2-24-12665/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12665

Tsiviilasi

E K hagi LANDEFOT OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

1799,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja E K (isikukood xxx)

kostja LANDEFOT OÜ (registrikood 16221743)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista LANDEFOT OÜ-lt E K kasuks kahjuhüvitis 1799,57 eurot.

3. Jätta menetluskulud LANDEFOT OÜ kanda.

4. Välja mõista LANDEFOT OÜ-lt E K kasuks menetluskulud 175 eurot.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja Eistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. E K (hageja) esitas 21.08.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 27.10.2024 ja

24.12.2024) LANDEFOT OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi kohaselt langetas kostja

2021. a novembris ebaseaduslikult hageja emale kuuluval kinnistul kasvanud puid. Kostja tekitas oma

kinnisasja omanikule tegevusega kahju. Hageja ema suri 2022. a novembris. Hageja päris ema vara.

Hageja põhinõudeks on kohustada kostjat tekitatud kahju kompenseerimiseks tooma hagejale ühe

veoautokoorma 3 m pikkuseid küttepuid, umbes 35 ruumimeetrit, samaväärsete lehtpuudega, mille

jämeduse poolest 1/3 on kasutatav ahju kütmiseks. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista

varaline kahjuhüvitis 1799,57 eurot.

2. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 21.04.2025 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta kätte toimetatud 21.05.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei

ole hagile tähtaegselt vastanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hageja tõi hagis välja, et kostja langetas kinnistul

kasvanud puid, et kostjal ei olnud puude langetamiseks kinnistu omaniku nõusolekut ega muud

seaduslikku alust ja et kostja jättis langetatud endale. Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõuab kostjalt kinnisasja omaniku

õiguste heastamist selliselt, et hagejale kui omanikule tuuakse samapalju puid nagu kostja oli

langetanud või alternatiivselt hüvitatakse puude väärtust. Seega on hageja nõue suunatud sellele, et

saada kostjalt hüvitist kinnisasja omaniku õiguste rikkumise tõttu saadu ulatuses. Kinnisasja olulised

osad on kasvav mets ja muud taimed (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsMS) § 54 lg 1). Kostja,

raiudes ilma omaniku nõusolekuta puid ning jättes puid endale, on rikkunud kinnisasja omaniku

omandiõigust. Hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg-te 1 ja 3 alusel õigus nõuda kostjalt

omandi rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist.

5. Hageja põhinõue on suunatud sellele, et saada hüvitist naturaalrestitutsiooni kujul ehk hageja palub

kohustada kostja tooma hagejale ühe veoautokoorma 3 m pikkuseid küttepuid, umbes 35 ruumimeetrit,

samaväärsete lehtpuudega, mille jämeduse poolest 1/3 on kasutatav ahju kütmiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon

olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15).

Seetõttu peab selliselt olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 14.06.2023, 2-19-8221/69, p 26;

RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 14.3). Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist

tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selge resolutsiooniga lahendit (RKTKm 13.11.2023, 2-21-

4820/61, p 15; RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11). Kohus leiab, et hageja põhinõue ei ole

piisavalt arusaadav ja selle sundtäitmine võib osutada raskendatuks, nt otsuse sundtäitmisel võib poolte

vahel tekkida vaidlus selle üle, kas hagejale on antud üle just ca 35 ruumimeetrit puid, kas puud on

samaväärsed lehtpuudega, kas puid saab ahju kütmiseks kasutada. Kuivõrd hageja põhinõue ei ole

piisavalt selge ja hageja nõudega sarnasel viisil sõnastatud otsuse resolutsiooni täitmine võib osutada

raskendatud, ei rahulda kohus hageja põhinõuet.

6. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja langetatud puude

väärtuse 1799,57 eurot. Viidatud summa puhul on tegemist õigustatud isikule tema õiguste rikkumise

teel saadu hariliku väärtuse hüvitamisega VÕS § 1037 lg 1 alusel. Hageja nõude rahuldamiseks

õiguslikuks aluseks on VÕS § 1037 lg-d 1 ja 3. Otsust, millega mõistetakse välja rahaline hüvitis, on

võimalik kiiresti sundtäita.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

7. Kohus jätab kostja vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1

kohaselt kostja kanda.

8. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks tsiviilasja materjalide alusel.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 175

eurot. Hageja ei ole muid kulusid kandnud. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist

põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot

ning mõistab nimetatud summas menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja.

9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik