4-25-2275/37 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-25-2275

K O H T O T S U S

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.07.2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

4-25-2275 (930025000290)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Anna-Olga Luga

Tõlk

Aleksander Minin

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Filipp Pomelovi kaebus Maksu- ja Tolliameti

04.06.2025 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr

930025000290

Filipp Pomelov

Ik 38308293721, elukoht XXX

Kohtuväline menetleja

Maksu- ja Tolliamet

asukoht

Lõõtsa, 8a, Tallinn, e-post:

kohtumenetlus@emta.ee

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja Filipp Pomelov

tunnistajad tolliinspektor A A ja tolliinspektor D V

kohtuvälise menetleja esindaja Tiia Pukk

Kohtuistungi toimumise aeg

31.07.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156,

kohus määras:

Rahuldada Filipp Pomelovi kaebus osaliselt.

Tühistada Maksu- ja Tolliameti 04.06.2025 otsus väärteoasjas nr 930025000290 Filipp

Pomelovi karistamise kohta rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 361 lg 1 –

KarS § 25 lg 2 alusel osaliselt, s.o karistuse (rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 400 eurot)

1(10)

4-25-2275

määramise osas, ning teha Filipp Pomelovi karistamise osas uus otsus, mis ei raskenda

kaebuse esitaja olukorda.

Mõista Filipp Pomelovile RSanS § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ettenähtud väärteo

toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 15 (viisteist) trahviühikut, s.o 120 (ükssada

kakskümmend) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447

Swedbank pangas, EE957700771001523585 LHV Pank või EE401700017002872300

Luminor pangas, kohustuslik viitenumber 003287462866. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri saata Filipp Pomelovile ning Maksu- ja Tolliametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kättesaamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav

Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt alates 25.08.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 04.06.2025 otsuse väärteoasjas nr 930025000290

Filipp Pomelovi karistamise kohta rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 361 lg 1 –

KarS § 25 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot. Menetlusalusele isikule

etteheidetav tegu seisnes selles, et 05.05.2025 kell 09.04 Narva-1piiripunkti Eesti Vabariigist

Venemaa Föderatsiooni väljuvas suunas aadressil Peterburi mnt 1, Narva ta püüdis toimetada

Venemaale sularaha, mille Venemaale toimetamine on Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr

833/2014 (edaspidi Sanktsioonimäärus) art 5i lg-ga 1 keelatud. Nimelt enne tollikontrolli

algust ei soovinud isik tollile midagi deklareerida. Tollikontrolli käigus tolliinspektori

küsimuse peale sularaha olemasolu kohta, isik vastas, et tal on kaasas 50 eurot, mis asusid

taskus ja mille isik esitas tolliinspektorile. Isik rikkus EL nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 5i

lg-t 1 ja RSanS §-i. MTA hinnangul määruse nr 2022/345 art 5i lg 2 punkti a tuleks mõista

nii, et selles sisalduv erand hõlmab üksnes sellist sularaha, mis katab füüsiliste isikute ja

nende lähisugulaste vajadused Venemaale reisimise ajal. Sinna alla ei lange sularaha viimine

vanematele, sõpradele või tuttavatele. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal teadlik

määruse nr 2022/345 art 5i lg 1 keelust ja lg 2 punktis a sätestatud erandist, sest teda on

eelnevalt sellest teavitatud (25.11.2024 esmasekontrollitoimingu nr 24EK166020 väljatrükk

tollikontrolli ülesannete lahendamisesüsteemist - TOTS2 on lisatud väärteotoimikusse).

2(10)

4-25-2275

Menetlusalusel isikul oli võimalik lugeda ka avalikust allikast Euroopa Komisjoni selgitust

määruse nr 2022/345 art 5i lg 2 punkti a kohta või saada see teave enne piiriületust МТА-lt.

Kuna Venemaa Föderatsioonis ei ole euro ametlikuks maksevahendiks, siis ei olnud ka

menetlusalusel isikul eluliselt vajalik võtta Venemaa Föderatsiooni sularaha kaasa just euro

pangatähtedes. Menetlusalune isik ei ole andnud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta,

miks ta enne Eestist väljumist ei võinud vahetada kaasas olnud eurod näiteks rublade või USA

dollarite vastu (dt, tl 1-4).

KAEBUS JA KOHTUMENETLUS

2.

10.06.2025 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise

menetleja 04.06.2025 otsusele. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu MTA 04.06.2025

otsusega määratud rahatrahviga, leides, et selle määramine on ebaseaduslik. Kaebaja tegi

järelduse peale MTA koduleheküljel oleva infoga tutvumist, et Narva-lvangorodi piiri

ületamisel on lubatud kaasas kanda kolmandate riikide valuutat summas, mis ei ületa 10 000

eurot. Kaebaja taotleb trahvi tühistamist. (dt, tl 5-24)

3. Viru Maakohtu 11.06.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinevate puuduste

tõttu. Kaebuse esitajale anti 5 päeva alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks.

Kaebus oli koostatud vene keeles ning ei vastanud VTMS § 115 lg 1 p 4, 5, 9 ja lg 3 p 1, 2

nõuetele. (dt, tl 28-29).

4.

11.06.2025 saabus kohtusse kaebaja venekeelne avaldus ning 12.06.2025 saabus

kohtusse kaebuse täiendus koos lisadega (dt, tl 32-39). Viru Maakohtu 12.06.2025 määrusega

jäeti kaebus käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Kaebuse esitajale anti 3 päeva alates

määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul Filipp Pomelovi kaebus ei

vastanud VTMS § 115 lg 1 p 9 ja lg 3 p 1, 2 nõuetele. (dt, tl 41-43)

5.

13.06.2025 saabus kohtusse kaebuse täiendus koos lisadega, kus olid puudused

kõrvaldatud (dt, tl 62-66). Kaebaja teatas mh, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus

menetluses.

6.

20.06.2025 saabus kohtusse Maksu- ja Tolliameti seisukoht, millest nähtuvalt

kohtuväline menetleja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline

menetleja ei nõustu Filipp Pomelovi hinnanguga, et teda karistati väärteomenetluses nr

930025000290 rahatrahviga ebaseaduslikult. Euroopa kohtu otsuse C-246/24 p 27 kohaselt

tuleb vastavat erandit sanktsioonist tõlgendada kitsalt ning p-s 33 on Euroopa kohus

tõlgendanud Sanktsioonimääruse art 5i lg 2 p-i a selliselt, et see erand kehtib üksnes

olukorras, kus eurodes nomineeritud pangatähtedega tasutakse Venemaale reisiva isiku ja

temaga koos reisivate lähisugulaste reisi- ja elamiskulude eest. Kohtuväline menetleja märgib,

et seejuures peab Venemaale reisiv isik olema vajadusel valmis põhjendama, miks

pangatähtede väljavedu on konkreetsel juhul vajalik ja see põhjendus ei saa olla pelgalt

paljasõnaline, sest see tooks kaasa art 5i lg 2 punkti a sisutühjaks muutumise. Eelviidatud

kohtuotsuses leiti ka, et kõnealune erand ei kehti olukorras, kus vastava rahaga tasutakse

Venemaal ravikulude eest. Kohtuväline menetleja leiab, et vastav erand ei kehti ka antud

juhul – st võimalikuks dokumentide vormistamiseks nagu kaebaja on selgitanud. Samuti oli

kaebaja teadlik kehtivatest normidest, kuna teda, kui regulaarset piiriületajat, on juba

eelnevalt 25.11.2024 esmase kontrollitoimingu nr 24EK166020 raames teavitatud ja hoiatatud

eurode Venemaale väljaveo keeluga seonduvalt. Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS §

132 p 1 kohaselt MTA 04.06.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas 930025000290 muutmata

ja Filipp Pomelovi kaebuse rahuldamata ning jätta võimalikud menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

3(10)

4-25-2275

7. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendatud on

rahuldada Filipp Pomelovi kaebus osaliselt. Kohus peab vajalikiks märkida, et 31.07.2025

kohtuotsuse resolutiivosa resolutsioonis on ekslikult märgitud, et kohus otsustas tühistada Ida

Prefektuuri otsuse ning mõista Filipp Pomelovile RSanS § 361 lg 1 järgi ettenähtud väärteo

toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 120 eurot. Õige on aga see, et

tuleb tühistada Maksu- ja Tolliameti 04.06.2025 otsus väärteoasjas nr 930025000290 Filipp

Pomelovi karistamise kohta rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 361 lg 1 – KarS §

25 lg 2 järgi. Otsuse resolutsiooni andmeid tuleb vastavalt parandada. Parandus ei mõjuta

parandatava resolutiivosa sisu, kuna tegemist on ilmselge hooletusveaga ning andmete õigsus

on kontrollitav kohtule esitatud materjalide pinnalt. Seega peab kohus põhjendatuks tühistada

Maksu- ja Tolliameti 04.06.2025 otsuse väärteoasjas nr 930025000290 Filipp Pomelovi

karistamise kohta RSanS § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 alusel osaliselt, s.o karistuse (rahatrahv

50 trahviühikut, s.o 400 eurot) määramise osas, ning teha Filipp Pomelovi karistamise osas

uue otsuse, mis ei raskenda kaebuse esitaja olukorda. Kohus mõistab Filipp Pomelovile

RSanS § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks

rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 120 eurot.

8. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused.

Riigikohus on rõhutanud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 9), et kui kohus ei tuvasta

mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise

menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras

kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-84-

13, p-d 13-14). VTMS § 133 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset

tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik,

kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja

poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

9. Praeguses asjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid

ega ole põhjust vastata ühelegi VTMS §-s 133 loetletud küsimusele selliselt, et see tingiks

üldmenetluse otsuse tühistamise.

Kohtu seisukoht objektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas

10. Vaidlust pole selles, et Filipp Pomelov üritas 05.05.2025 kell 09:04 ületada Narva-1

piiripunkti aadressil Peterburi mnt 1 kandes kaasas 50 eurot. Enne kontrolli algust ei soovinud

isik midagi deklareerida. Tollikontrolli käigus tolliinspektori küsimuse peale sularaha

olemasolu kohta, isik vastas, et tal on kaasas 50 eurot, mis asusid taskus ja mille isik esitas

tolliinspektorile. Seda kinnitab 05.05.2025 aadressil Peterburi mnt 1, Narva koostatud

läbivaatuse akt nr 25LA0501231-1, mille kohaselt avastati Filipp Pomelovi läbivaatusel

temalt tollile enne tollikontrolli algust suuliselt deklareeritud sularaha 50 eurot. Isik seletas

läbivaatusel, et elab Narvas ja kannab endaga sularaha kaasas, et poes oste teha. Võttis kodust

kaasa 50 (viiskümmend) eurot ettenägematu olukorra jaoks, mis on seotud dokumentide

vormistamisega Venemaal. Teab, et kuni 10000 (kümme tuhat) eurot võib kaasa võtta. Luges

tolli kodulehelt piirangute kohta piiri ületamisel. (dt, tl 48-49). Samuti seda, et Filipp

Pomelovile etteheidetav tegu vastab väärteoprotokollis kirjeldatule, tõendavad tunnistaja D V

kohtuistungil antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole.

Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt oli antud süütegu fikseeritud siis, kui tunnistaja teostas

tollikontrolli. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et 5. mail 2025 saabus Narva Tollipunkti

4(10)

4-25-2275

väljuvale suunale Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni isik Filipp Pomelov. Isik ületas piiri

jalgsi. Peale passikontrolli teda suunati tollikontrolliks. Küsimusele, kas isikul on midagi

deklareerida, kas tal on sularaha eurodes kaasas, ta vastas jaatavalt. Isik ütles, et tal on kaasas

50 eurot ja näitas neid enda rahakotist. Samuti isik oli peale sularaha deklareerimist suunatud

täiendavale kontrollile tolliinspektori A A, et olla kindel, et tal üleriiete alt rohkem

deklareerimata kaupa ei ole. Peale seda isikule oli selgitatud, et eurovaluuta on keelatud

väljaveoks, samuti isiku käest oli küsitud, mille jaoks on tal raha Vene Föderatsioonis. Isik

vastas, et tal on vaja raha selleks, et vajadusel vahetada Venemaal välja rubladeks ja peale

seda vormistada mingeid vajalikke dokumente Venemaal. (dt, tl 118-123) Tunnistaja Dajana

Van ütlused on kooskõlas tunnistaja A A ütlustega, kes kinnitas kohtuistungil, et teostas

lisakontrolli. Kolleeg palus peale seda, kui tal oli juba sularaha avastatud, paluti üle

kontrollida, et tal ei oleks kusagil taskutes veel varjatud kujul raha. Tunnistaja kontrollis,

midagi rohkem ei avastatud ja kõik, tunnistajapoolne osalus sellega lõppes. Kolleeg ütles

pärast tunnistajale, et kaebajat on varasemalt hoiatatud, et sularaha suhtes, et ei ole lubatud

Venemaale toimetada. (dtl 115-118). Ka kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et läks

väärteoprotokollis märgitud ajal Venemaale biomeetria vormistamiseks panka. Ta on

eeltoodud tegevust kirjeldanud järgnevalt: „ Siis võtsin kaasa 50 eurot ja oli kaasa veel vist

võetud 2 000 rubla. Läksin ilma rahakotita, ei teadnud, kas on vaja vahetada või ole. Läksin

ja mind peeti kinni 50 euroga. Selgitasin tollitöötajatele, et mul on vaja raha dokumentide

vormistamiseks, aga ma ei olnud kindel, kas selleks on raha selleks vaja või mitte. Selgitasin

piirivalvurile, et võib- olla saan välja, vahetan raha ja lähen Venemaale“. Kohtule esitatud

tõenditest nähtub see, et antud juhul on tegemist katsestaadiumisse jäänud väärteoga, kuna 50

euro üle piiri toimetamine ebaõnnestus. RSanS § 36 lg 4 kohaselt on rahvusvahelise

sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni väheses ulatuses rikkumise katse karistatav.

11. Kaebuse põhjal on vaidlus eelkõige selles, kas Filipp Pomelov tohtis Eesti Vabariigist

viia ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti (eurosid) Vene Föderatsiooni isiklikuks

kasutamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et rahatrahv määrati ebaseaduslikult, kuna 50 eurot oli

võetud kaasa isiklikuks tarbeks.

12. Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 käsitleb piiravaid meetmeid seoses

Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (edaspidi määrus nr 833/2014).

Määruse nr 833/2014 art 5i lg 1 järgi on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida

liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale

füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa

Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Kohus märgib, et kuigi määrust nr 833/2014

muudeti Euroopa Liidu Nõukogu 01.03.2022 määrusega nr 2022/345, siis sisulist muudatust

liikmesriikide ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede väljaveo keelu osas Venemaale

ei tehtud, kuid artikli 5i sõnastust muudeti, keelates konkreetselt sularahana eurode väljaveo.

13. Kohus leiab, et Filipp Pomelovi kaebuse lahendamine eeldab määruse nr 833/2014 art

5i lg 2 p a tõlgendamist. Sellele sättele antavast tõlgendusest sõltub, millal saab RSans § 361

lg 1 järgi karistada Eestist Venemaale liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud

pangatähti (eurosid) viinud füüsilist isikut. Kohus leiab, et määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 p a

sätestatud erand menetletavas asjas ei kohaldu.

14. RSans § 361 lg 1 näeb ette karistuse muu hulgas rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas

õigusaktis sätestatud keelu rikkumise eest. Rahvusvaheline sanktsioon on RSanS § 3 lg-te 1 ja

3 järgi välispoliitika meede, millega võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki

sisenemise, piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid

keelde või kohustusi. RSanS § 6 sätestab, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on sama

seaduse §-s 9 loetletud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse

täitmata jätmine või keelu rikkumine. RSanS § 9 lg 1 nimetab ühe rahvusvahelist sanktsiooni

5(10)

4-25-2275

rakendava õigusaktina Euroopa Liidu Nõukogu määrust, milleks on ka praegu asjasse puutuv

määrus nr 833/2014, kuid ka määrus nr 2022/345, millega määrust nr 833/2014 muudeti.

15. Kohus möönab, et määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a võib esmapilgul mõista

mitmeti, kuna pelgalt sellest sättest ei selgu üheselt ja jääb küsitavaks, mida täpsemalt saab

käsitada reisiva füüsilise isiku isiklikuks kasutuseks vajaliku kulutusena. Mujalgi määruses

pole seda täpsustatud. Samas räägib määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkt a selgesõnaliselt

vaid Venemaale reisivatest füüsilistest isikutest ja nendega koos reisivatest lähisugulastest

ning sellest, et sularaha viimine Venemaale peab olema vajalik just selliste isikute poolt

sularaha isiklikuks kasutuseks. Juba niisugune sõnastus võimaldab väita, et vaidlusaluse

sättega on mõeldud vaid reisivate füüsiliste isikute enda tarbeks kantavaid kulutusi reisimise

ajal. Määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a sedasi piiritlemata oleks see säte liiga

ebamäärane, andes võimaluse hõlmata sellega Eestist Venemaale mineva füüsilise isiku poolt

enda huvides sisuliselt mistahes põhjusel liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud

pangatähtede (eurode) Venemaale viimist, mis ei vastaks aga enam määruse nr 833/2014 art

5i lg 2 punkti a sõnastusele.

16. Seega lubatud on ainult selline sularaha viimine Venemaale, mis katab füüsiliste

isikute või nende perekonnaliikmete vajadused reisi ajal. On igati nõustumisväärne MTA

seisukoht, et Venemaale reisiv isik peab olema vajadusel valmis põhjendama, miks

pangatähtede väljavedu on konkreetsel juhul vajalik ja see põhjendus ei saa olla pelgalt

paljasõnaline, sest see tooks kaasa art 5i lg 2 punkti a sisutühjaks muutumise. Antud juhul

kaebaja avaldas, et võttis 50 eurot kaasa n-ö igaks juhuks ehk selleks, et katta kulusid, mis

võiksid tekkida dokumentide vormistamisel ning ületaksid summat 2000 rubla, mis oli

kaebajal samuti kaasas (dt, tll 123). Filipp Pomelovi hinnangul oli tegemist isiklikuks tarbeks

mõeldud sularahaga (dt, tl 62). Kohtu hinnangul on kohtus uuritud tõenditega, sh tunnistaja A

A ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, tõendatud, et

dokumentide eest tasumiseks mõeldud raha ei ole käsitletav isiklikuks kasutamiseks oleva

rahana EL määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 mõttes. Nimelt kinnitas tunnistaja A A 31.07.2025

toimunud kohtuistungil, et MTA poolt oli tehtud päring Euroopa Komisjonile selgitamaks

mida tähendab "isiklik kasutamine". Oli saadud vastus, et see on majutus, sõidukulud ja

söömiseks (dtl 118).

17. Samuti nähtub tunnistaja A A ütlustest, et isikliku kasutamise eesmärk peaks olema

tõendatav. Tunnistaja sõnade kohaselt on oluline ka tõendada just reisile minekut, nt näidata

hotellibroneering või broneeritud sõidupiletid (dtl 118). Kohtu hinnangul tuleb nõustuda

MTA seisukohaga, et Filipp Pomelov ei ole millegagi tõendanud, et ta soovis kanda

kõnealuse sularahaga reisikulu. Praeguses asjas saab väljaspool mõistlikku kahtlust öelda, et

Filipp Pomelovil kaasas olnud 50 eurot sularaha polnud mõeldud reisikuludeks (mis nähtub

ka kaebaja ütlustest) ega ole seetõttu hõlmatud määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punktis a

sätestatud erandiga. Filipp Pomelovi väidetu, et 50 eurot sularaha oli võetud n-ö kindluse

mõttes (dtl 123), ei ole hõlmatud määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punktis a sätestatud

erandiga, kuna seda poleks käsiloleval juhtumil võimalik lugeda reisiva füüsilise isiku reisiga

seotud isiklikuks kulutuseks.

18. Filipp Pomelov on kaebuses viidanud, et ta eksis ekspordipiirangutes, kuna pärast

MTA kodulehel olevate andmetega tutvumist oli kindel, et Narva-lvangorodi piiri ületamisel

on lubatud kaasas kanda kolmandate riikide valuutat summas, mis ei ületa 10 000 eurot.

Kohus leiab, et Filipp Pomelovile pidi olema juba määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a

sõnastuse põhjal mõistlikult aru saada, et sellega on hõlmatud ainult reisivate füüsiliste isikute

ja nendega koos reisivate lähisugulaste reisimise tarbeks kantud isiklikud kulutused. Veel oli

tal võimalik enne teo toimepanemist lugeda avalikust allikast Euroopa Komisjoni selgitust

määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a kohta. Kaebaja teadmatuse lükkab ümber ka asjaolu,

et teda, kui regulaarset piiriületajat, on juba eelnevalt 25.11.2024 esmase kontrollitoimingu nr

6(10)

4-25-2275

24EK166020 raames teavitatud ja hoiatatud eurode Venemaale väljaveo keeluga seonduvalt.

Nimelt Filipp Pomelov kinnitas kohtuistungil, et 25.11.2024 ta läks Venemaale ning kaasas

tal oli 160 eurot. Siis tolliametnikud ütlesid, et kolmandate riigi rahasid ei tohi sisse kanda,

andsid mulle paberi allkirjastamiseks, et ma olen teavitatud sellest, et ei tohi võõra riigi

raha kanda (dt, tl 124). Kaebaja ütlused on kooskõlas tunnistaja D V ütlustega, millest

nähtuvad mh piiripunktil tabatud rikkujate kohtlemise põhimõtted. Nimelt nähtub tunnistaja

ütlustest, et MTA- l KAPO-ga oli kokkulepe, et esimesel korral me hoiatame isikut

rikkumisega ja anname talle infolehe, kus isik paneb allkirja, et ta on tutvunud sanktsiooni

rikkumisega, ja teisel korral juba, kui ta samalaadse kaubaga rikub, siis anname materjale

KAPO-le. Koostasime akti, et edastada kõik dokumente KAPO-le (dt, tl 120). Kuigi kaebuse

esitaja ei olnud kindel, et allkirjastas MTA poolt kohtuistungil esitatud infolehe, viitavad nii

tunnistaja D V ja kaebuse esitaja ütlused kui ka menetlusvälise esindaja Tiia Pukk

kohtuistungil avaldatu, et Filipp Pomelov oli teadlik nii eurokupüüride Venemaale viimise

keelatusest kui ka asjakohase informatsiooni leidmise võimalustest. Kuna menetlusalune isik

ütles, et ta 24.11.2024 allkirjastas dokumendi selle kohta, et teda on hoiatatud, et sularaha ei

tohi välja viia esitas kohtuistungil MTA esindaja kohtule dokumendi, mis on koostatud KAPO

ja tolli koostöös (dtl 109-111). MTA esindaja selgitustest nähtub, et sellele dokumendile

võetakse allkiri, isikutelt, kes esmakordselt rikuvad mingi kaubaga sanktsiooniseadust. See

antakse isikule kätte, dokument on olemas ka vene keeles. (dt, tl 126). Kohus, olles tutvunud

eelnimetatud infolehega leiab, et isikule jääb väga täpne info piiriületamisel kehtivatest

piirangutest. Kohtu hinnangul pidi olema kaebajale selgelt arusaadav juba pärast 25.11.2024

toimepandud rikkumist, et Euroopa Liidust Venemaa Föderatsiooni on keelatud toimetada mh

Euroopa Liidu liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti, sh europangatähed

ehk eurod. Erandina on lubatud nende pangatähtede väljavedu reisija ja temaga koos reisivate

lähisugulaste isiklikuks kasutamiseks, mis on vajalikud reisimise kestel, täpsemalt reisil

tekkivate elementaarsete kulude katteks (majutus, transport, toit) (dt, tl110).

19. Seega võib öelda, et Filipp Pomelovil oli esiteks võimalus saada selgust selles, et

tema poolt 50 euro sularaha Eestist Venemaale viimine on keelatud ja karistav ning teiseks ta

oli kahtlemata teadlik olemasolevast keelust justnimelt 25.11.2024 hoiatuse tõttu.

Kokkuvõttes leiab kohus, et praeguses asjas ei saa kõneleda sularaha osas määruse nr

833/2014 art 5i lg 2 punktis a sätestatud erandist ning Filipp Pomelovil oli teo toimepanemise

ajal mõistlikult ettenähtav, et see, mida ta teeb, on keelatud ja selle eest võidakse teda

karistada.

20. Seega eeltoodud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendatud see, et kaebuse

esitaja Filipp Pomelov täitis enda tegevusega RSanS § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, üritades rikkuda rahvusvahelise sanktsiooniga

või Vabariigi Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud sularaha sisse- ja väljaveo keeldu kui

sularaha väärtus ei ületa 10 000 eurot ning tegu ei ole toime pandud grupi poolt ega korduvalt.

Kohtu seisukoht subjektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas

21. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt pani Filipp Pomelov talle ette heidetava väärteo

toime tahtlikult. Kohtu hinnangul kohtuliku uurimise tulemusena on põhjendatud jaatada

seda, et menetlusalune isik täitis enda tegevusega ka talle ette heidetava väärteo subjektiivse

koosseisu. Filipp Pomelov ise tunnistas, et piiri ületamisel tal oli kaasas n-ö igaks juhuks

võetud 50 eurot. Kohtus uuritud tõenditest tuleneb see, et menetlusaluse isiku poolt eurodes

sularaha Venemaale viimine oli sihikindel ja vähemalt otsese tahtlusega toimepandud

käitumine. Menetlusalune isik on teadlik, et liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud

pangatähtede väljaviimine Eestist Venemaa Föderatsiooni on keelatud, sest teda on eelnevalt

selle eest hoiatatud(TOTS2 esmane kontrollitoiming 25.11.2024 nr24EK166020). Eeltoodust

7(10)

4-25-2275

nähtub selgelt, et tegelikult oli kaebuse esitajale teada, et sularaha eurodes on Venemaale

keelatud viia, kuid vaatamata sellele võttis ta 50 eurot kaasa.

22. Seega Filipp Pomelov pani toime tahtlikult samalaadse väärteo vaatamata sellele, et ta

oli juba eelnevalt 25.11.2024 esmase kontrollitoimingu nr 24EK166020 raames teavitatud ja

hoiatatud eurode Venemaale väljaveo keeluga seonduvalt.

Õigusvastasus, süü

23. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kaebuse esitaja Filipp Pomelov on

süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt

14-aastane. Samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud.

Karistus

24. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise

aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust

mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse

õiguskorra kaitsmise huve.

25. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse

mõistmisel. Nii tuleb Riigikohtu otsuse nr 1-17-1629/44, p-st 28, et karistuse mõistmisel tuleb

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku

süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

26. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Nii on kõrgema astme

kohus asunud ka hiljem samalaadsele seisukohale kohtuasjas nr 1-19-4150, p-s 26 tuues välja

järgneva: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus (KarS § 56 lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge

ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase

käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt

lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18- 2232/179, p 71;

11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1- 1-58-13, p

8; 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-

11-10, p 6.1; 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“

27. Riigikohus on 25.04.2025 otsuses väärteoasjas nr 4-24-2633, p-s 7 välja toonud seoses

karistuse individualiseerimisega järgneva: „Karistamise alus on isiku süü. Karistuse

mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid

(karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse

valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo

toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on

seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse

võtva karistuse leidmiseks (nt RKKK 23.10.2024, 4-24-1237/24, p-d 9 ja 13).“

28. RSanS § 36 lg 1 näeb süüteo toimepanemise eest ette karistusena rahatrahvi kuni

kolmsada trahviühikut või aresti. Käesoleval juhul määras kohtuväline menetleja karistusena

rahatrahvi 50 trahviühikut s.o 400 eurot.

8(10)

4-25-2275

29. Kohus, olles uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et tuvastatud faktiliste asjaolude

pinnalt on põhjendatud jaatada seda, et kaebuse esitaja süü on keskmisest väiksem. Eeltoodu

peaks tingima sellele vastavalt ka karistuse, mis on sanktsiooni keskmisest määrast allapoole

jääv. Samuti arvestab kohus seda, et tollikontrolli käigus tolliinspektori küsimuse peale

sularaha olemasolu kohta, kaebuse esitaja vastas, et tal on kaasas 50 eurot, mis asusid taskus

ja mille ta esitas tolliinspektorile. Seega ei püüdnud kaebuse esitaja rahatähte varjata ning

väärteo toimepanemine jäi katsestaadiumisse. Kohtuistungil Filipp Pomelov leidis, et ta pole

süüdi. Kohus nõustub sellega, et menetlusaluse isiku karistust raskendavaid ega kergendavaid

asjaolusid ei esine. Kuna raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, nõustudes MTA-ga, et

õiguskorra kaitsmise huvides ja karistuse mõistmise eesmärke silmas pidedes võib Filipp

Pomelovile mõistetud karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra.

30. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse

valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude

toimepanemisest.

31. Kohus tegi päringu karistusregistrile ja selle väljatrükist nähtuvalt ei ole kaebuse

esitajat eelnevalt väärteo- ega ka kriminaalkorras karistatud (dt, tl 108). Kohtu veendumuse

kohaselt viitab eelnev sellele, et Filipp Pomelovi saab pidada õiguskorda järgivaks isikuks,

kellele on mõistetavad ja arusaadavad seadusest tulenevad nõuded, kuid kes peab vajalikuks

ka neist nõuetest kinnipidamist. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja

õiguskorra kaitsmise huvisid, ei saa kohus nõustuda MTA seisukohaga, et rahatrahvi

määramisega määras 50 trahviühikut s.o 400 eurot on võimalik saavutada karistuse eesmärk ja

määratud karistus ei koorma isikut rohkem, kui see on vajalik õigushüve kaitseks ning

määratud karistus mõjutab menetlusalust isikut käituma edaspidi seaduskuulekamalt.

Arvestades kaebuse esitaja poolt toime pandud väärteo iseloomu, tehiolusid ja raskust ning

tagamaks kaebaja edasise seaduskuulekuse on käesoleval juhul põhjendatud kaebuse

rahuldamine osaliselt ja seda vaatamata sellele, et MTA otsusega oligi kaebajale määratud

keskmäärast väiksem rahatrahv.

32. Kuivõrd varasemalt ei ole kaebuse esitajat kehtivate karistusandmete kohaselt

karistatud raskemaliigilise karistusega ning kohus ei hinnanud Filipp Pomelovi süüd väga

suureks, võib käesoleval juhul karistuse eripreventiivsed eesmärgid saavutada rahatrahviga

väiksemas määras. Kohus leiab, et ka väiksem rahatrahv distsiplineerib kaebuse esitajat ja

võimaldab saavutada karistuse mõistmise eesmärgid, sest nimetatu annab aluse uskuda, et

Filipp Pomelov teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi on

õiguskuulekusele orienteeritud. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on mõista Filipp

Pomelovile RSanS § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest

karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 120 eurot. Selline karistuse määr vastab isiku süü

suurusele ja arvestab karistuse mõistmise eesmärke. Ka teadmine, et ajas lähevad

samalaadsete õigusrikkumiste eest mõistetavad karistused karmimaks, saavutamaks karistuse

mõistmise eesmärgid, peaks kaasa tooma selle, et edaspidi käitub Filipp Pomelov

õiguskuulekalt.

33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maksu- ja Tolliameti 04.06.2025 otsus

väärteoasjas nr 930025000290 Filipp Pomelovi karistamise kohta rahvusvahelise sanktsiooni

seaduse (RSanS) § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 alusel tuleb tühistada osaliselt, s.o karistuse

(rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 400 eurot) määramise osas, ning teha Filipp Pomelovi

karistamise osas uus otsus, mis ei raskenda kaebuse esitaja olukorda. Kohus mõistab Filipp

Pomelovile RSanS § 361 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest

karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 120 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva ehk

edasikaebamise tähtaja jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/

9(10)

4-25-2275

10(10)