2-24-133899/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-133899

Kohtuasi

Elisa Eesti AS hagi H.C vastu võla ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.05.2025 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Elisa Eesti AS-i 20.06.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

87,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja H.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Elisa Eesti AS-i 20.06.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29.05.2025

tagaseljaotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2025 tagaseljaotsus osas, millega maakohus

jättis hagi rahuldamata seadusjärgset määra ületavas määras arvestatud viivise

osas (resolutsiooni punkt 3), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

osas. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada Elisa Eesti AS-i apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 09.11.2024 Harju Maakohtusse hagi H.C (kostja) vastu,

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 302,87 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 108,28 eurot ning viivise alates 19.11.2024 kuni põhinõude 302,87 eurot

täitmiseni määraga 0,065% päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 27.01.2023 hagejaga liitumislepingu

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Lepingu kohaselt oli kostjal õigus kasutada ka

muid tasulisi teenuseid vastavalt hinnakirjale.

Lisaks sõlmis kostja 11.02.2023 hagejaga osamaksetega vara müügilepingu seadme Xiaomi

Redmi Note 11 ostmiseks. Osamaksete summa oli kokku 189 eurot, tasumise periood 36 kuud

ning igakuise osamakse suurus 5,250 eurot.

Kuna kostja ei tasunud talle esitatud arveid, ütles hageja 27.04.2023 temaga sõlmitud

lepingud üles. Kostjal on tasumata järgmised arved: arve nr 2037360015 8,55 eurot

maksetähtajaga 18.02.2023; arve nr 2037761326 81,64 eurot maksetähtajaga 18.03.2023

eurot; arve nr 2038030820 23,24 eurot maksetähtajaga 18.04.2023 ning arve nr 2038393279

189,44 eurot maksetähtajaga 18.05.2023. Kokku on põhivõlgnevus 302,87 eurot.

Vastavalt lepingute lisaks olevate üldtingimuste punktile 6.10 kohustub kostja tasuma viivist

0,065% võlasummalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks

muutunud põhiosalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.05.2023

kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.11.2024. Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivisenõue on 108,28 eurot. Hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise

TsMS § 367 alusel.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

302,87 eurot, 19.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kuni hagiavalduse

esitamiseni 18.11.2024 summas 55,19 eurot ning viivise alates 19.11.2024 kuni põhinõude

2 (5)

summas 302,87 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgses määras. Maakohus jättis hagi rahuldamata seadusjärgset määra ületavas määras

arvestatud viivise osas. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 340 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Viivise väljamõistmisel tuleb lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast. Ühe lepingu osas on

tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hageja ei ole nõuetekohaselt järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ega toonud selle järgimist hinnata võimaldavaid asjaolusid esile.

Seetõttu on leping koos selle lisaks olevate üldtingimustega tühine ning viivist tuleb arvestada

seadusjärgses määras. Hageja taotletud perioodil 302,87 eurolt seadusjärgses määras

arvestatud viivis on 55,19 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutnud viivise lepingus kokkulepitud viivisemääras ning teha tühistatud osas

uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni

summas 53,09 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 302,87 eurot lepingus

kokkulepitud viivisemääraga 0,065% päevas.

Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, kuna ostja ei pidanud tasuma intressi ega muid

tasusid. Hageja majandus- ja kutsetegevuseks ei ole ka tarbijale krediidi andmine. Juhul kui

maakohtul tekkisid küsimused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega,

tulnuks anda hagejale enne kohtuotsuse tegemist võimalus selgituste andmiseks. Lisaks ei too

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine kaasa kogu lepingu tühisust, vaid osalise

tühisuse kokkuleppelise intressi osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu otsus

tuleb vaidlustatud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3

alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei tee ise

uut otsust, nagu paluti apellatsioonkaebuses.

6. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, millega maakohus

jättis hagi rahuldamata seadusjärgset määra ületavas määras arvestatud viivise osas (s.o

sissenõutavaks muutunud viivisenõude 53,09 euro ja edasiulatuva viivisenõude VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas).

7. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse

3 (5)

vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo

24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

8. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult; sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Tagaseljaotsust tehes ei hinda kohus asjas esitatud tõendeid. Kohus võtab aluseks üksnes

hagiavalduses esile toodud asjaolud ning loeb need TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi kostja

poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Seetõttu ei saanud maakohus hageja

esitatud tõendeid hinnates tuvastada ka asjaolusid, mille alusel järeldada, et hageja ei ole VÕS

§-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohaselt järginud. Kohus

hindab tõendeid ja tuvastab nende alusel asjaolusid üksnes juhul, kui hagile vastamata

jätmisest hoolimata otsustab kohus lahendada vaidluse tavapärases korras. Juhul, kui TsMS §

407 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud, kuid kohus kahtleb hagi põhjendatuses, ei ole

kohtul kohustust lahendada vaidlust tagaseljaotsusega.

Kui kohus otsustab lahendada vaidluse tagaseljaotsusega, peab kohus hagi lahendades

arvestama kõiki hagis esitatud asjaolusid ning hindama, kas esitatud asjaolude õigsust

eeldades on alust hagi rahuldada. Kui maakohus leidis, et hagis esitatud asjaolud ei ole

piisavad hageja nõude rahuldamiseks, tulnuks asi lahendada sisuliselt, mitte tagaseljaotsusega.

9. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue 27.01.2023 sõlmitud liitumislepingust

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ning 11.02.2023 sõlmitud osamaksetega vara

müügilepingust seadme Xiaomi Redmi Note 11 ostmiseks. Maakohus leidis põhjendamatult,

et kuna üks lepingutest on tarbijakrediidileping ning hageja ei järginud selle sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hageja viivisenõuet tervikuna vähendada VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määrani. Maakohus oleks pidanud enne asja lahendamist

välja selgitama, milline osa hageja nõudes nimetatud võlgnevusest tuleneb teenuse osutamise

lepingust ning milline osa järelmaksulepingust. Kuna teenuse osutamise leping ei ole

tarbijakrediidileping, siis ei saa selle nõude osas kohalduda ka VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud

tagajärjed.

10. Maakohus ei selgitanud ka välja, kas järelmaksuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402

lg 1 mõistes. Igasugune järelmaksuleping ei ole tarbijakrediidileping.

Seadus eristab nn tavalist tarbijakrediidilepingut, mille puhul tarbija krediteerimine toimub

laenu vormis ning tarbijakrediidilepinguid, kus tarbijast krediidisaaja krediteerimine toimub

muul viisil (vt § 401 lg 2) ning mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või

muu lepingueseme finantseerimine § 405 lg 1 tähenduses (VÕS II komm (2019) § 402, p 3.2).

VÕS § 405 lg 1 kohaldamisala alla kuuluvad intressi tasumise kohustusega järelmaksuga

müügilepingu vormis sõlmitud tarbijakrediidilepingud ning laiemalt ka muud teenuse

osutamise või muu soorituse saamiseks tarbija poolt sõlmitavad lepingud, kus tarbijal

võimaldatakse omandatava teenuse või muu soorituse eest tasuda pärast teenuse osutamist või

muu soorituse tegemist tasutavate osamaksetega, millelt arvestatakse intressi (VÕS II komm

(2019) § 405, p 3.1).

4 (5)

Juhul kui järelmaksuga tasutavale müügihinna osale ei lisandu intress, ei ole tegemist

krediidilepinguga. Samas tuleb arvestada, et eriti järelmaksu puhul võib intressikokkuleppe

olla varjatud, st intressi ja selle määra sageli eraldi välja ei tooda. Müügihinnale lisatud

intressi kindlakstegemiseks tuleb sellisel juhul järelmaksuga tasutavad müügihinna osad

summeerida ja võrrelda saadud tulemust müügihinnaga, mis kehtinuks järelmaksukokkuleppe

puudumisel. Kui järelmaksuta müügihind on väiksem kui järelmaksuga tasutavate

müügihinna osade summa, on vastava müügilepingu puhul ühtlasi tegemist krediidilepinguga.

Selline krediidilepinguks olev müügileping on segatüübiline leping § 1 lg 2 tähenduses (VÕS

II komm (2019) § 401, p 3.1.2).

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul enne asja lahendamist kindlaks teha, kas poolte vahel

sõlmitud järelmaksuleping on tarbijakrediidileping. Selleks tuleb välja selgitama, kas kostja

kohustus kauba järelmaksuga omandamisel tasuma intressi (sh varjatud intressi). Kuna

hagiavaldusest nimetatud asjaolud ei tulene, oleks maakohus pidanud enne asja lahendamist

paluma hagejal need välja tuua ning vastavad tõendid esitada.

11. Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu tagaseljaotsuse vaidlustatud

osas ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, sest ringkonnakohtul ei ole TsMS §

657 lg 2 järgi võimalik teha asjas ise uut tagaseljaotsust, millega ringkonnakohus rahuldaks

hagi täielikult hageja esile toodud esmasel alusel (vt TsMS III komm (2018), § 657, p 3.3).

12. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud osas maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud

osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude

jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173

lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude

suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi

kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)