3-23-2151/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-2151

Otsuse kuupäev

22. august 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu kaebus Kastre Vallavolikogu

29. augusti 2023. a otsuse nr 116 osaliseks tühistamiseks ja Kastre

valla kohustamiseks jätkata erastamismenetluse läbiviimist

Menetlusosalised

Kaebaja – Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu

esindaja advokaat Triin Kaurov

Vastustaja – Kastre vald

esindajad advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk ning

vallavanem Priit Lomp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 22. september 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-2151

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsusega nr 30 kinnitati Haaslava valla vaba

põllumajandus- või metsamaa erastamise taotlejate nimekiri. Otsuse lisas 1 oli vaba

põllumajandusmaa erastamise taotlejate nimekirjas märgitud Heldur Petersoni Kõivu-Andrese

talu maatüki nr 24 pindalaga 37,90 ha erastamise taotlejana.

2. Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsusega nr 116 arvati Haaslava

Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsuse nr 30 lisas 1 toodud nimekirjast välja maatüki nr 24

erastamise taotleja Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu. Otsuses märgiti, et maareformi

seaduse muutmise seaduse (RT I 2002, 100, 586) §-ga 6 tunnistati maareformi seaduse §-d

231 ja 232 alates 1. jaanuarist 2003. a kehtetuks. Sama seaduse §-s 13 sätestati, et vaba

põllumajandus- ja metsamaa erastamine viiakse lõpule enne 1. jaanuari 2003. a kehtinud

alustel ja korras, kui vallavolikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne 1. jaanuari 2003. a.

Maareformi seaduse (MaaRS) § 232 lg 5 (kuni 16. juulini 2000. a kehtinud redaktsiooni)

kohaselt võib üks isik erastada kuni 10 ha metsamaad. Maakorralduse nõuetest tulenevalt võib

erastava maa pindala olla kuni 5 ha suurem. Kui isik erastab vaba metsamaad mitme

katastriüksusena, võib vaba metsamaa katastriüksuste pindala olla kokku 15 ha, sealhulgas

metsamaa kõlvikute pindala kokku kuni 10 ha. Kui isik erastab nii vaba metsamaa

katastriüksusi kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksusi, mille koosseisu on

maakorralduse nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava vaba

metsamaa katastriüksuse pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa

kõlviku pindala olla kuni 15 ha. Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu on erastanud vaba

metsamaad ja vaba põllumajandusmaa koosseisus olevat metsamaad kõlvikuna kokku 11,84

ha ulatuses. Maa-ameti peadirektori 4. detsembri 2019. a korralduse nr 1-17/19/3147 alusel

moodustati põllumajandusmaa maatükist nr 24 katastriüksus, mis on registreeritud

maakatastris katastritunnusega 29101:001:0855, pindalaga 36,24 ha, mille koosseisus on 6,77

ha metsamaa kõlvikut. Arvestades asjaolu, et Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talul on õigus

metsamaad erastada seaduses sätestatud piirmäära ulatuses (kuni 3,16 ha metsamaad või

põllumajandusmaa koosseisus olevat metsamaa kõlvikut) ning katastriüksuse 29101:001:0855

koosseisus on 6,77 ha metsamaa kõlvikut, tuleb Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu

Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsusega nr 30 kinnitatud lisas 1 vaba

põllumajandusmaa maatüki nr 24 erastajate nimekirjast välja arvata. Vastavalt MaaRS § 231

lg-le 4 on vallavolikogu kohustatud kustutama nimekirjast isiku, kes on kantud nimekirja

sama paragrahvi lg-s 5 sätestatud piirmäära ületavas osas.

3. Heldur Petersoni Kõivu-Andrese talu esitas 28. septembril 2023 Tartu Halduskohtule

kaebuse Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsuse nr 116 tühistamiseks osas, milles ta

arvati Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsuse nr 30 lisas 1 toodud nimekirjast välja

maatüki nr 24 erastamise taotlejana, ja Kastre valla kohustamiseks jätkata erastamismenetluse

läbiviimist.

2

3-23-2151

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja on seisukohal, et Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsus nr 116 on

õigusvastane ja ebaproportsionaalne.

MaaRS v.r § 231 lg 4 kuuendat ja seitsmendat lauset on ebaõigesti tõlgendatud viisil, et

erastamise piirmäära ületamine toob ilmtingimata kaasa erastamise nimekirjast välja arvamise

kogu katastriüksuse ulatuses. Kaebaja huvi ei ole Kalevipoja maaüksust (s.o maatükk nr 24)

puudutavalt olnud metsamaa, vaid üksnes põllumajandusmaa erastamine. Otsuse nr 116 vastu

võtmisel on vallavolikogu jätnud tähelepanuta, et MaaRS v.r § 231 lg 4 kuuendas lauses ja

ühtlasi Vabariigi Valitsuse määruses «Maareformi seaduse» paragrahvides 23¹ ja 23²

sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord“ § 9 lg-s 9 on nõue „loobuma

seaduses sätestatud piirmäärasid ületava vaba maa erastamisest“ käsitletav erastamise õigusest

loobumisena piirmäärasid ületava maa (lubatavat pindala ületavas tähenduses) osas ning ei

tähenda erastamise õiguse kaotust terve maaüksuse osas. Kui MaaRS v.r § 231 lg 4 kohustaks

isikut loobuma kogu maaüksuse erastamisest, siis oleks vallavolikogu juba enne nimekirja

kinnitamist pidanud keelduma kaebaja nimekirja kandmisest maatüki nr 24 osas. Ajaks, mil

kaebaja kinnitati erastamise taotlejate nimekirja maatüki nr 24 osas oli vallavolikogule teada,

et kaebaja on varasemalt juba kinnitatud mitmete vabade maade erastajaks, ületades selliselt

seaduses sätestatud piirmäära lisaks ka maatüki nr 24 erastamisel.

Erastatavate maade nimekiri oli avalikustatud eraldi põllumaa ja metsamaa kohta, millest

tulenevalt lähtuti isikute nimekirja kandmisel eeldusest, et vabade põllumaade nimekirjas ja

vabade põllu- ja metsamaade nimekirjas olevaid maid ei liideta.

Erastamine on võimalik katastriüksuse piiride muutmise kaudu. Kalevipoja maaüksuse piiri

osas on erinevatel aegadel olnud kaalumisel mitmed erinevad variandid nii piiri kulgemise kui

maatüki pindala osas ning puudub alus arvata, et katastriüksuse tänane piir ja pindala on

ainuvõimalikud. Isegi juhul, kui metsamaa kõlvik on suurem lubatust, on võimalik vähendada

erastamisele kuuluvat maatükki ulatuseni, milles maatükile jääb vaid põllumajandusmaa või

minimaalselt metsamaad. Ülejäänust (valdavalt metsamaast) on võimalik moodustada

iseseisev katastriüksus.

Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldustoiming

(maakorraldusseaduse (MaaKS) § 2 lg 2 p 3) ning maakorralduse läbiviimine linna või valla

territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse (maakorraldusseaduse § 3 lg 1). Kuna

kaebaja on nõus vaba maa erastamisega väiksemas ulatuses, ei saa see eelduslikult kaasa tuua

kolmandate isikute õiguste olulist riivet. Kõigi huvitatud isikute huvide arvesse võtmist saab

tagada haldusmenetluse reeglite järgimisega (MaaKS § 11 lg 1). Asjaolu, et kinnistute suurust

on võimalik vähendada, kinnitab ka määruse § 15, milles on reguleeritud ostu-müügilepingu

ettevalmistamist ja erastamise otsustamist. Vastava sätte lg 3 kohaselt võtab erastamise

korraldaja vastu maa erastamise otsuse, mh täiendavalt kogutud andmete alusel ning märgib

otsusesse maa pindala. Sättest ei tulene, et maa pindala ei saaks erastamise otsuses vähendada,

arvestades, et otsus võetakse vastu täiendavalt kogutud andmete alusel.

Kalevipoja maatüki suurust on pärast taotluse esitamist juba korduvalt ka muudetud. Kaebaja

juhib tähelepanu, et Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsusega nr 30 kinnitatud

erastajate nimekirja lisas I on kaebaja kinnitatud erastama vaba põllumajandusmaad suuruses

37,90 ha. Ligikaudu 10 aastat hiljem on Haaslava Vallavalitsuse 12. jaanuari 2010. a

korraldusega nr 6 kinnitatud sama maaüksuse üldpindalaks sootuks väiksem pindala 34,96 ha.

Seega on vale vastustaja väide, et maatüki piire ei saa erastamismenetluse käigus muuta.

Sama 2010. a korraldusega mainiti esmakordselt, et maatüki kõlvikulises koosseisus on

3

3-23-2151

metsamaad 6,09 ha. Sellisel kombel metsamaad ei olnud aga algse põllumaa erastamise

taotlemise juures. Tegelikkuses on erastamisnimekirja kantud kinnistute piire aastate jooksul

sisuliselt ka muudetud pea kõikide põllumaaga kinnistute väljamõõtmiste käigus, s.o

vähendatud põllumaa suurust maa metsamaaks lugemise tõttu. Vallast saadud vallakaart oli

vaid 4 leheküljel ja sealt vastavat küla leides sai näha välja pakutud konkreetse põllumaatüki

kontuure koos erastamisnimekirjas oleva numbriga, ehk teisisõnu aimatavaid välispiire, mitte

aga selle põllu kaarti, rääkimata kõlvikute seisust ja ammugi mitte põllumaatüki piiridel

potentsiaalselt tekkida võivat metsamaad.

Maaüksuse nr 24 (Kalevipoja) katastriüksuse koosseisu on ebaõigesti arvatud kaitstava

looduse üksikobjekti juurde kuuluv maa, mis on kaasa toonud katastriüksuse ebaõiged piirid

ja pindala. MaaKS v.r § 20 lg 12 kohaselt ei kuulu erastamisele kaitstavate looduse

üksikobjektide juurde kuuluv maa. Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub, et Kalevipoja

katastriüksus 29101:001:0855 kattub osaliselt kaitstavaks looduse üksikobjektiks oleva

Uniküla Kalevipoja künnivaoga ning seda just Kalevipoja maaüksuse koosseisu kuuluva

metsamaa osas. Selliselt mõjutab see kaebajale erastamisele kuuluva maaüksuse pindala

suurust ehk ekslikult on maatüki pindala hulka mõõdistatud erastamisele mitte kuuluv

metsamaa kõlviku osa (mis kattub Kalevipoja künnivaoga). Kokkuvõttes kajastab see

erastatavat maatükki ebaõigesti ehk näitab metsamaa kõlviku osa suuremana kui see

erastamisele kuuluvalt lubatav oleks. Juhul, kui katastriüksus oleks mõõdistatud õigesti ehk

ilma erastamisele mittekuuluvat looduse üksikobjekti arvesse võtmata, oleks katastriüksuse

koosseisu kuuluva metsamaa kõlviku osa pindalt väiksem, vähendades oluliselt metsamaa

erastamise lubatud piirmäära ületavat osa. Maa-ameti kaardimaterjali alusel on loodusobjekti

kattuvus Kalevipoja maaüksusega 2,8 ha. Isegi, kui pärast looduskaitselise üksikobjekti

väljaarvamist erastamisele kuuluva maaüksuse koosseisust jääb metsamaa erastamise lubatud

piirmäära ületavaks osaks veel 1,53 ha, on katastriüksuse uue mõõdistamisega võimalik viia

maaüksuse piirid piirmääradega kooskõlla.

Kaebaja on kõneallolevat Kalevipoja maaüksust harinud üle 30 aasta. Kaebaja on pikka aega

tegutsenud põllumajandusega, ta on olnud üks esimestest registreeritud maaharijatest

Haaslava vallas ning sellest on lähtunud ka tema poolt vaba põllumajandusmaade erastamine.

Viidatud Kalevipoja maaüksus on jäänud viimaseks maatükiks, mida kaebaja soovib erastada.

Kaebaja on olnud nimetatud maatüki pikaajaline rentnik ning teinud Kalevipoja maaüksuse

põllumaa kordategemisel suuri kulutusi: juba valla ajutise maakasutuse ajal likvideerinud

põllu äärtest väljatunginud võsa, ligi 10 aasta vältel hävitanud Reola-Hammaste teeäärse ja

kivihunnikutega piirneva Sosnovski karuputke, kaasaegse tehnika abil välja kangutanud terve

sovhoosiaja põllul olnud suurkivid jne. Aastate jooksul on kaebaja omal initsiatiivil tellinud

menetluse kiirendamiseks Kalevipoja maaüksusele mitmeid mõõtmisi, millega seoses

tekkinud kulutused on ta kandnud ise. Kaebaja mõõdistusi ei ole vallavalitsus arvesse võtnud.

Kohaliku omavalitsuse viivitus ja tegevusetud maatüki erastamise üle otsustamisel on kestnud

aastakümneid. Ebamõistlikult pikk menetlusaeg on kaasa toonud olukorra, kus kaebajale on

aastate jooksul erastatud muud maatükid selliselt, et metsamaa piirmäära ületamist Kalevipoja

maaüksuse erastamisel ei olnud võimalik mõistlikult ette näha. Selliselt on tekkinud olukord,

kus kaebaja kaotab enesele olulise põllumajandusmaa maatüki erastamise võimaluse

olukorras, kus ta metsamaa erastamist piirmäära ületavas osas nagunii ei soovi. Vabariigi

Valitsuse määruse «Maareformi seaduse» paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba

põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord“ kohaselt loetakse isik vaba maa erastamise

õigust omavaks tema vallavolikogu poolt vaba maa erastajate nimekirja kandmisest (vt vaba

põllumajandus- ja metsamaa erastamise korra § 9 lg 6 teine lause), mis annab alust eeldada

õiguspärase ootuse tekkimist.

4

3-23-2151

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 45 lg 5 esimese lause kohaselt tehakse

volikogu otsustused poolthäälte enamusega. Kastre Vallavolikogu 29.08.2023. a istungi

protokolli nr 17 päevakorra punktist nr 8 nähtub, et otsus nr 116 „Haaslava Vallavolikogu

25.05.2000. a otsuse nr 30 „Vaba põllumajandus- või metsamaa erastamise taotlejate

nimekirja kinnitamine“ osaline muutmine on vastu võetud 7 poolthäälega. Seejuures on 9

vallavolikogu liiget jäänud erapooletuks. Vastu hääletanuid ei olnud. KOKS § 45 lg 1 esimese

lause mõtteks ei saa olla haldusaktide andmine ehk isikute õiguste ja kohustuste üle

otsustamine avaliku võimu volitustega esinduskoguna olukorras, kus suur enamus

esinduskogu liikmeid sisuliselt taandavad ennast otsustamise vastutusest. Vallavolikogu

liikmete hääletustulemusest nähtub, et tegu oli poolthäälte enamusega vaid formaalselt ning

vallavolinike seas ei ole olnud hääletamistulemuse ja vastavasisulise otsuse vastuvõtmise osas

üksmeelt. On küsitav, kas vallavolikogu kui kollegiaalorgani otsust saab lugeda vastu

võetuks, kui otsuse vastuvõtmise poolt antud hääled ei moodusta enamust kõigi hääletanute

osakaalu arvestades. Enamus vallavolinikest on erapooletuse sildi all jätnud täitmata oma

kohustused valla esinduskogu liikmena, mille tõttu puudub otsusel nii vajalik formaalne kui

ka sisuline legitiimsus.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

MaaRS v.r § 231 lg 1 sätestab, et vaba põllumajandusmaa erastamiseks selgitab vallavalitsus

välja maa pindala, piiritleb plaanil erastamisele kuuluvad maatükid, registreerib piiritletud

maatüki ja tähistab seda plaanil numbriga. Pärast seda esitab erastamisest huvitatud isik

kohalikule omavalitsusele erastamise avalduse, märkides ära konkreetse maa suuruse ja

maatüki numbri (MaaRS v.r § 231 lg 2). Erastatavate maatükkide plaan suunatakse koos

erastamise taotlejate nimekirjaga avalikule väljapanekule (MaaRS v.r § 231 lg 1 ja 3). Avalik

väljapanek annab huvitatud isikutele võimaluse esitada nimekirjale kaebusi (MaaRS v.r § 231

lg 4). Pärast kõigi kaebuste läbivaatamist kinnitab linna- või vallavolikogu oma otsusega vaba

maa erastajate nimekirja (määruse nr 115 § 9 lg 1). Erastajate nimekirja kinnitamise otsus on

eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses (vt RKHKo 3-3-1-46-06, p 18), mille suhtes

kohaldatakse haldusakti sätteid. Pärast nimekirja kinnitamist ei ole erastamisele kuuluvate

maatükkide muutmine võimalik. Juhul kui mõne erastaja osas ületab nimekirja kantud

kinnisasi 15 ha piirmäära, on kohalik omavalitsus kohustatud kustutama erastaja vastava

kinnisasja osas tervikuna (MaaRS v.r § 232 lg 4 ls 6). Kinnisasja jagamine ja erastaja jaoks

sobitamine pärast avaliku väljapaneku toimumist ja nimekirja kinnitamist võimalik ei ole.

Juhul kui kohalik omavalitsus hakkab muutma nimekirjas kinnitatud kinnisasja piire pärast

avaliku väljapaneku toimumist, rikub kohalik omavalitsus huvitatud isikute usaldust selle

suhtes, et erastamine viiakse läbi nimekirjas kinnitatud kujul. Vaba maatüki piiride muutmine

pärast erastajate nimekirja kinnitamist rikuks nende isikute usaldust ja huve, kes ei ole

esitanud erastamise avaldust kinnisasja suhtes lähtuvalt eeldusest, et nad ei saa seda erastada

tulenevalt sätestatud piirmäärast. Samuti rikuks see nende isikute usaldust ja huve, kes on

lähtunud kaebuse esitamise üle otsustamisel nimekirja kantud andmetest.

Erinevalt vaba põllumajandusmaa erastamise korrast näeb maa ostueesõigusega erastamise

kord kohalikule omavalitsusele ette selgesõnalise õiguse viia maa erastamisel läbi

ümberkruntimise või planeerimise (vt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 vastuvõetud määruse nr

267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine“ § 132 p 8).

Kaebaja on ebaõigesti järeldanud, et erastajate nimekirja kinnitamine piirmäära ületavas osas

kinnitab, et vald võib ja peab sobitama vaidlusaluse maatüki piire kaebajale sobivaks. MaaRS

5

3-23-2151

v.r § 232 lg 4 sätestab ühemõtteliselt, et piirmäära ületamise korral isik kustutatakse

nimekirjast. Veelgi enam, MaaRS v.r § 232 lg 4 seab erastamist sooviva isiku kohustuseks

viivitamata teavitada valda piirmäära ületamisest. Seega on seadusandja arvestanud, et

kohalik omavalitsus ei pruugi olla võimeline tuvastama kõiki isikuid, keda juba on nimekirja

kantud piirmäära ulatuses. Arvestades, et nimetatud toimingud olid leidnud aset enne avalike

teenuste ja süsteemide laiemat digitaliseerimist, oli põhjendatud seadusandja järeldus, et just

erastamist sooviv isik ise omab vastavas osas kõige paremat ülevaadet, samas kui kohalik

omavalitsus ei pruugi piirmäära ületamist märgata. Muuhulgas võib piirmäära ületamine

selguda ka menetluse hilisemas etapis, kui mõõdistustööde käigus selgus vaba

põllumajandusmaa kõlvikulises koosseisus metsamaa kõlviku suurus või tuvastatakse

loodusliku seisundi muutus. Taotleja peab vastama maareformi seaduses sätestatud nõuetele

kogu menetluse ajal.

Riigikohtu praktika kinnitab, et MaaRS sätestatud piirmäära ületamise korral kustutab kohalik

omavalitsus erastaja nimekirjast terve kinnisasja ulatuses, mitte ainult piirmäära ületavas osas.

Kohtuasjas nr 3-3-1-46-02 soovis isik, kes on varasemalt erastanud 7,97 ha metsamaad,

erastada veel ühe kinnisasja kogupindalaga 8 ha, mille koosseisu kuulus 3,5 ha metsamaad

(kokku oleks erastatud 11,47 ha metsamaad). Tol ajal kehtinud MaaRS redaktsiooni kohaselt

ei võinud ühele isikule erastatava metsamaa pindala ületada 10 ha. Kohalik omavalitsus arvas

isiku vaba põllumajandusmaa erastajate nimekirjast terve kinnisasja ulatuses välja. Riigikohus

nõustus vastustajaga ja jättis jõusse isiku erastajate nimekirjast väljaarvamise otsuse terve

kinnisasja ulatuses.

Kui vastustaja jagaks Kalevipoja maatüki (29101:001:0855) osadeks, oleks vastustaja

sunnitud muutma Haaslava Vallavolikogu 25.05.2000. a otsuse nr 30, määrates erastatavaks

objektiks uue suuruse ja piiridega kinnisasja. Teiste sõnadega eeldaks Kalevipoja maatüki

piiride muutmine ja uute piiridega maatüki kaebajale erastamiseks võimaldamine seda, et

vastustaja uuendaks erastajate kinnitamise nimekirja menetluse, tunnistaks kehtetuks 25. mai

2000. a nimekirja, viiks läbi erastajate nimekirja kinnitamise menetluse algusest peale ning

kinnitaks uue nimekirja uuendatud piiridega kinnisasja suhtes. Maareformi seaduse muutmise

seaduse § 13 sätestab, et vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine viiakse lõpule

senikehtinud alustel ja korras, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja

kinnitanud enne 1. jaanuari 2003. See tähendab, et isegi kui vastustaja muudaks Kalevipoja

maatüki piire, tähendaks see vastavas osas uue erastajate nimekirja kinnitamist, millele ei

kohalduks 2002. aastal kehtinud maareformi seadus. Kehtiv seadus aga vaba

põllumajandusmaa erastamist ette ei näe.

Isegi kui arvata kaitsealune objekt kinnisasja piiridest välja, ületab kaebaja poolt erastatav

metsamaa seaduses sätestatud 15 ha piirmäära. Kuna aga kinnisasja piiride muutmine

erastamise eesmärgil pärast erastajate nimekirja kinnitamist ei ole võimalik, siis tegelikkuses

tähendab kaitsealuse objekti asumine Kalevipoja kinnisasjal seda, et Kalevipoja kinnisasi ei

ole sellisel kujul üldse (st tervikuna) erastatav. See tähendab, et vaidlusaluse otsuse

lõpptulemus sellest igal juhul ei muutu.

Riigikohus on kinnitanud, et erastajate nimekirja kandmine ei tekita isikule õiguspärast ootust

maa erastamise suhtes. Ka kaebaja pikaajaline kinnisasja kasutamine rendilepingu alusel ei

tähenda, et kinnisasi vältimatult erastatakse. Kaebaja kasutas kinnisasja rendilepingu alusel

oma majandustegevuse raames ja sai sellest tuleneva vilja. Seega sai kaebaja jooksvalt

vastava kinnisasja kasutamisest kasu.

6

3-23-2151

Otsus nr 116 on võetud vastu Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a istungil. Istungil

osalenutest hääletas 7 volikogu liiget otsuse poolt, 9 jäid erapooletuks, vastu hääletanuid ei

olnud. KOKS § 45 lg 5 kohaselt võetakse volikogu otsused vastu poolthäälte enamusega.

Riigikogu aktide puhul näeb samasisulise nõude ette PS § 73. Põhiseaduse kommenteeritud

väljaandes on selgitatud, et „Riigikogu aktide vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus, mis

on ette nähtud PS §-s 73, tähendab seda, et akti vastuvõtmise poolt hääletab rohkem

Riigikogu liikmeid kui selle vastu (vt PSRS § 3 lg 6 p 1). Hääletamistulemuse määramisel

lähevad arvesse üksnes poolt- ja vastuhääled, mitte aga erapooletuks jäänud liikmete hääled.“

Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks vallavolikogu häälteenamuse nõuet

tõlgendama teisiti.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2002, 100, 586) §-ga 6 tunnistati

maareformi seaduse §-d 231 ja 232 alates 1. jaanuarist 2003. a kehtetuks. Maareformi seaduse

muutmise seaduse §-ga 13 nähti ette, et vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine viiakse

lõpule enne 1. jaanuari 2003. a kehtinud alustel ja korras, kui vallavolikogu on erastajate

nimekirja kinnitanud enne 1. jaanuari 2003. Kaebaja kinnitati vaba põllumajandusmaa

erastamise taotlejate nimekirja 25. mail 2000.

Enne 1. jaanuari 2003 kehtinud MaaRS (MaaRS v.r) § 231 lg 1 sätestas: „Vallavalitsus

selgitab välja käesoleva seaduse § 22 2. lõikes nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala

ning, arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb

plaanil erastamisele kuuluvad või kasutusvaldusesse antavad maatükid. Iga piiritletud

maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide

registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine

esitatakse maavanemale. Teade plaani avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta

avaldatakse maakonnalehes.“

MaaRS v.r § 231 lg 2 sätestas: „Vaba põllumajandusmaa erastamiseks või sellele maale

kasutusvalduse seadmiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb

maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku

tootmisega, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks

tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse

haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(te)

nimetamisega.“

MaaRS v.r § 231 lg 3 sätestas: „Vallavalitsus koostab vaba põllumajandusmaa erastamise ja

kasutusvalduse taotlejate nimekirja. Nimekiri (maatüki number, taotleja nimi või nimetus,

äriregistri kood, taotluse sisu) pannakse välja omavalitsuses avalikuks tutvumiseks. Teade

nimekirja avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse kohta avaldatakse maakonnalehes.“

MaaRS v.r § 231 lg 4 sätestas: „Enne nimekirja kinnitamist on kohalikul omavalitsusel õigus

nõuda taotlejalt põllumajanduslikku tootmist tõendavat väljavõtet tuludeklaratsioonist või

teisi põllumajandusliku tootmisega tegelemist tõendavaid dokumente. Kaebusi võib huvitatud

isik esitada kümne päeva jooksul, arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Vallavolikogu

lahendab huvitatud isikute kaebused, kinnitab nimekirja ja esitab selle maavanemale.

Vallavolikogu poolt kinnitatavasse nimekirja ei kanta isikuid, kes juba omavad vaba

põllumajandusmaa erastamise õigust käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäära

7

3-23-2151

ulatuses või kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Isik loetakse vaba

põllumajandusmaa erastamise õigust omavaks vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest.

Vaba põllumajandusmaa erastamise õigust omav isik, kes on taotlenud maa erastamist

käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäärast suuremas ulatuses, on kohustatud

viivitamatult pärast seda, kui talle on saanud teatavaks, et ta on kantud vallavolikogu

otsusega kinnitatud nimekirja käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäära ulatuses,

teatama sellest kirjalikult vallavolikogule ning loobuma piirmäära ületava maa erastamisest.

Vallavolikogu on kohustatud kustutama nimekirjast isiku, kes on kantud nimekirja käesoleva

paragrahvi 5. lõikes sätestatud piirmäära ületavas osas. Käesoleva paragrahvi 5. lõikes

sätestatud piirmäära ületava maa erastamiseks sõlmitud tehing on õigustühine.“

MaaRS v.r § 231 lg 5 sätestas: „Maakorralduse nõuetest tulenevalt põllumajandusmaa

koosseisu arvatud metsamaa pindala ei või ületada käesoleva seaduse § 232 5. lõikes

sätestatud piirmäära.“

MaaRS v.r § 232 lg 5 sätestas: „Kui isik erastab nii vaba metsamaa katastriüksuse (-üksusi)

kui ka vaba põllumajandusmaa katastriüksuse (-üksusi), mille koosseisu on maakorralduse

nõuetest tulenevalt arvatud metsamaa kõlvikuid, võib isikule erastatava vaba metsamaa

katastriüksuse pindala ja põllumajandusmaa koosseisus erastatava metsamaa kõlviku pindala

olla kokku kuni 15 ha.“

7. Eeltoodud sätetest ilmneb, et vaba põllumajandusmaa erastamise protsess algas sellega,

et vallavalitsus selgitas välja erastamisele kuuluva põllumajandusmaa pindala ning, arvestades

maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritles plaanil

erastamisele kuuluvad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeriti ja tähistati plaanil

numbriga. Erastamisele kuuluvate maatükkide plaan ja registreerimise leht oli teatud perioodi

avalikul väljapanekul. Huvitatud isikud said erastamiseks esitada avaldused koos maa suuruse

ja maatüki numbri(te) nimetamisega. Erastamise taotlejatest koostati nimekiri (maatüki

number, taotleja nimi või nimetus, äriregistri kood, taotluse sisu), mis oli teatud perioodi

avalikul väljapanekul. Huvitatud isikud said nimekirja avalikustamise kuupäevast arvates

kümne päeva jooksul esitada kaebusi. Vallavolikogul tuli kaebused lahendada, otsustada

nimekirja kinnitamine ja esitada kinnitatud nimekiri maavanemale.

8. Seega nägi MaaRS v.r §-s 231 kirjeldatud protsess ette, et erastamisele kuuluvad

maatükid tuli piiritleda kohe alguses enne erastamise avalduste esitamist ning huvitatud

isikutel tuli avalduste esitamisel arvestada maatükkide suuruse ja piiridega. MaaRS v.r §-s 231

kirjeldatud protsess ei näe ette, et pärast erastamise taotlejate nimekirja kinnitamist saaks

vallavalitsus või vallavolikogu erastamisele kuuluvate maatükkide piire muuta eesmärgiga, et

isik saaks maksimaalses lubatud ulatuses maad erastada. Enne nimekirja kinnitamist sai

maatüki piire muuta ainult siis, kui avalikuks tutvumiseks väljapandud metsamaatükid olid

suuremad MaaRS § 232 lg-s 5 sätestatud piirmäärast. Kui avalikuks tutvumiseks väljapandud

metsamaatükid vastavad MaaRS § 232 lg-s 5 sätestatud piirmääradele või on nimetatud

määradest väiksemad, siis neid maatükke täiendavalt ei jagata. (Vt enne 1. jaanuari 2003

kehtinud Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 2000. a määruse nr 115 „«Maareformi seaduse»

paragrahvides 23¹ ja 23² sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord“ § 7 lg

2.) Pärast nimekirja kinnitamist oli piiride muutmise võimalus ette nähtud ainult juhuks, kui

osa vabast põllumajandusmaast jäi erastamata ja korraldati erastamise menetlus teistkordselt

(MaaRS v.r § 231 lg 6). Kuna tegu on eriseadusega, ei saa kaebaja nõuda kinnisasja piiride

muutmist MaaKS alusel. Õigust maatüki piiride muutmiseks ei saa tuletada ka määruse nr 115

§-st 15. See paragrahv räägib erastamise korraldaja poolt maa erastamiseks esitatud

8

3-23-2151

dokumentide ja andmete õigsuse kontrollimisest ning maa erastamise oluliste tingimuste

väljaselgitamisest, pöördudes vajadusel teiste asutuste või isikute poole ning nõudes

erastamise korraldamise seisukohast tähtsust omavaid täiendavaid dokumente (lg-d 1 ja 2).

Erastamise korraldaja võtab MaaRS-is sätestatu, esitatud dokumentide, täiendavalt kogutud

andmete ja riigi maakatastri andmete alusel vastu maa erastamise otsuse, milles peavad olema

märgitud mh maa asukoht, katastriüksuse nimi ja number; maa pindala; maa sihtotstarve (lg

3). Nendest sätetest ei tulene, et erastamise korraldajal oleks õigust selles menetlusstaadiumis

maatüki piire muuta. Piiride muutmise õigus peab olema õigusaktis selgelt sätestatud.

9. Kohus leiab, et MaaRS v.r § 232 lg 5 eesmärk on sätestada teatud selge piir, mille sisse

peavad ühe isiku poolt erastatavad metsamaad ja metsamaa kõlvikud mahtuma. Sätte eesmärk

ei ole tagada huvitatud isikule võimalust erastada maad maksimaalses lubatud ulatuses, st

vallavalitsus ja vallavolikogu ei ole kohustatud ega ka õigustatud muutma maatükkide piire

selliselt, et isik saaks maksimaalses ulatuses maad erastada. Huvitatud isikul tuleb mitme

maatüki erastamise taotlemisel ise otsustada, milliste maatükkide erastamist ta soovib, et

jääda MaaRS v.r § 232 lg-s 5 sätestatud piirmäära sisse.

10. Ka kohtupraktika ei kinnita, et vallavalitsusel või vallavolikogul oleks pärast erastamise

taotlejate nimekirja kinnitamist õigus maatükkide piire muuta, et tagada erastamisest

huvitatud isikule võimalus maksimaalses lubatud ulatuses maad erastada.

Asjas 3-3-1-46-02 oli tegu juhtumiga, kus isik oli erastanud maatüki, mille koosseisus oli

metsamaad 6,95 ha ja vallavolikogu arvas ta välja erastamise taotlejate nimekirjast maatüki,

mille koosseisu kuulus 3,5 ha metsamaad, osas põhjusel, et ühele isikule erastatava metsamaa

pindala ei või ületada 10 ha (6,95+3,5=10,45). Riigikohus leidis, et vallavolikogu otsus oli

õiguspärane ega heitnud vallavolikogule ette piiride muutmise võimaluse kaalumata jätmist.

Ehkki piirmäära ületamine oli kirjeldatud juhtumil kõigest 0,45 ha, oli Riigikohtu hinnangul

õiguspärane olukord, kus isik jäi ilma kogu 8,49 ha suuruse maa, mille koosseisus oli

metsamaad 3,5 ha, erastamise võimalusest.

Kohtuasjas nr 3-07-596 oli tegu olukorraga, kus isik oli erastanud metsamaa suurusega 12,56

ha ja soovis veel erastada metsamaad suurusega 2,77 ha. Tallinna Halduskohus ja Tallinna

Ringkonnakohus leidsid, et kuna 15 ha suurust piirmäära oleks ületatud (12,56+2,77=15,33),

oli 2,77 ha suuruse maatüki osas isiku vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine

õigusvastane. Kuigi ka sel juhul ületati piirmäära vaid 0,33 ha, leidsid kohtud, et isik tuli

nimekirjast välja arvata kogu 2,77 ha suuruse maatüki osas, ega heitnud ette, et kaaluma oleks

pidanud maatüki piiride muutmist.

11. Asjaolu, et maatükil nr 24 asub Uniküla Kalevipoja künnivagu, ei tähenda, et vastustaja

oleks kohustatud või õigustatud maatüki piire muutma. MaaRS v.r § 20 lg 12 sätestas:

„Erastamisele ei kuulu kaitstavate loodusobjektide seaduses (RT I 1994, 46, 773; 1998,

36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 50, 286) sätestatud kaitsealade loodusreservaatide,

sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide

juurde kuuluv maa. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maal asuva elamu omanikul

on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks

vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitserežiimi,

lubada kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni käesoleva seaduse § 221

1.-22. lõikes, § 231 5. lõikes või § 232 5. lõikes sätestatud ulatuses.“ Uniküla Kalevipoja

künnivagu oli enne 1. jaanuarit 2003 kaitseala (keskkonnaministri 1. detsembri 2000. a

määruse nr 73 „Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste

9

3-23-2151

andmine“ § 1 lg 11 p 11) ja seega oli MaaRS v.r § 20 lg 12 kohaselt võimalik kaitseala

valitseja nõusolekul maatüki nr 24 koosseisus erastada ka kaitseala sihtkaitse- ja

piiranguvööndi maad. MaaRS v.r § 20 lg 12 ei anna vastustajale õigust muuta erastamise

taotlejate nimekirja kinnitamise järel maatüki nr 24 piire selliselt, et välja jätta Uniküla

Kalevipoja künnivagu.

12. Kaebaja väited, et vastustaja on pärast erastajate nimekirja kinnitamist maatüki nr 24

piire muutnud, ei ole tõendatud. Kaebaja väited, et on vähendatud põllumaa suurust maa

metsamaaks lugemise tõttu, ei tõenda maatüki piiride muutmist. Kui maatüki piiride sees

muutub kõlvikute pindala (nt suureneb metsamaa kõlviku pindala põllumaa kõlviku arvelt), ei

tähenda see maatüki piiride muutumist. Samuti ei saa maatüki piiride muutmist välja lugeda

sellest, et Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsuse lisas nr 1 on maatüki nr 24

pindalaks märgitud 37,90 ha, kuid Haaslava Vallavalitsuse 12. jaanuari 2010. a korralduses nr

6 on sama maatüki pindala 34,96 ha. Haaslava Vallavalitsuse 12. jaanuari 2010. a korralduse

nr 6 lisaks on kaart, millel on märgitud maatükk nr 24 ja selle juurde on märgitud 37,9 ha.

Tegu on sama kaardiga, mis on toodud vastustaja 22. mai 2024. a vastuse lisas nr 3 „Haaslava

valla vabad põllumajandus- ja metsamaad“. Kohtu hinnangul on tegu kaardiga, mis oli

aluseks Haaslava Vallavolikogu 25. mai 2000. a otsuse vastuvõtmisel. Kaardil ei ole aja

jooksul maatüki piirid muutunud. Pindalade muutumine on ilmselt tingitud sellest, et aja

jooksul on mõõtmismetoodikad ja -vahendid muutunud täpsemaks.

13. Kuna kaebaja on juba erastanud vaba metsamaad ja vaba põllumajandusmaa koosseisus

olevat metsamaad kõlvikuna kokku 11,84 ha ulatuses, oli vastustaja MaaRS v.r § 231 lg 4

kohaselt kohustatud kaebaja kustutama erastamise taotlejate nimekirjast maatüki nr 24 osas,

sest see sisaldas 6,77 ha suurust metsamaa kõlvikut ja sellega oleks ületatud MaaRS v.r § 232

lg-s 5 sätestatud 15 ha suurust piirmäära. Vastustajal ei olnud õiguslikku alust muuta maatüki

nr 24 piire niimoodi, et kaebaja oleks saanud sellest erastada ainult põllumajandusmaa või

põllumajandusmaa kuni 3,16 ha suuruse metsamaa kõlvikuga. Vastustaja pidi kaebaja

kustutama nimekirjast kogu maatüki nr 24 osas.

14. Kaebaja subjektiivne arusaam, et kuna Haaslava vald kehtestas eraldi nimekirjad vaba

põllumajandusmaa ja vaba metsamaa osas, siis see tähendab, et neid ei liidetud, ei rajane

seadusel. MaaRS v.r § 232 lg 5 räägib selgelt, et kokku liidetakse nii metsamaa kui ka

põllumajandusmaa koosseisus oleva metsamaa kõlviku pindalad.

15. Asjaolu, et kaebaja on maatükki nr 24 rendilepingute alusel pikka aega harinud, ei loo

kaebajale õiguspärast ootust, et ta saab seda maatükki MaaRS v.r § 232 lg-s 5 sätestatut eirates

erastada. Sellist õiguspärast ootust ei loo ka kaebaja erastajate nimekirja kinnitamine maatüki

nr 24 osas. Riigikohus on öelnud, et ainuüksi kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest vaba

metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei tulene nimekirja kantud isikule veel

õiguspärast ootust vaba metsamaad erastada (3-3-1-46-06, p 18). Vastustaja 29. augusti 2023.

a otsusest nähtub, et kaebaja on erastamist taotlenud nii Võnnu vallas kui ka Haaslava vallas.

Kui isik taotleb erastamist mitmes omavalitsuses, on ühel omavalitsusel keeruline kontrollida,

kas isiku poolt on MaaRS v.r § 232 lg-s 5 sätestatud piirmäära ületatud. MaaRS v.r § 231 lg 4

paneb just erastamisest huvitatud isikule endale kohustuse jälgida, et ta ei ületaks nimetatud

piirmäära, ja teavitada vallavolikogu, kui ta on kinnitatud nimekirja piirmäära ületavas osas.

Kaebaja on seda kohustust rikkunud ega saa tugineda õiguspärasele ootusele.

16. Kui tegu oli piirmäära ületamisega, oli kaebajal endal kohustus jälgida ja valida, milliste

maade erastamise protsessiga ta lõpuni läheb. Kuna kaebaja on enda väitel maatükki nr 24

10

3-23-2151

pikka aega harinud, pidi ta olema teadlik, et sellel maatükil asub mets, ja umbkaudu pidi ta

olema teadlik ka metsa pindalast. Seda arvestades sai kaebaja otsustada, kas loobub mõnest

teisest maatükist, et saavutada igal juhul maatüki nr 24 erastamine. Kaebaja on aga

praeguseks erastanud 11,84 ha metsamaad ja metsamaa kõlvikut, luues sellega ise olukorra,

kus maatüki nr 24 erastamine enam võimalik ei ole.

17. Kohus leiab, et kaebaja etteheited Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsuse

vastuvõtmisel hääletamise kohta on alusetud. Volikogu 29. augusti 2023. a istungi protokollist

nähtub, et otsuse poolt hääletas 7 volikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid oli 9.

KOKS § 45 lõike 5 kohaselt tehakse volikogu otsused poolthäälte enamusega. Vastustaja on

asjakohaselt tõmmanud paralleeli PS §-ga 73, mis sätestab, et Riigikogu aktid võetakse vastu

poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Vastustaja viitas põhiseaduse

kommenteeritud väljaandele, kus on öeldud, et „Riigikogu aktide vastuvõtmiseks vajalik

poolthäälte enamus, mis on ette nähtud PS §-s 73, tähendab seda, et akti vastuvõtmise poolt

hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui selle vastu (vt PSRS § 3 lg 6 p 1).

Hääletamistulemuse määramisel lähevad arvesse üksnes poolt- ja vastuhääled, mitte aga

erapooletuks jäänud liikmete hääled.“1 Kuna Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsuse

poolt hääletas 7 volikogu liiget ja vastu ei olnud keegi, on otsus õiguspäraselt vastu võetud

ning asjaolu, et niivõrd suur hulk volikogu liikmeid jäi erapooletuks, otsuse legitiimsust

kahtluse alla ei sea. Kui volikogu liige jääb erapooletuks, on tegu poliitilise vastutuse

küsimusega, mitte haldusakti õiguspärasuse küsimusega.

18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kastre Vallavolikogu 29. augusti 2023. a otsus on

õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

19. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal.

Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eesti-vabariigi-pohiseadus/iv-riigikogu-ss-59-76/ss-73-vastuvotmine-

noutav-haalteenamus#l6ik-11

11