vastuse ja menetluse edasise käigu osas hiljemalt 11.08.2025. Samuti määras kohus
menetlusosalistele tähtaja oma menetluskulude nimekirjade esitamiseks hiljemalt 11.08.2025.
Teise poole menetluskuludele vastuväidete esitamise tähtajaks määras 14.08.2025.
4. Avaldajale on kohtu 04.08.2025 kiri kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel saatmisega
lepinguliste esindajate avalduses teatatud e-posti aadressidele xxx ja xxx. Kohus luges kirja
kättetoimetatuks 08.08.2025. Avaldaja kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei
esitanud.
5. Puudutatud isik palub menetluskulud avaldaja kanda jätta ja esitas 06.08.2025 menetluskulude
nimekirja, mille kohaselt on puudutatud isiku menetluskuluks õigusabikulud 330 eurot (s.o
2,75 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot) ilma käibemaksuta. Puudutatud isik kinnistas ühtlasi,
et kulud on kantud seoses tsiviilasjaga 2-25-12239 ja puudutatud isik ei ole
käibemaksukohustuslane.
Avalduse läbi vaatamata jätmine ja menetluse lõpetamine
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi
hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes
TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka
juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
7. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et ohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et
hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele
riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik
saavutada.
8. Puudutatud isik esitas 04.08.2025 vastuse, milles teatas, et võtab avalduse õigeks. Lisaks teatas
puudutatud isik, et ta on 04.08.2025 tasunud avaldajale võlgnevuse 1185,99 eurot (s.o põhivõlg
1151,17 eurot ja viivised 34,82 eurot vastavalt 14.07.2025 arvele nr 202507-3xxx00071).
Puudutatud isik esitas ka maksekorralduse (dtl 180) Tallinn, Sõpruse pst xxx korteriühistule
1185,99 eurot tasumise kohta.
9. Kohus andis 04.08.2025 kirjaga avaldajale võimaluse esitada seisukoht puudutatud isiku
vastuse ja menetluse edasise käigu osas hiljemalt 11.08.2025. Avaldaja kohtu määratud
tähtajaks oma seisukohta ei esitanud.
2-25-12239
10. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on avaldus 30.07.2025 menetlusse võetud
ning kohus ei ole teinud asjas menetlust lõpetavat lõpplahendit, samuti kuivõrd puudutatud isik
on avaldaja avalduse resolutsiooni p-des 1-2 esitatud nõuded kogusummas 1185,99 eurot
täitnud (dtl 180), tuleb avaldaja poolt esitatud avaldus avalduse resolutsiooni p-des 1-2 esitatud
nõuete osas kogusummas 1185,99 eurot jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et käesolevaga
esineb alus jätta avalduse osaliseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest puudutatud
isik on avalduse resolutsiooni p-des 1-2 esitatud nõuded täitnud ning seetõttu on avaldus
resolutsiooni p-de 1-2 osas perspektiivitu.
11. Lõpetada tsiviilasja 2-25-12239 menetlus avalduse resolutsiooni p-de 1-2 osas.
Edasiulatuva viivisenõude lahendamine
12. Avaldaja esitas avalduse resolutsiooni p-s 3 nõude mõista Xxx OÜ-lt Tallinn, Sõpruse tn xxx
korteriühistu kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
avalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
13. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele
lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
14. Puudutatud isik täitis põhinõude 1 151,17 eurot 04.08.2025. Samuti teatas puudutatud isik, et
võtab avalduse õigeks.
15. Kohtu hinnangul on avaldaja seadusjärgsete viiviste nõue alates 30.07.2025 kuni kohustuse
täitmiseni 04.08.2025 põhinõudelt 1 151,17 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras põhjendatud. Viivis moodustab 1,92 eurot (6 päeva määraga 10,15% aastas) ja kuulub
rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude
rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses
kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude
kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
17. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või
kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja
arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi
esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi
seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja
menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja
menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
18. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend
tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,
muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
19. Käesoleval juhul on puudutatud isik kohut teavitanud, et puudutatud isik on pärast avalduse
esitamist ja selle menetlusse võtmist avaldaja nõuded (põhinõude ja sissenõutavaks muutunud
viivisenõude) rahuldanud. Tulevikus sissenõutava viivisenõude on kohus rahuldanud.
2-25-12239
20. Eeltoodud põhjustel ja kooskõlas TsMS § 168 lg-tega 4 ja 5 ning TsMS § 172 lg-ga 1 jätab
kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd avaldaja pöördus õigustatult avaldusega
kohtu poole.
21. Avaldaja ei ole esitanud kohtu määratud tähtajaks (s.o 11.08.2025) oma menetluskulude
nimekirja. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks avalduselt tasutud
riigilõiv 50 eurot.
22. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt
Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses
lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib
avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud
vastuväiteid.
23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud.
24. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb hagejal kostjale
hüvitada – tegemist on vältimatu kuluga. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja
tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 50 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud
isikul avaldajale hüvitada tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
25. Avaldaja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et kohtumääruse
jõustumisest kuni täitmiseni tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud
kulusid ei hüvitata.
/digitaalselt allkirjastatud/
Anna Liiv kohtunik