4-25-1330/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.08.2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-1330 (2317,24,009202)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Raivo Seppo

Zemfira Lampann, Sofia Demtšenko

Kaebuse sisu

Gvel Veod OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju 21.03.2025 otsusele väärteoasjas

nr 2317,24,009202

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

Lepinguline esindaja

Gvel Veod OÜ,

registrikood:

14605468;

aadress: Orumetsa tn 5/1-4, Maardu linn, Harju

maakond; e-post: XXX

vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kohtuväline menetleja

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskond

(registrikood: 70008747; asukoht Pärnu mnt 139, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esindaja: J. K.

Kohtuistungi toimumise aeg

23.07.2025

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133-134, § 135 lg 2 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

21.03.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,24,009202, millega Gvel Veod OÜ karistati AVS §

53 lg 2 järgi rahatrahviga 750 trahviühikut, s.o 6000 eurot, muutmata.

2. Rahatrahv 6000 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, mis on näidatud kohtuvälise menetleja 21.03.2025 otsuses, märkides ära

viitenumbri 10220255019878.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 07.08.2025), saadab vastavalt VTMS §-le 202

lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Gvel Veod OÜ lepingulise esindaja Kaimo Räppo kaebus jätta rahuldamata,

õigusabikulud jätta Gvel Veod OÜ enda kanda.

5. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav e-

toimiku kaudu hiljemalt 29.08.2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju 21.03.2025 otsusega väärteoasjas

nr 2317,24,009202 karistati Gvel Veod OÜ (reg.kood 14605468) juhatuse liiget ja

veokorraldusjuht E. K.t, kes tegutsedes juriidilise isiku nimel ja ärihuvides autoveoseaduse

(AautoVS) § 53 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 eurot.

2. Väärteoprotokolli nr AB1631994 teokirjelduse kohaselt 26.09.2024 Maardu linnas

Orumetsa tn 5/1-4 Gvel Veod OÜ (reg.kood 14605468) juhatuse liige ja veokorraldusjuht E.

K. ik:XXX, tegutsedes juriidilise isiku nimel ja ärihuvides, korraldas sõidukiga Scania R480

r/m XXX, mille suurim lubatud täismass ja valmistajakiirus ületavad 3500 kilogrammi ja 40

kilomeetrit tunnis, tasulist veosevedu ajal, mil oli nimetatud sõidukile väljastatud tegevusloa

ärakiri nr RVSK060168 peatatud alates 15.07.2024.a kuni 15.01.2025 Transpordiameti otsuse

alusel, rikkudes nii AutoVS § 5 lg 1 sätteid ja mis on kvalifitseeritav AutoVS § 53 lg 2

ettenähtud väärteona.

3. Gvel Veod OÜ lepinguline esindaja esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles märkis, et

antud väärteosasjas puudub süüteokoosseis (VTMS § 29 lg 1 p 1) ja asjas tuleb menetlus

lõpetada. Autojuht M. K. kasutas sõidukit ja talle on määratud väärteokaristus juba analoogse

teo ees (sõitis ilma veoloata). Kaks korda sama asja eest, küll erinevaid isikuid, karistada ei

saa (M. K. kui töötaja tegevuse saab omistada Gvel Veod OÜ-le). AvS § 53 lg 1 järgi tasulise

veoseveo korraldamise eest veokorraldusjuhi, auto omaniku või valdaja poolt tegevusloa

ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut

(juriidilisele isikule rakendub lg 2). Kuna M. K. oli auto valdaja, siis teda on juba karistatud

üldmenetluse otsusega 21.10.2024 nr 230224,012529 selle eest, et ta teostas tasulist

veosevedu tegevusloata ärakirjata. E. K. ja M. K. on mõlemad selgitanud, et tegemist oli

nende enda kaubaga. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milliseid dokumente nad oleksid selle

kohta pidanud menetlejale esitama. Väärteoasjas puudub Gvel Veod OÜ-l tahtlus. Kaitsja

taotleb ka kaitsjatasu hüvitamist 1500 eurot.

KOHTUMENETLUS

4. Menetlusaluse isiku lepinguline esindaja jäi kohtus oma seisukoha juurde märkides, et M.

K., kes oli kaebaja autojuht, sai 26.09.2024 karistada selle eest, et teostas, sõitis, vedas vedu,

mille puhul oli vajalik luba. Seda luba tal kaasas ei olnud. Samuti ei olnud tal kaasas mingeid

muid dokumente selle kohta, et see kaup on üle antud või kuulub siis Gvel Veod OÜ-le. See

on fakt, see karistus on käes. Selles otsuses, millega kohtus ollakse, kirjutatakse, et mingil

teadmata perioodil toimus tasuline vedu Gvel Vedude poolt, E. K. poolt. Uurimise käigus

selgus, et silmas peetakse sama 26.09.2024 vedu, aga E. K. väidab, et mingit tasu tema kellegi

käest saanud ei ole. Põhimõtteline küsimus selles, kas need sätted mõlemad ei tähenda mitte

seda, et ühe sama asja eest toimub mitmekordne karistamine. Kaitsja palub rahuldada kaebus.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja kaitsjaga ei nõustunud. Menetleja märkis, et

menetlusalusele isikule inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemine on tõendamist

leidnud. AutoVS on ette näinud vastutuse nii autojuhile teatud rikkumiste toimepanemise eest

kui ka ettevõtetele. Antud juhul ei ole ettevõtet karistatud topelt. 26.09.2024 teostas autojuht

vedu ilma kehtiva tegevusloa ärakirjata. Autojuht on oma ala professionaal, kes on kohustatud

enne veose veo teostamist kontrollima dokumentatsiooni, kaasa arvatud tegevusloa ärakirja

kehtivust. Kuivõrd autojuht jättis oma kohustused täitmata, oli ta vastutusele võetud AutoVS

§ 56 järgi, mis ei näe ette vastutust juriidilisele isikule. Autojuhti oli karistatud füüsilise

isikuna oma tegevusetuse eest. Käesolevas asjas on arutelu all juriidilise isiku poolt toime

pandud väärtegu, mis tähendab seda, et ettevõte oli korraldanud tasulist veosevedu peatatud

ärakirjaga, mis oli peatatud, sest vedajana Gvel Veod OÜ ei olnud eeskujulik ettevõte.

Veondus on valdkond, milles tegutsemine nõuab tegevusloa omamist ja Eesti Vabariigis

väljastatakse vedajast ettevõtetele tegevusluba ja sellele ettevõttele kuuluvatele sõidukitele

tegevusloa ärakiri, ilma milleta ei tohi veonduse valdkonnas tegutseda ja seda sätestab

AutoVS § 5 lg 1. Omal kulul veol on olemas oma nõuded, mis tulenevad AutoVS § 11 lg 2 1

ja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse number 1072/2009 artikli 1 lg 5

punktis d sätestatud nõuetele. Äriregistri päringu vastusest nähtub üheselt, et ettevõttel Gvel

Veod OÜ on ainukene tegevusala kaubavedu maanteel, mis on märgitud ta põhiliseks

tegevusalaks. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks oma väiteid selle

kohta, et tema ettevõte Gvel Veod OÜ saab kasu kusagilt mujalt tegutsedes, mis ei ole seotud

veondusega. Seetõttu kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitaja väited selle kohta, et

tegemist võis olla omal kulul korraldatud veoga, ei vasta tõele ja on paljasõnalised, mida

tõendavad väärteotoimikus asuvad tõendid. AutoVS § 11 lg 4 sätestab, et ettevõtja on

kohustatud tõendama, et tema omal kulul korraldatav veosevedu vastab Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse nõuetele. Kui nimetatud nõuetele vastavust ei tõendata, loetakse vedu

tasuliseks autoveoks, milleks on tulenevalt Autoveoseaduse § 5 lg 1 nõutav tegevusluba ja

tegevusloa ärakiri, kehtiv tegevusloa ärakiri. AutoVS § 53 lg 2 näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni 13 000 eurot. Ettevõttel puuduvad kehtivad karistused, asjas ei ole tuvastatud

karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, siis oli kohtuvälise menetleja poolt

määratud rahatrahvi summa pisut alla sanktsiooni keskmise määra, mis on 6000 eurot.

Lähtudes kaebuse sisust, kohtuväline menetleja leiab, et kaitsel kulus aega umbes 1 tund ja 40

minutit. Kohtuväline menetleja palub kaebust mitte rahuldada ja jätta politsei otsus muutmata.

Kaitsja abi osutamisega seotud kulud palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse esitaja kanda.

KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED

6. Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, samuti kaitsja seisukoha ja kohtuvälise menetleja

esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt

hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et Gvel Veod OÜ lepingulise esindaja kaebus

ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

8. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud

väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

9. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

10. AutoVS § 53 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse tasulise veoseveo korraldamise eest

tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga.

11. KarS § 14 lg 1 p 1 alusel saab juriidilise isiku vastutus kujuneda läbi tema organi, selle

liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse, mis peab olema toime pandud juriidilise

isiku huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes.

12. Antud asjas on vaidlus selles kas ettevõtet Gvel Veod OÜ-t on juba karistatud väärteo

toimepanemises, kuivõrd ettevõtte autojuht M. K.t karistati AutoVS § 56 järgi tasulise

veoseveo eest auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületas 3500 kilogrammi ja

mille valmistajakiirus ületas 40 kilomeetrit tunnis ning millel puudus kehtiv tegevusluba ja

tegevusloa ärakiri.

13. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et nii väärteoprotokollis AB1631994

(väärteotoimik lk 1) kui ka väärteoasja nr 2317,24,009202 otsuses (väärteotoimik lk 46-48) on

märgitud väärteo toimepanemise aeg. Seega kohtu hinnangul on ainetu kaitsja väide, et

menetlusalusele isikule oli teadmata väärteo toimepanemise aeg ja see selgus alles

kohtuistungil. Mõlemas eelnimetatud dokumendis on esitatud korrektselt tõendamiseseme

asjaolu.

14. Antud asjas puudub vaidlus ja kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et:

-

Gvel Veod OÜ ainuosanik on E. K., samuti on tal osaühingu esindusõigus ning ta on

osaühingu veokorraldusjuht. Osaühingu põhitegevusalaks on kaubavedu maanteel

(väärteotoimiku lk 43-45);

-

Sõiduki Scania R480 r/m xxx vastutav kasutaja on Gvel Veod OÜ. Sõiduki

valmistajakiirus on 90 km/h ja täismass 27000kg (väärteotoimiku lk 35-37);

-

Sõidukile Scania R480 registreerimismärgiga xxx oli 16.02.2021 väljastatud

tegevusloa ärakiri nr RVSK060168, mille kehtivus oli peatatud alates 15.07.2024.a

kuni 15.01.2025 Transpordiameti otsuse 04.07.2024 nr 4-3/24/527-1alusel

( väärteotoimiku lk 44 pöördel ja lk 3-5);

-

E. K. korraldas 26.09.2024 veosevedu sõidukiga Scania R480 r/m xxx ja haagisega r/

m xxx (väärteokaebuse tl 34-37);

-

26.09.2024 kell 12.43 teostati M. K. poolt Pärnu mnt x, Tallinn sõidukiga Scania R480

r/m xxx ja haagisega r/m xxx tasulist veosevedu (väärteotoimiku lk 18);

-

Gvel Vedude OÜ autojuhti M. K.t karistati 21.10.2024 AutoVS § 56 ja LKindlS § 81

ettenähtud rikkumiste eest, mis olid toimepandud 26.09.2024 rahatrahviga 400 eurot

( väärteotoimiku lk 18, 25)

15. Kohtuistungil selgitas E. K., et kui ehitis lammutatakse, siis materjalide utiliseerimine

maksab raha. Mida rohkem on tükke, seda kallim töö on. Seetõttu kõik need, kes

lammutamisega tegelevad, annavad materjali üle kellelegi. Tallinnas on ainult 2-3 sellist

jäätmehoidlat, mis võtavad sellist sorti prahti vastu ja hinnad algavad 5000 kuni 60 000 eurot

tonn. Seetõttu kõik, kes lammutavad maju, püüavad sellest prahist lahti saada tasuta. See

materjal läheb kattematerjalina kusagile nt parklatesse, aukude täiteks või siis erateedele.

Antud juhul veeti materjali jäätmejaama, auto läks katki ja jäi seisma tee peal. Talle helistas

Aix Veod firma ja siis ta andis korralduse Gvel Veod OÜ autojuhile M. K.le minna objektile

ning koorem peale võtta. Materjal laaditi veoautole Scania r/m xxx Harkus tasuta. Tõi sinna

veel oma traktori, et laadida peale see koorem ja ära anda. Tasu selle veose teostamise eest ei

saanud. Koorem oli vaja toimetada parklasse Männiku tee 105 Gvel Veod OÜ seisukohta. Oli

teadlik, et ettevõttele kuuluval sõidukil Scania r/m xxx on tegevusloa ärakiri peatatud, kuid

siis võib teha tööd endale s.o mitte raha eest, vaid tasuta. Ei tea kes maksis M. K.le määratud

trahvi, kuid teab, et see on makstud (väärteokaebuse tl 34-37).

16. Seega saab järeldada E. K. ütlustest, et 26.09.2024 ta korraldas ( s.o ütles Gvel Veod OÜ

autojuhile kuhu veokiga sõita, milline koorem peale võtta sh aitas ise koorma laadimisel ja

ütles ka autojuhile kuhu koorem viia) Gvel Veod OÜ juhatuse liikme ja veokorraldusjuhina

oma kulul riigisisest veosevedu sõidukiga Scania R480 r/m xxx, mil sõidukile väljastatud

tegevusloa ärakiri oli peatatud.

17. AutoVS § 5 lg 1 järgi on tasuline veosevedu kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata

keelatud, kui AutoVS-is, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis pole sätestatud teisiti.

Veosevedu tasulisust seejuures eeldatakse (AutoVS § 11 lg 4). Viidatud normist tuleneb

samuti, et kui ettevõtja soovib tugineda asjaolule, et veosevedu pole tasuline, vaid oma kulul

korraldatav, peab ta tõendama, et veosevedu vastab määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 punkti d

nõuetele (RKKKo 4-21-1587 p 8).

18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 art 1 lg 5 punktis d esitatud

nõuded on järgmised:

i)

veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja on müünud, ostnud,

rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või

remontinud;

ii)

reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose

ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks;

iii)

sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad ettevõtja poolt töölevõetud

töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad;

iv)

veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga

ostnud või rentinud, kusjuures rentimise korral vastavad sõidukid tingimustele, mis

on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta

direktiiviga 2006/1/EÜ (ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade

autoveol);

v)

selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala.

19. Seega kohtu hinnangul peavad olema tõendamist leidnud kõik viis määruses nimetatud

nõuet üheaegselt.

20. Kohtu hinnangul kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole tõendatud, et 26.09.2024

korraldas Gvel Veod OÜ oma kulul riigisisest veosevedu. E. K. kohtus antud ütlustest nähtub,

et koorem kuulus teisele veofirmale, mille auto läks katki ja millele ta siis abi andis, aidates

koormat ümber laadida, misjärel andis korralduse M. K.le see viia Männiku tee x, kus asub

Gvel Veod OÜ veoautode seisukoht. Menetlusalune isik ei ole kohtule esitanud ühtegi

dokumenti selle kohta, et sõiduki Scania R480 r/m xxx veokastis ja haagises olev veos

(katkised tellised) oleks olnud Gvel Veod OÜ vara või omand. Eelnevast kohus järeldab, et

antud koorem ei kuulunud Gvel Veod OÜ-le. Samuti nähtub kohtule esitatud ja kohtus

uuritud dokumentidest , et veosevedu ei ole ettevõttele Gvel Veod OÜ lisategevusala, vaid on

põhitegevusalaks s.t ettevõte saab sellistest vedudest tulu. Seega kohus loeb nimetatud veose

veo tasuliseks AutoVS § 5 lg 1 mõistes.

21. Kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud AutoVS § 53 lg 2 sätestatud

väärteokoosseisu objektiivne külg s.o. tasuline veosevedu, mida korraldas 26.09.2024 E. K.

kui osaühing Gvel Veod ainuosanik osaühingu huvides, sõidukiga Scania R480 r/m xxx, mille

vastutav kasutaja on Gvel Veod OÜ ja mille suurim lubatud täismass ja valmistaja kiirus

ületavad 3500 kg ja 40 km/h, ajal mil sõiduki tegevusloa ärakirja kehtivus oli peatatud

15.07.2024 kuni 15.01.2025.

22. Kohutu hinnangul pani Gvel Veod OÜ juhatuse liige ja veokorraldusjuht E. K. AutoVS §

53 lg 2 kirjeldatud väärteo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime

otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või

vähemalt möönab seda. E. K. kinnitas kohtuistungil, et oli 26.09.2024 teadlik sõiduki Scania

R480 r/m xxx tegevusloa peatamisest, kuid sellele vaatamata andis korralduse teostada

tasulist vedu eelnimetatud veoautoga. Olles veokorralduse juht, kes on läbinud vastavasisulise

koolituse, pidi ta teadma milliseid nõudeid tuleb täita, ja kui need olid ka ununenud, siis

millist seadust lugedes need uuesti meelde tuletada. Kohus peab vajalikuks märkida, et

äritegevuse valdkonnas tegutseval ettevõtjal kõrgendatud hoolsuskohustus ja ta ei saa

rikkumisi aprioorselt vabandada mitteteadmiste või õpitu unustamisega (vt äriseadustiku §

187 lg 1).

23. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid

asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut Gvel Veod OÜ-t toimepandud väärteo eest

karistada.

24. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist KarS § 2 lg 3 sätestatud sama teo eest

teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keelu rikkumisega. Väärteomenetlustes on

tõendamist leidnud, et 26.09.2024 toimus tasuline veosevedu sõidukiga Scania R480 r/m xxx,

mille suurim lubatud täismass ja valmistaja kiirus ületavad 3500 kg ja 40 km/h, ajal mil

sõiduki tegevusloa ärakirja kehtivus oli peatatud ajavahemiku 15.07.2024 kuni 15.01.2025.

Tõendamist on leidnud, et vedu korraldas E. K. ja teostas M. K., seega tegutsesid nad ühiselt.

KarS § 23 kohaselt on väärtegude puhul karistatav üksnes täideviimine. AutoVS § 53 ja § 56

kirjeldatud väärtegude objektiivne koosseis ei ole identne. Esimene näeb ette veoseveo

korraldamist, teine aga teostamist, kusjuures mõlemad koosseisud näevad ette erilist

isikutunnust. M. K.t karistati KarS § 56 järgi selle eest, et ta autojuhina teostas tasulist

veosevedu sõidukiga, mille tegevusloa ärakiri oli peatatud. Seega M. K. poolt toimepandu ei

hõlma Gvel Veod OÜ juhatuse liikme ja veokorraldusjuhi E. K. toimepandut s.o. tasulist

veoseveo korraldamist ( s.o ütles Gvel Veod OÜ autojuhile kuhu veokiga sõita, milline

koorem peale võtta sh aitas ise koorma laadimisel ja ütles ka autojuhile kuhu koorem viia)

äriühingu huvides sõidukiga, mille tegevusloa ärakiri oli peatatud. Autoveoseaduse eelnõu

488 SE seletuskirjast nähtub, et §-s 53 sätestatud karistusi kohaldatakse kas veokorraldusjuhi,

auto omaniku või valdaja suhtes, kui nimetatud isik korraldab autovedu sättes nimetatud

dokumendita ning ka juhul, kui nimetatud dokumendi kehtivus on peatatud. Komisjoni

määruse (EL) nr 2016/403 kohaselt klassifitseeritakse tegevusloa ärakirjata vedu väga raskeks

autoveoalaseks õigusrikkumiseks ja eesmärkide täitmiseks on vajalik tegevusloa ärakirjata

veoseveo korraldamise eest sätestada eraldi karistus seetõttu, et vedaja riskiastme hindamise

süsteemis on erinevatel rikkumistel erinevad raskusastmed ning juhul, kui need rikkumised on

sätestatud ühes lõikes, siis ei ole riskiastme hindamise süsteemi jaoks võimalik neid rikkumisi

eristada.

KARISTUS

25. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

26. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille

hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja

raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

27. AutoVS § 53 lg 2 ettenähtud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 13000 eurot. Gvel

Veod OÜ-le mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega rahatrahv 6000 eurot s.o sanktsiooni

keskmises määras.

28. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud

seisukohtadest. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise

asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid), kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist, on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline

menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Kuigi Gvel Veod OÜ on varasemalt

karistamata juriidiline isik, siis tema käitumisest nähtub autoveo alaste nõuete pidev

rikkumine, mille tõttu ka peatati tegevusloa ärakirja kehtivus pooleks aastaks. Seega on

rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning

mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne. Arvestades OÜ Gvel Veod OÜ süü

suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust

muuta.

29. Kohus on veendunud, et määratav sanktsioon saadab ka tegelikult menetlusalusele isikule

signaali, et tahtlikult ja järjepidevalt AutoVS ettenähtud nõuete rikkumine ei ole mingil moel

aktsepteeritav. Karistuse kandmine ei pea olema isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued

süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused.

30. Kohus märgib lisaks, et väärteoasjas puuduvad ka andmed, millistel oleks alust

karistuseks mõistetud rahatrahvi ositi tasumise määramiseks. Rahatrahvi ositi tasumise

määramist keegi taotlenud ei ole.

31. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse 21.03.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,24,009202, millega

Gvel Veod OÜ karistati AVS § 53 lg 2 järgi rahatrahviga 750 trahviühikut, s.o 6000 eurot,

muutmata.

MENETLUSKULUD

32. VTMS § 38 lg 1 järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel

KrMS sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 järgi hüvitab riik menetluskulud üksnes

õigeksmõistva lahendi korral.

33. Gvel Veod OÜ-l oli kokkuleppe korras kaitsja. Valitud kaitsjale makstud tasu on

menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes.

34. Kohus märgib, et kuna käesolevas asjas ei teinud kohus otsustust VTMS § 29 lg 1 p 1

järgi, siis tuleb Gvel Veod OÜ-l, kui väärteo toime pannud isikul, kaebemenetluses tekkinud

menetluskulud jätta tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik