3-25-2767/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2767

Määruse kuupäev

22. august 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus enne 29. augustit 2025

psühhiaatri vastuvõtu võimaldamiseks või unerohu retsepti

pikendamiseks

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-25-2507 juurest Sihtasutus Ida-Viru

Keskhaigla 21. augusti 2025. a vastus ja psühhiaatri 16. juuni 2025. a ambulatoorne

epikriis.

3. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7

ja § 204 lg). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD

1. X (taotleja) esitas 22. augustil 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

enne 29. augustit 2025 psühhiaatri vastuvõtu võimaldamiseks või unerohu retsepti

pikendamiseks. Taotleja pöördus 21. augustil 2025 pereõe poole eelkirjeldatud taotlusega,

kuid pereõde eiras taotleja nõuet. Pereõde põhjendas, et taotlejal on psühhiaatri vastuvõtt

septembris ning taotlejale tehtud epikriis keelab talle ravimite väljakirjutamise. Taotleja esitas

kohtule kaebuse eelkirjeldatud epikriisi õigusvastaseks tunnistamiseks, kuid taotlejale väideti,

et dokument on soovitusliku iseloomuga (haldusasi nr 3-25-2507). Taotleja esitas 22. augustil

2025 vaide, milles soovib psühhiaatri vastuvõttu või ravimi retsepti pikendamist. Taotleja ei

saa ilma vaidlusaluse ravimita magada, kuid retsept lõppeb 29. augustil 2025. X taotleb

riigilõivu tasumisest vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

3-25-2767

2. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud

menetlusabi taotluse. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, siis

arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust, menetlusökonoomia põhimõtet ning

asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotlust puudutab taotleja terviseseisundit, siis vabastab kohus

taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumise kohustusest ilma tema

majanduslikku seisu detailselt hindamata.

3. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel X esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks asja

materjalide juurde haldusasja nr 3-25-2507 juurest Sihtasutus Ida-Viru keskhaigla (IVKH) 21.

augusti 2025. a vastuse ja psühhiaatri 16. juuni 2025. a ambulatoorse epikriisi.

4. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Taotleja kinnitusel toimub

esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduv vaidemenetlus. Kohtul puudub alus taotleja

väidetes kahelda. Seega on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle. Kuigi

taotleja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, siis puudub alus selle rahuldamiseks. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas

tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul taotlejat sellised

tagajärjed ei ähvarda ning tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

5. Kohtupraktikas on sedastatud, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval

subjektiivset õigust nõuda meditsiiniliste uuringute või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile

(Riigikohtu halduskolleegium 21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, p 8).

Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja

meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest

(Riigikohtu üldkogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30, p 24). Patsiendil ei ole õigus

anda arstile üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes ehk teisisõnu,

patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi (sh ravimeid) tuleks kohaldada, küll aga on tal

õigus ravist keelduda (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 2018. a otsus asjas nr

2-15-123028 (p 21.3), sama kolleegiumi 26. septembri 2019. a määrus asjas nr 2-19-1366 (p

10)). Nendest põhimõtetest tuleb lähtuda ka tervishoiuteenuse osutamisega seonduva esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel.

6. IVKH psühhiaatri 16. juuni 2025. a ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt viibis taotleja 16.

juunil 2025 psühhiaatri vastuvõtul. Psühhiaater on taotleja põhihaigusena märkinud „F19.21

Mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja

käitumishäired, sõltuvus, käesolevalt kaine, kontrollitud keskkonnas“ ning kaasuva haigusena

„F07.0 Isiksus- ja käitumishäired ajuhaigusest, -kahjustusest või -düsfunktsioonist,

orgaaniline isiksushäire“. Epikriisi kohaselt leiti taotleja juurest eelmise vangistuse ajal

(viimati vabanes ta 2024. a augustis) suurtes kogustes ravimeid kvetiapiin ja pregabaliin.

Vabaduses viibides pöördus ta ravimite saamiseks perearstile ning tarvitas suures koguses

erinevaid ravimeid ja alkoholi. Ka varasemalt on tuvastatud taotleja sõltuvus erinevatest

3-25-2767

ainetest. 16. juuni 2025. a vastuvõtul soovis taotleja ravimit pregabaliin suuremas annuses, sh

palus ja mangus selleks arsti. Psühhiaatri hinnangul domineerib taotlejal sõltuvusele omane

tunde- ja tahteelu häiritus ning tema käitumine on suunatud meelepäraste ravimite saamisele.

Psühhiaater leidis, et ravimi pregabaliini kirjutamiseks näidustus puudub ning kuna taotleja on

ravimit kvetiapiin kuritarvitanud, siis ka selle retsepti arst ei pikendanud. Arst lisas

raviskeemi impulsikontrolli toetamiseks ravimi Truxal. Epikriisi kohaselt palub psühhiaater

teistel arstidel pregabaliini jt suure kuritarvitamisriskiga ravimeid võimalusel mitte välja

kirjutada ning kaaluda ohutumaid alternatiive.

7. Eelkirjeldatud epikriisist selgub, et psühhiaater hindas taotleja raviplaani ümber ning

otsustas talle edaspidi mitte välja kirjutada ravimeid pregabaliin ja kvetiapiin, kuna ta on

varasemalt ravimeid kuritarvitanud. Samal põhjusel on psühhiaater teinud ka teistele

tervishoiuteenuse osutajatele soovituse taotlejale eelnimetatud ravimeid ja teisi suure

kuritarvitamisriskiga ravimeid mitte välja kirjutada. Kohtule ei ilmne, et IVKH psühhiaater

oleks 16. juunil 2025. a vastuvõtul teinud taotleja isikut ja varasemat käitumist arvestades

ebakohaseid järeldusi või soovitusi. Psühhiaater on lähtunud taotleja huvidest, et tema

võimalikku ravimite kuritarvitamist vähendada. Samal ajal on psühhiaater taotleja raviskeemi

impulsikontrolli toetamiseks lisanud ravimi Truxal. Taotleja paljasõnaline väide, mille

kohaselt tuleks talle unerohtu jätkuvalt välja kirjutada, kuna ta ei saa ilma selleta magada, ei

tingi vältimatut vajadust vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse korras võimaldada taotlejale

koheselt psühhiaatri vastuvõttu või pikendada vastupidiselt psühhiaatri ravisoovitusele tema

unerohu retsepti. Kohtule ei ilmne, et taotleja oleks jäetud meditsiinilise abita ning et teda

ähvardaksid olulised terviserikked. Taotleja on registreeritud psühhiaatri vastuvõtule juba

2025. a septembris, mil psühhiaater saab vastavalt taotleja ravivajadusele tema raviplaani

korrigeerida.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider