2-19-43/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

22.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-43

Kohtuasi

OÜ Forestline avaldus erikasutusõiguse määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Forestline 23.01.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja OÜ Forestline (registrikood 11753866),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

Puudutatud isik I S.T (isikukood XXX)

Puudutatud isik II K.X (isikukood XXX)

Puudutatud isik III J.E (isikukood XXX)

Puudutatud isik IV T.A (isikukood XXX)

Puudutatud isik V W.G (isikukood XXX)

Puudutatud isik VI R.J (isikukood XXX)

Puudutatud isik VII E.P (isikukood XXX)

Puudutatud isik VIII P.A (isikukood XXX)

Puudutatud isik IX M.T (isikukood XXX)

Puudutatud isik X N.A (isikukood XXX)

Puudutatud isik XI Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17

korteriühistu (registrikood 80007051)

Puudutatud isik XIII T.L (isikukood XXX)

Puudutatud isik XIV W.S (isikukood XXX)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat

Leino Biin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-19-43

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.01.2025 määrus muutmata.

2. Jätta OÜ Forestline määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud OÜ Forestline kanda.

4. Mõista välja OÜ-lt Forestline S.T, K.X-i, J.E, T.A, W.G, R.J, E.P, P.A, M.T, N.A,

W.S-i ja T.L kasuks solidaarselt ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis

274,50 eurot (käibemaksuga).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Forestline (avaldaja) esitas 02.01.2019 (täiendatud 26.02.2019) Harju Maakohtule

avalduse, milles palus määrata kindlaks maja asukohaga Faehlmanni 17, Tallinn

keldrikorrusel asuvate keldribokside kasutuskord alljärgnevalt: avaldaja ainukasutusse jääb

keldriboks, mis on määrusele lisatud plaanil märgitud numbriga 4.

2. Harju Maakohus jättis 04.04.2024 määrusega läbi vaatamata avaldaja avalduse I.D suhtes.

Sama määrusega kinnitati avaldaja ning puudutatud isikute S.T, K.X, J.E, T.A, W.G, R.J, E.P,

P.A, M.T, N.A, W.S ja T.L vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetati tsiviilasja menetlus.

Kohtumäärus jõustus 23.04.2024.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus täiendas 08.01.2025 määrusega Harju Maakohtu 04.04.2024 määrust

tsiviilasjas nr 2-19-43, millega määratakse kindlaks menetluskulude jaotus OÜ Forestline,

S.T, K.X-i, J.E, T.A, W.G, R.J, E.P, P.A, M.T, N.A, W.S-i ja T.L vahel. Maakohus jättis

kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kinnitas maakohus 04.04.2024 määrusega

kompromissi ja lõpetas menetluse. Kohtumääruse resolutsiooni p 6 kohaselt määratakse

menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul

pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Maakohtu hinnangul taotlesid menetlusosalised

01.04.2024 kompromissilepingus maakohtult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448

lg 1 p 3 mõistes täiendava kohtulahendi tegemist menetluskulude jaotamiseks pärast

menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist. Sellise taotluse esitamine menetlusosaliste poolt

oli dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt lubatav. Kuivõrd menetlusosaliste tahe on olnud

suunatud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisele pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist, sai maakohus kompromissilepingu poolte vahelise menetluskulude jaotuse

määrata kindlaks ka pärast TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist.

2-19-43

5. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-le 1 ja leidis, et kompromissi kinnitav

kohtumäärus on lahendiks, mis tehakse kõigi kompromissi sõlminud menetlusosaliste

huvides. Kui menetlusosalised sõlmivad hagita menetluses kompromissi, puudub kohtul alus

sisuliselt hinnata, kas mõni menetlusosalistest on esitanud põhjendamatu taotluse, väite või

tõendi. TsMS § 172 lg 1 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad menetlusosalised oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissilepingust nähtuvalt ei

ole kompromissilepingu osapooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Menetlusosaliste

esitatud menetlusdokumentidest ja istungil tehtud avaldustest ei nähtunud menetlusosaliste

ühist avaldust selle kohta, kelle kanda peaksid jääma menetluskulud. Seetõttu kohaldub

maakohtu hinnangul TsMS § 172 lg 1 järgne menetluskulude jaotus, mille kohaselt kannavad

menetlusosalised kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise ning jättis TsMS §

172 lg 1, § 477 lg 1 ja § 168 lg 3 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Maakohus märkis, et 04.04.2024 määrusega jäeti avaldus läbi vaatamata I.D osas ning

menetlus lõpetati Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu osas. Kompromissist nähtuvalt

ei ole I.D ja Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu kompromissi osapooled ega ole

avaldanud seega tahet menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks pärast kohtumääruse

jõustumist. Seetõttu pidi maakohus I.D ja Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu osas

menetluskulude jaotuse kindlaks määrama sama määrusega, millega jättis avalduse läbi

vaatamata ning lõpetas menetluse. Menetlusosalised ei ole taotlenud 04.04.2024 määruse

täiendamist TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul menetluskulude jaotusega I.D ja

Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu osas. Seega puudus alus määrata

menetluskulude jaotust I.D ja Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 17 korteriühistu osas.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-i

2, millega jäeti avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning teha tühistatud osas uue

lahendi, millega jätta avaldaja menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.

7.1. Avaldaja leiab, et iseenesest on õige, et pooled lahendasid põhivaidluse kompromissiga,

kuid tegemist oli vaid osalise kompromissiga, kuivõrd pooltel jäi jätkuvalt üles vaidlus selle

üle, kes peaks maksma menetluskulud. Seda arvestades ei ole õige jätta menetluskulusid

poolte endi kanda, vaid kohus oleks pidanud jätma avaldaja menetluskulud puudutatud isikute

kanda.

7.2. Avaldaja pöördus kohtusse 02.01.2019 sooviga saada õigust keldriboksi kasutamiseks.

Harju Maakohus jättis 01.02.2021 määrusega avalduse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 19.01.2022 määrusega maakohtu lahendi muutmata. Riigikohus

tühistas mõlemad määrused 20.06.2022 ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Harju

Maakohtule. Menetlus võttis maakohtus aega ebamõistlikult kaua. Pooled arutasid

kompromissi 19.03.2024 istungil, allkirjastasid kompromissi 01.04.2024 ja maakohus kinnitas

selle 04.04.2024. Kompromissiga sai avaldaja lõpuks keldriboksi kasutamise õiguse, mida ta

oli viis aastat kohtus taotlenud. Avaldaja oli nõus kompromissi sõlmima, sest puudutatud

isikud soovisid lahendada küsimust ülejäänud keldribokside kasutusõigusest. Avaldaja ei

olnud kunagi sellele vastu, et ka teised korteriomanikud saaksid kasutada keldribokse ning oli

valmis andma sellekohase nõusoleku kohtuliku kompromissiga.

7.3. Eeltoodut arvestades tähendas kompromissi sõlmimine avaldaja nõude rahuldamist:

avaldaja soovis keldriboksi kasutusõigust ning ülejäänud korteriomanikud olid nõus talle selle

andma pärast rohkem kui viis aastat kestnud menetlust ning sedagi vaid pärast seda kui

2-19-43

Riigikohtu lahendist lähtuvalt ei jäänud enam kahtlust selles, et avaldajal on õigus

keldriboksile.

7.4. Praegusel juhul tuleb kohaldada TsMS § 8 lg 2 alusel analoogia korras TsMS § 168 lg-s 5

sätestatud põhimõtet. Avalduse rahuldamine sai toimuda vaid kokkuleppega, mis lõpuks

sõlmitigi. Avaldaja nõue sai sellega täielikult rahuldatud. Vastavalt oleks maakohus pidanud

jätma avaldaja menetluskulud puudutatud isikute kanda. Avaldaja pöördus kohtusse ainuüksi

seetõttu, et tal ei olnud keldriboksi kasutamise õigust, teised korteriomanikud ei olnud nõus

seda talle kokkuleppel andma ning vaidlesid sellele kohtus aastaid aktiivselt vastu. Selline

põhjendamatu vastasseis avaldaja õiguspärasele nõudele tingis pika menetluse ja sellega

kaasnevad menetluskulud.

7.5. Avaldaja enda käitumine on puudutatud isikute omaga võrreldes diametraalselt

vastandlik. Kui puudutatud isikud soovisid avaldaja nõusolekut keldribokside kasutamiseks,

andis avaldaja selle koheselt. Puudutatud isikud lähtusid aga vastupidisest õigusvastasest

arusaamast ning üritasid jätta avaldajat sellekohasest kasutusõigusest ilma. Seda arvestades on

ka äärmiselt ebaõiglane, et kohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda kui

kohtumenetluse ja sellega seonduvad kulud põhjustasid puudutatud isikud. Maakohtul oleks

tulnud kohaldada TsMS § 172 lg 1 teist lauset ja jätta avaldaja menetluskulud solidaarselt

puudutatud isikute kanda. Maakohus ei ole neid põhimõtteid arvesse võtnud ning on

lahendanud menetluskulude jaotuse valesti.

8. Puudutatud isikud paluvad jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

8.1. Puudutatud isikud on seisukohal, et maakohus on õigesti jätnud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isikud tõid välja menetluse käigu. Avaldaja esitas

26.02.2019 menetlusdokumendis nr 5 nõude. Lisatud plaanil oli numbriga 4 tähistatud

keldriruum, kus asub neli keldriboksi, mida kasutavad nelja korteri omanikud. Puudutatud

isikud ei saanud nõustuda nõudega, mille kohaselt üks korteriomanik saaks kasutada

ebaproportsionaalselt suurt osa keldrist, samas kaotaks või oluliselt piirataks nelja

korteriomaniku keldri kasutusvõimalust. Avaldaja kohtusse esitatud kasutuskorra määramise

nõue oli õiguslikult ekslik. Märgitud hinnangu andis avaldaja nõudele ja selle lahendamiseks

tehtud maa- ja ringkonnakohtu lahenditele Riigikohus 20.06.2022 määrusega. Avaldaja

loobus sisuliselt oma 26.02.2019 menetlusdokumendis esitatud nõudest saada enda

ainukasutusse lisatud plaanil märgitud keldriboks nr 4. Kompromissiga sai avaldaja

erikasutusõiguse keldriboksile, mis on samuti tähistatud numbriga 4, kuid mis ei ole sama

keldriboks kui avaldaja poolt algselt nõutud ja mitu korda suurem keldriboks. Kompromissi

lisas nr 1 märgitud keldriboks on olnud alati avaldaja korteri omanike/valdajate kasutuses ja

selle kasutamisele avaldaja poolt ei ole puudutatud isikud mitte kunagi vastuväiteid esitanud.

Sõlmitud kompromissiga said avaldaja ja kõik puudutatud isikud isikliku kasutusõiguse

konkreetsele keldriboksile.

8.2. Avaldaja käsitlus analoogia korras TsMS § 168 lg 5 kohaldumisest on asjakohatu.

Avaldaja esitas kohtusse avalduse kasutuskorra määramiseks. Nõude erikasutusõiguse

saamiseks esitas avaldaja alles peale seda, kui Riigikohus oli esialgses avalduse esitatud

nõude ekslikust konstateerinud. Avaldaja loobus järgnevalt nõudest tema esialgses avalduses

märgitud ja nõutud keldriboksile, millele puudutatud isikud vastuväiteid esitasid ja sõlmis

kompromissi keldriboksi erikasutusõiguse saamiseks keldriboksile, mida avaldaja on alati

kasutanud ja mille kasutusõigust mistahes vormis on puudutatud isikud alati tingimusteta

aktsepteerinud. Tegu ei ole puudutatud isikute poolt pärast avalduse esitamist nõude

rahuldamisega ja avaldaja loobumisega märgitud põhjusel nõudest. Tegu on olukorraga, kus

2-19-43

asja uuel menetlemisel maakohtus muutis avaldaja algselt esitatud nõuet nii sisult kui ka

õiguslikult aluselt ja uut nõuet oli võimalik puudutatud isikutel aktsepteerida olukorras, kus

avaldaja aktsepteerib puudutatud isikute huve erikasutusõiguse saamiseks.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta vaidlustatud

maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Avaldaja vaidlustas

maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 659 ja §

456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

12. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme

kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm

15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude

jaotuse üle otsustades diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on jätnud TsMS § 172 lg 1, §

477 lg 1 ja § 168 lg 3 alusel avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning puudutatud isikute

menetluskulud nende endi kanda. Maakohus on põhjendanud, miks on praegusel juhul

menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine põhjendatud ega rikkunud seejuures

menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et kui

kompromissilepingust nähtuvalt ei ole kompromissilepingu osapooled menetluskulude

jaotuses kokku leppinud, siis kannavad menetlusosalised kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul ei pea pooled kohtulikus kompromissis kokku

leppima kulude jaotuses ning kohus saab otsustada kulude jätmise poolte endi kanda omal

algatusel TsMS § 438 lg 2 ja § 173 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 168 lg-ga 3. Kuivõrd

kompromissilepingus ei leppinud osapooled kokku menetluskulude jaotuses, siis jättis

maakohus õigesti avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning puudutatud isikute

menetluskulud nende endi kanda.

13. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on hagita menetlused

oma olemuselt erinevad, mistõttu ei ole alati võimalik hagimenetlusega sarnaselt kindlaks

teha menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, st n-ö kaotajat, kes peaks kandma

menetluskulud. Seetõttu annab TsMS § 172 lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel

hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude mõne

menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (RKTKm 31.05.2011,

3-2-1-18-11, p 17). Sealhulgas on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul

õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks

lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Praegusel juhul on menetlusosalised

saavutanud menetluse tulemusel kõiki korteriomanikke rahuldava keldribokside kasutuskorra

kokkuleppe, mistõttu on kolleegiumi hinnangul asi lõppkokkuvõttes lahenenud kõigi

menetlusosaliste huvides. Seetõttu poleks praegusel juhul ka võimalik kindlaks teha

2-19-43

menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, mis toetab maakohtu otsustust menetluskulude

jaotamisel.

14. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et analoogia korras tuleks kohaldada TsMS § 168

lg-s 5 sätestatut. Praegusel juhul ei ole tegu menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu

TsMS § 429 lg 1 mõttes või hagi tagasivõtmisega TsMS § 424 lg 1 mõttes. Menetlusosalised

on menetluse lõpetanud TsMS § 430 lg 1 kohaselt kompromissi sõlmimisega, mis on

maakohtu 04.04.2024 määrusega kinnitatud (jõustunud 23.04.2024). Puudutatud isikud ei ole

avaldaja nõuet pärast avalduse esitamist rahuldanud, mille tõttu oleks avaldaja pärast hagi

esitamist puudutatud isikute tegevuse tulemusena saavutanud eesmärgi, mida järgides ta

kohtusse pöördus.

14.1. Avaldaja soovis esialgselt määrata kindlaks keldribokside kasutuskorra selliselt, et

avaldaja ainukasutusse jääb keldriboks, mis on lisatud plaanil märgitud numbriga 4 (dtl 53).

03.03.2023 on avaldaja oma nõuet täiendanud. Avaldaja on palunud kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosade nr 3589701, 3589801, 3589901, 3590101, 3590201,

3590301, 3590401, 3590501, 3590601 ja 19867550 esimese jao esimesele vabale järjekohale

tähtajatu ja tasuta erikasutusõigus F. R. Faehlmanni 17, Tallinn asuval kinnistul oleva elamu

keldrikorrusel asuva keldriboksi, milline on tähistatud plaanil (dtl 408) numbriga 4,

kasutamiseks korteriomandi nr 4 (registriosa nr 3590001) igakordse omaniku kasuks,

kohustada puudutatud isikuid andma nõusoleku eelnevalt nimetatud kinnistusraamatu kande

tegemiseks ning asendada vastav nõusolek kohtuotsusega. Seega ei ole kolleegiumile

nähtuvalt avaldaja saavutanud oma avalduse rahuldamist 02.01.2019 märgitud esialgses

avalduses taotletu ulatuses võrreldes 03.03.2023 esitatud nõudega, mille osas saavutati

kompromiss. Sellest võib järeldada, et puudutatud isikud on siiski põhjendatult avaldusele

vastu vaielnud, kuivõrd avaldaja taotles võrreldes kompromissis kokku lepituga keldriboksi

erikasutusõiguse seadmist oluliselt suuremas ulatuses.

14.2. Seejuures on pooled pidanud sisuliselt alates 16.01.2023 kuni kompromissi

kinnitamiseni 04.04.2024 määrusega kompromissiläbirääkimisi. Toimiku materjalidest ei

nähtu, et puudutatud isikud oleksid üritanud jätta avaldajat erikasutusõigusest ilma, kuna

ainsaks takistuseks kompromissi sõlmimisel oli erimeelsus menetluskulude kandmise osas.

Seetõttu jäeti ka menetluskulude jaotuse üle otsustamine kohtule, mille osas on

ringkonnakohus eelnevalt leidnud, et maakohus diskretsiooni piire ei ületanud.

15. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud maakohtu määruse

muutmiseks. Maakohus ei ole ületanud avaldaja menetluskulude tema enda kanda jätmisel

diskretsiooni piire.

16. Kuivõrd määruskaebus jäetakse rahuldamata, siis kannab TsMS § 171 lg 1 alusel

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja. Sellest tulenevalt puudub vajadus

avaldaja lepingulise esindaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ning avaldaja

04.08.2025 tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks.

17. Puudutatud isikute lepinguline esindaja esitas 16.07.2025 menetluskulude nimekirja.

Sellest nähtuvalt on puudutatud isikutele osutatud õigusabi 1,5 tunni ulatuses kogusummas

274,50 eurot (käibemaksuga). Teenust osutas vandeadvokaat Leino Biin tunnihinnaga 150

eurot, millele lisandub käibemaks, s.o tunnihind koos käibemaksuga on 183 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikute esindaja tutvunud

2-19-43

määruskaebusega, seda analüüsinud ning koostanud määruskaebusele 31.01.2025 esitatud

vastuse.

18. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isikuid on esindanud

vandeadvokaat. Puudutatud isikute esindaja tasumäär on kohane ega ületa vandeadvokaadi

keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Menetlustoimingule kulunud aeg on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik täies ulatuses ning on kooskõlas asja

menetlusega. Avaldaja puudutatud isikute menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

19. Tulenevalt eespool märgitust on puudutatud isikute põhjendatud ja vajalik ajakulu

määruskaebemenetluses 1,5 tundi. Puudutatud isikud on kinnitanud, et nad ei ole

käibemaksukohustuslased ega saa tagasi arvestada menetluskuludelt tasutud käibemaksu

(TsMS § 174 lg 10). Seega on puudutatud isikute põhjendatud ja vajalik menetluskulu

ringkonnakohtus 274,50 eurot (käibemaksuga) (183 × 1,5).

(allkirjastatud digitaalselt)