4-25-2456/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-25-2456

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2025, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2456 (930025000364)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Mari-Liis Avikson

Anna-Olga Luga

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kaebuse esitaja (menetlusalune

isik)

Vadim Seljugin

Ik 37302123733, elukoht XXX

Kohtuväline menetleja

Maksu- ja Tolliamet

asukoht

Lõõtsa

8a,

Tallinn,

e-post:

kohtumenetlus@emta.ee

Väärteoasi

Vadim Seljugini kaebus Maksu - ja Tolliameti 12.06.2025

tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 930025000364

Kohtuistungi toimumise aeg

31.07.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § §

30 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 135 lg 2 ja § 155 kohus määras:

Rahuldada Vadim Seljugini kaebus muul seaduslikul alusel.

Tühistada Maksu - ja Tolliameti 12.06.2025 otsus väärteoasjas nr 930025000364 Vadim

Seljugini suhtes täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Tagastada kohtuotsuse jõustumisel Vadim Seljuginile kuuluvad 100 prügikotti, mis on

hoiustatud Narva TP HO laos (tõkendatud tolliplommiga nr ET0088215).

Määruse ärakiri saata Vadim Seljuginile ja Maksu - Ja Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada

kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Kui selleks ajaks ükski menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei

teata, vormistatakse kohtuotsus selle lõpposana. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud

kohtuotsus pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 25.08.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU



Kohtuvälise menetleja otsus

1. Maksu- ja Tolliameti 12.06.2025 otsusega (dt, tl 1-5) väärteoasjas nr 930025000364 karistati

V. Seljuginit rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 361 lg 1 järgi rahatrahviga 50

trahviühikut, s.o 400 eurot. Samuti otsustati konfiskeerida RSanS § 361 lg 3 ning

karistusseadustiku (KarS) § 83 lg-te 2 ja 6 järgi asitõendina ära võetud 100 kilekotti, mis asuvad

Narva TP-i laos. Väärteo lühikirjelduse kohaselt (dt, tl 46-49) 13.05.2025 kell 12.28 saabus

Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi Narva-1 piiripunkti jalakäijate terminali rohelise

koridori liiklusriba Vadim Seljugin. Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see

isikule alates 01.01.2025 30. piiriületus Eestisse. Tollikontrolli käigus avastati kilekotid koguses

100 tükki (kaubakood 3923), mis asusid kohvris. Isik rikkus Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr

833/2014, 31.07.2014 artikkel 3i lg-t 1 ja RSanS §-i 6.



Kaebus ja kohtumenetlus

2. 26.06.2025 saabus Viru Maakohtusse Vadim Seljugini kaebus Maksu- ja Tolliameti

12.06.2025 otsuse peale väärteoasjas nr 930025000364. Eeltoodud kaebuses palus Vadim

Seljugin tunnistada Maksu- ja Tolliameti Ida Tollipunkti ametniku 2025. a otsuse väärteoasjas nr

930025000364/3 täielikult õigusvastaseks ja tühistada nimetatud otsuse. Kaebuse esitaja palus

lõpetada kaebaja suhtes alustatud väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu.

3. Kaebuse põhjenduste kohaselt 13.05.2025 kell 12:28 Narva tolliterminalis toimunud

tollikontrolli käigus Eesti ja Venemaa vahelisel piiril leiti kaebaja pagasist pakk prügikotte

(Kaubakood 3923), koguses 100 tk. Kaup oli ostetud Venemaalt 267 rubla (alla 3 euro) eest ja

mõeldud vaid kaebuse esitaja isiklikuks majapidamislikuks kasutamiseks.

4. Ostetud prügikotid on tavaline kodumajapidamistarve ja nende kuuluvus sanktsioonide alla ei

olnud kaebuse esitajale ega teistele tavakodanikele ilmselge. Maksu- ja Tolliameti ametlikul

veebilehel olev sanktsioonide loetelu ei sisalda otseselt viidet prügikottidele. Kaebuse esitaja

tegevus oli igati avatud, läbipaistev ning ilma igasuguse soovita varjata tollikontrollis nimetatud

kaupa. Kaebuse esitaja esitas kauba vabatahtlikult ja kohe tolliametnikule kontrollimiseks.

Kaebaja poolt ostetud kaup (väärtus alla 3 euro) ei vasta sanktsioonide eesmärgile takistada

olulise majandusliku tulu saamist Venemaal. Kaebuse esitaja tegevus oli heauskne ja

objektiivselt ei saanud eeldada sanktsioonirikkumist. Seega KarS § 16 lg 3 kohaselt puudub

kaebuse esitaja tegevuses nõutav tahtluse element ja seetõttu ka väärteokoosseis. Kohe pärast

tolliametniku selgitust tunnistas kaebuse esitaja oma teadmatust, väljendas kahetsust ja tegi

menetleja ametnikega täielikku koostööd, mis samuti kinnitab kaebuse esitaja heausksust ja

tahtluse puudumist. Prügikottide sanktsioonistaatus ei olnud selgelt ega mõistetavalt etteaimatav.

Toote väärtus on sedavõrd väike, et selle kuuluvus sanktsioonide alla tavakodanikule ei ole

ilmne. Kaebuse esitaja avatud ja koostööaldis käitumine tollikontrolli ajal kinnitab kaebuse

esitaja heausksust ja välistab tahtlikkuse. Menetleja otsuses toodud põhjendused on formaalsed

ja ignoreerivad kaebuse esitaja põhilisi asjaolusid ning peamist väidet – tahtluse ja süü

puudumist, mis on hädavajalik väärteokoosseisu tuvastamiseks. Menetleja ekslikult hindas

kaebuse esitaja tegevust tahtlikuna ja eiras esitatud kaebuse sisulisi argumente. Seetõttu ei ole

tehtud otsus õiglane ega põhjendatud. Menetleja otsus on õiguslikult põhjendamatu ja vastuolus

KarS § 32 lg 1 ja RSanS § 61 lg 1 sätetega, mille kohaselt isikut ei loeta vastutavaks, kui ta

rakendas sanktsiooni heauskselt, st ilma teadmata ja ilma põhjuseta eeldada, et tegevus ei vasta

sanktsiooni rakendamise nõuetele.

5. Viru Maakohtu 18.07.2025 määrusega otsustas kohus võtta Vadim Seljugini kaebuse

menetlusse ning vaadata Vadim Seljugini kaebuse Maksu- ja Tolliameti 12.06.2025 tehtud

otsuse peale väärteoasjas nr 930025000364 läbi avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva

kohtumaja ruumides 31. juulil 2025 kl 12:30. Kohtuistungile kutsus kohus menetlusaluse

isiku/kaebuse esitaja Vadim Seljugini ning kohtuvälise menetleja esindaja.

2(8)

6. Kaebuse esitaja jäi kohtuvaidluses kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et

kaebus ei kuulu rahuldamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

7. Kohtuistungil 31.07.2025 kuulati üle kaebuse esitaja Vadim Seljugin ning kohus uuris ja

avaldas väärteotoimikus olevad dokumentaalsed tõendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb rahuldada

muul seaduslikul alusel, s.o VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ja põhjendatud on tühistada Maksu - ja

Tolliameti 12.06.2025 otsus väärteoasjas nr 930025000364 Vadim Seljugini suhtes täies

ulatuses. Kuna kohus peab põhjendatuks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, siis tuleb

tagastada kohtuotsuse jõustumisel Vadim Seljuginile kuuluvad 100 prügikotti, mis on hoiustatud

Narva TP HO laos (tõkendatud tolliplommiga nr ET0088215).

9. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. Riigikohus on

rõhutanud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 9), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29

lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale

esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7

loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14). VTMS § 133

kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut

süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on

õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja

poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust,

kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega.

10. Praeguses asjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega

ole põhjust vastata ühelegi VTMS §-s 133 loetletud küsimusele selliselt, et see tingiks

üldmenetluse otsuse tühistamise. Samas kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o põhjendatud on

väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel alltoodud põhjustel.



Kohtu seisukoht objektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas

11. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest (dt, tl 1-5) heideti kaebuse esitajale

ette, et ta 13.05.2025 kell 12.28 saabus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi Narva-1

piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba. Piiriületuse infosüsteemi

sissekannete kohaselt oli see isikule alates 01.01.2025 30. piiriületus Eestisse. Tollikontrolli

käigus avastati kilekotid koguses 100 tükki (kaubakood 3923), mis asusid kohvris. Isik rikkus

Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 3i lg-t 1 ja RSanS §-i 6.

12. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud seda, et ta 13.05.2025 kell 12.28 saabus Venemaa

Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi Narva-1 piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori

liiklusriba. Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see isikule alates 01.01.2025 30.

piiriületus Eestisse. Tollikontrolli käigus avastati kilekotid koguses 100 tükki (kaubakood 3923),

mis asusid kohvris.

13. Eeltoodud faktilised asjaolud on tõendatud ka Maksu- ja Tolliameti läbivaatuse aktiga

13.05.2025 nr 25LA0533241-1 koos fototabeliga (dt, tl 27-31) , kust tuleneb, et Vadim Seljugin

saabus 13.05.2025 kell 12.28 Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kontrollimisel avastati

kilekotid, mille tükiarv 100. Rikkumise kirjelduse kohaselt oli see Vadim Seljuginile piiriületuse

infosüsteemi sissekannete kohaselt 30. piiriületus alates 01.01.2025 siseneval suunal.

Tolliseaduse (TS) §-de 61, 64 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 49 lg 1 p 7 kohaselt teostati

reisija pagasi läbivaatus, mille käigus avastati isikuga kaasas olevast kohvrist kilekott, milles

asusid kilekotid (kaubakood 39232100) koguses 100 tükki. Vadim Seljugini sõnade kohaselt on

3(8)

tegemist isiklikuks kasutamiseks mõeldud prügikottidega. Vadim Seljugin ei teadnud, et

tegemist on sanktsioonialuse kaubaga.

14. Kilekotid kuuluvad Eesti Tollitariifistikus (ETT) 39. grupp (Plastid ja plasttooted) ja nende

kaubakood ETT järgi on 39232100 (plasttooted kaupade veoks või pakkumiseks; plastist korgid,

kaaned kapslid jms sulgurid). Kaubakood 3923 kuulub Nõukogude määruse (EL) nr 833/2014,

31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib

olukorda Ukrainas, art 3i lisasse XXI (kaup CN-kood on 3923 – Plasttooted kaupade veoks või

pakkimiseks; plastist korgid, kaaned, kapslid jms sulgurid). Artikli 3i lg 1 kohaselt keelatud on

otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või

Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja

võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.

15. RSanS § 3 lg 1 kohaselt rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on

toetada rahu säilimist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi

põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide

saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine käesoleva seaduse §-s

9 nimetatud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata

jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1

tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse

rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on

Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses

Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, rahvusvaheline sanktsioon. RSanS

§ 361 kohaselt rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine väheses

ulatuses on karistatav.

16. Eeltoodust tulenevalt täitis Vadim Seljugin enda tegevusega 13.05.2025 talle ette heidetava

väärteo objektiivse koosseisu, kuna rikkus kilekotte, mis on plasttooted kaupade veoks, Vene

Föderatsioonist Eesti Vabariiki tuues rahvusvahelist sanktsiooni väheses ulatuses, täites sellise

tegevusega RSanS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.



Kohtu seisukoht subjektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas

17. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega,

kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

18. Maksu- ja Tolliameti 13.05.2025 läbivaatluse aktiga nr 25LA0533241-1 on tõendatud see, et

piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see Vadim Seljuginile 30. piiriületus alates

01.01.2025 siseneval suunal. Ka on tõendatud see, et ka varasemalt on Vadim Seljugin Vene

Föderatsioonist Eesti Vabariiki toonud erinevaid kaupu, mille puhul Maksu- ja Tolliameti

läbivaatuse aktide kohaselt tuvastati samalaadne rikkumine (vt 19.02.2024 läbivaatuse akt nr

24LA0255461-1, kus kaubaks olid LED lambid (dt, tl 33-34), 11.03.2024 läbivaatuse akt nr

24LA0378471-1, kus kaubaks oli roolivõimendi pump (dt, tl 35-36), kauba riigile loovutamise

taotlus nr 24RY1189231-1/1 ja kauba riigi omandisse ülemineku otsus 10.08.2024 nr

24RY1189231-1/2, kus kaubaks oli tahvelarvuti Getac (KN-kood 8471) (dt, tl 37-39),

06.10.2024 läbivaatuse akt nr 24LA1448541-1, kus kaubaks oli kaks läbipaistvat aluslakki (dt, tl

40-41), 13.10.2024 läbivaatuse akt nr 24LA1483681-1, kus kaubaks oli naistejalatsid (dt, tl 42-

43, 23.10.2024 läbivaatuse akt nr 24LA1526911-1, kus kaubaks oli Wi-Fi ruuter 4G/5G LTE

CPE (dt, tl 44-45)).

19. Vadim Seljugini kohtuistungil antud ütluste kohaselt, mille tegelikkusele vastavuses ei ole

kohtul alust kahelda, oli ta teadlik sellest, et Maxima kilekotte ei tohi üle riigipiiri toimetada. Nii

on ta seoses kohtuvälise menetleja küsimusega, kust on pärit tema teadmine, et „Maxima“

kilekotte ei tohi üle piiri toimetada vastanud järgnevalt: „ Mulle öeldi järjekorras, et ühel tädil

oli mitu kilekotti asjade jaoks, mitte prügi jaoks ja mind hoiatati sellest ette“. Eeltoodud

teadmise põhjal pidi Vadim Seljugin pidama võimalikuks, et ka prügikottide, mis on samast

materjalist Maxima kilekottidega, eksportimine Eesti Vabariiki võib olla keelatud ning möönis

seda võimalust, kuid otsustas siiski tegutseda. Vadim Seljuginil oli võimalus enne väärteo

4(8)

toimepanemist tutvuda määruse nr 833/2014 lisa XXIII kaupade täieliku loeteluga, mis on

avalikult kättesaadav. Samuti oli tal võimalus küsida selgitusi ja teavet Maksu- ja Tolliametilt.

20. Eeltoodust tulenevalt täitis Vadim Seljugin 13.05.2025 ka talle ette heidetava väärteo

subjektiivse koosseisu kaudse tahtlusega.



Õigusvastasus, süü

21. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Kaebuse esitaja

Vadim Seljugin on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal

süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

22. Kohtu hinnangul pole põhjendatud jaatada ka keelueksimuse esinemist. Üldjuhul ei ole

eksimus ka vältimatu. Seda juhul, kui isikult saab nõuda, et ta oleks pidanud ise või nt

asjatundjaga konsulteerides tulema selle peale, et tema tegu võib olla õigusvastane (Riigikohtu

otsus nr 3-1-1-31-14, p 25; 3-1-1-91-13, p 15.1 ja 3-1-1-92-13, p 17.2). Kohustus tunda huvi teo

keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse või hakatakse tegutsema valdkonnas, kus

kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda; vastavate sätete mitteteadmine on alati

välditav nende selgekstegemisega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-86-98; 3-1-1-44-02; 3-1-1-14-03 p

13; 3-1-1-29-11, p 14).

23. Vastus küsimusele, kas süüteokoosseisu-pärase ja õigusvastase teo keelueksimuses toime

pannud isikule saab ette heita, et ta ei teadvustanud enda käitumise võimalikku ebaseaduslikkust

ega kontrollinud teo lubatavust, oleneb suuresti teo iseloomust. Keelueksimuse välditavuse üle

otsustamisel tuleb esmalt anda normatiivne hinnang, kuivõrd selgelt tajutav olnuks vajadus

küsida enda käitumise õiguspärasuse järele või astuda samme selle kontrollimiseks ex ante

objektiivsele mõistlikule kõrvalseisjale, kellel on toimepanijaga sarnased teadmised ja

elukogemus. Ennekõike väljaspool mõnd spetsiifilist tegevusvaldkonda on keelueksimuse

välditavuse üle otsustamisel oluline teo sotsiaaladekvaatsus. Näiteks, mida tavapäratum on tegu

või mida suuremat riski üldteadaolevalt kaitstud õigushüvedele (teiste inimeste elu, tervis, vara,

avalik kord, riigi julgeolek vmt) see endas kätkeb, seda väiksem on võimalus hinnata toimepanija

eksimus teo keelatuses vältimatuks. Abipakkuvaks kriteeriumiks võib olla ka toimepandu

moraalne mõõde: üldise arusaama kohaselt kõlbeliselt küsitava teo õiguspärasuses on põhjust

rohkem kahelda kui sellise käitumise puhul, mis eetilises plaanis taunitav ei ole. Tähtis on seegi,

kuivõrd äratuntavalt võib tegu kahjustada või ohustada seda hüve või eesmärki, mida rikutud

õigusnormiga kaitstakse (vt RKKKo nr 1- 21-7336 p. 16).

24. Üldteada asjaoluna kehtib tollis eriregulatsioon ja arvestades seda, et Vadim Seljuginile on

juba ka varasemalt korduvalt eeltoodud läbivaatuse akte koostatud seoses kehtestatud

rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumisega, siis õigusrikkumise vältimiseks oli tal võimalik

endale selgeks teha, mida on lubatud üle riigipiiri tuua ja mida mitte. Eeltoodus on üheks

abivahendiks ka infoleht sanktsioonide kehtestamisest kaubale, mida toimetatakse Euroopa

Liidust Venemaa Föderatsiooni või Venemaa Föderatsioonist Euroopa Liitu (dt, tl 128-130), kust

nähtuvad viited, kust on võimalik abi leida ja on juhitud tähelepanu ka sellele, et eraklientidel on

võimalik pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole telefonil +372 880 0814 ja e-posti teel

tolliinfo@emta.ee ning saada täpsustusi kehtivate sanktsioonide kohta ning muude tolliga

seonduvate küsimuste osas. Käesoleval juhul ei leidnud tõendamist see, et Vadim Seljugin oleks

kasutanud vahetult enne 13.05.2025 rikkumise toimepanemist eeltoodud võimalust. Näitlikus

loetelus kaupades, mis on keelatud toimetada Euroopa Liidust Venemaa Föderatsiooni on välja

toodud ka p-s 7 muud kaubad olenemata väärtusest: plastist tooted, näiteks uksed, aknad jmt. Nii

oli võimalik täpsustada eeltoodud plastist toodete nimekirja, mille toimetamine on keelatud

Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki, mille väärtusel ei ole mingit tähtsust otsustamaks, kas

tegemist on keelatud kauba sissetoomisega.

25. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kaebuse esitaja Vadim

Seljugin on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on

kvalifitseeritav RSanS § 361 lg 1 järgi.

5(8)



Kohtu seisukoht Vadim Seljuginile mõistetud karistuse osas ja põhjendatuse osas

lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel

26. RSanS § 361 lg 1 näeb karistusena füüsilisele isikule ette kuni 300 trahviühikut või aresti.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku mõtte

kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdlase

isik väärteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb

siiski vältimatult arvestada süüdlase isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi

tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures peab

kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras

pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

27. Kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas

kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures

lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse

mahust. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-11, p 8.1).

28. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud Vadim Seljuginile rahatrahvi 50

trahviühikut, s.o 400 eurot. Eeltoodud karistuse mõistmise põhjendused on järgnevad.

Rahvusvaheline sanktsioon on meede eesmärgiga toetada rahu taastamist ja säilimist. Euroopa

Liit on kehtestanud Venemaa suhtes ulatuslikud sanktsioonid, et reageerida Ukraina vastu

suunatud agressioonisõjale. Sanktsioonide rikkumine toob kaasa Venemaa majanduse toetamise

ja seeläbi Ukraina vastu suunatud agressioonisõja võimendumise. MTA seadusjärgne roll

ühiskonnas on keeldude ja piirangute üle järelevalve teostamine. Sanktsioonidega seotud

rikkumised on Eesti riigi kõrgendatud huvi objektiks. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi

määramisega määras 50 trahviühikut, s.o 400 eurot on võimalik saavutada karistuse eesmärk ja

määratud karistus ei koorma isikut rohkem, kui see on vajalik õigushüve kaitseks ning mõjutab

menetlusalust isikut käituma edaspidi seaduskuulekamalt.

29. Arvestades eeltoodud kohtuvälise menetleja põhjendusi karistuse määramisel ei ole need

kooskõlas KarS § 56 lg-st 1 tulenevaga, mille kohaselt karistamise alus on isiku süü. Käesoleval

juhul puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, milliseks on kohtuvälise menetleja esindaja

hinnanud kaebuse esitaja süü. Samuti ei nähtu eeltoodud põhjendustest see, miks karisuse

eesmärke, s.o nii karistuse eri- kui ka üldpreventsiooni silmas pidades on põhjendatud mõista

Vadim Seljuginile rahatrahv määras 50 trahviühikut. Karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut, mida aga kohtuvälise menetleja põhjenduste

kohaselt Vadim Seljuginile karistuse mõistmisel tehtud ei ole. Kohus pidas põhjendatuks teha

karistusregistrist väljavõtte (dt, tl 114, 138) selgitamaks välja, kas kaebuse esitajat on varasemalt

karistatud kriminaal- ja/või väärteokorras. Eeltoodud karistusregistri andmete kohaselt on

tegemist varem karistamata isikuga, sest tal puuduvad kehtivad karistusandmed. Eeltoodu viitab

sellele, et kaebuse esitajat saab pidada õiguskorda järgivaks ning talle on mõistetavad seadusest

tulenevad nõuded ja piirangud ning ta peab vajalikuks ka nendest nõuetest kinnipidamist, olles

varasemalt igapäevaselt õiguskuulekusele orienteeritud.

30. Kohus kõrvaldab eeltoodud kohtuvälise menetleja minetused karistuse mõistmisel ning

hindab Vadim Seljugini süü suurust 13.05.2025 toimepandud väärteos. Arvestades seda, et

Vadim Seljugin toimetas 13.05.2025 kell 12.28 Narva-1 piiripunkti kilekotte, mille tükiarv on

100 ja mille väärtus jääb alla 3 euro (dt, tl 110), siis pole põhjendatud hinnata tema süüd

eeltoodud väärteo toimepanemises suureks. Eluliselt usutav on see, et töötu riigipiiri lähedases

6(8)

linnas, s.o Narvas elav isik otsib erinevaid võimalusi enda igapäevaste vältimatute kulude

minimeerimiseks. Seega ei ole alust kahelda Vadim Seljugini, kes on ka Eesti Vabariigi kodanik,

poolt välja toodus, et eeltoodud kilekotid olid mõeldud tema enda majapidamises kasutamiseks

prügikottidena. Ta on ühemõtteliselt väljendanud kohtuistungil enda maailmavaatelist seisukohta

ning sellest ei ole võimalik kuidagi järeldada seda, et tema prügikottide ostmise tagamõtteks

Vene Föderatsioonist oleks olnud see, et panustada enda võimaluste piires rahaliselt naaberriigi

majandusse, et viimasel oleks võimalik jätkata sõjategevust Ukrainas. Nii on ta ka selgelt

vastanud kohtuvälise esindaja küsimusele, et mille poolest Venemaa prügikotid on paremad kui

Eesti omad järgnevalt: „50 senti odavamad, olen töötu ja püüan ellu jääda“ (dt, tl 146).

31. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav

asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, s.o süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ning karistust

raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuna Vadim Seljugini süü toimepandud väärteos ei ole suur, ta

panin toime ühe teo ja seda mitte kõige intensiivsema tahtluse liigiga ning tegemist pole ka

varem ei kriminaal- ega ka väärteokorras karistatud isikuga, siis kohtu hinnangul on põhjendatud

tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt kontrollida seda, kas väärteomenetluse jätkamiseks ja

Vadim Seljugini karistamiseks seoses toimepandud väärteoga esineb avalik menetlushuvi. Kohtu

hinnangul, arvestades tuvastatud faktilisi asjaolusid, siis pole põhjendatud jaatada seda, et esineb

avalik menetlushuvi, mis välistab väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades

eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 202 sätestatut (vt RK 01.11.2013 otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-91-13, p 15). Seega näeb seadus ette õigusliku aluse väärteomenetluse

lõpetamiseks juhul, kui kohus leiab, et asetleidnud rikkumine on isiku väärteo korras

karistamiseks ebaoluline või vähetähtis.

32. Üldteada on see, et alla kolme euro suuruse summa puhul on tegemist marginaalse

rahasummaga. Seega eeltoodud summa puhul ei ole võimalik jaatada seda, et see omaks mingit

mõju Vene Föderatsiooni majanduse ostujõus. Süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga

tingimata tarvis karistada saavutamaks karistuse mõistmise eesmärgid. Väärteomenetluse

seadustik näeb ette õigusliku aluse väärteomenetluse lõpetamiseks juhul, kui kohus leiab, et

asetleidnud rikkumine on isiku väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis. Ka

sarnastel asjaoludel toimepandud tegude puhul on menetleja lähtuvalt talle antud

kaalutlusõigusest pädev rakendama erinevaid menetlusõiguslikke järelmeid (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-120-13, p 15). Kohtuvälisele

menetlejale antud kaalutlusõiguse eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, kui

see poleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 16).

Asitõendite suhtes kohaldatav meede ja muud asjaolud

33. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud

aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine

ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 83 lg 6 kohaselt võib väärteo toimepanemise vahendi

ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud

juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Kuna kohus lõpetab

väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, siis tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel Vadim

Seljuginile talle kuuluvad 100 prügikotti, mis on hoiustatud Narva TP HO laos (tõkendatud

tolliplommiga nr ET0088215).

34. Kohtuvälise menetleja otsus on tehtud ja karistus määratud Maksu- ja Tolliameti menetleja

poolt, kes on väärteo pädev kohtuväline menetleja. Otsus vastab VTMS § 74 nõuetele.

Kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(8)