Legislator Case Law & Legislation
3-23-2387/11 AI generated

3-23-2387/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-2387/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta haldusasja materjalide juurde P.E 17.02.2023 vastus Maksu- ja Tolliameti 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

Legislator headnote

AI generated

3-23-2387/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

Keywords

AI generated
goodwill indemnity climate protection constructive dividend bankruptcy dividend dividend income from qualifying holdings custodian voting right
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2387

Haldusasi

KLIIMACENTRUM OÜ kaebus Maksu- ja

Tolliameti

07.08.2023 maksuotsusele nr 12.2-3/060029-12

Menetlusosalised

Kaebaja – KLIIMACENTRUM OÜ,

esindaja vandeadvokaat Janar Urres

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet,

esindaja Källi Vallner

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KLIIMACENTRUM OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde P.E 17.02.2023 vastus Maksu- ja Tolliameti

08.02.2023 korraldusele nr 12.2-3/060029-4 ning jätta asja materjalide juurde

võtmata P.E 10.04.2024 seletus.

2. Jätta KLIIMACENTRUM OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 11.03.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2387 muutmata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.09.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-2387

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis 07.08.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/060029-12

tagasi KLIIMACENTRUM OÜ (Kliimacentrum) ettemaksukontole täidetud ja pangakontole

tagastatud tagastusnõude summas 5975,16 eurot ja kohustas tasuma maksusumma 8455,55

eurot.

I

Äriühingu pangakontolt perioodil juuli–oktoober 2022 osanikule P.E-le tehtud väljamaksed

kokku 25 000 eurot ei olnud laenu tagasimaksed, vaid dividendide väljamaksed, millelt tuleb

deklareerida ja tasuda tulumaksu 6250 eurot.

Kliimacentrum põhjendas P.E-le väljamaksete tegemist lepinguga, millega väidetavalt on P.E

eelnevalt äriühingule raha laenanud. Lepingu näol on tegemist tüüplepinguga, millega pank

võimaldab enda kliendil kasutada krediiti. Tegemist ei ole äriühingu ja P.E vahelise

laenulepinguga. Lepingu sõlmimise kuupäevaks on märgitud 01.01.2020, kuid P.E on selle

allkirjastanud 23.01.2023. Seega koostati see kontrollimenetluse ajal ja selleks, et muuta laenu

andmine usutavaks.

Kui tõepoolest oleks laenu andmine toimunud ning selleks koostati leping, siis oleksid lepingu

osapooled lepingu allkirjastanud mõistliku aja jooksul. Puudus intressikulu arvestus ning see

ei kajastunud ka raamatupidamises. Laenuarvestuse kontosse tehtud kanded on

ebausaldusväärsed. Kliimacentrum on esitanud maksuhaldurile erinevatel aegadel erinevaid

andmeid oma raamatupidamisest. Konto järgi on võimatu saada ülevaadet äriühingu ja P.E

vahelistest tehingutest.

Ei ole usutav, et Kliimacentrum on teinud 31.12.2020 laenu tagasimakseid 47 500 eurot. 2020.

a majandusaasta aruande põhjal puudusid selleks rahalised vahendid. Aasta kasum oli 33 150

eurot, hankijatele oli Kliimacentrum võlgu 21 617 eurot. Summat 47 500 eurot ei ole

laekunud ka P.E pangakontodele. Laenukontol 31.12.2020 näidatud väljamaksed on näilikud

ja lisatud seetõttu, et hiljem tehtud raamatupidamise kanded oleksid kooskõlas 2020. a

majandusaasta aruandega. Kliimacentrumi 2021. a majandusaasta aruanne ei kajasta laenu

andmist P.E-le, seega 2021. lõpus äriühing P.E-le võlgu ei olnud.

P.E-l ei ole deklareeritud tulusid, mille arvelt oleks saanud kuni 29.02.2020 laenata

Kliimacentrumile 46 094 euroX-le ei ole tehtud töötasu väljamakseid perioodil august 2013

kuni oktoober 2018. Üksikisiku tuludeklaratsioonides ei ole P.E 2014–2017 aastal tulu

deklareerinud. Aastal 2019 on P.E deklareerinud palgatulu 4650,86 eurot ja dividende 14 459

eurot. Väidetava laenu andmise perioodil ei ole P.E teinud sellises summas tehinguid, mis

oleks võimaldanud kuni 29.02.2020 laenata 46 094 eurot.

2019. a-l Kliimacentrumile P.E-lt laekunud raha oli tekkinud käibest. Väärteomenetluses nr

93001900209316 selgus, et P.E kandis 2019. a-l teie Kliimacentrumi arvele raha, mis oli

tekkinud Kliimacentrumi enda ettevõtlusesX-lt saadud 32 354 eurolt deklareeris

Kliimacentrum 2019. a novembris ja detsembris käivet kokku 32 354 eurot.

P.E-le tehtud väljamaksed olid dividendid. Ta kasutas saadud raha isiklikuks otstarbeks.

2(8)

3-23-2387

II

P.E poolt Kliimacentrumi pangakontole sularahas tehtud sissemaksete näol (kokku 8500

eurot) on tegemist äriühingu 20% määraga maksustatava käibega, millelt on deklareerimata ja

tasumata käibemaks 1475 eurot.

Käibedeklaratsioonide analüüsi tulemusel selgus, et Kliimacentrum on kulutanud rohkem kui

teeninud. Eeltoodu viitab kahtlusele, et osa müügikäibest on jäetud käibedeklaratsioonidel

kajastamata.

Alates 2020. a jaanuarist kuni kontrolliperioodi lõpuni on P.E sularaha enda erinevatele

kontodele kokku maksnud 68 120 eurot. Ta omab ainuisikulist kontrolli Kliimacentrumi

finantside üle ja on ainuke kasusaaja. Ta on registreeritud töötajana Kliimacentrumis müügi-

ja turundusjuhina alates 01.03.2020. Tal puudus igasugune muu tegevus, kus sai talle raha

tulla.

Kontrolliperioodil on P.E kandnud Kliimacentrumile kokku 8850 eurot, mille päritolu ei ole

tuvastatav. Kuna Kliimacentrum kasutas seda raha majandustegevuseks, siis on põhjendatud

eeldada, et P.E poolt ülekantud raha on ettevõtlusega seotud. Raha sissemakseks on P.E-le

teinud ülekandeid ka tema tütar X, kes on alates 01.01.2020 kuni kontrolliperioodi lõpuni P.E-

le kandnud kokku 37 605 eurot märkega laen ja talle on tagasi kantud 2730 eurot. X-l puudus

nii suur sissetulek, et laenata sellist summat. X tegi 25.08.2022 P.E-le ülekande 8000 eurot ja

samal päeval kanti 7500 eurot Kliimacentrumile. Kliimacentrum on eelnevalt varjanud käivet,

esitades seda laenuna. Kliimacentrumis läbiviidud väärteomenetluse käigus jõudis kohtuväline

menetleja seisukohale, et äriühing varjas sularahakäivet „laenudega“.

III

P.E on 17.08.2022 pannud Kliimacentrumi pangakontole sularaha 26 800 eurot, mis on

raamatupidamises arvestatud kui laen Tsiribiribin OÜ-lt. Tegemist on Kliimacentrumi 20%

määraga maksustatava käibega. Tsiribiribin OÜ-l ei olnud 2022. a-l majandustegevust ning tal

puudusid sissetulekud laenu andmiseks.

Tsiribiribin OÜ müüs 2021. a-l kinnistu ja selle eest saadud raha laekus Tsiribiribin OÜ

pangaarvele 06.04.2022 ja 08.04.2022 kokku 88 062,89 eurot. Sellest rahast laenati

Kliimacentrumile 88 000 eurot ja 17.08.2022 oli pangaarvel 16,47 eurot. Järelikult ei olnud

Tsiribiribin OÜ-l 17.08.2022 enam raha, mida laenata.

Usaldusväärne ei ole P.E selgitus, et laen oli antud sularahas Tsiribiribin OÜ kassast ja

Kliimacentrum viis selle ise panka oma kontole. Tsiribiribin OÜ olevat saanud raha laenuna.

Ei ole eluliselt usutav, et ettevõte, kel pole majandustegevust, võtab laenu edasi laenamise

eesmärgil. Tsiribiribin OÜ-l puudub sularaha kassa. 18.10.2022 on tehtud ülekanne P.E

eraisiku arvele, mille selgituseks on märgitud „raha kassasse“. Kliimacentrumil oli võimalus

esitada näilikku tehingut, sest P.E on nii Kliimacentrumi kui ka Tsiribiribin OÜ juhatuse liige.

Kuna mõlemas äriühingus on sama juhatuse liige, siis oli võimalik nende äriühingutes leppida

kokku sobiv lahendus maksude varjamiseks. IV

Kliimacentrum on soetanud kokku 2700,34 eurot eest kaupu, mida ettevõtluses ei kasutata.

Äriühingul puudub õigus arvata vastavatel arvetel sisalduvat käibemaksu 450,06 eurot enda

sisendkäibemaksuna maha. Kliimacentrum on teinud eelnimetatud kulutuste näol juhatuse

liikmele erisoodustust, millelt tuleb tasuda tulumaksu 675,09 eurot ja sotsiaalmaksu 1113,90

eurot.

2. Kliimacentrumi vaide jättis maksuhaldur 25.09.2023 vaideotsusega nr 6-1/5423-3

rahuldamata.

3(8)

3-23-2387

3. Kliimacentrum esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.08.2023 maksuotsuse

tühistamiseks.

4. MTA palus jätta kaebus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus

maksuotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

Kaebaja esitas alles kohtumenetluses 2022. aasta majandusaasta aruande, mille kaebaja oli

esitanud äriregistrile 21.09.2023. Kohus nimetatud tõendiga ei arvesta. Äriseadustiku (ÄS) §

179 lg 4 kohaselt pidi kaebaja 2022. aasta majandusaasta aruande esitama ajavahemikul

01.01.2023–30.06.2023. Kontrollimenetlus toimus kuni 07.08.2023, kui koostati maksuotsus.

Kui maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust,

jäävad maksu vähendavad asjaolud arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei

saa. Kaebaja 2022. aasta müügitulude ja kulude kohta maksumenetluse käigus andmete

esitamata jätmine oli tingitud kaebajast tulenevatest asjaoludest.

Maksuhaldur tuvastas õigesti, et laenusuhet kaebaja ja P.E vahel polnud. Õige on kaebaja

seisukoht, et kontrolliperiood ei sisalda aastaid 2019 ja 2020. Samas on maksuhaldur

hinnanud, kas P.E-l oli võimekus laenu anda. Kogumis tuvastas maksuhaldur õigesti, et P.E ei

ole väidetava laenu andmise perioodil deklareerinud tulusid ega teinud tehinguid, et oleks

saanud kaebajale kuni 29.02.2020 laenata 46 094 eurot.

Kaebuse kohaselt laenasid P.E ja OÜ Tsiribiribin kontrolliperioodil kaebajale kokku 35 650

eurot (8850 + 26 800). Kaebaja tagastas laenu kokku 25 000 eurot. Ülekannete järgselt ei ole

kaebaja enda väitel osaühingu raha välja viinud, kontole on lisandunud 10 650 eurot. Kaebaja

järeldab sellest, et ta ei maksnud dividende 25 000 eurot, millelt tuleb tasuda tulumaks.

Kaebaja eelnev käsitlus ei ole põhjendatud. Esitatud tõenditest nähtub, et väidetavalt OÜ-lt

Tsiribiribin 17.08.2022 laenuna saadud 26 800 eurot pani P.E 17.08.2022 otse kaebaja

pangakontole. OÜ Tsiribiribin pangakonto väljavõtte kohaselt puudusid äriühingul rahalised

vahendid laenu andmiseks. Äriühingul puudus kasumlik majandustegevus. Kaebajal ja OÜ-l

Tsiribiribin on sama juhatuse liige. Samuti tegi X 25.08.2022 P.E-le ülekande 8 000 eurot ning

samal päeval kandis P.E kaebaja kontole 7 500 eurot.

Lisaks tuvastas MTA 21.06.2022 väärteomenetluse otsuses nr 93001900209316, et P.E poolt

kaebaja kontole kantud raha on äriühingu varjatud käive, millelt on tasumata käibemaks.

Väärteomenetluse tulemusena deklareeris kaebaja P.E-lt (algselt väidetava laenu andmise sildi

all) saadud raha ka enda käibena, millelt maksis käibemaksu.

Eelnevat aluseks võttes on õige maksuhalduri hinnang, mille järgi võeti kasutusele skeem

selleks, et ettevõtlusest väljaviidud summad jääksid jätkuvalt P.E isiklikku kasutusse. P.E pani

ettevõtlusest väljaviidud summad oma isiklikule pangakontole, kust need kanti laenu nime all

kaebaja pangakontole ja seejärel laenu tagasimakse nime all P.E pangakontole tagasi. Eelneva

käitumise tulemusena vältis kaebaja tulumaksu tasumist. Sh on maksuhaldur piisavalt

põhjendanud, kuidas kaebaja varjas osaliselt käivet.

P.E poolt arvelduskonto vahendusel kaebajale tehtud sissemaksed ja väidetavalt Tsiribiribin

OÜ-lt laenu saamisena P.E poolt sularahas kaebajale tehtud sissemaksed on kaebaja varjatud

käive. P.E sissetulekud said tekkida üksnes kaebaja tegevusest. 2020. a majandusaasta

aruandest nähtub, et kaebajal ei olnud vahendeid sellises summas raha P.E-le välja

maksmiseks.

Maksuhaldur ei võtnud õiguspäraselt krediidilepingut maksustamisel arvesse, mistõttu on

maksuhaldur P.E-le tehtud väljamaksed summas 25 000 eurot lugenud põhjendatult dividendi

väljamakseteks ja maksustanud sellest lähtuvalt. Seega on õige maksuhalduri hinnang, et

tegemist ei saa olla kaebaja poolt P.E-le tagastatud laenuga.

4(8)

3-23-2387

Maksuhaldur leidis, et kaebaja kulud ületavad müügitulu, tuues välja, et kaebaja

käibedeklaratsioonide analüüsi tulemusel selgus, et kaebaja on kulutanud rohkem kui

teeninud. Kaebaja esitas alles kohtumenetluses 2022. a majandusaasta aruande. Kaebaja

hinnangul on maksuhalduri vastav väide väär ning ta esitas tõendina EL 25.01.2024 esitatud

seisukohad, milles viimane leiab, et lähtuda tuleb 2022. a majandusaasta aruandest, millest

nähtuvalt on kaebaja kasum 2494 eurot. Kuivõrd kaebaja ei esitanud maksumenetluses

majandusaasta aruannet,

võttis maksuhaldur õigesti aluseks kaebaja 2022. aasta

käibedeklaratsioonides kajastatu, mille järgi on kaebaja 2022. a tulu on 441 250 eurot ning

kulutused 556 570,10 eurot.

Väär on kaebaja lähenemine, et kaebaja osanikule ilma tulumaksu tasumata tehtud

väljamaksete tuvastamiseks peaks vastavast summast maha lahutama kaebaja varjatud käibest

pärineva kaebaja enda raha, mille osanik paigutas kaebaja pangakontole. Tulumaksuseaduse

(TuMS) § 54 lg 6 ei näe dividendide puhul ette maksuarvestuse korrigeerimise võimalust.

Alusetu on kaebaja etteheide, et vastustaja ei pöördunud P.E kui kolmanda isiku poole, et

selgitada välja, kust pärineb P.E kaebajale laenatud raha. MTA tegi 08.02.2023 korralduse

12.2-3/060029-4, mille P.E on kätte saanud. Nimetatud korraldusest nähtuvalt palus

maksuhaldur P.E-l selgitada, kust pärines raha, mille P.E laenas kaebajale. Vastustaja

kinnitusel P.E vastavaid selgitusi ei esitanud ning maksuhaldur nõudis pankadelt väljavõtteid

P.E majandusliku olukorra kohta. Seega on alusetu kaebaja väide uurimiskohustuse täitmata

jätmisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. KLIIMACENTRUM OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 11.03.2024

otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja ei vaidlusta

maksuotsust ja halduskohtu otsust, mis seondub kaupade ostmisega 2700,34 euro eest

(sisendkäibemaks 450,06 eurot, erisoodustuse tulumaks 675,09 eurot ja sotsiaalmaks 1113,90

eurot). Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele

järgmised vastuväited.

Tõendamiskoormus ei ole kaebajale üle läinud. Vastustaja ei ole esitanud mõistlikke ega

eluliselt usutavaid põhjendusi, et summa 35 650 eurot pärineb kaebaja juuli–oktoober 2022

varjatud käibest. Kaebaja kontrolliperioodi ostu- ja müügiarved ning pearaamat on oluline

tõend hindamaks, kas vastustajalt tekkinud kahtlus on põhjendatud. Maksuaudiitor kinnitas

maksuotsuses, et pole tuvastanud, et kaebaja oleks müünud kaupu ja jätnud käivet

deklareerimata. Halduskohus jättis eeltoodu tähelepanuta.

Sidumaks kaebajale üle kantud 35 650 eurot kaebaja käibega, esitas vastustaja argumendi, et

P.E kaudu kaebajale kantud raha saab pärineda vaid kaebaja tegevusest, sest P.E-l pole ühtegi

muud tuluallikat, kust saaks raha pärineda. Maksuhaldur oleks pidanud kontrollima kõiki

viise, kuidas eelnimetatud summa oleks võinud P.E käsutusse jõuda. Kaebaja esindaja on selle

kohta välja toonud arvukalt realistlikke versioone. Kaebaja ei pea ära tõendama, milline neist

variantidest on lõpuks tõene.

Asjaolu, et maksuhaldur ei küsinud P.E-lt laenuraha päritolu kohta, on uurimiskohustuse

rikkumine. Vastustaja esitas kohtule väärväite, et P.E ei vastanud vastustaja 08.02.2023

korraldusele. Kaebaja

vastas 17.02.2023

e-kirjaga.

Kaebaja

taotles

27.02.2024 menetlusdokumendis, et kohus võtaks selle vastuse asja materjalide juurde, kuid

kohus jättis taotluse lahendamata, vaid märkis otsuses ekslikult, et P.E ei vastanud

maksuhalduri korraldusele. Kaebaja palub 17.02.2023 vastuse ringkonnakohtul asja juurde

võtta. Maksuhaldur on jätnud selle põhjendamatult esitamata.

5(8)

3-23-2387

Oluline on tuvastada, kui palju raha pidi P.E-l üldse olema, et arvelduskrediidi põhimõttel

kontrolliperioodil kaebajale raha laenata. Kui see on teadmata, ei ole võimalik analüüsida, kas

P.E-l võis see summa olla või mitte. Kaebaja on rõhutanud, et olukorras, kus laenajale

makstakse jooksvalt laenu tagasi, ei pea laenajal olema vahendeid kogu perioodi jooksul

väljaantava laenu ulatuses. Perioodil 01.07–19.08.2022 on P.E saanud kaebajalt 12 500 eurot.

Asjas pole tuvastatud, et P.E-l polnud võimalik anda kaebajale sellises ulatuses

arvelduskrediiti.

Vastustaja tegi kaebaja 10 kuu käibedeklaratsioonide pinnalt järelduse, et perioodil jaanuar–

oktoober 2022 ületavad kaebaja kulud müügitulu. Vastustaja arvutuskäik ei ole jälgitav.

Kaebajale raamatupidamisteenust osutav EL 25.01.2024 seisukohas on põhjalikult välja

toodud, milles on vastustaja oma arvutusi tehes eksinud. Kohus peab kontrollima, kas 10 kuu

käibedeklaratsioonidest on tuvastatav, et kaebaja kulutused ületavad müügitulusid üle 100 000

euro või mitte. Halduskohus jättis selle kontrollimata.

Halduskohus jättis põhjendamatult kaebaja 2022. a majandusaasta aruande asja juurde

võtmata. Aruanne tuli esitada 30.06.2023, kaebaja esitas selle 21.09.2023. Eeltoodule

vaatamata tuli aruanne vastu võtta, sest kaebaja soovis sellega tõendada oma vastuväiteid

maksuhalduri järeldustele. Aruandest nähtub, et 2022. a majandusaasta oli kasumlik, mitte

kahjumlik. Kaebaja palub ringkonnakohtul tõendi vastu võtta.

Seoses laenudega ei vaidle pooled selle üle, et P.E on teinud kontrolliperioodil kaebajale

ülekande 8850 eurot, Tsiribiribin Oü kaudu on P.E teinud kaebajale ülekande 26 800 eurot

ning kaebaja on teinud P.E-le ülekande 25 000 eurot. Vastustaja pole tuvastanud, et ettevõttest

välja tehtud kandeid P.E-le oleks suuremas väärtuses kui P.E poolt ettevõttesse sisse makstud

summad.

Maksuhaldur esitas halduskohtule toimiku 63 lisaga. Kaebaja vaidles sellele vastu, sest

kontrolliaktist nähtuvalt põhineb maksuotsus 45 dokumendil. Dokumendid 46–59 ei ole

maksuotsuse aluseks, neile ei ole kontrolliaktis ega maksuotsuses viidatud. Halduskohus jättis

tähelepanuta kaebaja taotluse jätta nimetatud dokumendid asja juurde võtmata.

Vastustaja esitas koos 20.02.2024 menetlusdokumendiga taotluse võtta asja juurde uued

tõendid (lisad 1–12). Kaebaja palus jätta need tõendid vastu võtmata, sest kohtu 07.12.2023

määruse kohaselt võis uusi taotlusi ja seisukohti esitada kuni 26.01.2024. Halduskohtu

otsusest ei selgu, kas kohus võttis need tõendid asja juurde.

Kaebaja palus 25.01.2024 ja 27.02.2024 menetlusdokumentides kohtul selgitada tõendite

kogumiga ja tõendamiskoormusega seonduvat. Kohus jättis taotlused tähelepanuta ja

selgitamiskohustuse täitmata.

Kaebaja palub ringkonnakohtul asja juurde võtta P.E selgitused, millest nähtuvalt ei pärine

vaidlusalune raha kaebaja juuli–oktoober 2022 käibest. Vastustaja ei esitanud P.E-le päringut

selgitada raha päritolu.

7. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes maksu- ja vaideotsuses avaldatud juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning ei korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde P.E 17.02.2023 vastuse maksuhalduri

08.02.2023 korraldusele (HKMS § 198 lg 2). Tegemist on maksumenetlused kogutud

dokumendiga, mille sisu üle on asjas vaidlus.

6(8)

3-23-2387

Maksuhaldur palus 08.02.2023 korralduses esitada P.E pangakontode väljavõtte perioodi

01.01.2020–30.10.2022 kohta. Korralduses on selgitatud, mis asjaolude kontrollimiseks on

väljavõtte esitamine vajalik. Korraldusele vastas e-kirjaga 17.02.2023 P.E lepinguline

esindaja, kes esindab ka Kliimacentrumit. Korralduses nimetatud dokumente ei esitatud.

Seega on õige maksuhalduri väide, et P.E korraldust ei täitnud. Korralduse täitmisena ei ole

vaadeldav maksuhalduri seisukohtadele vastuväidete esitamine. Korraldusega

mittenõustumisel oleks P.E saanud selle ettenähtud korras vaidlustada.

10. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses sisalduv taotlus võtta asja materjalide juurde

P.E 10.04.2024 selgitused, kus ta kirjeldab rahaliste vahendite päritolu. Nimetatud dokument

on esitatud ilmselge hilinemisega (HKMS § 198 lg 3). P.E-l oli võimalik seletusi esitada nii

maksu- kui ka vaidemenetluses, samuti esimese astme kohtumenetluses. P.E-l kui

Kliimacentrumi juhatuse liikmel oli täpne teave maksumenetluse käigust. Oma seletuse oleks

ta saanud esitada ka maksuhalduri poolset haldusakti ära ootamata.

11. Kaebaja heidab ette, et halduskohus ei võtnud asja materjalide juurde kaebaja 2022. a

majandusaasta aruannet. Kohus ei rikkunud menetlusnorme. Kohus arvestas asjaoluga, et

majandusaasta aruanne oli koostatud ja esitatud tähtaja rikkumisega ning pärast maksuotsuse

tegemist. Maksuotsuse tegemisel tugines maksuhaldur hoopis kaebaja 10 kuu

käibedeklaratsioonidele. Seega oli asja lahendamisel kontrollida eelkõige deklaratsioonide

paikapidavust.

Käibedeklaratsioonid on kaebaja enda poolt esitatud ning sisaldavad kaebaja poolt avaldatud

andmeid. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et maksuhaldur on käibedeklaratsioonide

põhjal valesti järeldanud, et kaebaja kulud olid tuludest suuremad. Samas on kaebaja

vastuväited üldist laadi. Maksuhaldur on asjakohaselt põhistanud, miks erineb tema

arvutuskäik EL 25.01.2024 selgitustes toodust.

12. Halduskohus ei ole jätnud selgitamiskohustust täitmata. Kaebajal oli õigusteadmistega

esindaja, kes peab olema kursis maksuasjades kohalduva tõendamiskoormusega. Samuti ei

saa kohus anda tõendite kataloogi, mis tuleb asja lahendamiseks kohtule esitada. Üldjuhul

rakendub HKMS 59 lg-s 1 sätestatud põhimõte, et iga menetlusosaline peab tõendama neid

asjaolusid, millel tema väited tuginevad. Samuti pidi kaebaja esindajale olema mõistetav, et

isegi kui vaidlustatud maksuotsuses sisalduvad mõningad puudused, pole need sellist laadi, et

MKS § 150 lg 1 ei rakenduks. Oma väidete tõendamiseks dokumentide esitamiseks ei vajanud

kaebaja maksuhalduri korraldust või kohtu selgitusi.

Eelnevat silmas pidades ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur ja

kohus peaksid asja lahendamisel kontrollima kõiki võimalikke versioone, kust võis P.E raha

pärineda. Seda asjaolu peab tõendama kaebaja. Maksuhaldur on maksuotsuses piisavalt

põhjendanud oma kahtlusi, miks P.E-l polnud raha, mida kaebajale laenata. Kaebaja ei ole

neid kahtlusi veenvalt ümber lükanud.

13. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas rikub tema menetlusõigusi vastustaja lisade asja

materjalide juurde võtmine. Apellatsioonimenetluses on põhjendatud tugineda vaid sellistele

materiaal- ja kohtumenetluse normide rikkumistele, mis võisid mõjutada asja otsustamist.

Maksutoimiku lisad 46–59 ei ole ilmselgelt asjakohatud. Tegemist on valdavalt kaebaja enda

poolt maksumenetluses esitatud majanduskulude aruannetega. Kuigi 20.02.2024

menetlusdokumendi lisad esitati peale kohtu määratud tähtaega, on vastustaja selgitanud, et

uute dokumentide esitamine oli tingitud asjaolust, et kaebaja 26.01.2024 seisukoht sisaldas

väiteid, mis vajasid vastustaja selgitusi. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses täpsustanud,

kuidas eeltooduga rikuti tema õigusi. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kuna halduskohus

maksuhalduri tõendeid ei tagastanud, saab lugeda, et need on võetud haldusasja materjalide

juurde. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised tõenditest oleks tulnud vastustajale tagastada.

7(8)

3-23-2387

14. Apellatsioonkaebuse maksukohustust puudutavate väidete osas nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga ning leiab, et maksuotsuse põhjendustele tuginemine (HKMS

§ 165 lg 2) oli põhjendatud. Halduskohus ei pidanud hakkama maksuhalduri põhjendusi

kordama. Ka apellatsioonkaebuses ei sisaldu selliseid väiteid, mida maksuhaldur või

halduskohus poleks juba analüüsinud.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)