2-25-894/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-894

Tsiviilasi

A. D. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

lõpetamine

lõpparuande

kinnitamisega, halduri tasu määramine, usaldusisiku

nimetamine; kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Võlgnik: A. D. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)

Pankrotihaldur: Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo

OÜ, aadress: XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A. D. (isikukood XXX) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada A.

D. pankrotimenetlus.

2. Tunnustatud nõuded, mille osas on võlausaldajatel raha saamata:

Pankrs 153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Jaotis,

%

Väljamakstu

d summa

(EUR)

Saamata

nõue

(EUR)

Tervisekassa (RK 74000091)

105,82

0,618

6,93

95,89

Eesti Vabariik

(Maksu- ja Tolliameti

kaudu) (RK

70000349)

15 245,48

89,050

999,16

14 246,32

A OÜ (RK XXX)

1 768,86

10,332

115,93

1 652,93

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. A. D. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

muu asjaolu PankrS tähenduses.

3. Kinnitada A. D. pankrotimenetluses pankrotihalduri Hillar Villersi tasu ja kulu

1099,66 eurot (sisaldab halduri tasu koos käibemaksuga 1098,64 eurot ja

ülekandetasu 1,02 eurot).

4. Määrata pankrotihalduri Hillar Villersi tasuks 1098,64 eurot (sisaldab

käibemaksu) ning väljamakse teostada JeweLex Advokaadibüroo OÜ

arveldusarvele nr XXX, XXX AS (büroole, mille kaudu haldur tegutseb).

5. Vabastada pankrotihaldur

Hillar Villers A. D.

pankrotimenetluses

pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.

6. A. D. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

7. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses A. D. usaldusisikuks E. M.

(isikukood XXX; e-post XXX, tel XXX).

8. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal

aastal aruande.

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja taotlus

07.03.2025 rahuldas kohus A. D. maksejõuetusavalduse. Kohus kuulutas välja A. D. pankroti

07.03.2025 kell 14:00. Kohus nimetas A. D. (pankrotis) pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Hillar Villersi. Kohus algatas A. D. (pankrotis) kohustustest vabastamise

menetluse. Võlausaldajate esimene üldkoosolek määrati 25.03.2025 kell 10:00.

11.07.2025 kohtumäärusega rahuldas kohus pankrotihaldur Hillar Villersi vastuväite A OÜ

nõudele summas 5855,90 eurot ning A OÜ nõuet tunnustati summas 1768,86 eurot. Kohus

kinnitas A. D. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja.

PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded

Jr

k

Võlausaldaja nimi, registrikood

Tunnustatud

nõue eurodes

Rahuldamis-

järk

Jaotis %

1. Tervisekassa (rk 74000091)

105,82

II

0,618

2. A OÜ (rk XXX)

1768,86

II

10,332

3. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) (RK 70000349)

15 245,48

II

89,050

Kokku

17 120,16

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Nõuded ei ole tagatud pandiga ning võlgnik

nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

01.08.2025 esitas pankrotihaldur pankrotimenetluses kohtule kinnitamiseks lõpparuande A. D.

(pankrotis). Pankroti välja kuulutamisel oli võlgniku XXX AS-is 3 228.18 eurot. Nimetatud

summa on üle kantud halduri kutsealasele maksekontole XXX AS-is. Võlgnikule on laekunud

Eesti Töötukassast TVT 2025 aprillis 175,87 eurot ja mais 161,09 eurot. Nimetatud summad

on TMS kohaselt mittearestitavad ja ei kuulu pankrotivara koosseisu. Pankrotivarasse

täiendavaid laekumisi ei ole olnud. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad

ja võlgnikule ning tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed puuduvad. Masskohustused

püüdvad. Pankrotivarast on välja makstud usaldusisiku tasu summas 1 006,50 eurot ja kantud

ülekandekulu 0.16 eurot. Samuti on kantud jaotiste ülekandekulu summas 0,70 eurot ja

edaspidiselt kantakse halduri tasu ülekandekulu 0,16 eurot.

Pandiese pankrotivara koosseisus puudus ja seega laekumisi pandieseme müügist ei ole

(PankrS § 162 lg 2 p 4). Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud

pensionikonto nr. XXX, konto saldo on 0. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole.

Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi

juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju

registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid,

väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Lõpparuande koostamise ajaks

ei ole müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara.

Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja raha ei

saanud vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 7. I ja III järgu nõuded puuduvad. II järgi nõuded on

järgnevad:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõue

(EUR)

Jaotis %

Väljamaks (EUR)

Saamata

nõue

(EUR)

Tervisekassa (RK

74000091)

105,82

0,618

6,93

95,89

Eesti Vabariik

(Maksu-

ja

Tolliameti kaudu)

(RK 70000349

15 245,48

89,050

999,16

14 246,32

A OÜ (RK XXX)

1 768,86

10,332

115,93

1 652,93

Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole (PankrS § 162 lg 2 p 8). Haldur ei kavatse esitada

ühtegi hagi. Kohtukulud puuduvad (PankrS § 162 lg 2 p 9).

Peamiseks põhjuseks maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates asjaolu, et võlgnikul

puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Samas ei ole võlgnik olnud seaduskuulekas

(nähtub MTA ja KPK poolt edastatud andmetest) ning võlgnevused on valdavalt tekkinud

selle tulemina. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku

maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis

võimaldaksid täita täies mahus kohustusi. Võlgnik viibis ka kinnipidamisasutuses. Võlgniku

maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid

arvestades täitemenetluste algusaegu, võib suure tõenäosusega selleks pidada kõige hilisemalt

2019 aastat. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et

maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega

teoga. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud.

Lõpparuandes palub pankrotihaldur määrata tasuks 886 eurot, millele lisandub käibemaks

212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot. Kinnitada A. D. (pankrotis) lõpparuanne ja kinnitamata

pankrotimenetluse kulud (kui kohus peab vajalikuks täiendavalt kinnitada pankrotihalduri tasu

pankrotimenetluse kuluna) summas 1 099,66 eurot (so halduri tasu koos käibemaksuga 1

098,64 eur + ülekandetasud kogusummas 1,02 eur,). 3) Lõpetada A. D. pankrotimenetlus ja

vabastada pankrotihaldur. Nimetada usaldusisikuks E. M. (isikukood: XXX).

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja

pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja

möödumist, tehes selle kohta määruse.

Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et

pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6

kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

PankrS § 162 lg-te 2, 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses.

Tulenevalt eeltoodust kuulub A. D. pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande

kinnitamisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses

rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning

haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära

kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus

halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 arvestatakse

halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu

arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on

saadud halduri tegevusest sõltumata.

Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 113)

ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning pankrotihalduri tasu ja kulude

kalkulatsiooni ei koostanud. PankrS § 65 lg 113 kohaselt on toiminguks kogu

pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr. Lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult

pankrotihalduri tasu määramist summas 1098,64 eurot (sh 886 eurot, millele lisandub

käibemaks 212,64 eurot). Seega on pankrotihaldur broneerinud 1098,64 eurot halduri tasu

väljamakseks.

Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning

kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks

1098,64 (sh käibemaks). Nimetatud tasu määr vastab nii PankrS § 65 lg 113 kui ka lg 1

sätestatule. Kohus mõistab vastavalt taotlusele halduri tasu välja pankrotivarast, JeweLex

Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud

alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus algatas 07.03.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 07.03.2025, tuleb menetlusega jätkata.

Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna

võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on

andnud võlanõustaja E. M. , kes omab võlanõustaja tase 6 kutsetunnistust ja omab

usaldusisiku ülesannete täitmiseks asjakohaseid erialaseid teadmisi. Kohus leiab, et A. D.

usaldusisikuks tuleb seega nimetada E. M. .

Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel

tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata

sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva

seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §

45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

Kohtunik