2-24-8884/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

22.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8884

Kohtuasi

Pärnu Linnavalitsuse avaldus isiku kinnisesse asutusse

paigutamise pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.P 18.06.2025 (täiendatud 03.07.2025) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (eestkostja) Pärnu Linnavalitsus (registrikood

75000064), lepinguline esindaja Signe Viilik

Puudutatud isik I O.P (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja advokaat Toomas Metsma

Puudutatud isik II U.F (isikukood XXX)

Puudutatud isik III I.N (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 16.06.2025 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-8884

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus (avaldaja) esitas 17.04.2025 Pärnu Maakohtule O.P (puudutatud isik I)

eestkostjana avalduse, milles palus pikendada O.P kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega

kuni 1 aasta arvates määruse tegemisest. Pärnu Maakohtu 16.07.2024 kohtumääruse alusel

tsiviilasjas nr 2-24-8884 paigutati O.P tema tahtest olenemata kinnisesse asutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga 1 aasta arvates määruse tegemisest.

2. Avalduse kohaselt oli O.P oma vaimse alaarengu ning käitumishäirete tõttu endiselt ohtlik

nii endale kui ka teistele ning tervisliku seisundi ja iseseisva toimetuleku paranemist ei ole

alust prognoosida. Stabiilsete reeglite, kindla päevaplaani ja rutiini korral püsib tema

käitumine hea, kuid rutiini lõdvenemisel ta iseseisvalt reegleid ei järgi. Tema puhul on vajalik

rangem järelevalve ning turvalisem keskkond. Tal puudub kriitika oma soovide ja käitumise

osas ning empaatia teiste inimeste suhtes. Talle on antud korduvalt võimalusi näidata oma

suutlikkust toimetulekuks ka väljaspool kinnist asutust, kuid tema käitumine on jätkunud

endisena – kokkuleppeid, sh ravisoovitusi ta ei järgi, olmetegevustes ei osale, suhtlemisel

personali ja klientidega on ta trotslik, üleolev ja ähvardav. Jätkuvalt lahkub asutusest

omaalgatuslikult. Tema erivajadusest tulenevalt ei ole talle ööpäevaringse erihooldusteenuse

toel võimalik tagada järelevalvet, abi ja toetust. Oma käitumist on ta korrigeerinud üksnes

pikaajalise vahetu tugeva järelevalve tingimustes. O.P enda ja teiste isikute turvalisuse

tagamine on võimalik üksnes tugevalt kontrollitud tingimustes, kuna ta ei ole võimeline

hindama oma käitumise iseloomu ja võimalikke tagajärgi, sh ohtu endale ja teistele. O.P-l on

puuduv töövõime tähtajaga 23.10.2024 kuni 22.10.2029, kuna isik ei ole võimeline tema

terviseseisundist ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust arvesse võttes töötama. O.P-l on üldhaigestumisest tingituna tuvastatud

töövõimet välistav seisund. O.P-l esineb sügav puue kestusega 23.10.2024 kuni 22.10.2029.

O.P-l on sügav piirang kuulmise valdkonnas. Ta ei kuule, ei oska viipekeelt ning kirjalikust

kõnest arusaamine on kaheldav. Kaasuvana esineb oluline piirang kõne valdkonnas. O.P-l on

oluline piirang vaimsete funktsioonide valdkonnas, põhjuseks intellektihäire, millega

kaasnevad väljendunud käitumisprobleemid.

2.1. O.P paigutati esimest korda tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusele Pärnu Maakohtu 29.04.2013 määrusega tähtajaga 1 aasta, s.o kuni 29.04.2014.

Kohus on korduvalt pikendanud kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega (viimati Pärnu

Maakohtu 16.07.2024 määrusega). O.P on varasemalt korduvalt paigutatud kinnisesse

asutusse, sest tema enda ja teiste isikute turvalisuse tagamine on võimalik üksnes tugevalt

kontrollitud tingimustes. O.P tervislik seisund ei ole aja jooksul muutunud, mistõttu on isiku

ohtlikkus avatud erihooldusteenusel viibimisel kindel. O.P on aastate jooksul näidanud, et

agressiivne käitumine avaldub avatud hoolekandeasutuses peatselt ning tema käitumine on

olnud ettearvamatu ja ohtlik. Kuulmispuude tõttu ei suuda ta ennast kõrvalseisjatele

arusaadavaks teha. Selle tulemusena võib O.P ootamatult ägestuda ning käituda ümbritsevaid

ohustaval viisil, teisi isikuid rünnata ning sattuda ka ise rünnakute ohvriks. O.P ei tunnista

oma käitumisprobleeme ning tal puudub empaatia teiste inimeste suhtes. Asutuse sisekorra

reeglitest ta kinni ei pea, on ähvardava käitumisega, ei taha või ei saa aru talle antud

korraldustest ja selgitustest, raviskeemi ei järgi, hulgub ringi ja paneb toime õigusvastaseid

tegusid. Viimasel korral ohustas ta lapse heaolu ja julgeolekut. O.P vaimne tervislik seisund

on iga kord halvenenud ning temast lähtuv ohutase tõusnud, kui ta on elanud kinnisest

asutusest väljaspool. Et hoida ära suurema kahju tekkimist iseenda või teiste isikute elule,

tervisele ja varale, on ainsa võimaliku variandina kasutatud O.P paigutamist tema nõusolekuta

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. O.P-le sobib ning ta vajab

struktureeritud, turvalist ja kontrollitud elukeskkonda, kus on tagatud piisav suunamine ja

2-24-8884

juhendamine igapäevatoimingutes. O.P-le ei sobi viibimine avatud hoolekandeasutuses ning

tema tervislikku seisundit ja käitumist on võimalik hoida kontrolli all üksnes tugevdatud

järelevalvega ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisega.

2.2. O.P-le on varem püütud kohaldada vähempiiravaid meetmeid (rakendati tugiteenuseid ja

võimaldati psühholoogide abi), mis osutusid aga tema küllaldase motivatsiooni puuduse,

impulsiivsuse ja reeglitele valikulise allumise tõttu tulutuks. Kasutatud on erinevaid

võimalikke lahendusi tema toimetuleku ja heaolu tagamiseks ning ühiskonda

integreerumiseks (abistamine, toetamine, nõustamine), kuid O.P-l puuduvad sotsiaalsed

oskused ning ta ei ole võimeline neid ka omandama. Ükski lahendustest ei ole taganud O.P

enda ega ka teiste turvalisust, sest neid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate

põhjuste tõttu. Avatud hoolekandeasutuses elamine eeldab isikute poolt reeglite järgimist,

mõistmist teo ja tagajärje seoste vahel ning samuti oodatakse neilt stabiilsust. Arvestades O.P

psüühika ravimatute eripäradega, ta avatud teenusel toime ei tule ning ei ole alust prognoosida

ka tema käitumise paranemist. O.P puhul on tegemist raske psüühikahäirega isikuga, kelle

psühholoogiline tasakaal on ebastabiilne ning temast lähtuvat ohtu ei ole võimalik ära hoida

või vähendada. Kontrollimata keskkonnas ei ole O.P suutnud kinni pidada ühiskonnas

kehtestatud käitumisnormidest ja -reeglitest ning esinenud on õigusvastaste tegude

toimepanemisi – varastamisi, loata sisenemisi eraomandis olevatele kinnistutele ning

eluruumidesse, lapse heaolu ja julgeoleku ohustamine. O.P suhtes muude abinõude

rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

3. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) leidis, et O.P puhul esineb sotsiaalhoolekande

seaduse (SHS) § 105 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolu – isikul on diagnoositud vaimne alaareng

(F78) ja pervasiivsed arenguhäired (F84.8), mis piiravad tema võimet oma käitumisest aru

saada ja seda juhtida ning millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi. Samuti esineb

SHS § 105 lg 1 p-s 2 nimetatud asjaolu – tema käitumine on ohtlik nii talle endale (enese

ravita jätmine) kui ka ümbritsevatele inimestele (lapse heaolu ja julgeoleku ohustamine,

varastamine, eraomandis olevatele kinnistutele ning eluruumidesse sisenemine). Vaimse

tervise olukorra tõttu ei saa ta aru oma tegudest ega nende tagajärgedest, ei mõista nende

ohtlikkust endale ja teistele. Ravita jäämisel halveneb tema tervislik seisund kiiresti oluliselt

ja ta ei suuda oma käitumist kontrollida. Esineb ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 nimetatud asjaolu –

varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude

kasutamine ei ole võimalik isiku koostöövalmiduse tõttu. SKA oli arvamusel, et O.P vajab

ööpäevaringse erihooldusteenuse tähtaja pikendamist 1 aasta võrra. Muid abimeetmeid pole

võimalik kasutada, sest need põhinevad vabatahtlikkusel, inimese valmisolekul mõista oma

abivajadust ning soovi abi vastu võtta.

4. O.P-le määratud esindaja leidis, et arvestades kõiki isikuga seotud asjaolusid, sh

tegevusjuhendaja selgitusi ning vahetut kogemust puudutatud isikuga, esinevad alused

pikendada isiku viibimist kinnises asutuses. SHS § 105 lg 1 järgi esinevad O.P-l kõik kolm

eeldust üheaegselt ega ole ära langenud. Kinnises asutuses viibimine oli esindaja hinnangul

O.P huvides.

5. U.F (puudutatud isik II) ja I.N (puudutatud isik III) avaldusele seisukohti ei esitanud.

6. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1.3/267 kohaselt esineb O.P-l kombineeritud raske

psüühikahäire – täpsustamata vaimne alaareng oluliste käitumishäiretega, RHK – 10 järgi

kood F 79,1 ning muud pervasiivsed arenguhäired, kood F 84.8, kurttummus RHK – 10 järgi

kood H 90.3, mis koos esinedes piisavad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida. Isik vajab pidevat psühhiaatrilist toetusravi ja ta ei saa ravivajadusest aru. Tema

2-24-8884

tervislik seisund ravita jäämisel veelgi halveneb, millega kaasnevad ka tõsised ja ohtlikud

käitumishäired. Isiku tervislikus seisundis pärast varem teostatud ekspertiiside läbiviimist ei

ole toimunud olulisi kliinilisi psühhiaatrilisi-, käitumisega seotud ja sotsiaalse toimetulekuga

kaasuvaid muutuseid. Isiku käitumine tugevalt kontrollitud ümbruses on olnud vastavale kodu

režiimile alluv, kuid on väga suur oht ja kõrge tõenäosus, et muudes tingimustes kordub tema

varasem düssotsiaalne, ettearvamatu ja ohtlik käitumise muster. O.P võib olla ööpäevaringse

järelevalvega hooldusteenusele määramata jätmise korral ohtlik iseendale või teistele; isik

võib olla endale või teistele isikutele ohtlik seoses impulsiivse ja ettearvamatu, reaalselt

põhjendamatu agressiivse käitumisega, olla vägivaldne personali suhtes, võimalusel põgeneda

hooldeasutusest asetades ennast ohtlikku olukorda, kakelda, jätta ravimid võtmata, sooritada

tõsiseid seaduse rikkumisi jms. Isiku suhtes ei ole võimalik peale kinnisesse asutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise muude abinõude kasutamine, mis hoiaksid

ära isiku ohtlikkuse endale või teistele. Eksperdi poolt prognoositav aeg, millal vajaks isik

ööpäevaringset erihooldust, on kuni üks aasta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Pärnu Maakohus rahuldas 16.06.2025 määrusega avalduse O.P kinnisesse

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks,

pikendas O.P nõusolekuta tema kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele paigutamise tähtaega üheks aastaks, s.o kuni 16.06.2026 ning tunnistas

määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale. Menetluskulud jättis

maakohus Eesti Vabariigi kanda.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus asjas kogutud tõendite alusel

jõudnud seisukohale, et O.P kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamine kuni 1 aastaks on põhjendatud.

Maakohus kuulas O.P ära 18.06.2024, s.o vähem kui aasta tagasi. Arvestades käesolevas

asjas esitatud ja kogutud tõendeid, ei ole O.P tervislik seisund ega temast lähtuv oht

muutunud, millest tulenevalt ei kuulanud maakohus O.P isiklikult ära ning kujundas oma

seisukoha ilma isikut isiklikult ära kuulamata.

9. Maakohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 540 lg 1 kohaldamise eeldused. Oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab O.P

jätkuvalt paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolekandeteenusele

kohtumääruse alusel. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nähtub, et O.P seisund ei ole

võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. Isiku käitumine tugevalt kontrollitud ümbruses on

olnud vastavale kodu režiimile alluv, kuid on väga suur oht ja kõrge tõenäosus, et muudes

tingimustes kordub tema varasem düssotsiaalne, ettearvamatu ja ohtlik käitumise muster. Isik

võib olla ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenuse määramata jätmise korral ohtlik

iseendale või teistele seoses impulsiivse ja ettearvamatu, reaalselt põhjendamatu agressiivse

käitumisega. Isik võib olla vägivaldne personali suhtes, võimalusel põgeneda hooldeasutusest

asetades ennast ohtlikku olukorda, kakelda, jätta ravimid võtmata, sooritada tõsiseid seaduse

rikkumisi jms. Isiku suhtes ei ole võimalik peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele suunamise muude abinõude kasutamine, mis hoiaksid ära isiku ohtlikkuse

endale või teistele.

10. Maakohus pikendas O.P kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra SHS § 105 lg 5 ja TsMS § 538 lg 2

alusel.

2-24-8884

11. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

12. O.P esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada.

Menetluskulud palub O.P jätta Eesti Vabariigi kanda.

Määruskaebuse kohaselt on O.P seisukohal, et kohus on asja lahendanud valesti ega ole

arvestanud asjaoluga, et tema käitumine on olnud hea. Puuduvad mistahes rikkumised

teenusel olles. Samuti on O.P võtnud ravimeid, mis on hoidnud tema tervisliku seisundi

stabiilsena. O.P saab aru, et ravimite regulaarne manustamine on oluline tema tervisliku

seisundi stabiilsena hoidmisel. Tal on tekkinud rutiin ravimite manustamisel. O.P küsib

igapäevaselt ise tegevusjuhendajalt talle määratud ravimeid. Ravimite korrapärane võtmine

elimineerib tema ohtlikkuse nii endale kui ka teistele isikutele. O.P leiab, et on võimeline

elama ja igapäevaselt hakkama saama tavahooldekodus ja võimalik on kohaldada muid

abimeetmeid.

13. Avaldaja toob välja, et viimase kolme aasta jooksul on O.P viibinud ööpäevaringsel

erihooldusteenusel Hoolekandeteenused AS-ile kuuluvas Pärnu Niidumetsa üksuses

30.09.2022–30.04.2023 (7 kuud) ja Valga Jaama kodus alates 26.04.2024–30.06.2024 (2

kuud). Vastupidiselt O.P arvamusele ei ole ta suutnud avatud hoolekandeasutuses viibimise

ajal kinni pidada ühiskonnas kehtestatud käitumisnormidest ja -reeglitest ning esinenud on

õigusvastaste tegude toimepanemisi – varastamisi, loata sisenemisi eraomandis olevatele

kinnistutele ning eluruumidesse. Viimasel korral ohustas O.P lapse heaolu ja julgeolekut. O.P-

le sobib ja ta vajab struktureeritud, turvalist ja kontrollitud elukeskkonda tugevdatud

järelevalvega ööpäevasel erihooldusteenusel, kus on talle tagatud piisav suunamine ja

juhendamine igapäevatoimingutes. Väljaspool tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutust

viibides puuduvad võimalused O.P-le tagada vajalik ravi, kõrvalabi ning järelevalve, mis on

O.P igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikud.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

16. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust arvata, et O.P suhtes oleks

võimalik kohaldada muid abimeetmeid või seda, et O.P tervislik seisund oleks muutunud.

16.1. O.P-l esineb kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt kombineeritud raske

psüühikahäire – täpsustamata vaimne alaareng oluliste käitumishäiretega, RHK – 10 järgi

kood F 79,1 ning muud pervasiivsed arenguhäired, kood F 84.8, kurttummus RHK – 10 järgi

kood H 90.3, mis koos esinedes piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida. Isik vajab pidevat psühhiaatrilist toetusravi ega saa ravivajadusest aru. Tema tervislik

seisund ravita jäämisel veelgi halveneb, millega kaasnevad ka tõsised ja ohtlikud

käitumishäired. Seega on O.P-l raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest

aru saada või seda juhtida.

2-24-8884

16.2. Ekspertiisiaktist nähtub, et isiku tervislikus seisundis pärast varem teostatud

ekspertiiside läbiviimist ei ole toimunud olulisi kliinilisi psühhiaatrilisi-, käitumisega seotud

ja sotsiaalse toimetulekuga kaasuvaid muutuseid. Isiku käitumine tugevalt kontrollitud

ümbruses on olnud vastavale kodu režiimile alluv, kuid on väga suur oht ja kõrge tõenäosus,

et muudes tingimustes kordub tema varasem düssotsiaalne ettearvamatu ja ohtlik käitumise

muster (dtl 175–176). Toimiku materjalidest nähtub, et O.P on aastate jooksul näidanud, et

agressiivne käitumine avaldub avatud hoolekandeasutuses peatselt ning tema käitumine on

olnud ettearvamatu ja ohtlik. Kuulmispuude tõttu ei suuda ta ennast kõrvalseisjatele

arusaadavaks teha. Selle tulemusena võib O.P ägestuda ning käituda ümbritsevaid ohustaval

viisil, teisi isikuid rünnata ning sattuda ka ise rünnakute ohvriks. O.P ei tunnista oma

käitumisprobleeme ning tal puudub empaatia teiste inimeste suhtes. Asutuse sisekorra

reeglitest ta kinni ei pea, raviskeemi ei järgi, hulgub ringi ja paneb toime õigusvastaseid

tegusid (varastamised, loata sisenemised eraomandis olevatele kinnistutele ning

eluruumidesse, lapse heaolu ja julgeoleku ohustamine) (dtl 133–134). Seega nähtub

kolleegiumile eelnevast, et O.P võib olla endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata

hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama.

16.3. Tsiviilasjas kogutud materjalidest nähtub, et O.P suhtes on varasemalt kohaldatud muid

abimeetmeid, kuid need ei andnud tulemusi (dtl 133–134). Ka ekspertiisiakt kinnitab, et isiku

suhtes ei ole võimalik peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele

suunamise muude abinõude kasutamine. Ekspert on jõudnud järeldusele, et isik võib olla

endale või teistele isikutele ohtlik seoses impulsiivse ja ettearvamatu, reaalselt põhjendamatu

agressiivse käitumisega, olla vägivaldne personali suhtes, võimalusel põgeneda

hooldeasutusest asetades ennast ohtlikku olukorda, kakelda, jätta ravimid võtmata, toime

panna tõsiseid seaduse rikkumisi jms. Ekspert on prognoosinud aega, millal vajaks O.P

ööpäevaringset erihooldust, kuni üks aasta (dtl 176). Kolleegiumil puudub alus kahelda

psühhiaatri seisukohtades. Seega ei ole varasemate abimeetmete rakendamine O.P suhtes

osutunud küllaldaseks ning muude abimeetmete kasutamine ei ole praegusel juhul võimalik.

17. Eelnevast tulenevalt on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et O.P tervislikust

seisundist tulenevalt vajab O.P jätkuvalt paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud

järelevalvega hoolekandeteenusele kohtumääruse alusel. Ringkonnakohus nõustub, et

praegusel juhul olid täidetud SHS § 105 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused O.P kinnisesse

asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks üheks aastaks (s.o kuni 16.06.2026).

18. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Resolutsioonis märgitakse

menetluskulude jaotus nii maa- kui ka ringkonnakohtus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

19. TsMS § 543 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)