2-24-3677/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

22.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3677

Kohtuasi

M.I avaldus S.G vastu alaealiste laste O.O, L.D ja X.T

suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning laste

elukoha, terviseküsimuste ja koolivaliku osas

ainuhooldusõiguse üle andmiseks avaldajale

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.G 01.03.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja M.I (isikukood XXX)

Puudutatud isik I O.O (isikukood XXX)

Puudutatud isik II L.D (isikukood XXX)

Puudutatud isik III X.T (isikukood XXX)

Puudutatud isikutele I–III riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Puudutatud isik IV S.G (isikukood XXX)

Eestkosteasutus Saku vald (Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75019738), lepinguline esindaja X.V

Eestkosteasutus Jõelähtme vald (Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75025973), lepinguline esindaja H.R

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2025 määrus osas, milles maakohus rahuldas

M.I avalduse ja lõpetas osaliselt M.I ja S.G ühise hooldusõiguse O.O, L.D ja X.T

suhtes ning andis ainuhooldusõiguse O.O, L.D ja X.T viibimiskoha määramise

ning hariduse osas üle M.I-le. Teha uus määrus vastavalt tervikresolutsioonis

märgitule.

2. Määruskaebus rahuldada.

2-24-3677

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta rahuldamata M.I avaldus M.I ja S.G ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

laste O.O, L.D ja X.T suhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks M.I-le laste

viibimiskoha määramise ning hariduse osas.

3.2. Lastele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti

Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta

menetlusosaliste endi kanda.

4. Jätta ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a

lastele määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.I (avaldaja, ema) esitas 05.03.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada

avaldaja ja S.G (puudutatud isik IV, isa) ühise hooldusõiguse osaliselt, s.o alaealiste O.O

(puudutatud isik I), L.D (puudutatud isik II) ja X.T (puudutatud isik III) (koos lapsed)

viibimiskohta, tervist ja hariduse omandamist puudutavas osas ning anda nimetatud

küsimustes ainuhooldusõigus laste emale. Lisaks palus avaldaja kohaldada esialgset

õiguskaitset ja määrata, et kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni on laste viibimiskoha,

tervise ja hariduse omandamise osas ainuhooldusõigus laste emal.

2. Avalduse kohaselt on O.O , L.D ja X.T vanemad M.I ja L.D. Lapsed elavad koos emaga

alates 26.02.2024. Laste õpiedukus on uues koolis paranenud ning lapsed ei pea olema üksi

kodus. Vanematel on keeruline ühist hooldusõigust teostada.

3. Maakohus kuulas 09.05.2024 ära vanemad ja lapsed. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde

osas, milles ta taotleb endale ainuhooldusõigust laste viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Isa

ei olnud vastu sellele, et lapsed elavad emaga ning käivad Sakus koolis. Lapsed soovisid

praeguse elukorralduse jätkumist, s.o põhielukohana ema juures elamist ja samas ka koolis

käimist.

4. Eestkosteasutused toetasid avalduse rahuldamist.

5. Lastele määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist osaliselt, pidades mõistlikuks piirata

ema ainuhooldusõiguse ulatust viibimiskoha määramisel Harjumaaga.

6. Vanemate nõusolekul suunas maakohus vanemad menetluse kestel kaaslepitusse, kuid see

tulemusi ei andnud.

2-24-3677

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Harju Maakohus rahuldas 26.02.2025 määrusega ema avalduse ning lõpetas osaliselt

vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ning andis emale üle ainuhooldusõiguse laste

viibimiskoha määramise ning hariduse osas. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda,

v.a lastele määratud esindaja kulud, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitatud avaldusest, ärakuulamisel avaldatu järgi

on O.O, L.D ja X.T vanemad M.I ja S.G. Lapsed elavad üheskoos emaga alates 26.02.2024.

Ema taotleb endale ainuhooldusõigust laste viibimiskoha määramise ja hariduse osas. Isa on

sellega nõustunud (dtl 151). Avalduse rahuldamist toetavad laste huve kaitsvad isikud.

Maakohus ei nõustunud lastele määratud esindajaga selles, et ema ainuhooldusõigust laste

viibimiskoha määramisel tuleks piirata Harjumaaga. Ema on kohtule kinnitanud, et ei plaani

Saku vallast ära kolida, kuna kõigi laste haridustee on nüüdseks Saku vallaga seotud. Samuti

toetavad praeguse elukorralduse jätkumist kõik lapsed (dtl 152–153). Seega lõpetas maakohus

osaliselt M.I ja S.G hooldusõiguse O.O, L.D ja X.T suhtes ning andis M.I-le üle

ainuhooldusõiguse O.O, L.D ja X.T viibimiskoha määramise ning hariduse osas.

9. Maakohus selgitas isale, et avalduse rahuldamisega ei kaota ta õigust suhelda lastega (PKS

§ 143 lg-d 1 ja 2) ning vastavalt PKS § 138 lg-le 1 kui vanema hooldusõigus kuulub ainult

ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või

täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse

huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguste üleandmist taotlev

vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele

vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud või ühise hooldusõiguse

taastamist.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jättis maakohus

alaealiste esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

Määruskaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

11. Isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse üle vaadata ning

ennistada tema ja M.I ühise hooldusõiguse nende laste O.O, L.D ja X.T suhtes viibimiskoha

määramise ning hariduse osas.

12. Isa on seisukohal, et tema hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud tema laste huvide

kaitseks ja rikub tema õigust perekonnaelule. Lapse huvides on säilitada tema sidemed

perekonnaliikmetega. Kohtumäärus ei teeni õiguspärast eesmärki laste või teise vanema

huvide kaitseks ja on ebaproportsionaalne. Alates 26.02.2024 elavad lapsed alaliselt koos

laste emaga, kes juba teostab nende igapäevast hooldusõigust. Isa aktsepteerib oma laste soovi

elada koos emaga ning nende soovi käia /kodulähedases koolis/ ega ole teinud selleks mingeid

takistusi. Isa on lastega saanud kohtuda ajavahemikul 26.02.2024–01.03.2025 ainult mõned

üksikud korrad ning seetõttu on isa esitanud avalduse suhtluskorra kehtestamiseks. Isa ei ole

ühise hooldusõiguse kehtimise ajal loonud pingelisi olukordi, kus isa oleks tulnud nõudma

kohtumisi oma lastega.

2-24-3677

13. Isa leiab, et kohtumenetlus ei olnud õiglane ning isa ei ole piisavalt kaasatud. Isal ei olnud

võimalust tutvuda otsuse tõenditega ning isal ei olnud võimalust esitada vanema

hooldusõiguse peatamisele vastuväiteid. Vastaspoole avaldatud ütluste osas ei ole tehtud

faktide kontrolli ning seetõttu esineb menetluses valeväiteid. Kohtumenetlus on jäänud

seetõttu pinnapealseks ja põhineb ainult ühekordsetel ütlustel. Arutlusel ei ole keskendutud

perioodile kuni 26.02.2024, kus isa oli O.O ja L.D igapäevast hooldust teostanud lapsevanem.

Pigem on keskendutud sündmustele ja tõenditele, kus isa ei olnud enam igapäevast

hooldusõigust teostav lapsevanem. Aktiivsem pool vaidluses oli Saku Vallavalitsus, kuigi isa

vanemluse aeg polnud nende vastutusalas ning seega tundub probleemi olemus kunstlik ja

võimendatud.

14. Isa hinnangul on arusaamatu, et kohus ei ole süvenenud riikliku perelepituse järeldusse

laste võõrandamise osas laste ema poolt. Isa on seda asjaolu detailselt ja faktiliselt mitmes

oma vastuses välja toonud ning rõhutanud. Kaaslepitajad esitasid 03.10.2024 Saku

Vallavalitsusele seisukoha abivajavatest lastest ning viite selgetest võõrandamise ilmingutest

ühe lapsevanema poolt. Kuna võõrandamine toimus juba kooselu ajal, siis selle tulemusel

ongi jätkunud olukord, kus laste ema taotleb täna kohtus ainuhooldusõigust. Vaatamata

sellele, et laste elukoha ja hariduse muutused on toimunud juba aasta tagasi, s.o 26.02.2024.

Isa andis aasta tagasi oma nõusoleku /koolile/ laste kooliastumiseks ja võimaldas laste

elukoha muutmist rahvastikuregistris.

Menetlusosaliste seisukohad

15. Laste esindaja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Ekslik

on isa seisukoht, et kohus on teinud laste õigusi kahjustava otsuse. Vanema hooldusõiguse

osaline piiramine ei tähenda, et suhe vanemaga katkeb. Lapse sidemed tema

perekonnaliikmetega säilivad igal juhul, hooldusõiguse piiramine ei mõjuta perekondlikke

sidemeid. Isa esitab vastuolulisi väiteid. Isa väidab esmalt, et tal ei olnud võimalust tutvuda

otsuse tõenditega ning tal ei olnud võimalust esitada vastuväiteid. Isal oli ja on juurdepääs e-

toimikusse ja seega oli tal võimalik tutvuda asja materjalidega. Seejärel väidab isa, et kohus ei

ole võtnud arvesse riikliku perelepitaja tehtud järeldust laste emapoolse isast võõrandamise

osas. Laste isa väidab, et on seda asjaolu detailselt ja faktiliselt mitmes oma vastuses kohtule

välja toonud ning rõhutanud. Laste esindaja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde,

tuginedes laste poolt väljendatud arvamustele ja esitatud faktidele, soovidele ning

tahteavaldustele. Menetluse käigus on kõik lapsed korduvalt kinnitanud esindajal, et nad

soovivad elada emaga. Laste arvamus ei ole muutunud. Samuti ei ole märgata laste ja isa

vahelises suhtlemises positiivset dünaamikat. Laste esindaja seisukohalt tuleb vanematel

sõlmida lastega suhtlemise kord ja alles suhtluse ning usalduse taastumisel saavad laste ja isa

suhted normaliseeruda.

16. Jõelähtme Vallavalitsus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ajal, mil

lapsed elasid koos isaga ilmnesid puudujäägid laste heaolu tagamisel. Isa jättis lapsi ööseks

üksinda koju. Kui laps oma murega isale helistas, siis sai riielda. Lastel oli tegemata õppetöö

ja lapsed puudusid sageli koolist. Koolist puudumise põhjustena tõi üks lastest vestluse käigus

lastekaitsetöötajale välja selle, et nad magasid hommikuti sisse. Laste ema tõi 26.01.2024

toimunud vestluse käigus välja selle, et isa ei ole tundnud huvi oma kõige noorema lapse X.T

vastu. Isa ei huvitunud, millises lasteaias laps käib, ei helistanud ega küsinud, kuidas lapsel

läheb. Hinnates kogumina isa vanemlust perioodil, mil isa teostas laste igapäevast hooldust on

näha lapsevanema kohustuste mittetäitmist ja hoolimatust. Hooliv ja toetav lapsevanem ei jäta

lapsi ööseks üksinda koju, äratab lapsed igal hommikul ja tagab nende jõudmise kooli.

Reageerib koheselt, kui lapsel ilmneb abivajadus. Toetab õppetöö tegemisel ja korraldab muu

2-24-3677

vajamineva abi laste heaolu tagamiseks. Praeguse kohtulahendiga ei ole takistatud isa

suhtlemine lastega.

17. Ema leiab, et maakohtu määrus on õige, proportsionaalne ja põhjendatud ning

määruskaebuse rahuldamiseks ei esine õiguslikke ega faktilisi aluseid. Määruskaebusest ei ole

võimalik selgelt aru saada, mida isa määruskaebusega taotleb ning millised sisulised

etteheited tal kohtule on.

18. Saku Vallavalitsus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja õiguspärane ning

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vanema hooldusõiguse osaline piiramine ei tähenda, et

suhe vanemaga kuidagi lõpeb või katkeb. Hooldusõiguse piiramine ei mõjuta perekondlikke

sidemeid ja suhtlust. Isa väidab, et kohtumenetlus ei ole olnud õiglane ning teda ei ole

piisavalt kaasatud, pole olnud võimalust tutvuda otsuse tõenditega ning esitada vanema

hooldusõiguse peatamisele vastuväiteid. Kõik praeguse menetlusega seotud arvamused,

seisukohad ja materjalid on e-toimikus kõigile osapooltele nähtavad. Seega jääb

arusaamatuks, millisele tõendile või mittekaasamisele kaebuse esitaja viitab. Teise

argumendina on isa välja toonud, et kohus ei ole süvenenud laste võimaliku ema poolt

võõrandamise temaatikasse, mille kohta on perelepitaja U.A teinud Saku Vallavalitsuse

abivajava lapse teatise. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist on sellele teatele

tuginedes hinnanud laste abivajadust. Hindamise kokkuvõte on esitatud kohtule 31.12.2024

seisukohas. Hindamise tulemusena ei selgunud vanemast võõrandamise riske või mingeid

iseloomulikke asjaolusid, mis võiks viidata, et üks vanem on tahtlikult last teisest

võõrandanud või teise vanema vastu meelestanud. Selgus, et lapsed elavad ja tahavad ka

edaspidi elada emaga, kohtuda aeg-ajalt isaga.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

20. Tallinna Ringkonnakohus kuulas täiendavalt 27.06.2025 ära vanemad Tallinna

Ringkonnakohtus (dtl 322-324).

20.1. Ema selgitas ärakuulamisel, et L.D toimetulek on oluliselt paranenud, O.O-l läheb

koolis väga hästi ning X.T sai koolipikendust ja läheb sügisel /kooli/. Ema viitas isa

kontrollivale ja manipulatiivsele käitumisele. Isa ei tundnud huvi X.D vastu. Isa on

avaldanud, et tahab ise otsustada, kus nad elavad. Kooselu ajal oli kontrolliv, takistas

koolivahetust ja on perelepituses välja öelnud, et ei lase meid kuskile enam, elate nüüd oma

Sakus. Ei lase liikuda nii nagu ema sooviks. Emal on tuttavad /välisriikides/, aga ema ei tee

praegu plaane sinna minemiseks. Ema tõi välja, et lapsi kahjustab täna see, et lapsed kardavad

isa juurde üksi minna ning keelduvad isaga suhtlemast. Lapsed on saanud pottide-pannidega

vastu pead, pidanud ise vaatama, kuidas kooli saada jms. Ema leiab, et isa peaks pühenduma

laste tegemisele ja laste vastu huvi üles näitamisele. Kuna kontrolli on olnud väga palju, siis

kulgeb samamoodi edasi ja ühine hooldusõiguse teostamine ei ole võimalik. Ema tõi näite, et

isa soovis, et lapsed läheksid Nõmmele kooli ja neil oleks vahelduv elukoht. Ema katkestas

perelepituse seetõttu, et lepitajad olid isa poole kaldu ning leidsid, et lapsed peavad saama

isaga kohtuda. Ema kinnitas, et isalt laekub laste ülalpidamiseks igakuiselt 400 eurot.

20.2. Isa selgitas ärakuulamisel, et lastega kontakt on vähene. L.D saab isa telefoni teel kätte,

aga vestlused on napid, suhtlevad ka WhatsAppis, kus isa saadab pilte ja sõnumeid. O.O ei

võta telefoni vastu. O.O oli vanema poja ülikooli lõpetamisel ja seal suhtlus toimis. Lapsed ei

2-24-3677

ole vabad, ei saa kokkuleppeid teha. X.T suhtlus käib läbi L.D. Alguses ei taha rääkida, aga

kui toru võtab, siis ikka räägib. Isa viitas lahkumineku ajal väidetavale jututeemale, et ema

läheb väiksema lapsega /välisriiki/ elama. Tollal oli see teemaks ja isa kartis selle

realiseerumist. Isa nõustus laste elukoha- ja koolivahetusega, kui kuulis, et lastel läheb koolis

hästi. Sakus on väikeklass ja isa nägi, et see on laste huvides. Isa lähtub lastest, küsib lastelt.

Isa on suhelnud O.O psühholoogiga, pakkunud koostööd, et tegeleda tagajärgedega, mis on

tekkinud koostöö puudumisest vanemate vahel. Isa on kontakti võtnud ka eripedagoogiga, et

uurida L.D vaimse tervise kohta. Isa jälgib Stuudiumit, vaatab hindeid ja kiidab lapsi. Isa

pakkus, et kuna ema vanemad elavad Nõmmel, oleks lapsed seal koolis ja pärast tööd saaks

võtta nad vanavanemate juurest. Isa selgitas, et on maksnud laste ülalpidamiseks iga kuu 400

eurot kolme lapse peale, lisaks lastele väikse taskuraha. Isa selgitas, miks kutsuti tema

elukoha aadressile 2025. a politsei. Politsei kutsujaks oli endine abikaasa, kellel on hulgaliselt

probleeme, sh vaimse tervisega. Olukord oli kujunenud selliseks, et magamistuba oli

pelgupaik ja kuna tema eksabikaasa oli oma tütrega sinna magama läinud, tekkis sellest

konflikt. Isa on käinud psühholoogi teenusel viis seanssi ja saab ravimeid. Isa saab sinna

tagasi minna, et saada nõu lastega suhtlemisel, kui kohus peaks suhtluskorra määrama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu

määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse viibimiskoha määramise ning hariduse osas

emale üleandmiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.

22. Ringkonnakohus selgitab, et vanematel on PKS § 116 lg 1 kohaselt laste suhtes võrdsed

õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisima moodustab hooldusõigus, mis

tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma

alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara

(varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on

hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja

täidavad hoolsuskohustus omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset

heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama

lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu

korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised

igapäevaelu küsimused. Vanemate võrdsuse põhimõttes on põhjendatud teha erandeid siis, kui

vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise

hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha

muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise

hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 12.02.2016, 3-2-

1-159-15, p 24; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p-d 13 ja 14).

Kui kohtule esitatakse PKS § 119 või § 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles

vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid

arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS

477 lg 5). PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last

puudutava ühekordse olulise küsimuse üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra

lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Ühise hooldusõiguse

2-24-3677

osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate

muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi

tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud.

Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata

teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada

tuleb võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Kui lapsel on mõlema

vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest

hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult

hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist

kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku

hoolitsust võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu

korral lapse suhet mõlema vanemaga (RKTKm 19.02.2020, 2-18-15686, p 18; RKTKm

19.05.2021, 2-20-1708, p 19; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15).

Vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus PKS § 123 ning § 137 lg 2 p 2

ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last

kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse

tulevasi elamistingimusi. Seega on ühise hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamine kohtu

kaalutlusotsus ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, kui alama astme

kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi.

23. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud nõuetekohaselt kaalumata hooldusõiguse

lõpetamise aluseks olevad asjaolud ega ole selles osas oma otsustust ka piisavalt põhjendanud,

mistõttu on maakohus põhjendamatult lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse laste

viibimiskoha määramise ja haridusküsimustes ning andnud selles osas emale

ainuhooldusõiguse.

24. Maakohus on põhjendanud otsustust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning

ainuhooldusõiguse osaliselt üleandmiseks emale sellega, et isa on ema taotlusega

ainuhooldusõiguse saamiseks laste viibimiskoha määramise ja hariduse osas nõustunud (dtl

151), avalduse rahuldamist toetavad laste huve kaitsvad isikud ning elukorralduse jätkumist

toetavad kõik lapsed (dtl 152–153). Esmalt märgib kolleegium, et siinses asjas on tegemist

hagita menetlusega, kus rakendub uurimisprintsiip ja ringkonnakohtule ka ei nähtu, et isa

oleks ainuhooldusõiguse osalise üleandmisega 09.05.2024 ärakuulamisel nõustunud. Isa on

kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited selles osas, et lapsed elavad ema juures ja käivad

Sakus koolis. X.T osas Rajaleidjasse pöördumise osas on isa kinnitanud, et see on hea mõte

(dtl 151, ajamärge 00:06:29). Lisaks on ema kinnitanud, et hetkel vaidlust koolivaliku osas ei

ole olnud. Ema on selgitanud, et menetluse jätkamise põhjuseks on usalduse puudumine laste

isa suhtes, sest isa on taganenud varasemalt paljudest kokkulepetest ning ema soovib kindlaid

kokkuleppeid (dtl 151, ajamärge 00:07:28 ja 00:34:31). Asja materjalidest ei nähtu, et isa

oleks vastu vaielnud laste elukoha ja hariduse küsimustes, vaid on vastupidiselt sellega

nõustunud (dtl 66, 288). Lisaks pole ka eestkosteasutuste või lastele määratud esindaja

seisukohtadest tuvastatav, et vanemate vahel oleks lahendamatuid erimeelsusi laste elukoha

või koolivaliku osas ning menetlusosaliste väited puudutavad pigem suhtluskorra määramise

küsimusi (dtl 78–79, 83, 86, 109, 128, 145–146, 152 ajamärked 00:15:54 ja 00:18:47, 226,

246, 263), mida lahendatakse käesoleva määruse tegemise ajal eraldi menetluses (tsiviilasi nr

2-24-6650). Seega puuduvad ringkonnakohtu hinnangul vanemate vahel sellised erimeelsused

laste viibimiskoha määramise ja hariduse osas, mis annaksid aluse vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks nimetatud küsimustes (dtl 323-324).

2-24-3677

25. Kuivõrd ringkonnakohus ei tuvastanud eelnevalt vanemate vahelisi erimeelsusi

hooldusõiguse teostamisel, mis takistaks vanematel lapsi puudutavaid otsuseid vastu võtta ja

võiks sellega laste heaolu kahjustada, siis pole täidetud PKS §-s 137 sätestatud eeldused

vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus ema

avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning talle laste viibimiskoha

määramise ja hariduse osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue

lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg-te 1 ja 3

koosmõjus nende endi kanda, v.a alaealiste laste esindaja tasu ja kulud, mis jäeti Eesti

Vabariigi kanda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust muuta

ning jätab menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel ka ringkonnakohtus menetlusosaliste

endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti

Vabariigi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei ole vajalik menetluskulude suurust

rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)