2-25-100591/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Legislator headnote
AI generated2-25-100591/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Priit Palmiste
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.08.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-100591
Kohtuasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi Y. S. vastu võla ja viiviste
väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479,
asukoht Toompuiestee 35, 10149, Tallinn), lepinguline
esindaja S. R.
Kostja: Y. S. (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik/ istungi aeg
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind 8944,16 eurot
RESOLUTSIOON
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda.
3. Määrata menetluskulude suuruseks 0 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv
sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise
peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma
kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-25-100591
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
(TsMS § 187 lg 6).
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 19.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr. L89009848187,
mille alusel sai kostja laenu 7000 eurot. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 10.03.2024
veel ühe tarbijakrediidilepingu nr. L89015491719, mille alusel sai kostja laenu 1300 eurot.
Laenuandja ütles kostjaga kohustuse mittetäitmise tõttu laenulepingu 27.12.2024 üles ja
loovutas nõude 30.12.2024 hagejale.
2. Hageja esitas 04.03.2025 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 6773,16
eurot, intress 454,02 eurot, haldustasu 27,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 262,04
eurot ja täiendavad viivised alates 05.03.2025 kuni põhinõude summas 5558,3737 eurot
täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 20,9% aastas ja põhinõude summas 1214,79 eurot
täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas. Lisaks palus hageja kostjalt välja
mõista menetluskulu riigilõiv 700 eurot ja hageja õigusabikulud 696 eurot ning määrata, et
väljamõistetud menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni maksta viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
3. Tulenevalt võimalikust vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest esitas hageja
kohtule 18.03.2025 hagi täienduse. Nimetatud dokumendi kohaselt sai kostja lepingu
L89009848187 alusel laenu kokku summas 7000,00 eurot ning on teinud tagasimakseid
lepingule kogusummas 4037,88 eurot. Seega on selle lepingu alusel kostja hagejale
ümberarvestatuna võlgu 2962,12 eurot (7000-4037,88). Lepingu L89015491719 alusel sai
kostja laenu kokku summas 1300,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule
kogusummas 278,80 eurot. Seega on selle lepingu alusel kostja hagejale ümberarvestatuna
võlgu 1021,20 eurot (1300-278,80). Kummagi lepingu ülesütlemine 27.12.2024 ei olnud
kehtiv, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt
esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt ning palub
kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel
maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla
osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras vastavalt 20,9% (leping
L89009848187) ja 21,90% (leping L89015491719) aastas alates iga osamakse tasumise
tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
4. AS Inbank Finance tuvastas kostja laenuvõimelisuse kostja enda esitatud andmete alusel
ning tegi lisaks päringud Maksu- ja Tolliametile ning maksehäirete registrisse. Laenuandja
on vastutustundliku laenamise osas seisukohal, et laenu võtmise otsustab klient, kes hindab
krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste
sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu
sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui kostja teadis, et ta suuremate
finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu riigilõiv 700 eurot ja hageja
õigusabikulud 696 eurot (ilma käibemaksuta).
Kostja vastuväited
6. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud. Kostja kohtu määratud tähtpäevaks hagile
vastust ei esitanud.
2-25-100591
Kohtu põhjendused
7. Kohus peab vajalikuks käesolev asi lahendada tagaseljaotsuse asemel sisulise otsusega
lihtmenetluses, kuigi kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine on
TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus.
8. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
9. Kohus loeb tuvastatuks, et AS Inbank Finance ja kostja vahel on sõlmitud 19.09.2022
tarbijakrediidileping nr. L89009848187, mille alusel sai kostja laenu 7000 eurot ja
10.03.2024 tarbijakrediidileping nr. L89015491719, mille alusel sai kostja laenu 1300 eurot.
Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisadega 1.1, 1.1.1, 1.2 ja 1.2.1.
10. AS Inbank Finance tuvastas kostja laenuvõimelisuse kostja enda esitatud andmete alusel
ning tegi lisaks päringud Maksu- ja Tolliametile ning maksehäirete registrisse. Nimetatud
asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisadega 6 ja 7. AS Inbank Finance ei küsinud
laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid, ei tuvastanud ülalpeetavate olemasolu või
puudumist ega kontrollinud laenusaaja varasemate kohustuste olemasolu ega suurust.
11. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et laenuvõtja hindab ise krediidiasutuse poolt esitatud teabe
ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja
finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest.
VÕS § 4034 lg.1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima
tarbija
krediidivõimelisuse
hindamisel
nõuetekohase
hoolsusega. Tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad
asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud
tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised
kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute
ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele
andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 näeb ette, et
krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse
korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama
krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
VÕS § 4034 lõikest 7 tuleneb, et kui krediidiandja rikub käesoleva VÕS § 4034 lõikes 6
sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija
krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,
arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks
tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata
teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja
selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
12. Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, teabe saamise kohustuse täitmiseks peab
krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada
tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama
asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi,
regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja
tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta
(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,
mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3
p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta
omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
2-25-100591
-
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS
§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh
muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul
üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
-
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg
1 p 3);
-
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49
lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust
iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või
krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb
krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija
konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime
hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis
peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse
hindamiseks.
13. Eeltoodust tulenevalt peab krediidiandja tarbijakrediidi võlasuhetes lähtuma
vastutustundliku laenamise põhimõttest. See tähendab, et krediidiandja on enne
tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama kogu vajaliku teabe, mis võimaldab
hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma
ja
hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab toimima tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse
hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad
mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas
tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt
tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava
rahalise kohustuse suurusele. Seega peab krediidiandja olema tarbijakrediidi võlasuhetes
aktiivne pool krediidivõtja maksevõimega seonduvate oluliste asjaolude väljaselgitamisel
ega saa piirduda krediidivõtja poolt esitatavate andmetega ja konstateeringuga, et laenuvõtja
hindab ise krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja
laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab
laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest.
14. Kohtu hinnangul on antud juhul laenuandja rikkunud kostjale laenu andmisel
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitustest ja hagile lisatud dokumentidest
(laenutaotlus, hagiavalduse lisa 6 ja maksehäireregistri väljavõtte, hagiavalduse lisa 7)
nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist nõuetekohasel viisil kindlaks
laenusaaja kohustuste suurust. Lisaks kohustuste olemasolu ja suuruse kindlakstegemisele ei
nähtu, et krediidiandja oleks tuvastanud laenusaaja ülalpeetavate olemasolu või puudumist.
Laenuandja ei küsinud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Käesoleval juhul ei nähtu
hageja poolt väljatoodust, et isiku krediidivõimet oleks kontrollitud, sh pole hinnatud isiku
igakuiseid kohustusi, sh kulusid ega küsitud konto väljavõtet (vastavalt ka Riigikohtu
lahendile asjas nr 2-21-13098). Seda tegemata polnud krediidiandjal võimalik teha järeldusi
isiku makse- ja krediidivõime osas. Hagi kohaselt hinnati kostja krediidivõimelisust kostja
2-25-100591
enda poolt avaldatu ja avalikest andmebaasidest saadud info alusel. Kohtu hinnangul ei saa
seda lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu
andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,
tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,
samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kostja varaliste kohustuste kontrollimise
osas ei ole hageja selgitusi esitanud, samuti ei ole esitatud selle kohta ühtegi tõendit.
Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline aga välja selgitada laenutaotleja sissetulekud ja
varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi
maksta (nt küsida kostjalt sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning
nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et
hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust). Seda kohustust on hageja kohtu esialgsel
hinnangul rikkunud. Igakuise tagasimakse suurusest olenemata tuleb krediidiandja poolt
laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks koguda teavet, mis võimaldab anda sisulise ja
ammendava hinnangu laenutaotleja krediidivõimelisusele. Laenutaotleja ei pruugi
olemasolevate kohustuste tõttu olla võimeline ka igakuist nö väikest osamakset tasuma.
15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks
VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid
tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Sellest tulenevalt
peab laenuandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude
vähendamist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel lepingujärgsete
maksete uuesti määramine võib mõjutada mh laenuandja lepingute ülesütlemise
tahteavalduste kehtivust, st asjaolu, kas tarbijast laenusaajal oli lepingute ülesütlemiseks
vajalik võlgnevus laenuandja poolt lepingute ülesütlemise ajal.
16. Hageja esitas kohtule täiendava seisukoha ja ümberarvestuse. Sellest nähtuvalt ei olnud
kostja 27.12.2024 kummagi lepingu täitmisel osamaksetega võlas, millest tulenevalt ei
olnud lepingu ülesütlemine kehtiv. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda AS Inbank Finance ja
kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud nr. L89009848187 ja L89015491719
kehtivaks.
17. Hageja esitas hagi 04.03.2025. Nimetatud kuupäeva seisuga oli kostjal
tarbijakrediidilepingu L89009848187 tulenev sissenõutavaks muutunud võlg hageja ees
1913,30 eurot (hagiavalduse lisa 1.1. lepingule lisatud maksegraafik). Kostja on teinud
tagasimakseid lepingule kogusummas 4037,88 eurot. Seega on kostja tasunud nimetatud
lepingu alusel tagasimakseid suuremas määras kui sissenõutavaks muutunud kohustused,
millest tulevalt puudub kostjal tarbijakrediidilepingust L89009848187 tulenev sissenõutav
võlg hageja ees.
18. Hageja selgituse ja ümberarvestuse kohaselt on kostja ka tarbijakrediidilepingu
L89015491719 alusel teinud tagasimakseid suuremas määras kui hagiavalduse esitamise
seisuga sissenõutavaks muutunud kohustused. Hagiavalduse esitamise seisuga oli nimetatud
lepingu alusel sissenõutavaks muutunud 234,94 eurot (hagiavalduse lisa 1.2. lepingule
lisatud maksegraafik), kuid kostja on tasunud 278,80 eurot. Seega puudub kostjal ka
tarbijakrediidilepingust L89015491719 tulenev sissenõutav võlg hageja ees.
19. VÕS § 82 lg.1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb
võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 82 lg.7
muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui
lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise
tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Eeltoodust tulenevalt ei
ole hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist hagiavalduse esitamise ajal.
20. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete
väljamõistmise osas.
2-25-100591
21. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust
eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka
pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus.
22. Hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohus hagi rahuldama tulevikus
sissenõutavaks muutunud nõuete osas. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise
hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus
on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja
lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma
avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses). Hagiavalduses ei ole põhistatud millele tuginedes
hageja arvab, et kostja seda kohustust tähtaegselt ei täida oludes, kus kostjal puudub
hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud võlg hageja ees. TsMS § 4 lg.2
tulenevalt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning kohus
ei saa omaalgatuslikult hakata tuletama kostja võimalikku maksekäitumist tulevikus. Kohtu
hinnangul peab oludes, kus kostjal puudub hageja ees sissenõutavaks muutunud võlg olema
TsMS § 369 kohaldamine erandlik ning seetõttu hageja poolt veenvalt põhistatud. Seda
seetõttu, et vastasel korral oleks kohe krediidilepingu sõlmimisel võimalik esitada kohtule
hagi võimaliku tulevikus tekkida võiva võla sissenõudmiseks. Sellega kaasneksid aga
kostjale põhjendamatud menetluskulud oludes kus ta oma käitumisega ei ole sellist vajadust
tekitanud. TsÜS § 138 lg.1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel
toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et
õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg.2). Kohus
leiab, et käesoleval juhul puuduvad mõjuvad põhjused tulevikus sissenõutavaks muutuva
põhinõude väljamõistmiseks, millest tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab
kohus menetluskulud hageja kanda.
24. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal
hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
/digitaalselt allkirjastatud/
Priit Palmiste
Kohtunik