3-25-2574/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-25-2574

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-25-2574 Määruse kuupäev ja koht 22.08.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes alustada vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetlust (sisejuurdlust) ja 20.06.2025 otsuse nr 2-2/2- 25/30302 tühistamiseks

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus. 2. Jätta rahuldamata taotlus tasuta riigi õigusabi saamiseks. 3. Jätta läbi vaatamata taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 4. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Kaebaja: X Vastustaja: Tartu Vangla. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X esitas 18.05.2025 Tartu Vanglale taotluse (reg nr 2-2/2-25/3030), milles taotles üksuse juhi suhtes sisejuurdluse (distsiplinaarmenetluse) alustamist.

2. X esitas 21.05.2025 Tartu Vanglale taotluse (reg nr 2-2/2-25/3082), milles palus alustada sisejuurdlust (distsiplinaarmenetlust) vanglaametniku suhtes.

3. Tartu Vangla direktor vaatas X-i taotlused läbi ühises menetluses ja jättis 1

3-25-2574

20.06.2025 otsusega nr 2-2/2-25/3030-2 need rahuldamata.

4. X esitas 25.06.2025 vanglale vaide nr 1-8/2-25/151-1, milles soovis Tartu Vangla direktori 20.06.2025 otsuse nr 2-2/2-25/3030-2 kehtetuks tunnistamist ja menetluse alustamist.

5. Tartu Vangla edastas 2.07.2025 kirjaga X-i vaide Justiitsja Digiministeeriumile lahendamiseks.

6. Justiits-ja Digiministeerium jättis 4.08.2025 vaideotsusega nr 11-7/5743-2 X-i vaide rahuldamata.

7. X (kaebaja) pöördus 5.08.2025 Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles teatas, et jääb vaides esitatud nõuete juurde ja palus kohtul need nõuded rahuldada. Ühtlasi palus kaebaja talle tasuta riigi õigusabi määramist ja kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

8. Tartu Halduskohus esitas Justiits-ja Digiministeeriumile 6.08.2025 kohtunõude, millele vastati 14.08.2025.

Kohtu seisukoht

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tuleneb, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

10. Esmalt märgib kohus, et kaebaja taotles 25.06.2025 vanglale esitatud vaides nr 1- 8/225/151-1 nimetatud nõuete rahuldamist. Vaides taotles kaebaja Tartu Vangla direktori 20.06.2025 otsuse nr 2-2/2-25/3030-2 tühistamist ja vanglaametnike suhtes juurdluse alustamist. Seega tegemist on kaebusega, mis on esitatud Tartu Vangla direktori 20.06.2025 otsuse nr 2-2/2-25/3030-2 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks alustada sisejuurdlust (distsiplinaarmenetlust). Halduskohus märgib, et kaebuse eesmärgiks on vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse alustamine, mis peab selgitama välja, kas vanglaametnikud võiksid rikkuda enda teenistuslikke kohustusi.

11. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

12. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla direktori 20.06.2025 otsus nr 2-2/2-25/3030-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlused vanglaametnike suhtes sisejuurdluse alustamiseks, ei riiva mingil moel kaebaja subjektiivseid õigusi. 2

3-25-2574

Tegemist on vanglasisese otsusega, millel puudub välismõju, sh mõju kinnipeetavate õigustele. Kaebajal on küll võimalus vajaduse korral teavitada vangla juhtkonda vanglaametnike võimalikest distsiplinaarrikkumisest, kuid see ei anna talle õigust vaidlustada distsiplinaarmenetluse alustamata jätmise otsust haldusmenetluses, kuna tegemist pole kaebaja õigusi puudutava otsusega või toiminguga. Juhul, kui kaebaja leiab, et vanglaametnik käitus tema suhtes õigusvastaselt, on tal õigus vaidlustada vanglaametniku toimingut või otsust haldusja halduskohtumenetluses. Sellega on tagatud kaebajale kui kinnipeetavale õigusete tõhus õiguskaitse.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudest HKMS 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse nii tühistamiskui ka kohustamisnõudes.

14. HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt 5.08.2025 kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses, kuna tal puuduvad juriidilised oskused ja teadmised ning rahalised vahendid. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).

15. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 2 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus tegi kindlaks, et kaebajal (taotlejal) puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku

suhtes

distsiplinaarmenetluse

(juurdluse)

alustamist

ning distsiplinaarmenetluse alustamata jätmise otsus ei riiva mingil moel kaebaja subjektiivseid õigusi. Sellest tulenevalt tagastas kohus kaebuse tervikuna. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja taotluse tasuta riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb mu alus riigi tasuta õigusabi andmisest keeldumiseks.

16. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

17. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3

3-25-2574

4