2-24-10103/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg

ja koht

22.08.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10103

Tsiviilasi

Piirmets OÜ hagi O. A. vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

asja lahendamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja: Piirmets OÜ (registrikood 16495104,

Andruse talu, Hatu küla, Lääne-Harju vald);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalju

Hanni (Advokaadibüroo Tetris OÜ, e-post: XXX);

Kostja: O. A. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi läbi vaatamata.

Menetluskulud

Jätta menetluskulud hageja Piirmets OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hageja seisukohad

1. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 24 501,84 eurot ja viivise sellelt

summalt seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude

rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.03.2024 läbi juhatuse liikme

H. P. ja H OÜ sõiduauto Mercedes – Benz, registrinumbriga XXX, Lis tüüpi

kapitalirendilepingu. Kapitalirendilepinguga ostis H OÜ müüjalt Õ. P. sõiduki ja liisis

selle hagejale. Tegu oli müügi ja tagasirendi lepinguga. Sõiduki müügihind oli 12500

eurot, lepingu sõlmimise ja haldustasu oli 689 eurot ehk kokku 13 189 eurot.

2. Lepingu summast tasus 2500 eurot hageja ning 10 689 euro ulatuses finantseeris

tehingut H OÜ. Sõiduki omanikuks sai H OÜ ning vastutavaks kasutajaks hageja.

Hageja kohustuseks oli tasuda kuni 10.03.2030 H OÜ-le igakuiselt (kokku 72

osamakset) intressi 2,08 % kuus ja põhiosamakseid. Hageja kohustuste kogusumma

H OÜ ees lepingu sõlmimisel oli 22 001,84 eurot, millest 10 689 eurot oli

põhiosamaksed; 10 127,76 eurot intressid; 689 eurot lepingu sõlmimise tasu ja

496,08 eurot kokku igakuine haldustasu.

3. Leping sõlmiti osaliselt kostja initsiatiivil, kes oli hageja juhatuse liikme H. P.

elukaaslane ning soovis sõidukit ise kasutada. Kostja viibis nii liisinglepingu

allkirjastamise kui sõiduki üleandmise juures. Hageja ja kostjal oli kokkulepe, et

kostja kasutab sõidukit tasuta.

4. 15.03.2024 sai hageja juhatuse liige H. P. teada, et kostja suhtleb oma endise

elukaaslasega J.iga ning neil tekkis selle pinnalt tüli. Järgmisel päeval so 16.03.2024

soovis kostja sõidukit kasutada ning sõitis sellega tööle. Sõiduk jäi kostja kasutusse

tingimusel, et kostja ei anna seda kolmandatele isikutele, sh oma endise elukaaslase

J.i kasutusse. Mõne aja pärast pakkus kostja välja, et on nõus tasuma sõiduki

liisingumakseid tingimusel, et hageja ei võta kostjalt sõidukit (sõiduk jääks kostja

ainukasutusse), selle kohta sõlmitakse leping ning kostja saab soovi korral sõiduki

koos liisinglepinguga üle võtta.

5. 22.03.2024 andis hageja teisele juhatuse liikmele teada, et soovib sõidukit ise

edasi kasutada ning tegi ettepaneku, et sõiduk jääks tema ainukasutusse, mille

kohta sõlmiks pooled lepingu. Kostja ettepaneku järgi tasuks tema hagejale

liisingumakseid ja hageja annab vajadusel nõusoleku liisinglepingu ülevõtmiseks.

Hageja sellega ei nõustunud. Kuid pooled jõudsid kokkuleppele, et kostja kasutab

sõidukit veel ühe kuu, kuni ta leiab endale uue sõiduki. Hageja jätkuvaks tingimuseks

oli, et kostja ei tohi sõidukit kolmandate isikute, sh kostja endise elukaaslase J.i

kasutusse anda.

6. 26.03.2024 soovis hageja võtta sõidukist ettevõtte dokumente ja läks selleks XXX

kostja elukohta, kus sõiduk pidi olema pargitud. Sõidukit maja ees ei olnud. Hageja

helistas kostjale ja soovis teada, kus sõiduk on. Kostja tunnistas, et andis sõiduki

oma endisele elukaaslasele J.ile kasutamiseks. Hageja nõudis, et sõiduk antaks talle

koheselt üle. Kostja teatas, et hageja saab sõiduki sama päeva õhtul maja ees

tagasi. Sama päeva so 26.03.2024 õhtul läks hageja juhatuse liige H. P. taas kostja

maja juurde. Sõidukit maja ees ei olnud ning kostja hageja kõnedele ei vastanud.

7. 27.03.2024 esitas hageja kriminaalmenetluse algatamise avalduse. 27.03.2024

esitas hageja juhatuse liige T. P. avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks KarS §

201 tunnustel (võõra vallasasja omastamine). Politsei helistas hagejale ja teatas, et

rääkis J., kes kinnitas, et sõiduk on tema käes, kuid väitis, et temal on selle

kasutamiseks sõlmitud rendileping. Politsei jättis seetõttu kriminaalmenetluse

algatamata.

8. Kuna sõiduk oli kadunud, teatas hageja toimunust liisingandjale H OÜ-le, kes

avaldas, et kustutab sõiduki ajutiselt registrist. Liisingandjaga jäi kokkulepe, et

hageja jätkab samadel tingimustel liisinglepingu täitmist. 17.04.2024 helistas kostja

hageja juhatuse liikmele H. P.le ja teatas, et J. müüs sõiduki ära, sõiduk asub vist

XXX garaažides ja sellele on paigaldatud võltsitud Soome registrinumber. Hageja

palus, et kostja teavitaks sellest koheselt politseid, millest kostja keeldus. Hageja

esitas kriminaalmenetluse algatamiseks uue avalduse. Politsei helistas hagejale ja

teatas, et vestles telefonitsi J.iga, kes kinnitas, et on sõiduki tagastanud kostjale ja

kostja omakorda hagejale. Politsei kriminaalmenetlust ei algatanud.

9. Kuna sõiduki asukoht on teadmata ja tõenäoliselt on see kas hävinud või riigist

välja viidud, on ilmne, et hageja seda enam tagasi ei saa. Hageja suhtles kostjaga ja

tegi ettepaneku, et kostja hüvitab tekitatud kahju. Kostja oli nõus kahju hüvitama,

kuid hiljem enam hageja kõnedele ei vastanud.

10. Hageja tasus sõiduki liisinglepingu sõlmimisel sissemakse 2500 eurot, lisaks 689

eurot lepingu sõlmimise tasu ja hagi esitamise hetkeks kolm liisingumakset 888,06

eurot (3x 296,02 eurot) so kokku 4077,06 eurot. Hagejal on jäänud tasuda

liisinglepingu järgi veel 20 424,78 eurot (kuni 10.03.2030 igakuulised

põhiosamaksed, lepingu haldustasu ja intress). Kokku on hageja kandnud sõiduki

omandamise ja liisinglepingu sõlmimisega seotud kulutusi 4077,06 eurot

(sissemakse 2500 eurot + lepingu sõlmimise tasu 689 eurot + liisingmaksed 888,06

eurot). Tasuda oli jäänud veel 22 001,84 eurot sh 10 689 eurot on põhiosamakseid ja

10 127,76 eurot intresse. Hageja nõuab kostjalt kogu tekitatud kahju so. lepingu

sõlmimisega kaasnenud ja kaasnevate kulutuste täielikku hüvitamist summas 24

501,84 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras

alates hagi esitamisest.

11. Hageja andis kostjale suulise kokkuleppega lühiajaliseks kasutamiseks sõiduki,

mis vastab VÕS § 389 tasuta kasutamise lepingu tunnustele. VÕS § 392 lg 2 järgselt

ei või kasutaja anda eseme kasutamist üle kolmandale isikule ilma kasutusse andja

nõusolekuta. Selline kokkulepe puudus. Vaatamata kokkuleppele andis kostja sõiduki

kasutamiseks kolmandale isikule. VÕS § 394 p 2 järgi võib kasutusse andja tasuta

kasutamise lepingu, sõltumata VÕS § 393 sätestatust, üles öelda ja kasutusse antud

eseme tagasi nõuda, kui kasutaja kasutab eset vastuolus VÕS §-s 392 sätestatuga.

Kuna kostja andis sõiduki hageja nõusolekuta kasutamiseks kolmandale isikule, ütles

hageja tasuta kasutamise lepingu üles ja nõudis sõiduki kohest tagastamist.

Vaatamata esialgsetele lubadustele sõidukit ei tagastatud. Nagu hiljem selgus, ei ole

see enam võimalik kuna sõiduki asukoht on teadmata ja see on kas edasi

võõrandatud või hävinenud. Hageja viitas VÕS § 115 lõikele 1 ja lõikele 3.

12. Kui kostja oleks sõiduki hagejale tagastanud, oleks hageja saanud seda kasutada

ja vallata ning liisinglepingu lõppemisel tekkinud õigus selle omandile. Käesoleval

juhul on hagejale jäänud ainult liisinglepingust tulenev raha tasumise kohustus ilma,

et tal oleks võimalik sõidukit kasutada vallata ja lepingu lõppemisel käsutada.

Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3 ja VÕS § 132 lõikele 1. Hageja palus mõista kostjalt

välja mõista hageja omandi rikkumisega tekitatud kahju.

13. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Vaidlus puudub selle üle, et kostja

valdas ja kasutas sõidukit ega ole seda hagejale tagastanud. Kostja on kinnitanud, et

soovis sõiduki jätmist endale selliselt, et hüvitab hagejale igakuiselt liisingmakseid

kuni sõiduki maksumuse täieliku tasumiseni, kuid vastavat kokkulepet ei sõlmitud.

Hageja oli 22.03.2024 nõus, et kostja kasutab sõidukit veel ühe kuu, kuni viimane

leiab endale teise sõiduki. Kostja kinnitas, et 26.03.2024 nõudis hageja sõidukit

tagasi, kuid kostja sõidukit ei tagastanud.

14. Kostja vastuolulistest väidetest järeldub, et kostja andis või pidi andma sõiduki

kolmanda isiku valdusesse. Hagejale sõidukit ei tagastatud. Kostja väitis, et sõidukile

olid paigaldatud jälgimisseadmed. Hageja kinnitas, et sõiduki kindalaekasse oli

asetatud Apple Air-Tag. Tegemist on võtmehoidja suuruse ja sarnase lokaliseerijaga,

mis IPhone, IPad või Mac sülearvuti „Find my“ funktsiooni läbi võimaldab asukohta

tuvastada. Air-Tag vajab enda asukohast teavitamiseks lähedal asuvat ja

sisselülitatud bluetooth funktsiooniga IPhone telefoni, IPad tahvelarvutit või Mac

sülearvutit. Juhul, kui selliseid seadmeid lähedal ei ole, Air-Tag asukoha teavet ei

väljasta. Teisi asukoha kindlakstegemise seadmeid sõidukil ei olnud.

15. 26.03.2024 hilisõhtul so kell 23:07 õnnestus hagejal korra lokaliseerida Air Tag

asukoht. Air-Tag teavitas, et 26.03.2024 kell 19:54 oli tema asukohaks XXX, mille

kõrval asub kasutatud autode müügiplats. Hageja sõitis kohe antud aadressile, kuid

sõidukit ta sealt ei leidnud ning Air-Tag värskemat asukohta ei kinnitanud.

Tõenäoliselt Air-Tag avastati ning vältimaks asukoha kindlakstegemist, seade

hävitati.

16. Hageja esitas tõendina oma telefonis asuva programmi foto, mis lükkab ümber

kostja väite, et 26.03.2024 oli sõiduk kostja maja juures. 26.03.2024 ei olnud sõiduk

enam XXX alevikus, vaid oli toodud Tallinnasse. Samuti lükkab hageja tõendiga

ümber kostja väite, nagu oleks kolmas isik andnud sõiduki samal õhtul temale üle.

17. Kostja andis sõiduki teadlikult kolmandale isikule eesmärgiga see võõrandada.

Kostja on sisuliselt kinnitanud, et ta kas ise või koos kolmanda isikuga otsis võimalusi

sõiduki võõrandamiseks. Väide, et seda tegi J. S., on väheusutav. Teave saadeti

kostja telefonist ja kostja püüab kolmandat isikut seostada ainult vastutuse

kõrvalejuhtimiseks.

18. 19.04.2024 helistas hageja kostjale ning salvestas vestluse. Kuna tegemist on

küllaltki pika salvestisega (üle 28 min), esitas hageja selle osaliselt. Salvestis

tõendab, et kostja andis sõiduki ilma hageja nõusolekuta kolmandale isikule, samuti

kostja kinnitas, et ta vastutab tekkinud kahju eest ja lubas selle hagejale hüvitada.

Eelnev kinnitab, et kostja andis sõiduki ilma hageja nõusolekuta kolmandale isikule,

kes selle ilmselt võõrandas. Kostja mõistis, et ta vastutab tekkinud kahju eest ja

lubas selle kunagi hagejale hüvitada.

19. 09.05.2025 jäi hageja oma nõude juurde. Kuna kostja tõttu on liisingusse võetud

sõiduk hävinenud või kadunud, ei saa hageja liisinglepingu täitmisel sõidukit enda

omandisse, mis aga ei vabasta teda liisinglepingus toodud summade tasumisest.

Liisingu summa tasumine toimub alates 05.03.2024 kuni 10.03.2030 igakuiste

maksetega 296,02 eurot (dtl 13-16), va esimene makse 689 eurot ja viimane makse

295,42 eurot. Hagiavalduse 02.07.2024 esitamise ajal oli liisinguandjale tasumisele

kuuluv maksete jääk 22 001,84 eurot.

20. Hagi esitamise ajaks oli hageja tasunud sissemakse 2500 eurot, graafikujärgse

lepingu sõlmimise tasu 689 eurot ning kolm esimest liisingumakset summas 888,06

eurot (dtl 14, maksegraafik), kokku 4077,06 eurot. Kuigi VÕS § 366 ja sõlmitud

lepingu (dtl 9), p 3.5.2 järgi oleks liisinguandjal õigus leping üles öelda ja nõuda kogu

summa kohest tasumist, ei ole seda veel tehtud. Hagejal ei ole endal võimalik

liisinglepingut üles öelda, kuna ta ei suuda tasumisele kuuluvat summat korraga

tasuda. Pärast hagiavalduse esitamist kuni käesoleva vastuse koostamiseni on

hageja tasunud täiendavalt igakuulised liisingmaksed (dtl 14, maksegraafikujärgsed

maksed 5-14) kokku 2960,20 eurot. 09.05.2025 seisukoha koostamise ajaks on

hagejal tekkinud kahju kokku 7037,26 eurot.

21. Täiendavalt tuleb hagejal tasuda liisingandjale (liisinglepingu täitmiseni) 17

464,58 eurot, mis on tulevikus sissenõutavaks muutuv kahju. VÕS § 128 lg 3 järgi on

varalise kahjuna hõlmatud tulevikus tekkiv kahju. Käesoleval juhul tekib 17 464,58

eurone kahju hageja ja liisingandja vahel sõlmitud lepingu edasisest täitmisest.

Vaidlus puudub selles, et kostja on andnud sõiduki valduse kolmandale isikule, kes

selle siis ise või kokkuleppel kostjaga võõrandas või hävitas (dtl 67). Kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kostja

tekitas kahju vähemalt raske hooletusega ning tekkiv kahju oli rikkumise tagajärjena

ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja teadis liisingulepingu sõlmimisest (dtl 3 hagi p 7

ja dtl 18,19) ja sellest, et sõiduki kolmandale isikule üleandmisel võib hageja sõiduki

valduse jäävalt kaotada, mis realiseerus. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

22. Lõplikes seisukohtades jäi hageja nõude juurde. J. S. kirjalik seletus lükkab kostja

vastuolulised valeväited ümber. Kuna J. S. kirja eesmärgiks on ilmselt kostja

vastutusest vabastamine, tuleb suhtuda sellesse reservatsiooniga. Vaidlus puudub,

et kostja valdas ja kasutas sõidukit ning jättis selle hagejale tagastamata. Kostja

andis sõiduki dokumendid ja võtmed üle J. S.le, kes selle võõrandas. Kas ja millised

kokkulepped J. S. ja kostja omavahel sõlmisid, on teadmata, kuid vaieldamatult aitas

kostja sõiduki võõrandamisele aktiivselt kaasa. Kostja on tunnistanud, et tema

telefonis olid sõiduki fotod, mis saadeti kas müügipakkumise või selle

ettevalmistamiseks kolmandale isikule (dtl. 48 p.3.5).

23. Kostja teadis või pidi teadma, et sõiduki võõrandamise tagajärjel ei teki hagejale

mitte üksnes sõiduki kaotusest, vaid ka liisinglepingust tekkiv kahju (sh

intressimaksed ja lepingutasu). Vaidlus puudub selles, et kostja oli liisinglepingu

sõlmimisest ja selle tingimusest teadlik (kostja soovis algul võtta lepingulised

kohustused üle). Vaidlus puudub selles, et kostja andis sõiduki valduse (võtmed ja

dokumendid) kolmandale isikule ilma hageja nõusolekuta. Pooled olid eelnevalt

selgelt kokku leppinud, et kostja ei anna sõiduki valdust kolmandatele isikutele.

Kostja rikkus kokkulepet, mille tulemusel kostja endine elukaaslane J. S. kas

kättemaksu või muudel eesmärkidel sõiduki võõrandas.

24. Kostja tekitas hagejale kahju, mille saabumine oli ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

Kostja ja kolmas isik valmistasid sõiduki võõrandamise ette, tehes sõidukist fotod ja

saatsid need müügipakkumisena edasi. Kostja oli teadlik nii liisingulepingu

sõlmimisest kui ka sellest, et sõiduki üleandmisel kolmandale isikule jääb hageja

sellest ilma ning tekib kahju. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127

lg 4).

25. Menetluskuluna palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Hagejale on

osutatud õigusabi 24 h ja 42 min hinnaga 140 eurot + km. Hageja on

käibemaksukohuslane, mistõttu on õigusabi summa 3458 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 1400 eurot. Hageja palus kostjalt välja

mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited

26. Kostja leidis, et hagi on esitatud vale inimese vastu, mistõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata või kostja

suhtes menetlus lõpetada. Hageja väiteid kostja omaks ei võtnud. Kostja oli H. P.ga elukaaslane ja nad

soovisid koos auto soetada. Kuna H. P.l puudusid juhiload, sõitis autoga kostja. Sõiduk soetati läbi

ettevõtte, kus H. P. oli osanik. Pooled leppisid kokku, et kui nende suhe ei õnnestu, jääb sõiduk kostjale.

Kostja ei soovinud sõidukit tasuta, vaid pakkus, et tasub poole liisingumaksest, mida H. P. ei soovinud.

27. 15.04.2024 teatas kostja H. P.le, et nende suhe ei saa jätkuda. H. P. lubas sõidukit edasi kasutada vaid

siis, kui kostja ei suhtle oma endise elukaaslasega. Kostja soovis sõidukit kasutada ühe kuu, kuni ta leiab

uue sõiduki, kuid kirjalikult selles kokku ei lepitud. 16.03.2024 sõitis kostja autoga tööle. H. P. käis autol

järel, et teha autole õlivahetus ning tõi selle tagasi järgmisel hommikul. Hiljem tunnistas H. P., et paigaldas

autosse jälgimisseadme. Seega oli H. P.l oli teada alates 17.03.2024, kus asub auto. Lisaks oli autos

Mercedes Adapter, mis võimaldab näha kõiki autoga seonduvaid toiminguid. Holgeril oli võimalus jätta

auto enda kasutusse, kuid ta tõi selle tagasi.

28. Hagile lisatud vestluse väljavõttest ei nähtu kõiki lauseid. Kostja ei sõlminud kokkulepet, et ta ei või

anda sõidukit kolmandatele isikutele kasutada. H. P. ähvardas, et võtab sõiduki ära, kui kostja ei lõpeta

suhtlemist J. S.iga. Pooled jõudsid kokkuleppele, et kostja võib sõidukit kasutada ühe kuu.

29. 26.03.2024 sai kostja kõne H. P.lt, et ta on maja ees ja soovib koheselt sõidukit tagasi saada, kuna see

ei olnud pargitud Jüris kostja maja ees. H. P. ähvardas, et ta kutsub politsei ja kostja peab kohe sõiduki

tagastama. Kuna kostja oli üksi kodus, tundis ta hirmu, kuna talle tundus H. P. olevat alkoholi või mingite

ainete joobes. Kostja ütles H. P.le, et auto on J. S.i käes. Tegelikult oli auto pargitud parkimiskohtade

puudumise tõttu teise maja juurde. Samal õhtul tuli J. S. kostja juurde ja lubas ise auto tagastada. J. S.

võttis ise auto võtmed. Mõni aeg hiljem tuli ta tuppa ja ütles, et kõik on korras ning ta andis auto üle.

Kostjale ütles J. S., et ta tagastas võtmed ja asjad H. P.le.

30. Kostja võttis uuesti H. P.ga ühendust, kui ta nägi, et J. S. oli kostja telefonist saatnud kellelegi sõiduki

pilte ning H. P. väitis, et sõiduk pole temani jõudnud. H. P. ütles, et jälgimisseadme kohaselt on sõiduk

kuskil Kadaka puiesteel. Kostjal tekkis kahtlus, et J. S. on sõiduki ära peitnud. Kui juhtunust teavitati

politseid, katkes kostja kontakt J. S.iga.

31. Kostja ei ole nõus kahju hüvitama. Kostja lubas aidata ja suunas H. P. politsei poole, kui tekkis kahtlus,

et sõiduk asub Tallinnas. Kostja andis kogu info, mis tal oli. Kostja kinnitas, et tema väited on õiged ja

tema ei soovi kellegi teise teo eest endale vastutust võtta. Kostja ei andnud sõidukit kolmandale isikule

kasutamiseks, vaid J. S. võttis ise auto võtmed, et sõiduk H. P.le tagastada. Pole ka välistatud, et hageja

võis ise midagi autoga teha ja vastutuse ning kahju lükata kellegi teise kanda.

32. 29.07.2025 seisukohas leidis kostja jätkuvalt, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Sõiduki andis

kostjale ühisomandina kasutamiseks H. P., mitte Piirmets OÜ. H. P. oli sellel ajal eraisik ja kostja

elukaaslane. Tagajärgede eest kostjat ei hoiatatud. Puudub kokkulepe, et kostjal ei olnud õigust anda

sõidukit kolmandale isikule kasutamiseks. J. S. on esitanud puhtsüdamliku ülestunnistuse, mida tuleb

arvestada. Ta võttis sõiduki võtmed toast siis, kui kostjat ei olnud toas, kostja seda ei näinud ega lubanud.

Kui kostja sai teada, lubas ta ise sõiduki tagastada.

33. Kostja palus arvesse võtta, et ta on töötu, tal on osaline töövõime ja eraisiku pankrot. Kostja kasvatab

üksi 7 aastast last, kellel algab esimene kooliaasta. Kostja ei ole võimeline midagi tasuma.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

34. Kohus leiab, et menetluse kestel on selgunud asjaolu, mille tõttu tuleb esitatud hagi jätta läbi

vaatamata, sest hagimenetluse korras ei saa hageja nõuet menetleda. TsMS § 423 lg 1 p 13 näeb ette, et

kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

35. Kostja teatas alles 29.07.2025 menetlusdokumendis, et tema suhtes on välja kuulutatud füüsilise isiku

pankrot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus on 14.11.2022 teinud tsiviilasjas nr 2-22-

10518 määruse, millega kuulutas välja kostja kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti 15.11.2022 kell

09.00.

36. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku

varast pankrotivara ning § 35 lg 1 p 2 järgi läheb haldurile üle võlgniku vara

valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse. PankrS § 44 lg 1 näeb ette, et pärast pankroti väljakuulutamist

võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras. Eeltoodust tuleneb, et kohus ei saa pärast pankroti

väljakuulutamist lahendada rahalist nõuet pankrotivõlgniku vastu hagimenetluse

korras. Eeltoodu ei sõltu sellest, millisel õiguslikul alusel on rahaline nõue võlgniku

vastu esitatud.

37. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.03.2024 sõiduki liisingulepingu. Hageja

ja kostja 16.03.2024 kokkuleppe alusel oli kostjal õigus sõidukit tasuta kasutada,

kuid kostja ei võinud sõiduki valdust anda üle kolmandale isikule. Kostja rikkus

sõiduki tasuta kasutamise lepingut, andis sõiduki valduse üle kolmandale isikule,

mille tõttu läks sõiduk kaduma ning hagejale tekkis kahju.

38. PankrS § 46 lg 1 näeb üldnormina ette, et halduril on õigus võlgniku poolt

sõlmitud lepingust tulenev seni täitmata kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema

kohustuse täitmist või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohustuse täitmisest, kui

seadusest ei tulene teisiti. Haldur ei või loobuda võlgniku lepingust tuleneva

kohustuse täitmisest, kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse

kantud eelmärge. PankrS § 46 lg 2 näeb ette, et kui teine pool teeb haldurile

ettepaneku PankrS § 46 lõikes 1 nimetatud valikuõigust kasutada, peab haldur

viivituseta, ent mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul teatama, kas ta täidab

võlgniku kohustuse või loobub sellest. Kui haldur ei teata õigeaegselt kohustuse

täitmisest või sellest loobumisest, ei ole tal õigust teiselt poolelt lepingu täitmist

nõuda, kuni ta ei ole võlgniku kohustust täitnud. PankrS § 46 lg 6 sätestab, et lepingu

teise poole selline nõue võlgniku vastu, mis on tekkinud kohustuse täitmisest pärast

seda, kui haldur on teiselt poolelt nõudnud kohustuse täitmist, on massikohustus.

PankrS § 46 lg 7 aga näeb ette, et kui haldur loobus pärast pankroti väljakuulutamist

võlgniku kohustuse täitmisest, võib lepingu teine pool esitada lepingu täitmata

jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana.

39. Kuigi pankrotiseadus ei reguleeri eraldiseisvalt, kuidas tuleb pärast pankroti

väljakuulutamist lahendada neid nõudeid, mis tulenevalt kolmanda isiku ja võlgniku

vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingutest, leiab kohus, et üldnormina

kohaldub eelviidatud PankrS § 46. Kohus ei saa hagimenetluse korras ja väljaspool

pankrotimenetlust lahendada võlgniku võimaliku võlgnevuse küsimust, mis tuleneb

tema ja kolmanda isiku vahel pärast pankroti väljakuulutamist sõlmitud lepingust.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi kostja vastu jätta läbi vaatamata.

40. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna käesoleval

juhul ei esine TsMS § 168 lõigetes 3 kuni 5 toodud asjaolusid, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2025 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 22.08.2025 kohtumääruse resolutsioon muutmata, kuid

muudeti maakohtu määruse põhjendusi.