3-23-364/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-364 Haldusasi ScandicTex Pro OÜ kaebus Politseija Piirivalveameti 03.02.2023 otsustusele nr 1.10-22/491-2 ja 17.02.2023 vaideotsusele 1.10-22/491-4 Menetlusosalised Kaebaja – ScandicTex Pro OÜ, esindaja I.W Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.04.2024 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politseija Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-364 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.09.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab 3-23- menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ScandicTex Pro OÜ esitas 22.11.2022 Politseija Piirivalveametile (PPA) 18 töötaja lühiajalise töötamise registreerimise taotlused, tasudes igalt avalduselt riigilõivu 48 eurot, s.o kokku 864 eurot.

2. ScandicTex Pro OÜ esitas 18.01.2023 PPA-le avalduse, et loobub registreerimise taotlustest.

3. PPA keeldus 03.02.2023 otsustusega nr 1.10-22/491-2 riigilõivu tagastamisest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 2 alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 4 järgi tagastatakse riigilõiv, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. ScandicTex Pro OÜ esitas lühiajalise töötamise registreerimise taotlused 22.11.2022 ning isiku 18.01.2023 avalduse alusel tegi PPA 23.01.2023 otsused jätta taotlused läbi vaatamata. Lühiajalise töötamise registreerimise taotluste sisulist läbivaatamist on PPA alustanud (teinud vajalikke päringuid, suhelnud tööandjaga, algatanud registreerimisest keeldumise), mistõttu ei kuulu RLS § 15 lg 1 p 4 taotluse suhtes kohaldamisele.

4. ScandicTex Pro OÜ vaide jättis PPA 17.02.2023 vaideotsusega nr 1.10-22/491-4 rahuldamata.

5. ScandicTex Pro OÜ esitas 19.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 03.02.2023 otsustus ja 17.02.2023 vaideotsus ning kohustada PPA-d tagastama riigilõiv. Riigilõiv oleks tulnud tagastada. On ebaoluline, kas vastustaja on alustanud taotluste menetlust või kelle algatusel on jäetud taotlus läbi vaatamata.

6. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.04.2024 otsusega kaebuse, tühistas PPA 03.02.2023 otsustuse ja 17.02.2023 vaideotsuse ning kohustas vastustajat riigilõivu tagastamise küsimust uuesti läbi vaatama. RLS § 15 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud riigilõivu tagastamise tingimused olid täidetud. Riigilõiv tagastatakse, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse enne taotluse läbivaatamist tagasi ja kui see jäetakse seejärel läbi vaatamata. Riigilõivu tagastamise küsimus ei sõltu sellest, kui palju või vähe on jõutud teha järelepärimisi või muid toiminguid. Sellist olukorda reguleerib RLS § 15 lg 2, mille kohaselt võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud kulud. Sama printsiip kehtib ka näiteks halduskohtumenetluses (HKMS § 104 lg-d 5 ja 6 ning RLS § 15 lg 3). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. PPA palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 30.04.2024 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Riigilõiv tasuti taotluse läbivaatamise eest ning see tähendab, et riigilõiv tuleb tasuda olenemata sellest, kas otsustus tuleb kaebaja kasuks või kahjuks või võetakse avaldus enne otsuse tegemist tagasi. Seadusandja tahe ei ole kindlasti olnud see, et kui haldusorgan on enamiku toimingutest teinud ja taotleja taotleb menetluse lõppjärgus taotluse läbi vaatamata 2(3)

3-23-364 jätmist, siis tuleks riigilõiv tagastada. Vastustaja võttis taotlused menetlusse ja vaatas neid läbi kaks kuud. Riigilõivu tagastamist ei reguleeri üksnes RLS. Kohus jättis tähelepanuta välismaalaste seaduse (VMS) § 41 lg 1 p 5, mille kohaselt tasutakse riigilõivu lühiajalise töötamise registreerimise korral RLS-s sätestatud määras, ning sama paragrahvi lõike 2, mille kohaselt riigilõivu ei tagastata taotluse läbi vaatamata jätmisel. Kohaldada tuleb erinormi. Riigilõivu tagastamisest keeldumise teates jättis vastustaja ekslikult VMS-le viitamata, kuid teate uuesti tegemine ei oleks otstarbekas, kuna kaebaja ei saavutaks sellega oma eesmärki.

9. ScandicTex Pro OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. RLS § 15 lg 1 p 4 kohaselt riigilõiv tagastatakse, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Vastavalt RLS § 15 lg 1 p-le 5 tagastatakse riigilõiv ka siis, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Seega on tegemist kahe erineva riigilõivu tagastamise alusega. Sarnane eristamine nähtub ka HMS § 43 lg-st 4, mille järgi lõpeb toimingu tegemise menetlus muu hulgas kas taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega (p 3) või haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega (p 4). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt RLS § 15 lg 1 p-le 4 antud tõlgendusega, et taotluse läbivaatamise all peetakse silmas asjas sisulise lahendi, mitte menetlustoimingute tegemist. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). 11. Vastavalt VMS § 41 lg 1 p-le 5 tuleb riigilõivu tasuda lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamisel. VMS § 41 lg 2 sätestab, et taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu ei tagastata. Arvestades eelnevalt viidatud RLS § 15 lg 1 p-e 4 ja 5 ning HMS § 43 lg 3 p-e 3 ja 4, pole alust võrdsustada taotlustest loobumist taotluse läbi vaatamata jätmisega, seda sõltumata sellest, kuidas haldusorgan on menetluse lõpetamist terminoloogiliselt väljendanud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et taotluse läbi vaatamata alused on lühiajalise töötamise registreerimise menetluse puhul reguleeritud VMS §-s 1072 ning taotlusest loobumist pole seal nimetatud. Pole põhjust seda normi laiendavalt tõlgendada. Näiteks viisamenetluse puhul on VMS § 97 lg-s 2 selgesõnaliselt kirjas, et pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlus jäetakse muu hulgas läbi vaatamata, kui välismaalane loobub taotlusest. 12. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)