1-23-52/80 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-23-52

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mario Truu ja Marina Ninaste

Kriminaalasi

Gerda Jušin süüdistuses KarS § 423 lg 2 järgi

üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuistungi toimumise aeg

13. juuni 2025

Kohtuistungil osalesid

süüdistatav Gerda Jušin ja tema kaitsja vandeadvokaat

Indrek Sirk, ringkonnaprokurör Silva Rood,

kannatanute M.M. i, K.O. , L.H. i, J.H. i esindajad

vandeadvokaadid Kristiina Lee ja Sander Potisepp ning

kannatanu M.M.

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 6. mai 2024 otsus

Apellatsiooni esitaja

kannatanute J.H. i, L.H. i, M.M. i, K.O. esindaja

vandeadvokaat Kristiina Lee

Prokurör

ringkonnaprokurör Silva Rood

Süüdistatav

Gerda Jušin, isikukood: 49912272738, elukoht: XXX;

töökoht SA-s Vaimse Tervise Hooldekeskus; varem

kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Indrek Sirk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 6. mai 2024 otsus osas, millega jäeti Gerda Jušinile

mõistetud vangistus täitmisele pööramata.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega määrata, et KarS § 73 lg 2 alusel kuulub

Gerda Jušinile mõistetud 3 aasta pikkusest vangistusest kohe kandmisele 2 (kaks)

kuud vangistust.

3. Vangistusliku karistuse kandmise algust arvestatakse alates Gerda Jušini

vangistuse kandmisele asumisest. Kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus saadab

süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma.

4. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud 2 aasta 10 kuu pikkune vangistus

tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu Gerda Jušin ei pane 3 aasta 6

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

5. Mõista Eesti Vabariigilt eelmises apellatsioonimenetluses valitud esindajatele

makstud tasu katteks L.H. i ja J.H. i kasuks välja 1537,20 eurot ning M.M. i ja

K.O. kasuks 1537,20 eurot.

6. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 6. mai 2024 otsus muutmata.

7. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

8. Mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses valitud esindajatele makstud

tasu katteks L.H. i ja J.H. i kasuks välja 534,60 eurot ning M.M. i ja K.O. kasuks

534,60 eurot.

9. Mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu

katteks süüdistatava Gerda Jušini kasuks välja 1066,89 eurot.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Gerda Jušin anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 2 järgi selles, et

ta rikkus mootorsõidukit juhtides ettevaatamatusest liiklusnõudeid ja põhjustas kahe inimese

surma. 30. augustil 2021 kella 21.15 paiku sooritas ta möödasõitu enda ees olnud sõidukist ja

põrkas vastassuunavööndis kokku vastutuleva mootorrattaga. Süüdistuse kohaselt ei olnud G.

Jušin enne möödasõidu alustamist piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik, ei veendunud

möödasõidu ohutuses ning seetõttu ei märganud õigel ajal vastutulevat mootorratast.

Süüdistatav rikkus liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 51 lg 3 p-de 3, 4 ja lg 4 nõudeid.

Kokkupõrke tagajärjel hukkusid sündmuskohal 17-aastane mootorratta juht ja 15-aastane

mootorrattal kaasreisija.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohus karistas 6. mai 2024 otsusega G. Jušinit KarS § 423 lg 2 järgi 3 aasta

pikkuse vangistusega, mille kohus jättis KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui

G. Jušin ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78

p 1 alusel arvestatakse katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 6. maist 2024.

Maakohus võttis KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena G. Jušinilt ära sõiduki juhtimise

õiguse 1 aastaks.

3. Maakohus mõistis võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel G. Jušinilt

kannatanute K.O. , M.M. i; L.H. i ja J.H. i kasuks välja igaühele 22 000 eurot mittevaralise

kahju katteks. Lisaks mõistis kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 182 lg 2 alusel

G. Jušinilt tsiviilhagi menetlemisega seotud esindaja kulude kattekeks kannatanutele K.O. le,

M.M. ile, L.H. ile ja J.H. ile igaühele välja 4583,08 eurot. Süüküsimuse menetlemisega seotud

esindaja tasu 4583,07 eurot jäeti samas summas iga kannatanu enda kanda.

4. Maakohus leidis, et G. Jušini süü KarS § 423 lg 2 järgi on kinnitust leidnud ning selle eest

on süüdistatavale põhjendatud mõista karistuseks 3-aastane vangistus, mis jäetakse tingimisi

kohaldamata. Maakohus arvestas G. Jušini süü suuruse hindamisel, et tegemist oli algaja

juhiga, kellel oli lühikese aja jooksul toimunud mitu liiklusrikkumist, mis oleks pidanud

juhtima süüdistatava tähelepanu sellele, et tal tuleb liikluses olla tähelepanelikum. Üldteada

on asjaolu, et möödasõidu sooritamine on liikluses levinud manööver, samas on tegemist ühe

ohtlikuma manöövriga, millega seotud eksimus toob üldjuhul kaasa traagilise tagajärje. G.

Jušini eksimust sellise manöövri tegemisel ei saa lugeda harukordseks, küll aga teeb selle

harukordseks äärmiselt traagiline tagajärg.

5. Erinevalt kannatanute esindajast leidis maakohus, et G. Jušin ei rikkunud paljusid

liiklusnõudeid, kuid tema rikkumine oli sedavõrd saatuslik, et kellelgi liiklusõnnetuse

osapooltest ei jäänud võimalust traagilisi tagajärgi ära hoida või neid leevendada. G. Jušini

süü on keskmine.

6. Prokurör ja kaitsja leidsid, et G. Jušini vastutust kergendava asjaoluna tuleb lugeda

puhtsüdamlikku kahetsust. Kannatanute esindaja sellega ei nõustunud. G. Jušini ema T.G. on

31. augustil 2021 pöördunud e-kirjaga koos manusega menetleja poole, paludes hukkunute

lähedastele edastada manuses olev kiri. Samuti palutakse menetlejalt teavitust, kui on leitud

G. Jušini telefon, mis sündmuskohalt kaduma läks. Manuses oleva kirjaga avaldas perekond

Jušin hukkunute lähedastele kaastunnet ja kahetsust juhtunu osas. 8. septembril 2021 on

sarnase e-kirja koos manusega menetlejale saatnud ka G. Jušin, paludes edastada hukkunud

noorte perekondadele kaastundeavaldus. Süüdistatav avaldas kaastunnet ja kahetsust juhtunu

pärast. Samuti kinnitas ta, et võtab oma süü eest kogu vastutuse. Ka kohtumenetluse jooksul

on G. Jušin korduvalt avaldanud juhtunu pärast kahetsust ning vabandanud kannatanute ees.

Kahetsust ja kaastunnet on kohtus kannatanutele avaldanud ka G. Jušini ema T.G. , kes oli

kohtusse kutsutud tunnistajana kannatanute esindaja taotluse alusel. G. Jušin ja tema

lähedased ei ole suhtunud juhtunusse ükskõikselt. Olukorda arvestades on nad reageerinud

adekvaatselt ning pole millegagi asunud uurimist takistama või mõjutama. Pigem on olnud

valmis tegema koostööd. G. Jušin on vabatahtlikult andnud enda telefonile ligipääsu, kaitsja

on edastanud esimesel võimalusel kannatanutele kahtlustatava ülekuulamise protokolli. Ka

menetlusele kaasaaitamine on tõlgendatav kahetsusena. Seega maakohus ei nõustunud

kannatanute esindaja väidetega sellest, et G. Jušini ja tema perekonna vabandus, kahetsus ja

kaastunne ei ole siirad ning on kantud soovist tugineda kohtumenetluses nendele kui karistust

kergendavatele asjaoludele. Ei saa nõustuda ka, et G. Jušini suhtumine kannatanutesse on

pigem ükskõikne, kindlasti mitte siiras ja kahju tundev ega sellega, et G. Jušinist püütakse

jätta muljet kui oma tegevust kahetsevast isikust, kes kordab soovitud ja päheõpitud lauseid

süü tunnistamise ja kahetsuse kohta. Peale äärmiselt traagilist ja pöördumatute tagajärgedega

sündmust on väga keeruline hinnata, millal ja millises vormis on kohane esitada vabandust,

kahetsust ja kaastunnet. Arusaadavatel põhjustel ei saagi kannatanute seisukohast võttes olla

ükski vabandus või kahetsus piisavalt õigesti esitatud ja siiras. Asjaolu, kas vabandused on

esitatud kannatanutele sobival ajal ja vormis, ei saa üldjuhul olla aluseks nende siiruse

hindamisel. Nõustuda ei saa kannatanute korduvalt väljendatud seisukohaga, mis puudutab

T.G. i kirjas väljendatud uhkusetunnet G. Jušini sõidustiili üle. Väljendatut on korduvalt

kontekstist välja rebitud ning omistatud sellele tähendust, mida sellel pole. Antud asjas esineb

süüdistatava süüd kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamlik

kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

7. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole G. Jušinit karistusregistrisse kantud – ta on

varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest

tingimisi vabastamisele. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena

prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo

toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad

põhikaristuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks (RKKKo asjas nr 3-1-1-40-04, p 8). Ka

arvestas maakohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest.

8. Esmakordsel karistamisel on võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning G. Jušini

suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Kohus ei tuvastanud G. Jušini

isikus ja tema käitumises asjaolusid, mida oleks vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu

toetada ja kontrollida. Seega on põhjendatud süüdistatav vabastada KarS § 73 lg 1 alusel

täielikult talle mõistetud karistusest katseajaga 3 aastat. Karistuse eesmärke on G. Jušini osas

võimalik saavutada ilma reaalset vangistust kohaldamata.

9. Arvestades G. Jušini poolt põhjustatud liiklusõnnetuse asjaolusid, lühikese aja jooksul tema

süül toimunud väiksemaid liiklusõnnetusi on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. G. Jušin

ei suutnud teha piisavaid järeldusi 2021. aasta suvel, enne traagilist liiklusõnnetust toimunud

väiksematest intsidentidest, millised olid samuti seotud tähelepanematuse ja hooletusega.

Maakohtul oli olemasolevate andmete pinnalt kahtlus süüdistatava valmisolekus

sõidukijuhina liikluses osalemiseks.

Apellatsioon

10. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus kannatanute esindaja vandeadvokaat

Kristiina Lee. Apellatsioonis taotleti kokkuvõtlikult G. Jušini süüditunnistamist KarS § 422 lg

2 p 2 järgi ja tema karistamist reaalse vangistusega. G. Jušini süüditunnistamise KarS § 423 lg

2 järgi jõusse jätmise korral taotles kannatanute esindaja G. Jušini karistamist reaalse

vangistusega. Lisaks taotles apellant kannatanute lepingulise esindaja tasu süüdistatavalt täies

mahus väljamõistmist. Asjatundja kirjaliku arvamuse koostamisega tekkinud kulu ei saanud

kohus jätta kannatanu kanda.

11. Põhjendused, millised käsitlevad karistuse kandmisest tingimisi vabastamist on

üldsõnalised ilma igasuguse analüüsita, sh on arvestamata kannatanute kohtukõne p-des 44

kuni 54 toodud põhikaristust puudutavad seisukohad. Kohus on eiranud KrMS § 38 lg 1 p-s 9

sätestatut, mille kohaselt on kannatanul õigus anda arvamus karistuse osas ning § 38 lg 5 p 5.

Olukorras, kus kannatanud on avaldanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses

läbivalt, et nende hinnangul on põhjendatud G. Jušinile reaalse vangistuse mõistmine, oli

kohtul kohustus põhjendada vastavate seisukohtadega arvestamata jätmist.

12. Juba 4. septembril 2023 kohtuistungil avaldas kannatanute esindaja: /---/ kuna

kannatanute menetlusõigus seaduse kohaselt on ka arvamust avaldada karistuse osas, siis

seda me oleme teinud ja kannatanud leiavad, et see karistus peaks olema kindlasti vangistus,

vähemalt ta peab olema teatud osas vangistus /---/. Lisaks tuleb arvestada, et ka prokuratuur

taotles, et G. Jušin kannaks temale vangistusena mõistetavast karistusest osa (kolm kuud)

reaalse vangistusena. Kirjeldatuga arvestamata jätmisel, sh prokuratuuri poolt taotletud nn

šokivangistuse kohaldamata jätmise osas põhjenduste esitamata jätmisel on kohus eiranud

KrMS § 305¹ lg 1.

13. KarS § 56 lg 1 ls 2 alt-de 2 ja 3 kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Preventsioone tuleb vaadelda karistuse kohaldamise iseseisva etapina süü piiride

hindamise järel. Kannatanute hinnangul ei ole kohus järginud karistuse mõistmisel karistuse

eri- ega üldpreventiivseid eesmärke. Karistuse kohaldamine peab läbima kindlad etapid.

Riigikohus on selgitanud, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest

materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest.

14. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kõrval näitavad süü suurust ka teo

koosseisupärasuses ja õigusvastasuses sisalduv ebaõigus ja taunitavus, kui süü suurust

mõjutavad näitajad. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud

põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid ja süüdlase isikut. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku karistusest

tingimisi vabastamine mainitud alustel on üldjuhul võimalik üksnes väikese raskusastmega

kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete

erisustega (RKKKo asjades nr 3-1-1-14-02, nr 3-1-1-79-03, nr 3-1-1-70-10). Süüdlase

karistusest tingimisi vabastamiseks ei pea siiski kuriteo toimepanemise asjaolud ega süüdlase

isik mõlemad olema märkimisväärsete erisustega, vaid piisab, kui kohtuotsuses on veenvalt

põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isikut iseloomustavate

tunnuste märkimisväärset eripära (lahend kohtuasjas nr 3-1-1-99-06 p 14). Seega piisab, kui

need tegurid kas iseseisvalt või koostoimes tingivad süüdlase karistusest tingimisi

vabastamise (RKKKo asjades nr 3-1-1-10-09 p 30.2, nr 3-1-1-11-10 p 6.1, nr 3-1-1-18-11 p

8.2). Välistatud ei ole ka süüdlase tingimuslik karistusest vabastamine raskemate kuritegude

puhul, kuid seda vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii

kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavate erandlike

asjaoludega (lahendid kohtuasjades nr 3-1-1-80-04, 3-1-1-99-06). Kuriteo toimepanemise

asjaolude arvestamisel tuleb esmajoones arvestada toimepandud kuriteo raskust. /---/

Karistuse tingimisi vabastamise otsustamiseks peab kohus teiseks arvestama süüdlase

isikut. /---/ Siiski ei pruugi süüdlase isik ja tema käitumine pärast kuriteo toimepanemist (nt

vanus, puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud varalise kahju vabatahtlik hüvitamine) iseenesest

veel anda alust tema tingimisi karistusest vabastamiseks, kui kuriteo asjaoludest tulenevalt on

tegemist raske tagajärje põhjustamisega (RKKKo asjas nr 3-1-1-2-98).

15. Maakohus märkis, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on

aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamisele, kuid ei sisustanud seda G. Jušini puhul.

Mitte ühtegi kohtu sisulist põhjendust G. Jušini täies ulatuses karistuse kandmisest tingimisi

vabastamiseks ei nähtu. Kaalutud ei ole preventsioone, kohus vaid sedastab üldsõnaliselt, et

arvestab võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

16. Kannatanute hinnangul toob G. Jušini karistuse kandmisest täielik tingimisi vabastamine

kaasa nii isikule endale (G. Jušinile) kui ka ühiskonnale signaali karistamatusest ning valitud

karistuse sisu ilmselgelt vähendab ühiskonna silmis sarnaste kuritegude hukkamõistetavust.

Karistuse kandmisest täielik tingimisi vabastamine annab võimaluse järelduseks, et isegi

olukorras, milles ettevaatamatusest toime pandud süütegu on enamohtliku tagajärjega – kahe

isiku (sh laste) surm – ei vääri see tegu reaalse vangistuse mõistmist. KarS § 423 lg 2 puhul

on seadusandja pidanud ainuvõimalikuks karistusliigiks vangistust. Kannatanute hinnangul on

maakohtu otsus signaal inimelude vähesest väärtustamisest. Kuna liikluskuriteod on sagedasti

toimepandavate kuritegude liik ning arvestades antud kuriteoga kaasnenud tagajärge (kahe

lapse surm), ei ole eri- ega üldpreventiivsetel eesmärkidel põhjendatud ega võimalik

karistusest tingimisi vabastamine. Riigikohus näeb üldpreventsioonina riigipoolset

reaktsiooni, mis annab õiguse adressaatidele selge signaali näiteks sellest, et

liiklusõigusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Praktikas on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab

andma adekvaatse hinnangu etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede

väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja

normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglite järgimisele ning enda tegevusega

teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus.

17. Karistuse puhul ei ole võimalik jätta arvestamata G. Jušini suhtumist liikluskorda üldiselt

ning tema hoolimatut liikluskäitumist – 3. juunil 2021 ning 1. juulil 2021, s.o vahetult enne

30. augusti 2021 kuriteosündmust toime pandud liiklusrikkumisi. G. Jušinit tuleb karistada

reaalse vangistusega ning seda ka olukorras, milles kohus ei muuda süüteo kvalifikatsiooni.

18. Apellandid ei nõustu maakohtu käsitlusega puhtsüdamlikust kahetsusest kui G. Jušini

karistust kergendavast asjaolust. Kannatanud ise on kohtule vahetult avaldanud, et nende

hinnangul ei ole G. Jušini kahetsus puhtsüdamlik. Kohtuotsusest on arusaadav, et kohus

käsitleb süüdistatava kahetsusena ka tema ema T.G. i 31. augusti 2021 e-kirja ja T.G. i poolt

kohtuistungil avaldatut. Viimase osas viitavad kannatanud, et T.G. tunnistajana keeldus

ütluste andmisest isiklikel põhjustel, s.o KrMS § 71 lg 1 p 1 alusel. Kannatanute hinnangul ei

ole pereliikme vabandus, kahetsus ega kaastunne samastatav süüdistatava puhtsüdamlikku

kahetsusena KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses.

19. Vaidlust ei saa olla, et T.G. i 31. augusti 2021 e-kirjast tuleneb: ---/ alles nädal tagasi

tundsin suurt uhkust oma tütre sõiduoskuste ja -distsipliini osas, kui sugulane kiitis tema

korrektset sõidustiili /---/. Kannatanud ei saa kirjas sisalduvat mõista teisiti kui sellena, et G.

Jušini ema T.G. pidas kannatanutele suunatult vajalikuks välja tuua, et on tundnud suurt

uhkust oma tütre sõiduoskuste ja -distsipliini osas ning on sellise avalduse teinud vaid päev

pärast seda, kui G. Jušini süül olid hukkunud kannatanute lapsed. Kannatanute jaoks on

uhkustundele viitamine kummastav ka seetõttu, et ilmselgelt oli emana T.G. ile teada, et

esiteks on tema tütrel olnud vähest aega juhtimisõigus (alates 21. maist 2021) ning teiseks, et

selle aja jooksul on tema tütre süül toimunud mitu liiklussündmust, millega on kaasnenud

(varaline) kahju (3. juuni 2021, 1. juuli 2021).

Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024 otsus

20. Tartu Ringkonnakohus tühistas 23. oktoobri 2024 otsusega maakohtu otsuse kannatanute

menetluskulusid puudutavas osas. Ringkonnakohus mõistis G. Jušinilt enne ringkonnakohtu

menetlust tekkinud kannatanute esindajatasust iga kannatanu kasuks välja 6874,61 eurot ning

jättis iga kannatanu enda kanda 2291,53 eurot. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioonimenetluse kulude osas leidis ringkonnakohus, et K.O. le, M.M. ile,

L.H. ile ka J.H. ile apellatsioonimenetluses kaitsjate K. Lee ja S. Potisepa poolt osutatud

õigusabi tasu 2100 euro ulatuses tuleb arvata menetluskulude hulka ja jätta see kulu riigi

kanda.

21. Karistuse osas selgitas ringkonnakohus, et KarS § 423 lg 2 sanktsioon koostoimes

karistusseadustiku üldosaga võimaldab jätta selle kuriteo toime pannud inimese vanglasse

saatmata ehk seadusandja ei ole selliste tegude puhul pidanud reaalset vangistust

möödapääsmatult vajalikuks. Reaalse vangistuse võiks tingida G. Jušini isik või kuriteo

toimepanemise asjaolud. Kui tegemist on inimese esimese kuriteoga ja pole alust eeldada, et

ta sooritab kuritegusid ka edaspidi, on üldjuhul põhjust jätta talle mõistetud vangistus

tingimisi täitmisele pööramata. Kuriteo asjaolude kohta märkis kohus, et G. Jušin täitis KarS

§ 423 lg 2 koosseisu minimaalseimal määral; reaalse vangistusega peaks karistama pigem

sellist inimest, kes põhjustab kolme või enama inimese surma. Tema manööver ei olnud

iseäranis ohtlik. Ka ei tingi vangistuse täitmisele pööramist asjaolu, et surma said väga noored

inimesed, sest inimelu väärtust ei ole võimalik astmestada.

Kassatsioon

22. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kannatanute esindajad, taotledes jätkuvalt G. Jušini

süüditunnistamist KarS § 422 lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist reaalse vangistusega. Kui

kuriteo kvalifikatsioon jäetakse muutmata, siis taotlevad kassaatorid G. Jušini karistamist

reaalse vangistusega. Kannatanute maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud

menetluskulud palutakse G. Jušinilt välja mõista suuremas ulatuses.

Riigikohtu otsus

23. Riigikohus tühistas 20. märtsi 2025 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024

otsus osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus jätta G. Jušinile mõistetud karistus

tingimisi täitmisele pööramata ning lahendati kannatanute apellatsioonimenetluse kulud.

Tühistatud osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.

24. Riigikohus nägi põhimõttelist laadi õiguslikke eksimusi maa- ja ringkonnakohtu otsustes

osas, mis puudutab G. Jušinile mõistetud 3-aastase vabadusekaotusliku karistuse tingimisi

täitmisele pööramata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas

korduvalt märkinud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (RKKKo

asjas nr 1-17-10050/74, p 24) ning kohus ei pea karistusest vabastamata jätmist eraldi

põhjendama (RKKKo-d asjas nr 3-1-1-116-12, p 11; asjas nr 3-1-1-138-13, p 19). Mõistes

karistuseks vangistuse ei pea kohus seejärel hakkama veel eraldi põhjendama, kas ja miks see

tuleb täitmisele pöörata. Mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist

puudutavad argumendid peavad kohtuotsuses sisalduma vaid juhul, kui karistuse sellist

kohaldamist kohtult taotletakse või kui kohus ise leiab, et on alust selle individualiseerimise

viisi poole pöörduda.

25. Nii KarS § 73 lg 1 kui § 74 lg 1 sätestavad, et kohus võib jätta mõistetud karistuse

täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase

isik. Seega nähtub seadusest esmalt see, et isegi nimetatud tunnuste olemasolul ei pea

tingimata järgnema mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine (…võib

jätta…). Sellest on välja loetav seadusandja tahe, et karistusest tingimisi vabastamine on

üldjuhul võimalik vaid väikese raskusastmega kuritegude puhul (RKKKo asjas nr 3-1-1-14-

02, p 6.1). Niinimetatud kergemate süütegude kontekstis on seadust tõlgendatud siiski

leevendavalt ning leitud, et seaduses nimetatud alused ei pea esinema ühel ajal, vaid piisab ka

ühest alternatiivist. Ehk veenvalt peab olema põhjendatud kas kuriteo toimepanemise

asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära (RKKKo

asjas nr 3-1-1-99-06, p 17). Täielikult ei ole siiski välistatud KarS §-de 73 ja 74 kohaldamine

ka raskemate kuritegude puhul. Sellisel juhul on lävend aga kohtupraktika kohaselt kõrgem, st

siis võib mõistetud karistuse jätta täitmisele pööramata vaid tingimusel, et kuriteo

toimepanemist ja süüdlase isikut iseloomustavad erandlikud asjaolud esinevad üheaegselt

(RKKKo asjas nr 3-1-1-20-16, p 15).

26. Maakohtu lahendis on Riigikohtu praktikale küll viidatud, kuid edasiselt ei ole sellest

paraku juhindutud. Maakohtu vastavasisulises argumentatsioonis on vaid märgitud, et

tegemist on G. Jušini esmakordse karistamisega. Kuidas see haakub maakohtu enda poolt

eelnevalt viidatud eeldustega, mida tuleb arvesse võtta karistuse tingimisi kohaldamata

jätmisel, jääb selgusetuks.

27. Kannatanud viitasid apellatsioonis maakohtu kõnealusele minetusele ning kehtivast

praktikale, kuid ringkonnakohus jättis selle põhjendamatult tähelepanuta. Ühtlasi tuleb

tõdeda, et apellatsioonikohus on karistuse individualiseerimise küsimust käsitlenud sootuks

ekslikult, kui on hakanud otsima erandlikke asjaolusid süüdlase isikus või kuriteo

toimepanemises, mis võiks tingida mõistetud vangistuse reaalse täitmisele pööramise. Nagu

eelnevalt selgitatud, on õiguslik regulatsioon vastupidine. Sama ütleb ringkonnakohus ka

kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, lisades ühtlasi mõistetamatu arutluse, et KarS § 423

lg 2 koosseis on täidetud kõige minimaalsemal määral ning reaalse vangistusega peaks

karistama pigem sellist inimest, kes põhjustab kolme või enama isiku surma. Ringkonnakohtu

põhjendus võib olla asjakohane süü suuruse hindamisel, kuid karistuse individualiseerimise

staadiumis räägib igasugune raske tagajärg, nagu näiteks inimese surm, karistuse täitmisele

pööramata jätmise vastu. Kui kohus leiab, et hoolimata raskest tagajärjest on põhjendatud

isiku täielikult vabastamine reaalsest karistusest, peavad selle täitmisele pööramise vastu

rääkivad argumendid olema sedavõrd erandlikumad.

28. Seega on kohtud G. Jušinile mõistetud karistuse edasisel individualiseerimisel kohaldanud

valesti materiaalõigust. Kriminaalasi tuleb mõistetud karistuse täitmise viisi puudutavas osas

saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

29. Otsus tuleb tühistada ka osas, mis puudutab kannatanute poolt apellatsiooniastmes kantud

õigusabikulusid. Nimelt lähtus ringkonnakohus selle küsimuse lahendamisel iseenesest

õigustatult mh sellest, kui suur oli apellatsiooni põhjendatud argumentide osakaal. Kuivõrd

selles osas oli ringkonnakohtu otsus vähemalt osaliselt ekslik, tuleb uuel arutamisel uuesti

lahendada ka apellatsioonimenetluse kuludega seonduv.

Menetlus ringkonnakohtus

30. Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli 2025 määrusega määrati asja läbivaatamine

kohtuistungile, mille toimumise ajaks otsustati 13. juuni 2025.

31. Ringkonnakohtu istungil esitas kaitsja süüdistatavat täiendavalt iseloomustavaid tõendeid.

Apellandid jäid esitatud apellatsiooni juurde ning leidsid, et puuduvad eripärased asjaolud,

mis võimaldaksid jätta karistuse täielikult tingimisi kohaldamata. Prokurör toetas kannatanute

apellatsiooni karistuse osas. Kaitsja esitas vastuväited apellatsioonile ja taotleb jätta maakohtu

otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata ning menetluskulud riigi kanda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

32. Vaidlust ei ole enam selles, et G. Jušin põhjustas liikluses hooletusest kahe inimese surma

ning talle tuleb selle eest karistuseks mõista 3 aasta pikkune vangistus. Ringkonnakohus leiab,

et apellatsioonis toodud argumendid materiaalõiguse rikkumise kohta karistuse mõistmisel

väärivad tähelepanu. Need toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise osas, millega kohus

jättis G. Jušinile mõistetud vangistuse täies ulatuses tingimisi kohaldamata. Maakohus pole

jälgitavalt põhjendanud, millised kuriteo toimepanemist või süüdlase isikut iseloomustavad

erilised asjaolud tingivad süüdistatava puhul täielikult vangistuse täitmisele pööramata

jätmise. Maakohtu otsuses on napisõnaliselt märgitud, et tegemist on G. Jušini esmakordse

karistamisega (vt ka RKKKo nr 1-23-52/69 p 25).

33. G. Jušini kaitsja esitas enne ringkonnakohtu istungit täiendavad tõendid – SA Tartu

Vaimse tervise Hooldekeskuse Toetavate teenuste osakonna juhataja Merili Tamme

iseloomustuse G. Jušini kohta ning OÜ Juvenis kliinilise psühholoog-psühhoterapeudi Mariza

Tasuja tehtud süüdistatava haigusloo väljavõtte. Prokurör ei vaielnud tõendite vastuvõtmisele

vastu, küll tegid seda kannatanute esindajad. Vandeadvokaat K. Lee leidis, et samu tõendeid

oleks saanud esitada varem ning neid ei ole võimalik arvestada. Vandeadvokaat S. Potisepp

leidis, et tegemist ei ole KrMS § 63 lg 1 mõttes tõenditega. Kui tegu on asjatundja

arvamusega, siis oleks tulnud asjatundja üle kuulata. Kaitsja märkis vastuseks, et tal ei olnud

võimalik tõendeid varem esitada ning tegemist on muu dokumendiga. Asjaolud, et isikul on

jätkuvalt töökoht ning ta vajab siiani ravi, ei olnud ette teada.

34. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendid on KrMS § 63 lg 1 mõttes muud dokumendid,

mis iseloomustavad süüdistatavat praegusel ajal ja mida saab arvestada karistuse mõistmisel.

Seega on kohtul võimalik nendele tõenditele otsuses tugineda ja võtta arvesse, et G. Jušin

jätkuvalt töötab ning ta on käinud 15. septembrist 2021 kuni 17. aprillini 2025

psühhoteraapias.

35. Maakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt seda, miks ta jätab G. Jušinile mõistetud

vangistuse täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Kohus jättis seejuures tähelepanuta

kuriteo toimepanemise asjaolud. G. Jušini tingimisi vabastamine kogu vangistuse kandmisest

pole põhjendatud. Samas leiab ringkonnakohus sedagi, et suurema osa vangistusest saab jätta

tingimisi kohaldamata.

36. KarS § 73 lg-st 1 nähtub, et karistusest tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel tuleb

arvestada nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdistatava isikut, millele tuginedes

peab kohus otsustama, kas karistuse ärakandmine on otstarbekas. Vangistuse täitmisele

pööramine on reegel, millest saab irduda üksnes erandlike asjaolude korral (vt. RKKKo nr 1-

23-52/69, p 22).

37. Ringkonnakohus leiab, et ehkki praeguseks on tuvastatud, et G. Jušin pani talle süüks

arvatava teo toime hooletusest, oli tema käitumine sõidetud teelõigul iseäranis tähelepanematu

ja see tingis kokkupõrke vastu tulnud mootorrattaga ning sellel olnud kahe inimese surma (vt

ka Tartu Maakohtu 6. mai 2024 otsuse p 42, Tartu Ringkonnakohtu 23.oktoobri 2024 otsuse p

56). Riigikohus on 20. märtsi 2025 lahendi punktis 26 märkinud, et karistuse

individualiseerimise staadiumis räägib igasugune raske tagajärg, nagu näiteks inimese surm,

karistuse täitmisele pööramata jätmise vastu. Tähelepanu väärib seegi, et G. Jušin pani algaja

autojuhina ka enne menetletavat juhtumit küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul toime

liiklusrikkumisi. Transpordiametilt saadud andmete kohaselt sai G. Jušin sõiduki juhtimise

õiguse 21. mail 2021. Ometi oli tema osavõtul mitu liiklussündmust, mis tõid kaasa

kindlustusjuhtumid 3. juunil 2021 ja 1. juulil 2021. Lisaks tuleb arvesse võtta, et

liikluskuriteod on küllaltki levinud kuriteod, mis võivad liiklusrikkumisega tekitatava ohu

realiseerumisel

põhjustada

raskeid

tagajärgi

(vt

nt

https://www.justdigi.ee/kuritegevus2023/liikluskuriteod/

https://www.kriminaalpoliitika.ee/

kuritegevus2021/liikluskuriteod-page.html). Seega peab G. Jušini karistamisel silmas pidama

ka seda, et riigil tuleb sellistesse rikkumistesse suhtuda rangelt. Need asjaolud kõnelevad

sellest, et G. Jušini karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist ei saa pidada

otstarbekaks KarS § 73 lg 1 tähenduses.

38. Küll aga leiab kolleegium, et G. Jušinile mõistetud vangistuse saab jätta osaliselt tingimisi

kohaldamata, võttes arvesse kuriteo toimepanemist hooletusest ja selle kahetsemist, sellest

möödunud aega, tema vahepealset õiguskuulekat käitumist ja sedagi, millist mõju avaldas

juhtunu talle endale. Süüdistatav pani kuriteo toime hooletusest, mis tähendab KarS § 18 lg 3

järgi seda, et ta ei näinud ette, et põhjustab enda ebakohase manöövriga kahe inimese surma,

kuigi oleks pidanud sellist tagajärge tähelepanelikult liigeldes ette nägema. Kuritegu toimus

30. augustil 2021 ehk neli aastat tagasi. Apellandid leiavad, et G. Jušini puhul ei ole võimalik

arvestada karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus kergendava asjaolu esinemist põhjalikult käsitlenud. Seejuures on

kohus kujundanud seisukoha ka T.G. i kirja osas. Apellatsioonis esitatud argumentatsioon ei

muuda kahetsust olematuks, sest see ei sõltu sellest, et G. Jušini ema tundis uhkust oma tütre

juhtimisoskuse üle enne 30. augustit 2021. Pole alust arvata, et süüdistatava ema üritaks

sellega kuidagi õigustada süüdistatava tegu. Ringkonnakohtul pole andmeid, et G. Jušin oleks

vahepeal uuesti rikkunud liiklusnõudeid ja et teda oleks karistatud. Varem karistamata noort

inimest, kes pani kuriteo toime hooletusest, kelle teost on möödunud neli aastat, kes kahetseb

seda ja on vahepeal käitunud õiguskuulekalt, saab praeguse juhtumi asjaoludel piisavalt

mõjutada osaliselt reaalselt kantava karistusega. Kolleegium võtab arvesse veel seda, et ka G.

Jušinile endale on toimepandu arvestataval määral mõjunud, sest ta on korduvalt osalenud

psühhoteraapia seanssidel tingituna tema põhjustatud raskest liiklusavariist. Seda kinnitab OÜ

Juvenis kliinilise psühholoog-psühhoterapeudi M. Tasuja haigusloo väljavõte.

39. Lähtudes nn šokivangistuse eripreventiivsest eesmärgist, milleks on isiku tõsine

hoiatamine lühiajalise vangistusega (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-41-04, p 9), tuleb G. Jušinil

mõistetud vangistusest kohe ära kanda 2 kuud vangistust. See tähendab, et ülejäänud 2 aasta

10 kuu pikkune vangistus jääb tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata. Kohtu

hinnangul annab tehtav karistusotsustus selge hinnangu etteheidetavale teole ühiskonnas

aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerib süüdistatavat ühiskonnas heade

kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglite järgimisele ning

enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus.

40. Maakohus määras G. Jušini katseaja pikkuseks 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 78 p 1 kohaselt

hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o 6. maist 2024. Ringkonnakohtu

otsuse tegemise ajaks on katseajast möödunud juba rohkem kui 1 aasta ja 3 kuud. Riigikohus

on määruses asjas nr 1-22-454/58 rõhutanud, et see, kui kõrgema astme kohus muudab

madalama astme kohtu määratud karistusest vabastamise tingimusi või katseaja kestust, ei

anna talle KarS § 78 p 1 järgi alust muuta katseaja algust. Kuigi ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse karistuse individualiseerimise viisi osas, mõistab talle osaliselt reaalse

vangistuse ning jätab ülejäänud osa vangistuses tingimisi kohaldamata, on katseaja alguseks

jätkuvalt 6. mai 2024.

41. Riigikohus saatis kriminaalasja ringkonnakohtule tagasi uueks arutamiseks muuhulgas ka

Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2024 otsusega kannatanute apellatsioonimenetluskulude

osas. Selle otsusega arvati K.O. le, M.M. ile, L.H. ile ja J.H. ile apellatsioonimenetluses

vandeadvokaatide K. Lee ja S. Potisepa osutatud õigusabi tasu 2100 euro ulatuses

menetluskulude hulka ning jäeti need kulud riigi kanda. Kohus leidis, et taotletud 6234,20

eurot tuleb vähendada, sest esindajad kordavad suuresti juba varasema menetluse kestel

esitatud argumente. Lisaks võttis kohus arvesse, kui suures ulatuses apellatsioon rahuldatakse

ja milline on apellatsiooni põhjendatud argumentide osakaal ning maht, mis olid enamasti

põhjendamatud. Põhjendamatu oli ka istungiks ettevalmistamise aeg. Kokku leidis kohus, et

mõistlikuks saab pidada ca kolmandiku taotletavast summast.

42. Riigikohus leidis, et otsus tuleb tühistada kannatanute apellatsioonimenetluse kulude

lahendamise osas, kuna ringkonnakohtu otsus oli vähemalt osaliselt ekslik ja kulude

põhjendatusel tugineti apellatsiooni argumentide asjakohasusele.

43. Ringkonnakohus nõustub ringkonnakohtu varasema seisukohaga sellest, et kuigi

kannatanutel on kaks esindajat, siis KrMS § 175 lg 2 alusel arvestatakse tasu ühe esindaja

järgi. Samuti nõustub kohus varasemaga selles, et esindajad kordavad suuresti varasema

menetluse kestel esitatud argumente ning istungiks ettevalmistamine on ülemäärane.

Praeguseks ajaks tuleb apellatsiooni argumente karistuse osas pidada asjakohaseks.

Vaatamata sellele ei leia ringkonnakohus, et 36,5 tundi tööd (sh istungil osalemine) oleks

põhjendatud. Arvestades eelnevat ning apellatsiooni argumentide asjakohasust mõistetud

karistuse osas, loeb ringkonnakohus põhjendatuks õigusteenusele kulunud ja istungil

osalemisele kulunud ajaks kokku 18 tundi, s.o õigusteenuse summas 3074,40 euro, sh

käibemaks 554,40 eurot. Kuna menetluskulude nimekirja on peetud kannatanute L.H. i ja J.H.

i ning K.O. ja M.M. i osas eraldi ning õigusteenus on olnud ühesugune, siis jagab kohus

õigusteenuse summa pooleks. Nimetatud osas jäävad menetluskulud riigi kanda vastavalt

kahes osas summas 1537,20 eurot ning tuleb hüvitada kannatanutele.

44. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4, § 338 p-le 2 ja § 340 lg-le 2

p-le 4 tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse karistusest täielikult vabastamise

osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega määrab, et 3 aasta pikkusest

vangistusest tuleb kohe ära kanda 2 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus 2 aastat 10 kuud

tuleb kanda tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga 3 aastat 6 kuud.

45. Ringkonnakohtus toimunud teistkordses menetluses esitasid kannatanute esindajad ja

süüdistatava kaitsja samuti taotlused õigusabikulu hüvitamiseks.

46. Kannatanute esindajad K. Lee ja S. Potisepp esitasid kulude tõendamiseks 2 arvet:

kannatanute M.M. i ja K.O. osas ja kannatanute K. ja J.H. i osas.

47. Kannatanute arved olid identsed ning sisaldasid järgmist: 13. juuni 2025 kohtuistungiks

ettevalmistus (sh suhtlus klientidega, prokuröriga, Riigikohtu 20. märtsi 2025 kohtuotsusega

tutvumine, seonduvalt eelneva apellatsioonimenetlusega dokumentidega tutvumine) (2,5

tundi); 13. juunil 2025 kohtuistungil osalemine Tartu Ringkonnakohtus (1 tund), kokku 3,5

tundi. Õigusteenust osutati summas 597,80 eurot (sh käibemaks). Teenust tõendavad OÜ

Advokaadibüroo Küllike Namm 12.juuni 2025 arved nr 20242093 ja nr 20242094.

48. Kannatanute esindajad selgitavad, et kõik kulud on kannatanute vahel jagatud selliselt, et

arved valitud esindaja poolt õigusteenuse osutamise eest on jagatud pooleks (kaheks) – pool

M.M. ile ja K.O. le ning teine pool L.H. ile ja J.H. ile, v.a kohtuistungi kulu, mis on

arvestatud eraldi kahe esindaja osalemise eest. Kohtuistungi kulu (arvetel märgitud 1 tund) on

arvestatud prognoositavalt ja kannatanud paluvad seda kulu arvestada vastavalt kohtuistungi

tegelikule kestvusele.

49. Kannatanutele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks ja

mis on kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega tasu.

50. Ringkonnakohtu istung algas 10.00 ja kestis kuni 11.38. Esindajad taotlesid prognoosi

alusel istungil osalemist eest tasu 1 tunni ulatuses ning taotlesid kulu arvestamist vastavalt

kohtuistungi tegelikkusele kestvusele. Tegelikkuses kestis istung 1 tunni ja 38 minutit, seega

tuleb suurendada istungil osalemise tasu 38 minuti ulatuses, ning selleks tasuks kokku on

278,40 eurot, sh käibemaks 50,20 eurot.

51. Olukord ei ole muutunud võrreldes esimesel korral asja menetlemisega ringkonnakohtus.

Kannatanutel on kaks esindajat ehk menetluskulu arvestatakse nii, et see ei ületa ühele

esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Arvete alusel ei ole võimalik

tuvastada, milline oli K. Lee ja milline S. Potisepa panus. Kokku on esindajad osutanud

õigusteenust istungiks ettevalmistamiseks 5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuna

tegemist on apellatsioonimenetlusega, apellatsioon on esitatud esindajate poolt, kes on

menetlusega tuttavad, siis oleks pidanud istungiks ettevalmistamisele kuluma aega pigem

vähesel määral. Seda aega ei suurenda ülemäära ka Riigikohtu otsusega tutvumine, mis pole

väga mahukas. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud istungiks ettevalmistamise aeg 3

tundi, mille saab jagada vastavalt kannatanute L. ja K.H. i ja kannatanute M.M. ning K.O. i

vahel võrdselt pooleks.

52. Eelnevast lähtuvalt peab ringkonnakohus põhjendatuks esindajate õigusteenuse osutamist

kannatanutele M.M. ile ja K.O. le ning kannatanutele L.H. ile ja J.H. ile mõlemale 3 tunni 8

minuti ulatuses, s.o 534,60 eurot, sh käibemaks 96,40 eurot.

53. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt

karistuse tingimisi kohaldamata jätmises, siis jäävad tekkinud menetluskulud riigi kanda.

Seega tuleb kannatanutele Eesti Vabariigilt välja mõista vastavalt 534,60 eurot. Muus osas,

arvestades et kaitsjat taotlesid kannatanutele vastavalt 597,80 euro hüvitamist, jäävad kulud

kannatanute enda kanda.

54. Taotluse menetluskulude hüvitamiseks esitas ka süüdistatava G. Jušini kaitsja

vandeadvokaat I. Sirk. Taotluse kohaselt on osutatud õigusteenust 5,75 tundi, millele

lisanduvad sõidukulud, milles eest taotleb kaitsja kokku 1271,85 eurot. Õigusteenust on

osutatud tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuistungil taotles I. Sirk

KrMS § 185 lg 1 alusel menetluskulude riigi kanda jätmist.

55. Arve nr 250608 on väljastatud G. Jušinile. Selle järgi on kulunud Riigikohtu otsuse

analüüsile 0,75 tundi, edasise kohtumenetluse selgitamisele kliendile 0,5 tundi,

iseloomustavate tõendite kogumisele 0,4 tundi, taotluse koostamisele 0,1 tundi, kirjaliku

seisukohta vormistamises ja esitamiseks 2 tundi, esindamisele ringkonnakohtus 2 tundi ning

sõidu- ja ajakulu Tallinn-Tartu-Tallinn on 360 km.

56. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja tunnihinnale ja sõidukuludele. Samas ei saa

nõustuda kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud 3,75 tunni ega kohtuistungil osalemise

ajaga. Nagu esindajategi puhul leiab ka kaitsja ettevalmistuse aja osas kolleegium, et

teistkordses menetluses ei tohiks see võtta ülemäära aega. Ei saa öelda, et kaitsja oleks teinud

rohkem tööd kui esindajad, seda ei suurenda oluliselt täiendavate tõendite esitamine ning

arvestades argumentide asjakohast, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ajakulu istungiks

ettevalmistamiseks on samuti 3 tundi.

57. Kuna istung ringkonnakohtus kestis 1 tunni ja 38 minutit ehk 1,63 tundi, siis sellest

tulenevalt tuleb teha korrektuur ka taotletud istungi aja kulus. Ringkonnakohtu hinnangul on

põhjendatud õigusteenus kokku 4,63 tunni ulatuses, millele lisanduvad sõidukulud. Kokku on

taotlus põhjendatud 1066,89 euro ulatuses, sh käibemaks 192,39 eurot.

58. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, siis KrMS § 185 lg 1 alusel

jäävad tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)