2-25-1289/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-25-1289

Tsiviilasi

AS LHV Finance hagi O.Q vastu põhivõlgnevuse

9697 euro 90 sendi, intressi, viivise, kuutasu ja

võlamenetlustasu saamiseks

Tsiviilasja hind

11 742 eurot 37 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS LHV Finance (registrikood 12417231)

lepinguline esindaja I.E

Kostja: O.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista O.Q-lt AS LHV Finance kasuks välja võlgnevus 10 782 eurot 28 senti

(põhivõlgnevus 9697 eurot 90 senti, intress 522 eurot 10 senti, viivis 402 eurot 06 senti,

kuutasu 140 eurot 22 senti ja võlamenetlustasu 20 eurot).

3. Mõista O.Q-lt AS LHV Finance kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt

alates 25. jaanuarist 2025 kuni põhinõude (9697 euro 90 sendi) täieliku täitmiseni

määras 9,9% aastas.

4. Jätta menetluskulud O.Q kanda.

5. Mõista O.Q-lt AS LHV Finance kasuks välja menetluskulud 840 eurot.

5. Mõista O.Q-lt AS LHV Finance kasuks viivis menetluskuludelt (840 eurolt) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

6. Väljamõistetud summad tasuda

AS LHV Finance

arvelduskontole nr

EE707700771001062897 selgitusega „O.Q võlgnevus“

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. AS LHV Finance (hageja) esitas 24. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule O.Q (kostja) vastu

hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 9697 eurot 90 senti,

intressi 522 eurot 10 senti, viivise 402 eurot 06 senti, kuutasu 140 eurot 22 senti ja

võlamenetlustasu summas 20 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise

põhinõudelt (9697 eurot 90 senti) määraga 9,9% aastas alates 25. jaanuarist 2025 kuni

põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31. augustil 2021 väikelaenulepingu nr

3856361. Kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, ütles hageja

lepingu üles alates 6. septembrist 2024. Hageja on arvestanud viivist lepingu kehtivuse ajal

(s.o kuni 6. septembrini 2024) 34 eurot 64 senti ja alates lepingu lõpetamisele

järgnevast päevast (s.o kuni 7. septembrist 2024) kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o kuni 24.

jaanuarini 2025) 367 eurot 42 senti lepingujärgses määras 9,9% aastas põhinõudelt.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale korduvalt saadetud

kostja registrisse kantud e-posti aadressile xxxxxx@xxxxxxxxxxx, viimati 6. märtsil 2025

TsMS § 3141 lg 2 kohase hoiatusega. Kostja on telefoni teel kohtule avaldanud, et nimetatud

e-posti aadress on tema e-posti aadress (vt telefonogramm 6. märtsist 2025). Kohus loeb

nimetatud menetlusdokumendid kostjale TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel kättetoimetatuks

11. märtsil 2025. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu

määratud ajaks (25. märtsiks 2025) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles

hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud

tähtajaks.

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud

asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

4. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1

mõttes. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu

kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega

kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi

kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 13,51% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr

Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

6. Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida

omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

8. Hageja selgituste kohaselt hinnatakse kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete,

sisemiste ja väliste andmebaaside (krediidiinfo, krediidiregister) ning pangakonto alusel.

Kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamise ajal, kostjal ei olnud negatiivset

makseajalugu hageja ees. Krediidiandja on arvestanud laenuotsuse tegemisel kostja

keskmiseks sissetulekuks konto väljavõtte alusel 2803 eurot kuus ja finantskohustusteks 686

eurot 56 senti. Hageja on arvestanud kulu ülalpeetavale 97 eurot 24 senti ja igakuine

laenumakse 299 eurot 30 senti.

9. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest

tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2

ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik

põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.

10. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

12. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 840 eurot.

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud

riigilõiv 840 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt

menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

13. Tulenevalt hageja taotlusest märgib kohus otsuse resolutsiooni ka makserekvisiidid,

millisele kostja saab väljamõistetud summad tasuda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik