3-24-468/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja

Janar Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-468

Haldusasi

E.E kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna 22.02.2024 otsuse nr 5-

8/358-2 ja 22.02.2024 otsuse nr 2024-145

tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – E.E, esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kristel Tina

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.06.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.E apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda tõendite asja materjalide juurde võtmisest digitoimiku lehekülgedel

988˗1544 ja eemaldada need toimikust.

2. Jätta E.E apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.06.2024 otsus

haldusasjas nr 3-24-468 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme kulud nende endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute ja äriühingute nimed ning

kaebaja aadress tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24.09.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-24-468

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.E esitas 09.02.2024 Tallinna Kesklinna Valitsusele (TKV) taotluse, milles palus maksta

toimetulekutoetust 2024. a veebruari eest. Samas avalduses taotles E.E täiendavat

sotsiaaltoetust seoses kulutustega Reval Sport spordiklubile ning tütre tervisekulude ja

suusatamise kulude katteks.

2. E.E esitas 16.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastada Tallinna linna viivituse

õigusvastasus ja kohustada vastustajat kaebaja 09.02.2024 taotlust läbi vaatama.

3. Tallinna linn jättis 22.02.2024 otsustega nr 5-8/358-2 ja nr 2024-145 taotlused

rahuldamata, kuna isik ei ole teinud vastustajaga piisaval määral koostööd ja on jätnud

esitamata andmed, mis on vajalikud abivajaduse üle otsustamiseks.

4. E.E esitas 23.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles taotles Tallinna

Kesklinna Valitsuse 22.02.2024 otsuste nr 5-8/358-2 ja nr 2024-145 tühistamist ning linna

kohustamist vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi.

Kaebajaga ühise leibkonna moodustab tema tütar X (sünd XX.XX.XXXX), kes õpib

gümnaasiumis. Tütrel on alates 2022. a-st tuvastatud keskmine puue ning osaline töövõime.

Kaebaja on alates 24.03.2020 pikaajalise töötuna Eesti Töötukassas arvel, on Töötukassa toel

asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Töötukassa maksab kaebajale õpingute

ajal stipendiumi.

Kaebaja ja tema tütre sissetulekuks jaanuaris 2024 oli stipendium 327,05 eurot (mida aga ei

saa toimetulekutoetuse maksmisel sissetulekuna arvesse võtta), lastetoetus 80 eurot (millest

tuleks arvesse võtta pool ehk 40 eurot, sest teine pool 40 tuleb arvestada lapse isale), tütre

puudetoetus 36,31 ja tütre osalise töövõime hüvitis 328 eurot. Sarnased on kaebaja ja tema

tütre sissetulekud olnud pikema aja jooksul. Kaebaja sissetulekust tuleb maha arvata

täisealisele, kuid haridust omandavale pojale makstav elatis 300 eurot kuus. Elatise

maksmiseks on kaebaja saanud raha nt kodus üle jäänud asju või kasutuseta riideid müües.

Kaebaja üürib juba 10 aastat 121,70 m2 suurust korterit Tallinna vanalinnas, mille üürihind on

800 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed, talvel küttekulud 450˗650 eurot kuus,

suvel 250˗350 eurot, kokku moodustasid eluasemekulud jaanuaris 2024 1667,33 eurot.

Kaebaja perekonna toimetulekupiiriks on 200 + 240 = 440 eurot (sotsiaalhoolekande seaduse

(SHS) § 131 lg 3, 2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2) ja kaebaja perel esineb

toimetulekutoetuse saamise vajadus.

Vastustaja otsused on vastuolus toimetulekutoetuse eesmärgiga, vastustaja ei ole piisavalt

kaalutletult hinnanud kaebaja võimalusi oma materiaalse puuduse leevendamiseks ning on

teinud kaebajale absurdselt mõjuvaid ja asjasse mittepuutuvaid etteheiteid. Vastustaja on

2(15)

3-24-468

keskendunud sellele, et toimetulekutoetuse puhul tegemist on ajutise abimeetmega. Kaebajal

ongi ajutised toimetulekuraskused ja kaebaja on esitanud kõik seaduses nõutud dokumendid

oma sissetulekute kohta ning ei ole midagi varjanud. Peamise etteheitena on vastustaja

leidnud, et taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul astunud piisavaid samme tasustatud tööle

asumiseks, et tagada oma perele vahendid toimetulekuks, mis ei saa olla alus

toimetulekutoetuse maksmisest keeldumiseks. SHS § 134 lg 4 p-d 1˗5 ei ole kaebaja suhtes

kohaldatavad. Kaebaja on töötuna arvel, läinud töötukassa suunamisel haridust omandama,

nõustunud kõikide nõustamistega ja ta ei ole tööst keeldunud. Kaebaja on alates 23.08.2023

immatrikuleeritud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli täiskoormusega õenduse erialale ja

25.01.2024 läbinud edukalt esimese pool aasta õppest ja täitnud õppekava 30 ainepunkti

ulatuses. Kaebaja on lõpetanud varem (2001) Tallinna Majanduskooli raamatupidamise erialal

ja EBS magistriõppe ärijuhtimise erialal (2005), vaatamata sellele ei ole kaebajal õnnestunud

pika aja vältel tööd leida.

Teiseks põhjendab vastustaja toimetulekutoetuse määramisest keeldumist sellega, et kaebaja

ei ole teinud muid piisavaid pingutusi selleks (nt pojale kuuluvate väärtpaberite müük), et

tagada pere toimetulek. Kaebaja poeg on täisealine, üliõpilane ja ajateenija ning tema

väärtpabereid ei saa kaebaja müüa. Kaebaja poeg ei ole alates augustikuust 2023 kaebaja

leibkonnas. Poeg majandab iseseisvana ja saab kaebajalt elatist 300 eurot kuus, mille kaebaja

maksab pojale sularahas.

Kaebaja üürikorter on olnud perekonna kodu viimased 10 aastat. Uut korterit ei ole võimalik

kaebajal üürida, kuna selleks puuduvad mitme kuu tagatise ja sissemakse raha ning

kolimisraha, mis võib kokku ulatud üle 2500 euro; ükski üürileandja ei tee lepingut pikaajalise

töötuga. Kaebaja on esitanud vastustajale kaks taotlust eluruumi saamiseks, aga neile pole

veel vastatud. Kaebaja eluruum ei ole ülemäära suur. Ainuüksi kaebaja tütrele on ette nähtud

51 m2 pinda, sest tegemist on puudega ja osalise töövõimega isikuga. Nüüd on ka kaebaja ise

osalise töövõimega isik, kellele on ette nähtud 51 m2 normpinda.

Vastustaja seob toimetulekutoetuse maksmise põhjendamatult kaebaja elukohas registreeritud

äriühingutega. Kaebaja ei ole nendelt äriühingutelt saanud sissetulekut. Kaebaja on tänaseks

lõpetanud seose kõigi äriühingutega, välja arvatud üks MTÜ ja üks likvideerimisel olev

äriühing. Kaebaja ei ole äriühingute võõrandamisest tulu saanud. Kaebaja tegevus XXX

kaubamärgi all turustatavate toodete reklaamimisel ei ole talle sissetulekuid toonud, samuti ei

ole kabeaja tulu teeninud enda raamatute müügist.

Vastustaja heidab kaebajale ette, et taotleja poolt valikuliselt esitatud andmete tõttu ei ole

võimalik taotleja ja tema perekonna abivajadust vastavalt SHS § 15 lg-le 1 adekvaatselt

hinnata. Vastustaja ei ole selgitanud, millised on need andmed, mida kaebaja ei ole esitanud.

Kõikide toetuste andmed, mida saavad kaebaja ja tema tütar, on vastustajal olemas. Kaebaja

pangakonto on juba aastaid arestitud ja seda kaebaja ei kasuta, tütre pangakontol liikumisi ei

ole. Laekumised ning üüri- ja kommunaalkulude tasumine käib läbi poja pangakonto, kes aga

on täisealine ja ei ole olnud nõus oma konto väljavõtte esitamisega vastustajale. Poeg ei osale

ühises majapidamises, seega ei ole alust ega põhjust nõuda tema pangakonto väljavõtet.

Vastustaja on esitanud hulgaliselt väiteid Y tegevuse kohta, kuid pole selgitanud, kuidas Y

asjasse puutub. On tõsi, et Y on nimetatud 10 aastat tagasi sõlmitud üürilepingul, kuid praegu

ta korteris ei ela ja asjasse ei puutu.

Kaebaja palub tunnistada kehtiv toimetulekupiir põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks, sest

see ei taga toimetulekut.

3(15)

3-24-468

Täiendava sotsiaaltoetuse avalduse on vastustaja jätnud rahuldamata, kuna perekonna

majapidamine toimib väidetavalt läbi poja pangakonto(de) ja neid ei ole esitatud. Poja

pangakontod on asjassepuutumatud. Vastustaja ei ole andnud puuduste kõrvaldamiseks

tähtaega.

Kaebajal polnud võimalik käia spordiklubis ja seetõttu halvenes kaebaja tervis järsult ja väga

raskelt. Kaebajal on unehäired, depressioon, ärevus. Ravimid ja insuliinpumba tarvikud, mis

on välja kirjutatud, on kaebaja tütrele eluliselt vajalikud. Tütre viimase 7 kuu puudetoetus ja

töövõimetoetus on läinud eluasemekuludeks. Ravimid Kventiax ja Vermox on vajalikud

kaebaja raviks.

5. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja on jätnud vajalikul määral täitmata seadusest tuleneva kohustuse teha koostööd.

Kaebaja on esitanud teavet enda ja perekonna kohta valikuliselt ja vastavalt oma suvale.

Kaebaja esitas vastustajale toimetulekutoetuse taotluse veebruar 2024 eest 09.02.2024 e-kirja

teel, taotledes toetust eluasemekulude osaliseks kompenseerimiseks ja toimetulekupiiri

tagamiseks. Taotluse juurde olid lisatud eluasemekulude arved, puude tuvastamise ja

töövõimetoetuse määramise otsused ja andmebaaside väljavõtted lapsetoetuse ja tasemeõppes

osalemise toetuse kohta. 14.02.2024 teavitati kaebajat e-kirja teel vajadusest tulla abivajaduse

hindamiseks osakonda vastuvõtule ning võtta kaasa enda ja pereliikmete kõigi tehingutega

kõigi pangakontode väljavõtted alates 01.01.2024. Samuti paluti esitada pangakontode

väljavõtted, millel toimuvad taotleja perekonna igapäevased pangatoimingud (laekuvad

peretoetused, töövõimetoetus, stipendium, makstud arved jne), sest taotlusele ei olnud lisatud

ühtegi pangakonto väljavõtet. Kaebaja ei ole neid andmeid esitanud. 14.02.2024 e-kirjas

teavitas kaebaja, et küsitud andmetega pangakontod puuduvad, kinnitas, et on sissetulekuid

tõendavad dokumendid esitanud. Samal päeval edastas kaebaja teise e-kirjaga enda

11.01.2024 selgitused perioodi jaanuar 2024 toimetulekutoetuse taotluse juurde ehk kaebaja

jäi varasemate seisukohtade juurde.

Toimetulekutoetuse puhul on tegemist ajutise rahalise toetusmeetmega, et soodustada

abivajaja iseseisvat toimetulekut, see ei saa kesta lõputult ning ei pea olema tingimata

igakuine. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 sätestab, et esmane vastutus teda

ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on isikul endal. Kaebaja on olnud

toimetulekutoetuse saaja perioodidel 01.01.2021˗30.04.2021, 01.01.2022˗31.05.2022 ning

01.09.2022˗13.06.2023. Seega on taotlejast kujunenud pikaajaline toimetulekuraskustes pere.

Riikliku toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise

abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades

minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks, mitte aga õppimise toetamine, milleks

on ette nähtud teised toetusmeetmed. Kui kaebajal on soov õppida uut eriala ja see ei ole tema

esimene kõrgharidus, on tal võimalik otsida õpingute kõrvalt osakoormusega tööd. Puuduvad

andmed, et kaebajal on tööle kandideerimine ükskõik mis valdkonnas ebaõnnestunud.

Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja otseselt seotud ettevõtetega A OÜ (50% omanik,

esindusõigus, kasusaaja, likvideerija) ja U MTÜ (juhatuse liige, esindusõigus). Alates

28.11.2023 on G OÜ juhatuse liige E.E asemel Y, kes on ühtlasi üürilepingu alusel kaebaja

kasutatava eluruumi üks elanikest. Alates 29.11.2023 on C OÜ kaebajale kuulunud 40%

osaluse omandanud samuti Y. Aadressile, kus kaebaja ja tema pere elab, on registreeritud

lisaks veel R OÜ (kehtetu ärinimi XXX OÜ), kus taotleja tegutseb enda sõnul vabatahtlikuna.

Facebookis on märkinud kaebaja ennast selle ettevõtte töötajaks. Kokku on taotleja elukohta

registreeritud kuus ettevõtet, millest neli kuuluvad Yle. Kaebaja on varasema taotluse

4(15)

3-24-468

menetlemisel selgitanud, et ta ei saa juhatuse liikme tasusid, autoritasusid enda kirjutatud

raamatute eest, töötasu XXX OÜ-st (oktoobrist 2023 uus ärinimi R OÜ) ega dividenditulusid.

Samas tegeleb kaebaja sotsiaalmeedias aktiivselt raamatute reklaamimise ja müügiga. Kaebaja

väited temaga seotud äriühingute majandusliku seisu kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

Erinevates äriühingutes tegutsemine ning nende toodete reklaamimine ja kaupade

väljasaatmisega tegelemine oma korterist loob põhjendatud kahtluse töise tulu esinemise

kohta, mis ei kajastu kaebaja esitatud dokumentides ja andmetes.

Kaebaja poeg tuleb lugeda leibkonna liikmeks, kuna 05.10.2023, 06.10.2023 ja 11.01.2024 on

kaebaja viidanud, et poja elukoht on aadressil XXX, Tallinn. Kaebaja väidab, et tal puudub

igasugune sissetulek, kuid maksab väidetavalt enda eraldi elavale täisealisele pojale elatist 300

eurot kuus. Millistest vahenditest ja mil viisil see toimub, pole tõendatud. Kui kaebaja satub

täisealisele lapsele elatise maksmise tõttu olukorda, kus ta pole võimeline enda ja oma

alaealise lapse toimetulekut tagama, võib tal olla alust elatise maksmisest keelduda

(perekonnaseaduse (PKS) § 98 lg 1).

Vastustaja on palunud selgitusi selle kohta, kuidas toimub pere igapäevane majandamine.

Esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu perekonna tulusid (töötukassa stipendium ehk

tasemeõppes osalemise toetus, tütre riiklik lapsetoetus, tütre töövõimetoetus, tütre riiklik

puudetoetus ega igapäevaeluga seotud kulutusi (toidukaubad, esmatarbekaubad, sideteenuste

tasud, eluasemekulud jms). Kaebaja on varem selgitanud, et kaebaja ja tema tütre sissetulekud

laekuvad kaebaja poja pangakontole. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et poja

pangakonto väljavõtte esitamist ei ole temalt õigust nõuda. Vastustajal ei ole kaebaja ja tema

perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet, mistõttu ei ole ka

vastustajal olnud võimalik hinnata kaebaja ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut

terviklikult.

Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi tehtud päringust nähtub, et kaebajale on määratud riiklik

lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on määratud puudetoetus 36,31 eurot. Eesti Töötukassa

andmebaasi tehtud päringu kohaselt on kaebaja tütrele määratud töövõimetoetus jaanuaris

2024 328,66 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu

ehk tasemeõppes osalemise toetust 327,05 eurot. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest

sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetus, tulu Eesti Töötukassalt ja elatis. Kaebaja

tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid

on ette nähtud tütre puudest tingitud lisakuludeks. Samuti on ebaõige väita, et pool

lapsetoetusest kuulub lapse isale, kuna tegemist on riikliku toetuse, mis on ette nähtud lapsele

tema kulude katteks, mitte vanematele.

Kaebaja esitas 08.09.2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse munitsipaaleluruumi

taotlejana arvele võtmiseks. 06.10.2023 kodukülastusel andis kaebaja nõusoleku

nõustamisteenustele suunamiseks. Pärast koduvaid meeldetuletusi allkirjastas kaebaja

06.12.2023 juhtumiplaani ja tegevuskava ning ta suunati Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse

nõustamisteenustele (üürimise nõustamise ja toetamise teenus, võlanõustamise teenus ja

majandamisnõustamise teenus), mille kohta edastas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus teenuse

kokkuvõtted 04.01.2024 ja 15.02.2024. 15.02.2024 kokkuvõttest nähtub, et nõustamise

tulemusena on selgunud, et kaebaja ei soovi hetkel oma eluruumi vahetada ja on väljendanud

selgeid põhjendusi selle otsuse kohta. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7

m2, mis on peaaegu poole suurem kehtestatud normist ning mille kulud on suuremad, kui

toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik kompenseerida.

Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele soovis kaebaja 09.02.2024 ka Tallinna linna eelarvest

makstavat sissetulekust sõltuvat universaaltoetust, esitades kuludokumendid spordiklubi

5(15)

3-24-468

kuumaksele, diabeedi tarvikutele ja suusatamisele. Vastustaja lähtus kaebajale sissetulekust

sõltuva universaaltoetuse määramise otsustamisel lisaks taotlusele ja esitatud dokumentidele

kaebaja 11.01.2024 antud selgitustest ning jättis taotluse rahuldamata, leides, et kaebaja on

jätnud vajalikul määral täitmata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3 esimesest lausest ja

SÜS § 21 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse teha koostööd, jättes esitamata tähtsust omavad

andmed perekonna koosseisu ja majandusliku toimetulekukohta, mistõttu ei olnud võimalik

kaebaja abivajadust terviklikult hinnata. Ühtlasi selgitas vastustaja otsuses kaebajale

täiendavalt, et 09.02.2024 esitatud Spordiklubi Reval Sport arve kompenseerimine ei ole

põhjendatud, kuna tegemist ei ole esmavajadustega. Samal põhjusel ei ole põhjendatud

kaebaja tütre suusatamise kulude kompenseerimine. Taotlusele lisatud Tallinna Linnaapteegi

13.01.2024 sularahas tasutud arvel puudub ostja nimi, seetõttu ei vasta lisatud kulutõend

nõuetele.

6. Tallinna Halduskohus

jättis

25.06.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

SHS § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute

iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja

perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude

mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 131 lg 3 kohaselt kehtestab

toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks

eelarveaastaks riigieelarvega. 2024. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 kohaselt on üksi elava

isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks 200 eurot kalendrikuus. Perekonna

teise pereliikme toimetulekupiiriks on 80 protsenti esimese liikme toimetulekupiirist ja

perekonna lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist

(SHS § 131 lg 5).

Kaebaja väitel moodustab ta ühise leibkonna oma tütrega, kes sai täisealiseks 2024. a

jaanuaris. Seega on kaebaja perekonna toimetulekupiiriks 200 + 160 ehk 360 eurot, mitte 440

eurot, nagu on märgitud kaebuses. Kaebaja ei määratle oma leibkonna liikmeks oma täisealist

poega O, kes, elades küll kaebajaga samas korteris, moodustas alates augustist 2023 omaette

leibkonna, oktoobrist 2023 kolis elama oma teise vanema üürikorterisse Viimsis ning

15.01.2024 asus kaitseväeteenistusse ega ole seega enam kaebaja seisukohast tema leibkonna

liige. Kaebaja maksab täisealisele haridust omavale pojale elatist 300 eurot kuus kas

kasutuseelisena (poeg saab kasutada ema elamispinda) või sularahas. Kohtuistungil kinnitas

kaebaja, et vaidlusalusel perioodil on elatis makstud sularahas ja pojale elatise maksmiseks on

ta võõrandanud kodus üle jäänud esemeid ning riideid. Kaebaja ja tema tütre sissetulekud

(jaanuar 2024) on järgnevad: kaebajale töötukassa poolt makstav stipendium 327,05 eurot,

lastetoetus 80 eurot, tütre puudetoetus 36,31 ja tütre osalise töövõime hüvitis 328 eurot.

Kokku on kaebaja perekonna sissetulekuks 771,36 eurot.

SHS § 132 lg-te 3 ja 4 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis

tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise

suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada,

kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. Kuna vastustaja peab hindama

taotleja toimetulekut, on vastustajal õigus arvesse võtta ka andmeid kaebaja kulutuste kohta.

SÜS § 5 lg 2 alusel peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja

efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 21

lg 1 p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad

tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise

6(15)

3-24-468

õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sh seaduses sätestatud

juhul andmed kolmandate isikute kohta.

Kaebaja on veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse juurde lisanud eluasemekulude arved,

puude tuvastamise ja töövõimetoetuse määramise otsused ja andmebaaside väljavõtted

lapsetoetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse kohta. Samas ei ole need dokumendid olnud

kaebaja majandusliku toimetuleku vajaduse määramiseks piisavad, sest vaatamata vastustaja

korduvatele palvetele on kaebaja jätnud esitamata oma poja pangakonto väljavõtte, millel

toimuvad kaebaja perekonna igapäevased pangatoimingud (laekuvad peretoetused,

töövõimetoetus, stipendium, makstakse arveid jne). Olukorras, kus kaebaja tarvitab

igapäevaste kulutuste tegemiseks poja arvelduskontot (sest kaebaja selgituste kohaselt on tema

arvelduskonto juba aastaid arestitud), on sellise konto väljavõtte nõudmine kaebajalt

asjakohane. Väljavõtte esitamata jätmise korral on vastustajal õigus toimetulekutoetuse

maksmisest keelduda, sest vastustajal ei ole võimalik piisava täpsusega hinnata kaebaja

perekonna majanduslikku toimetulekut. Seda iseäranis olukorras, kus kaebaja on esitanud

toimetulekutoetuse taotlusi pikema aja vältel ning vastustajal on tekkinud põhjendatud kahtlus

kaebaja tegeliku majandusliku olukorra vastavuses kaebaja poolt esitatud andmetele. Kaebaja

väide, et poeg ei ole nõus oma arvelduskonto väljavõtte esitamisega, ei ole tõendatud. Ei ole

usutav, et poeg, kellega kaebaja tundub olevat lähedastes suhetes, ei ole valmis oma

arvelduskonto väljavõtte esitamisega isegi juhul, kui sellest sõltub toimetulekutoetuse

maksmine majanduslikku puudust kannatavale õele ja emale. Selles kontekstis ei oma

õiguslikku tähendust, kas kaebaja Kaitseväes teenivat poega peaks käsitama kaebaja

leibkonna liikmena. Kui aga kaebaja poeg on kaebaja sõnul eraldi leibkonna liige ja seega

majanduslikult iseseisev, on vastustajal õigus mitte arvestada kaebaja sissetulekut vähendava

kuluna täisealisele pojale väidetavalt makstud elatist. Vastustaja viitab põhjendatult, et kui

kaebaja satub täisealisele lapsele väidetava elatise maksmise tõttu olukorda, kus ta pole

võimeline enda ja oma teise lapse toimetulekut tagama, on tal alus elatise maksmisest

keelduda. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks, et kaebaja pojal oleks põhjendatud

vajadus elatise saamiseks emalt, kes väidetavalt on ise toimetulekuraskustes.

Ehkki toetuse taotluse rahuldamata jätmise aluseks on ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei ole

esitanud toimetulekutoetuse saamiseks kõiki olulisi andmeid ning teinud vastustajaga

koostööd määral, mis võimaldaks vastustajal hinnata kaebaja majanduslikku olukorda ja

kõrvaldada tekkinud kahtlused kaebaja poolt esitatud andmete paikapidavuse osas, on

vastustaja otsuses toonud välja ka muid asjaolusid. Kaebaja üürib pikaajaliselt 121,70 m2

suurust korterit asukohaga XXX, Tallinn, mille üürihind on 800 eurot kuus, millele lisanduvad

kommunaalmaksed. On ilmne, et eluasemega seotud kulud moodustavad märkimisväärse osa

kaebaja igakuistest kuludest. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et sellises olukorras peaks

kaebaja aktiivselt otsima võimalust üürida soodsam elamispind, et vähendada igakuist

väljaminekut eluasemele. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks ilmtingimata vajadust

elada Tallinna vanalinna piirkonnas. Ka on tõenäoline, et vanalinnas asuva korteri igakuised

kommunaalkulud (nt küttekulud) on suuremad kui korteris, mis asub uuemas või renoveeritud

majas. Kaebaja väide, et ta ei ole pikema aja vältel leidnud üüriturult soodsama hinnaga

korterit, ei ole usutav. Vastustaja on menetluse vältel korduvalt kinnitanud, et on valmis

kaebajat kolimise korral aitama, tasudes ühekordse kuluna kuni 900 eurot, mis võiks katta nt

üürimise korral nõutava maakleritasu või garantiina nõutava üüri ettemakse. Samuti on

vastustaja pakkunud kaebajale üürinõustamist ja abi soodsama elamispinna leidmisel.

Nõustamiste kohta koostatud kokkuvõtetest nähtub aga, et kaebaja on pigem jäänud selle

juurde, et ei soovi oma praegusest elukohast lahkuda.

Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 "Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja

selle rakendamise erisused" p 2 kohaselt on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2

7(15)

3-24-468

eluruumi üldpinda perekonna iga liikme kohta ja lisaks 15 m2 perekonna kohta ehk

kaheliikmelise perekonna puhul on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm 51 m2. Kaebaja

kasutatav eluruum on rohkem kui poole suurem kehtestatud normist. Väiksema korteri puhul

oleksid väiksemad nii kulud kui ka sellest tulenevalt toetuse vajadus. Õige ei ole kaebaja

viide, et kuna nii temal kui tema tütrel on tuvastatud töövõime langus, tuleks viidatud määruse

kohaselt arvestada eluruumi normpinnaks kuni 51 m2 elaniku kohta, sest määruse p-st 21

tulenevalt kehtib suurem normpind üksi elavale osalise või puuduva töövõimega isikule.

Kaebaja on asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduserialale täiskoormusega

ning uue kvalifikatsiooni omandamise püüet ei saa kaebajale ette heita. Samas tekib küsimus,

kas olukorras, kus kaebajal on juba olemas raamatupidaja ja ärijuhtimise haridus, on kaebajal

ilmtingimata vajalik asuda õppima täiskoormusega, mis tõenäoliselt raskendab võimalust

kooli kõrvalt tööle asuda. Vastustaja viitab õigesti, et kaebaja on küll esitanud andmed enda

tööle kandideerimiste kohta, kuid samas nähtub neist, et kaebaja ei ole püüdnud leida tööd

lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele kasvõi osalise koormusega.

Kaebaja elukohta on registreeritud mitmed äriühingud, mille kohta on kaebaja varasema

taotluse menetlemisel selgitanud, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid ega töötasu kaebaja

ei saa, kuid avalikest andmetest nähtuvalt on kaebaja aktiivselt tegev sotsiaalmeedias, sh

reklaamides kaubamärgi XXX tooteid ja avaldades toitumisalaseid artikleid ning raamatuid.

Seetõttu on mõistetav vastustaja kahtlus, et kaebaja esitatud info, et tegu on vabatahtliku

tööga, ei vasta tõele. Vastustaja on kaebaja kodukülastuse käigus tuvastanud, et kaebaja

elukohas asus äriühingu äritegevusega seotud esemeid. Vastustaja on toimetulekutoetuse

taotluse rahuldamata jätmise otsuses ja kohtule esitatud vastuses täiendavalt käsitlenud

kaebaja elukohta registreeritud juriidiliste isikutega seotud aspekti, millest võib järeldada, et

kaebaja väited selle kohta, et ta on end taandanud äriühingutest, ei pruugi olla tõesed.

Kaebaja on saanud Eesti Töötukassalt toetust seoses õppima asumisega. SHS § 133 lg 3 p 1

sätestab, et lisaks lõigetes 2 ja 21 nimetatule võib kohaliku omavalitsuse üksus

toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka mitte

arvata õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi. Vastustaja on põhjendatult

arvestanud stipendiumi kaebaja sissetulekuks, sest kaebajal on võimalik kasutada kõnealust

toetust enda perekonna majandusliku toimetuleku parandamiseks. Tegelikkuses ei ole

õnnestunud ka kontrollida, kuhu kõnealune toetus kulub.

SHS § 134 lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse

määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja ei ole

kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul (muul viisil) püüdnud enda ja oma perekonna

materiaalset olukorda parandada (p 8). Seaduse eesmärk ei ole jääda abivajajaid lõputult

toetama (toimetulekutoetuse maksmine on ajutine abinõu (SHS § 131 lg 1)), ilma et toetuse

saaja panustaks ise perekonna toimetulekusse tasustatava tööga. Seaduses ei ole sätestatud,

kui pikk ajavahemik on „ajutine“ ehk kui kaua võib isikule toimetulekutoetust maksta.

Arvestades, et kaebaja on toimetulekutoetust saanud mitme aasta vältel, on vastustajal alus

pidada kaebajat pikaajaliseks toetuse saajaks ning põhjendada toimetulekutoetuse määramata

jätmist mh sellega, et kaebaja ei ole astunud piisavaid samme oma majanduslikus seisukorra

parandamiseks.

Sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul on tegemist vajaduspõhise toetusega, mille

eesmärk on isiku toimetulekuraskuste leevendamine ning ka selle puhul on vajalik taotleja ja

tema perekonna abivajaduse terviklik hindamine. Kaebaja ei ole võimaldanud vastustajal

sellist hindamist läbi viia, mistõttu on vastustaja põhjendatult keeldunud toetuse maksmisest.

Samuti ei ole taotluses näidatud tütre suusatamise kulud (mille sisu ei ole kontrollitav) ning

8(15)

3-24-468

kaebaja spordiklubis käimisega seotud kulud käsitatavad selliste esmavajadustega seotud

kuludena, mille hüvitamine vastustaja eelarvest peaks olema põhjendatud. Esmavajaduseks

saab pidada näiteks vajadust toidu järele ning toiduabina on kaebaja saanud I kvartalis

kasutada Rimi toidukaarti summas 3 (pereliikmete arv) × 30 eurot (sh ka väidetavalt eraldi

elava poja eest).

Kaebaja taotlust, et kohus kontrolliks kehtiva toimetulekupiiri kooskõla PS-ga, ei ole vajalik

käsitleda, sest kaebus jääb rahuldamata seetõttu, et kaebaja ei ole tõendanud vajadust

toimetulekutoetuse saamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. E.E palub 25.07.2024 apellatsioonkaebuses (ning 18.02.2025 ja 31.07.2025 täiendavas

seisukohas) tühistada Tallinna Halduskohtu 25.06.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

Kohus ei ole tuginenud SHS §-des 131˗134 sätestatud toimetulekutoetuse määramise ja

maksmise regulatsioonile ega põhjendanud, miks on vastustaja õigustatud nõudma kaebajalt

dokumente, mida seadus ette ei näe ning mis ei oma tähtsust toetuse määramisel. Kohus ei ole

põhjendanud, millist tähtsust omab väidetav koostöö puudumine toimetulekutoetuse

maksmisel, mis on seadusest tulenevalt faktipõhine ja sõltub kaebaja sissetulekust.

Kuna toimetulekutoetuse taotlemine on igakuine, peab vastustaja hindama, kas konkreetsel

taotlemise kuul olid toimetulekutoetuse saamise eeldused täidetud. Vastustaja on otsustes

tuginenud igasugustele andmetele ja arvamustele ning kaebaja väidetavale tegevusele, mis ei

ole üldse seotud konkreetse taotlemise kuuga. Kohus ei ole hinnanud vastustaja väiteid

konkreetse taotluse asjaoludest lähtuvalt. Seejuures on kohus olnud nõus haldusasjades nr 3-

23-2201, 3-23-2405 ja 3-23-2633 tehtud otsustes toodud põhjendustega ning leidnud, et

asjaolud on suuresti kattuvad, kuid jätnud tähelepanuta, et kõikides viidatud lahendites on

kohus oma seisukohti erinevalt põhjendanud. Ükski otsus ei ole ka jõustunud.

Vastustaja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtki tõendit, vaid üksnes arvamused.

Vastustaja arvab, et kaebaja saab tulu nt äriühingutelt, reklaamib internetis kaupu ja teenuseid

jms, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, et need tegevused oleksid aset leidnud jaanuaris või

veebruaris 2024. Kaebaja on seevastu esitanud kohtumenetluses hulgaliselt infot ja tõendeid,

mistõttu on otsuste tegemiseks ja abivajaduse hindamiseks oluline info olemas. Kohus on

teinud otsuse, tuginedes teistes haldusasjades esitatud tõenditele, mida ta pole vahetult

uurinud. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega. Kohus pole eristanud, millised olid

taotlemise asjaolud veebruarikuus ja kuivõrd need on varasemate kuudega võrreldes

muutunud.

Varem on vastustaja hüvitanud spordile tehtavaid kulutusi. Kohus ilmselt ei mõistnud, et

toidu- ja esmavajadusteks on toimetulekutoetus, mitte täiendav sotsiaaltoetus. Sotsiaaltoetust

makstakse ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega seotud kulude,

õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute, lapse hariduse

ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.

Kohtuotsusest ei selgu, kuidas kohus jõudis järeldusele, et vastustajal pole olnud võimalust

kaebaja abivajadust hinnata. Kuna vastustaja on tunnistanud, et kaebaja pere on pikaajalistes

toimetulekuraskustes ning on samadel asjaoludel varasemalt toetust määranud ja maksnud, on

vastustajal järelikult aastate jooksul kogutud piisavalt teavet kaebaja perekonna kohta.

Kaebaja on varem esitanud ka poja pangakonto väljavõtteid (kui poeg oli leibkonnaliige), kuid

9(15)

3-24-468

vastustaja pole ka siis toimetulekutoetust määranud ega maksnud. Seega on poja pangakonto

väljavõtte nõudmine lihtsalt ettekääne, mitte sisuline takistus. Kaebaja pidi tõendama oma

sissetulekuid, mitte sissetulekute puudumist (HKMS § 59 lg 1, SHS § 132 lg 3). Vastustaja ja

kohus nõuavad aga tõendeid sissetulekute mittesaamise kohta. Vastustaja nõudis kaebaja

täisealise ja leibkonnaliikmeks mitteoleva poja pangakonto filtreerimata väljavõtet

väljaminekute kohta. Kaebaja ei pea väljaminekuid tõendama (SHS § 132 lg 3). Kaebajal ei

ole võimalik saada nõutud väljavõtet, kui poeg seda vabatahtlikult ei anna. Kaebaja ei pea

oma poja pangakonto väljavõtteid esitama, sest selleks puudub seaduslik alus. Kuna

toimetulekutoetuse menetlus toimub ainult riikliku STAR-süsteemi põhiselt, ei saa vastustaja

nõuda täiendavaid dokumente (pangakonto väljavõtteid, võla saldosid, kohtutäiturite nõudeid,

inimese või elukoha ülevaatust jms). Lähtuda saab üksnes riiklikust STAR-süsteemist.

Toimetulekutoetuse maksmist ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas toetuse saaja elukoht on

ühtlasi mõne äri- või mittetulundusühingu juriidiline asukoht. Ükski seadus ei keela nt

üürileandjal registreerida endale kuuluvasse korterisse äriühinguid.

SHS-st tuleneb, et toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel tuleb hinnata kogu leibkonna

toimetulekut, samas vastustaja ja kohus on keskendunud üksnes kaebajale ning jätnud

arvestamata kaebaja tütre.

Kuna vastustaja ei ole määranud toimetulekutoetust, on kaebajal tekkinud suur üürivõlg, mis

teeb problemaatiliseks vabaturult eluaseme üürimise võimaluse. Kaebaja on alates septembrist

2023 taotlenud vastustajalt eluruumi tagamise teenust, kuid vastustaja on teenuse osutamisest

keeldunud. Kaebajal ei ole vahendeid kolimiseks ja teise eluruumi üürimiseks, sest vabaturult

üürides tuleb tavapäraselt tasuda tagatisraha ning kolimisega kaasnevad kulud. Linn ei saa

kohustada abivajavat toimetulekuraskustes perekonda välja kolima, kui tal ei ole võimalik

asenduspinda pakkuda. Vastustaja ei ole kaebajale pakkunud soodsamat üüripinda ega üldse

mingit abi. Üürivõlglasel ei ole vabaturult üürimine võimalik.

SHS § 134 lg 4 p-s 8 sätestatud alust ei esine. Vastustajal oleks alus keelduda

toimetulekutoetuse maksmisest, kui kaebaja oleks keeldunud pakutud tööst. Kohus on jätnud

tähelepanuta, et kaebaja on pidevalt tööd otsinud. Etteheited, et kaebaja õppimise kõrvalt ei

tööta, kuid tegeleb aktiivselt reklaamiga sotsiaalmeedias, on asjakohatud. Reklaam

sotsiaalmeedias on osa tööotsingutest.

Kohus on kaebajale ette heitnud liiga suurt eluruumi. Samas on kohus jätnud arvestamata, et

ainuüksi kaebaja tütrele on ette nähtud 51 m2 pinda, sest ta on puudega ja osalise töövõimega.

Kui kohus arvab leibkonna suuruseks kolm inimest, on normpind 51 + 51 +18 + 15 = 135 m2.

Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 §-st 21 ei tulene, et 51 m2 on ette nähtud üksnes

üksi elavale puudega isikule.

Töötukassa stipendium ei ole sissetulek SHS tähenduses.

8. Tallinna linn palub 17.09.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja

jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kohus on asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole

kaebaja esitatud dokumendid majandusliku toimetuleku vajaduse määramiseks piisavad.

Vastustaja on arvestanud taotluse lahendamisel kaebaja tütrega. Vastustaja on palunud

kaebajalt andmeid ka tema tütre kohta. Toetuste määramise otsustamisel hinnatakse otseselt

perekonna majanduslikku toimetulekut. Abivajaduse hindamise seisukohalt on oluline nii

kaebaja kui tema tütre tervislik seisund, kuid see ei ole määrav toetuse otsuste tegemisel.

Kuigi kaebaja on saanud varem pikema aja vältel toimetulekutoetust, on tegemist igakuiselt

taotletava riikliku toetusega, mille puhul tuleb hinnata abivajadust iga kord uuesti. Seetõttu on

10(15)

3-24-468

ekslik väita, et pikka aega toimetulekutoetust taotlenud isiku abivajadus on kindlaks tehtud ja

rohkem seda hindama ei pea.

Töötukassa poolt maksutud tasemeõppes osalemise toetus on toimetulekutoetuse mõttes

sissetulek (vt SHS § 133 lg 2 p 5). Tasemeõppes osalemise toetust makstakse küll

tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel, kuid

tegemist on toetuse, mitte stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetusega. SHS § 133 lg 3 p 1

annab omavalitsuse üksusele kaalutlusõiguse, kas lugeda nimetatud tulu taotleja sissetulekuks

või mitte. Antud juhul leidis vastustaja, et tasemeõppes osalemise toetus on küll SHS § 133 lg

3 p-s 1 nimetatud erand, kuid see tuleb lugeda kaebaja sissetulekuks, sest kaebajal on võimalik

kasutada toetust enda perekonna majandusliku toimetuleku parandamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses hulgaliselt tõendeid (dtl 988˗1544), mis on

osaliselt esitatud juba esimeses kohtuastmes, osaliselt on aga asjassepuutumatud ega ole

seotud praeguse vaidluse esemega. Seetõttu jätab ringkonnakohus need asja materjalide juurde

võtmata ja eemaldab digitoimikust (HKMS § 62 lg 2).

10. 16.02.2024 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse (dtl 3), milles taotles tuvastada kaebaja

taotluse lahendamisega viivitamise õigusvastasus veebruaris 2024 ja kohustada vastustajat

kaebaja taotlust viivitamata läbi vaatamata. Vastustaja lahendas kaebaja 2024. a veebruari

toimetulekutoetuse taotluse ja täiendava sotsiaaltoetuse andmise taotluse 22.02.2024 otsustega

(dtl 70 ja 77). 23.02.2024 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse (dtl 51), milles taotles TKV

22.02.2024 otsuste tühistamist ja vastustaja kohustamist kaebaja taotluseid uuesti lahendama.

Halduskohtu 20.03.2024 määrusega võeti menetlusse kaebus TKV 22.02.2024 otsuste

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi. Määruses ei

selgitanud kohus, milline on kohtu seisukoht 16.02.2024 esitatud viivituse õigusvastasuse

tuvastamise nõude osas. Kuna aga kaebaja ei ole selle nõude tähelepanuta jätmisele edasises

kohtumenetluses vastu vaielnud, loeb ringkonnakohus, et pärast TKV 22.02.2024 otsuste

vastuvõtmist ja 23.02.2024 kaebuse täienduse esitamist oli kaebaja tahteavaldus suunatud

tühistamiskaebuse ja kohustamiskaebuse esitamisele ning viivituse õigusvastasuse

tuvastamise nõuet ei tule eraldisesivalt analüüsida.

11. Vastuseks kaebaja 31.07.2025 avaldusele selgitab ringkonnakohus, et kaebaja eraelu

kaitseks asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel otsuses avaldatud füüsiliste isikute ja

äriühingute nimed ning kaebaja aadressi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Menetlusvälistele

isikutele ei ole kohtutoimik avalik. Menetlusvälise isiku tutvumine toimikuga on reguleeritud

HKMS §-s 89 ja reeglina võimaldatakse menetlusvälisel isikul toimikuga tutvuda

menetlusosalise nõusolekul või põhjendatud huvi olemasolul kohtu loal (HKMS § 89 lg-d 1 ja

2).

12. Kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ehkki

halduskohus on asja lahendades viidanud kohtuotsuses üldsõnaliselt ka kaebaja teistele

sarnastele kohtuvaidlustele ja lahenditele, ei ole siiski alust asuda seisukohale, nagu ei oleks

halduskohus siinse vaidluse asjaolusid ja tõendeid eraldiseisvalt hinnanud. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Toimetulekutoetuse määramisest keeldumine

13. Toimetulekutoetuse eesmärk on ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja

perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste

11(15)

3-24-468

rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetust saab taotleda üksnes kuu kaupa (SHS §

131 lg 2). SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis

tõendavad üksi elava isiku või pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud

elatise suurust. SHS § 132 lg 4 kohaselt, kui toimetulekutoetuse taotlemisel soovitakse

arvestada ka eluasemekuludega, tuleb esitada eluasemekuludega seotud dokumendid.

Eluasemekulude hulka ei arvata varem tekkinud eluasemekulude võlgnevust (SHS § 133 lg 7).

Andmed ja tõendid sissetulekute, makstud elatise ja eluasemekulude kohta on vajalikud

toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks ja seetõttu on isik kohustatud need

toimetulekutoetuse taotlemisel esitama (SÜS § 21 lg 1 p 1).

14. Kaebaja 09.02.2024 esitatud toimetulekutoetuse taotlus (dtl 6 jj) jäi rahuldamata muu

hulgas põhjusel, et kaebaja ei esitanud vastustajale terviklikku ülevaadet kaebaja ja tema

perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast. 14.02.2024 e-kirjas (dtl 303) palus TKV

ametnik kaebajal pöörduda isiklikult abivajaduse hindamiseks TKV sotsiaalhoolekande

osakonda ja võtta vastuvõtule kaasa enda ja pereliikmete kõigi tehingutega kõigi

pangakontode väljavõtted alates 01.01.2024. Samuti paluti esitada pangakontode väljavõtted,

millel toimuvad kaebaja igapäevased pangatoimingud (laekuvad peretoetused,

töövõimetoetus, stipendium, makstud arved jne). Puudub vaidlus, et kaebaja igapäevased

pangatoiminguid toimusid sel ajal kaebaja täisealise poja O pangakonto kaudu (vt nt dtl 199,

213, 410) ja selle konto väljavõtet kaebaja veebruaris 2024 TKV-le ei esitanud. Kaebaja

hinnangul ei ole tema poeg leibkonna liige, sest on alates 15.01.2024 ajateenistuses.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et isegi kui lugeda, et O ei olnud enam

alates 15.01.2024 kaebaja leibkonna liige, oli vastustaja õigustatud nõudma tema pangakonto

väljavõtte esitamist ja kaebaja kohustatud selle esitama. SÜS § 21 lg 1 p 1 ja SHS § 132 lg 3

näevad nende koosmõjus toimetulekutoetuse taotlejale ette kohustuse esitada hüvitise andjale

kõik hüvitise andmise seisukohast olulised andmed (sh tõendid netosissetuleku kohta). SÜS §

30 lg-st 2 tuleneb hüvitise andjale õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid

asjaolusid ja kogutud tõendite õigsust. Eeltoodust lähtudes on ekslik kaebaja seisukoht, et

vastustajal puudus õigus nõuda temalt väljavõtet O pangakontol toimunud liikumiste kohta.

Taotleja pere majandusliku seisundi kindlakstegemine on toimetulekutoetuse maksmise

vältimatuks eelduseks. Kuivõrd riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukaks

avalikuks huviks, et toetust makstakse üksnes neile, kellel on selle saamiseks vajadus ja

õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada elustandardit, mille isik on

endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult (või

andmeid varjates) tekitatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2023 määrus asjas nr 3-23-

2633, p 22). SHS § 15 lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja

abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördunud isiku abivajadus ning sellele vastav abi.

16. Kuna kaebaja jättis esitamata tõendid, mille esitamist vastustaja temalt õiguspäraselt

nõudis ja mille esitamata jätmise tõttu ei olnud vastustajal võimalik sisuliselt kontrollida, kas

kaebaja vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele, on kaebajale jäetud toetus õigesti

määramata. Isegi kui O mitte pidada kaebaja perekonnaliikmeks, tuleks kaebajal olukorras,

kus ta on korraldanud oma sissetulekute laekumise poja kontole, saavutada pojaga kokkulepe

konto väljavõtte vastustajale esitamise kohta. Risk, et poeg sellega ei nõustu, jääb kaebaja

kanda, ning kaebaja pidi selle võimalusega arvestama, kui hakkas korraldama oma rahade

liikumist teise isiku konto kaudu. Seetõttu on kaebaja väide, et poja kontole tal ligipääs

puudub, ebapiisav, et lugeda kaebaja kaasaaitamiskohustus täidetuks.

17. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et vastustaja ja kohus nõuavad temalt sissetulekute

puudumise tõendamist. Asjaolu, et kaebaja 2023. a juuli ja augusti taotlused jäid rahuldamata,

kuigi kaebaja esitas O pangakonto väljavõtted, ei ole siinses vaidluses määrava tähtsusega.

12(15)

3-24-468

Tuleb arvestada, et toimetulekutoetus määratakse üheks kuuks, taotlus tuleb lahendada ja

toetus maksta välja kiiresti ning toetust ei määrata tagasiulatuvalt (SHS § 134 lg-d 1, 2 ja 6).

Toetuse maksmisega tagatakse isikule või tema perekonnale minimaalne asendussissetulek,

mis võimaldab jooksvalt katta nende kõige põhilisemad vajadused. Isik ei saa alles

kohtumenetluses asuda tõendama, et ta vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele, vaid

tal tuleb KOV-le esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh

sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1).

Toimetulekutoetuse maksmiseks kohustamine oleks seetõttu põhjendatud vaid juhul, kui

kaebaja oleks hiljemalt vaidemenetluses esitanud vastustajale kõik taotluse lahendamiseks

vajalikud tõendid ja tema taotluse rahuldamata jätmine oleks seega olnud õigusvastane.

Praeguses asjas sellist olukorda ei esine.

18. Põhjendatud pole ka kaebaja väited, et vastustajal ei olnud õigust nõuda väljaminekuid

kajastavat konto väljavõtet. Nagu eespool märgitud, tuli vastustajal selgeks teha kaebaja ja

tema leibkonna terviklik majanduslik seisund ning seda ei olnud võimalik teha kaebaja

esitatud andmete pinnalt. Seega ei ole alust väita, et vastustaja oleks nõudnud andmeid, millest

ei sõltunud taotluse lahendamine. Vastustaja ei ole rikkunud siinkohal Euroopa sotsiaalhartat

ega Eesti Vabariigi põhiseadust.

19. Abi andmiseks ehk PS § 28 lg-st 2 tuleneva kohustuse täitmiseks on seadusandja

kujundanud tervikliku sotsiaalkaitsesüsteemi. Selle kohaselt on esmane vastutus sotsiaalsete

riskidega, sh puudusega toimetulekul isikul endal, seejärel tema perekonnal ning avalikul

võimul ehk riigil ja kohalikul omavalitsusel (vt SÜS §-d 5, 10 ja 11; samuti Riigikohtu

21.01.2004 otsus nr 3-4-1-7-03, p 18; 05.05.2014 otsus nr 3-4-1-67-13, p 32; 09.12.2019 otsus

nr 5-18-7/8, p-d 120 ja 126). Üheks osaks sellest süsteemist, mille seadusandja on abi andmise

kohustuse täitmiseks loonud, on toimetulekutoetus kui riiklik rahaline hüvitis. Kuivõrd

esmane vastutus sotsiaalsete riskidega, sh puudusega toimetulekul on isikul endal, tuleb isikul

teha kõik mõistlikult võimalik oma pere majandusliku olukorra parandamiseks. Seda toetab ka

SHS § 134 lg 4, mis sätestab kohaliku omavalitsuse diskretsiooniõiguse toimetulekutoetuse

vähendamiseks või sootuks määramata jätmiseks.

20. Pikemat aega toimetulekutoetust saanud inimesele sobivaks tööks võib pidada ka töökohta,

mis ei pruugi vastata tema haridustasemele. Siinses asjas on vastustaja keeldunud kaebajale

toimetulekutoetuse maksmisest mh seetõttu, et kaebaja ei ole teinud omalt poolt mõistlikult

võimalikku pere toimetulekuraskuste leevendamiseks, ennekõike töö leidmiseks. Kaebaja on

esitanud andmed selle kohta, et ta on otsinud tööd, kuid esitatud dokumentidest nähtub, et

kaebaja on kandideerinud üksnes tema erialaga seonduvatele töökohtadele (dtl 342 jj).

Puuduvad andmed, et tal on tööle kandideerimine ebaõnnestunud mis tahes valdkonnas või ka

osakoormusega töökohale. Vaidlus puudub, et kaebaja asus 23.08.2023 õppima Tallinna

Tervishoiu Kõrgkoolis. See ei ole kaebaja esimene kõrgharidus. Tuleb samuti arvestada, et

ümber õppima asumine on kaebaja enda valik. SHS § 134 lg 4 p 8 annab vastustajale

kaalutlusõiguse jätta toimetulekutoetus määramata või vähendada selle summat mh siis, kui

toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse

hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada. Tööle

asumise asemel otsustas kaebaja täiskoormusega õppima asumise kasuks. Vastustaja ei ole

jätnud kaebaja taotlust rahuldamata SHS § 134 lg 4 p 4 alusel, mistõttu ei ole asjakohane

kaebaja viide tööst keeldumisele või talle töö pakkumata jätmisele. Asjaolu, et 31.03.2024 on

töötukassa on tuvastanud kaebajal osaliselt puuduva töövõime, ei oma siinses asjas määravat

tähtsust, sest kohus hindab haldusakti selle andmise seisuga. Ringkonnakohus märgib siiski, et

töövõime osaline puudumine ei saanud takistada kaebajal osalise koormusega töö

vastuvõtmist.

13(15)

3-24-468

21. Kaebaja eluasemekulud olid ebamõistlikult kõrged ning nende vähendamise võimatus ei

ole veenvalt põhistatud. Eluasemekulude optimeerimine on ringkonnakohtu hinnangul asi,

mida isik saab teha oma pere materiaalse olukorra parandamiseks (SHS § 134 lg 4 p 8),

iseäranis olukorras, kus isikul väidetavalt ei õnnestu pikema aja jooksul tööd leida. 121,70 m2

suuruse korteri üürimine Tallinna vanalinnas toob kaebajale kaasa silmatorkavalt suured kulud

(dtl 16˗18, lisaks üür 800 eurot kuus). Kaebaja väitel on tema ainus, kes kannab üüripinnaga

seotud kulud, kuigi korterisse on registreeritud ka juriidiliste isikute asukohti. Kaebaja väide,

et toimetulekutoetuse maksmist ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas selle saaja elukoht on

ühtlasi ka mõne äri- või mittetulundusühingu juriidiline asukoht, ei ole asjakohane. On

mõistlik eeldada, et kõik juriidilised ja füüsilised isikud osalevad nende asu- või elukohtade

pidamisega seotud kulude kandmisel ning vastupidiseid erandlikke asjaolusid tuleks isikul

tõendada või vähemalt põhistada. Kaebaja 3-liikmelise perekonna puhul (kui eeldada, et

kaebaja poeg soovib kasvõi ajutiselt peatuda ema juures) on eluruumi sotsiaalseks normiks 69

m2 (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 490 SE seletuskiri, lk 17). Sellise suurusega korteris

oleksid kommunaalkulud eeldatavasti oluliselt väiksemad kui korteris üldpinnaga 121,7 m2.

Kuigi kaebaja kiindumus korterisse, milles ta on elanud 10 aastat, on inimlikult mõistetav, ei

ole sellise korteri üürimine kaebaja seisukohast majanduslikult ratsionaalne. Vastustaja

soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses kaebajal leida soodsama üüriga elamispind.

15.02.2024 üürinõustamise kokkuvõttest nähtub, et kaebaja ei soovinud eluruumi vahetada

(dtl 405). Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et vastustaja pole kaebajale pakkunud abi

soodsama üüripinna leidmiseks. Erinevates äriühingutes tegutsemine, toodete reklaamimine ja

kaupade saatmisega tegelemine oma elukohas, vastuoluliste andmete esitamine, keskmisest

kallimate kuludega üürikorteris elamine ning soovimatus elukohta vahetada ja suutmatus või

soovimatus anda leibkonna igapäevasest majanduslikust toimetulekust terviklikku ülevaadet,

loob põhjendatud kahtluse (varjatud) tulude esinemise või andmete varjamise kohta. Sellises

olukorras ei ole põhjendamatu nõuda kaebajalt täiendavate andmete esitamist ja

kaasaaitamiskohustuse hoolsat täitmist.

22. Kuivõrd toimetulekutoetuse taotluse on esitanud E.E, siis on asjakohatu kaebaja etteheide,

et kohus ja vastustaja on põhjendamatult keskendunud taotluse lahendamisele E.E-le ja jätnud

X tähelepanuta. Ka juhul, kui toimetulekutoetuse taotluse oleks esitanud X, tulnuks tal

tõendada leibkonna sissetulekuid samade reeglite alusel.

23. Kaebaja hilisemad toimetulekutaotlused ning eluruumi tagamise taotlused ja nende kohta

tehtud vastustaja otsustused väljuvad siinse vaidluse piiridest, mistõttu nendega seonduvaid

väiteid ringkonnakohus ei käsitle. Ringkonnakohus ei käsitle ka kaebaja väiteid selle kohta,

kas ja mis liiki toetused peaks SHS § 133 järgi toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtma,

sest vastus sellele küsimusele ei mõjuta siinse asja lahendust.

Sissetulekust sõltuva universaaltoetuse määramisest keeldumine

24. Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele esitas kaebaja 09.02.2024 taotluse saada Tallinna

linna eelarvest makstavat sissetulekust sõltuvat universaaltoetust, esitades kuludokumendid

spordiklubi kuumaksele, ravimitele ja diabeeditarvikutele ning kuludokumendi tütre

suusatamiskulude katteks.

25. SHS § 14 lg 2 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja

maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku

omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Tallinna linna elanikele linna eelarve

vahenditest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord

on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrusega nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise

14(15)

3-24-468

abi andmise kord“ (määrus nr 24) ja määrusega nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused

ja kord“ (määrus nr 26).

26. Määruse nr 26 § 4 lg 1 p 2 kohaselt on üheks sotsiaaltoetuseks linna eelarvest makstav

sissetulekust sõltuv universaaltoetus, millega hüvitatakse täielikult või osaliselt toimetuleku

soodustamiseks vajalikud kulud või toetatakse pere toimetulekut. Määruse § 14 kohaselt

määratakse sissetulekust sõltuvat toetust toimetuleku tagamiseks ja makstakse

sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustel (lg 1). Toetuse maksmisel

käsitatakse perena inimesi, kes elavad koos ja majandavad ühiselt (lg 11). Toetuse

arvestamisel võetakse inimese või pere sissetulekuna arvesse kogu eelmisel kuul laekunud

netosissetulek (lg 12). Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede

toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja abivahenditega

seotud kulude, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute,

lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks

hüvitamiseks (lg 2). Määruse nr 24 § 13 lg 3 järgi, kui pärast § 13 lg-s 5 nimetatud kulude

mahaarvestamist on inimese või perekonna kasutada rahalised vahendid, mis jäävad alla

sissetulekupiiri, võtab linn inimese või perekonna abivajadusest lähtudes osaliselt või

täielikult üle teenuse eest tasu maksmise kohustuse ja/või maksab sissetulekust sõltuvat

universaaltoetust. Sissetulekupiir on Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2022 määruse nr 39

"Sotsiaaltoetuste määrad" § 1 kohaselt 360 eurot inimese kohta.

27. Vastustaja jättis taotluse rahuldamata määruse nr 24 § 10 lg 3 p 3 alusel, mille kohaselt on

õigus keelduda abi määramisest, kui inimene keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse

hindamisest või koostööst, sealhulgas kodukülastusest või lisateabe esitamisest. Kaebaja on

jätnud nõutaval määral täitmata HMS § 38 lg 3 esimesest lausest ja SÜS § 21 lg 1 p-st 1

tuleneva kohustuse teha koostööd, jättes esitamata tähtsust omavad dokumendid majandusliku

toimetuleku kohta, mistõttu ei olnud võimalik kaebaja abivajadust hinnata terviklikult. Samuti

ei ole võimalik väita, et kaebaja on vastavalt SÜS § 5 lg-le 2 aidanud hüvitise taotlemisel

igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele. Nagu ka toimetulekutoetuse

taotluse puhul, jättis kaebaja vaatamata vastavasisulisele palvele esitamata kõigi pereliikmete

kõikide pangakontode väljavõtted, et saaks välja selgitada, kuidas toimub pere igapäevane

majandamine.

Menetluslikud otsustused

28. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning

halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja

võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Tallinna linn ei ole menetluskulude kandmise kohta ringkonnakohtule andmeid esitanud,

mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)