2-24-117536/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-117536

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Q.O (Q.O) vastu

põhivõlgnevuse 207 euro 29 sendi, intressi, ja

sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

457 eurot 30 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: Q.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista Q.O-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 457 eurot 30 senti

(põhivõlgnevus 207 eurot 29 senti, intress 17 eurot 72 senti, viivis 207 eurot 29 senti,

sissenõudmiskulud 25 eurot).

3. Jätta menetluskulud Q.O kanda.

4. Mõista Q.O-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 282 eurot.

5. Mõista Q.O-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (282 eurolt)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui xx eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 9. mail 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Q.O-lt (kostja) 543 euro 50 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut

ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus

maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja palub 14. novembril 2024 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks

põhivõlgnevuse 207 eurot 29 senti, intressi 17 eurot 72 senti, viivise 207 eurot 29 senti ja

sissenõudmiskulud 25 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja AS Swedbank 9. veebruaril

2019 väikelaenulepingu nr 19-012946-VL. Kuna kostja rikkus lepingut, ütles esialgne

võlausaldaja lepingu üles 27. detsembril 2019 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded

hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates 28. detsembrist 2019 kuni 14. novembrini 2024

lepingujärgses määras 22% aastas põhinõudelt.

3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Maksekäsu kiirmenetluses on kostja ema kinnitanud, et kostja ei ela aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kostja on xxxx. xxxx kohus tagastas aadressilt

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx dokumendid 17. septembri 2024 märkega –

helistas majas elav inimene, kes ütles, et ta ei tunne kostjat ja kostja siin ei ela. Aadressi

registritest ei leia ja kostjal pole ühtegi xxxx sotsiaalkindlustust. Kohus edastas korduvalt

menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti

aadressil XXX, millelt vastused puuduvad. 4. juuli 2025 seisuga töötamise registris aktiivseid

kandeid ei ole. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on registreeritud korduvad helistamised

kostja rahvastikuregistris märgitud telefoni numbril XXX, millega ei saa ühendust.

Rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressilt xxxxxxxxxxxxx, xx, XXX-i , on tähtsaadetis

tagastatud märkega „saaja ei olnud kohal“ (ümbrikul märge „puudub postkast“).

Rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressilt xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

XXX, on tähtsaadetis tagastatud märkega „saaja ei olnud kohal“. Kuna praegusel juhul ei ole

elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb

menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puudusid seega mõistlikud võimalused kostja elu-

või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku

kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on

kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 4. juulil

2025 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 20. juulil 2025. Kostja ei ole kohtu määratud

ajaks (4. augustiks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on

teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise

tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi

rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

5. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping

VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul

tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

6. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 24,29% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 20,01%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr

Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

7. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida

omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Laenuandja selgituste kohaselt hinnatakse kostja krediidivõimelisust kostja esitatud

andmete ja kostja pangakonto väljavõtte alusel. Samuti on laenuandja kasutanud

krediidivõimelisuse analüüsimisel avalikke andmebaase ( creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaase), olemasolevaid kohustusi ja krediidiajalugu. Kostjal puudusid maksehäired

lepingu sõlmimise ajal. Krediidiandja on arvestanud laenuotsuse tegemisel kostja igakuiseks

sissetulekuks 2344 eurot, finantskohustusteks 256 eurot 34 senti ja laenulepingu kuumakse 56

eurot 41 senti.

10. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest

tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2

ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik

põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.

11. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

13. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 140 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot (3,5 h; 122

eurot tund koos käibemaksuga).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja

menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv

140 eurot.

TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb

maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult

lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud sideteenuse osutamise lepingust

tulenevaid kohustusi), poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega,

samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas

asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 122 eurot (1 h x 100 x 1,22).

Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 282 eurot (140 + 20 + 122). Vastavalt

hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik