2-24-2554/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2554

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS-i vastu

võla nõudes

336,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood 14065010)

Hageja lepinguline esindaja: N M (e-post xxx)

Kostja: Air Baltic Corporation AS (registrikood

40003245752)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Timo

Kullerkupp ja Kai Villemson ning advokaat Mikk Ilves (e-

post xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Lennuabi OÜ kanda.

3. Välja mõista Lennuabi OÜ-lt Air Baltic Corporation AS-i kasuks menetluskulud

kokku 1658 eurot, s.o lepingulise esindaja põhjendatud kulu.

4. Välja mõista Lennuabi OÜ-lt Air Baltic Corporation AS-i kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

03.04.2024 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt reisis L M (broneering XXX) 24.04.2023

Air Baltic Corporation AS (edaspidi kostja) opereeritaval lennul XXX suunaga Xxx-Riia-

Tallinn. Esimene lend XXX suunal Xxx-Riia hilines. Lend pidi saabuma 24.04.2023 kell 13:10,

saabus aga hilinemisega 24.04.2023 kell 2:16, mistõttu reisija jäi maha teistest lennust XXX

suunal Riia-Tallinn. Lennu vahemaa Xxx-Tallinn vahel on 1456,83 km. Eelnimetatud lennu

puhul hilines reisija sihtpunkti üle 3 tunni ja reisijal tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest

õigus nõuda artikkel 7 a) alusel hüvitist 250 eurot reisija kohta. Kostja ei ole selgitanud ega

tõendanud, et kuupäevadel 24.04.2023 toimunud lennu XXX suunaga Xxx-Riia-Tallinn

hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud, mis

välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 a) alusel. Reisija loovutas oma hüvitise

nõude Lennuabi OÜ-le (edaspidi hageja).

Hageja põhinõue on 250 eurot. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 10.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni

3.04.2024. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kogusummas 14,85 eurot. Hageja palub

edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhisummalt 250 eurot protsendina VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla

summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1).

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 40 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 250 eurot, viivise 14,85

eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise põhisummalt 250 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2025 kuni nõude täieliku täitmiseni.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud. Esimese osalennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud.

Vaidlust ei ole selle üle, et 24.04.2023 lend XXX pidi väljuma Xxxi lennujaamast kohaliku aja

järgi kell 09:55 (07:55 UTC) ning saabuma Riiga kohaliku aja järgi kell 13:10 (10:10 UTC).

Lennu väljumine hilines ning lend saabus Riiga kell 14:20 kohaliku aja järgi (11:20 UTC).

Seega hilines lend 1 tund ja 10 minutit.

Lendu XXX teenindav lend XXX suunal Riia-Xxx pidi väljuma kohaliku aja järgi kell 09:45

(UTC 02:45), kuid väljus 10:26 (03:26 UTC) ning pidi väljuma kohaliku aja järgi 07:45 (04:45

UTC) ning saabuma Xxxi kell 09:05 kohaliku aja järgi (07:05 UTC), kuid saabus Xxxi 10:06

kohaliku aja järgi (08:06 UTC). Seega hilines lend 1 tund ja 1 minut. Lennu XXX väljumise

hilinemine oli põhjustatud lennuliikluse juhtimisteenistuse poolt seatud piirangust, mis oli

tingitud halvast ilmastikust sihtkoha lennujaamas Xxxis. Xxx-Riia lennu hilinemises märgiti

IATA koodid 93 ja 89. Need koodid tulenevad Eurocontroli CODA kokkuvõttest, mis annab

lühikese ülevaate lennutranspordi viivituste põhjustest ja mõjudest Euroopas kindlaksmääratud

perioodil. Kood 93 vastab hilinemisele tulenevalt lennuki rotatsioonist ning kood 89

väljumislennujaama piirangutele. Lennule XXX lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piirang

EHAMA24E tulenes ilmastikust („weather“), seejuures tähendab lühend EHAM Xxxi

lennujaamale antud koodi. Asjaolule, et Xxxi lennujaamas valitsesid halvad ilmastikutingimused

viitab kaudselt ka see, et pea kõik Xxxi lennujaama saabuvad lennud hilinesid. Seega oli Xxx-

Riia lennu hilinemine põhjuslikus seoses eelneva lennu Riia-Xxx hilinemisega tulenevalt

lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piirangutest seoses Xxxi lennujaamas esinenud

ilmastikuoludest.

Kuivõrd tegemist oli lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piiranguga, on ilmselge, et kostja ei

saanud kasutusele võtta meetmeid, et hilinemist vältida. Tegemist oli „ettevõttevälise

sündmusega“, mille üle lennuettevõtjal ei olnud kontrolli, sest nende tegevusse sekkus kolmas

isik (lennujuhtimiskeskus) (SATA International, C-308/21 p 25 ja D.S.A, C-411/23 p 38,

Airhelp, C-28/20 p 40-41). Seega, kuna lendude maandumist ja õhkutõusu haldab

lennujuhtimiskeskus, tuleb lennujuhtimiskeskuse poolt eelnevale lennule seatud piirangut pidada

sündmuseks, mille päritolu on lennuettevõtja suhtes ettevõtteväline ja mis seega väljub tema

tegeliku kontrolli alt. Käesoleval juhul ei olnud kostjal, eeskätt tehnilises ja halduslikus plaanis,

tegelikult võimalik lennu hilinemise vältimiseks võtta kasutusele otseselt või kaudselt ennetavaid

meetmeid või mõjutada lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piiranguid.

Ülejäänud osas, s.o. Riia-Tallinn jätkulennu, põhjustas hilinemise reisijapoolne kostja

üldtingimuste rikkumine. Reisijale väljastatud piletist nähtub, et reisija pidi olema Riia-Tallinn

jätkulennu väravas vastavalt üldtingimuste punktile 6.6 hiljemalt pardalemineku ajaks kell

13:20. Reisija lend suunal Xxx-Riia pidi maanduma Riias 13:10. Seega ostis reisija lennupileti,

millega jättis endale Riias ümberistumiseks aega üksnes 40 minutit, seejuures oli reisijal üksnes

10 minutit, et vastavalt kostja üldtingimustele lennuki maandumisest alates Riia-Tallinn

jätkulennu väravasse jõuda. Kostja rõhutab, et kuigi lend pidi saabuma Riiga kell 13:10, võtab

ka reisijate väljumine lennukist omajagu aega. Aega võtab ka ühe lennu saabumise väravast

jätkulennu väravasse jõudmine. Reisija võttis seega niivõrd lühikese ümberistumisajaga

lennupileti broneerimisel teadliku riski, et ta rikub kostja üldtingimusi ning ta võib eelneva

lennu hilinemisel jätkulennust maha jääda.

Sellest hoolimata pakuti reisijale asenduslennuks 20:05 lendu XXX Riia-Tallinn. Võrreldes Riia

lennujaamast (RIX) väljuvaid lende ning Tallinna lennujaama (TLL) saabuvaid lende, ning

võttes arvesse, et reisija esialgne lend XXX pidi väljuma 13:50, kuid asenduslend väljus 20:05,

ei olnud ajavahemikul 13:50 kuni 20:05 kiiremini sihtkohta jõudvaid ühendusi pakkuda.

Eeltoodust johtuvalt põhjustasid lennu hilinemise erakorralised asjaolud Määruse artikli 5(3)

tähenduses ning kostja ei ole kohustatud maksma reisijaga seoses hüvitist.

Kohtu põhjendused

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 09.06.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja

pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

5. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Lii M reisis 24.04.2023 kostja opereeritaval lennul

XXX suunaga Xxx-Riia-Tallinn. Esimene lend XXX suunal Xxx-Riia hilines. Lend pidi

saabuma 24.04.2023 kell 13:10, saabus aga hilinemisega 24.04.2023 kell 2:16 (dtl 56),

mistõttu reisija jäi maha teistest lennust XXX suunal Riia-Tallinn (dtl 22, 52).

6. Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg 1

ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad

dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude

loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi

loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele vastuväiteid, mis tal

olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue võlausaldaja vastu

(VÕS § 171 lg 1). Reisija on loovutanud oma nõuded kostja vastu hagejale (dtl 53).

Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu hüvitisenõude.

7. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2014 määrus

(EU) nr 261/2004 (määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist

mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava

hüvitise ja abi kohta. Õigus hüvitisele tekib EU 261/2004 määrus artikkel 7 alusel.

Reisijad saavad hüvitist kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste

lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste

lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro

ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa

määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise,

lennu tühistamise või lennu hilinemise tõttu pärast kavandatud aega. Puudub vaidlus, et

lennu vahemaa Xxx-Tallinn vahel on 1 456,83 km. Seega on lennu hilinemise korral

hagejal iseenesest õigus nõuda hüvitist 250 eurot määruse art 7 lg 1 punkti b alusel.

8. Määruse artikkel 5(3) kohaselt ei ole lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt

artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida

ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Nimetatut

kohaldatakse ka lennu hilinemise korral.

Euroopa Kohus on oma 31.01.2013 lahendis asjas C-12/11, p 28-29 selgitanud, et termini

„erakorralised asjaolud” all peetakse otseselt silmas asjaolusid, mis on „mittekorralised”.

Õhutranspordi kontekstis tähistavad need sündmust, mis ei ole oma olemuselt või

päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema

tegeliku kontrolli alt. Teisisõnu hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja

kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja tõsidusest.

9. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole käesoleval juhul kohustatud hagejale hüvitist

maksma.

Kohus selgitab, et Määruse põhjendused 14 ja 15 ega Määruse artikli 5 lõige 3 ei piira

tegutseva lennuettevõtja õigust tugineda „erakorralisele asjaolule“ ainult nende

juhtudega, kus see asjaolu puudutas hilinenud või tühistatud lendu, jättes välja need

juhud, mil nimetatud asjaolu mõjutas sama lennukiga teostatud eelnevat lendu (11. juuni

2020. aasta kohtuotsus Transportes Aéreos Portugueses, C-74/19, EU:C:2020:460, p 51).

Seetõttu peab tegutsev lennuettevõtja, vabanemaks oma kohustusest maksta reisijatele

lennu pikaajalise hilinemise või tühistamise eest hüvitist, saama tugineda „erakorralisele

asjaolule“, mis mõjutas tema enda poolt sama õhusõidukiga teostatud eelnevat lendu (Id.

p 53).

Vaidlust ei ole selle üle, et 24.04.2023 lend XXX pidi väljuma Xxxi lennujaamast

kohaliku aja järgi kell 09:55 (07:55 UTC) ning saabuma Riiga kohaliku aja järgi kell

13:10 (10:10 UTC). Lennu väljumine hilines ning lend saabus Riiga kell 14:20 kohaliku

aja järgi (11:20 UTC; lennu XXX logi, dtl 72). Seega hilines lend 1 tund ja 10 minutit.

Lendu XXX teenindav lend XXX suunal Riia-Xxx pidi väljuma kohaliku aja järgi kell

09:45 (UTC 02:45), kuid väljus 10:26 (03:26 UTC) ning pidi väljuma kohaliku aja järgi

07:45 (04:45 UTC) ning saabuma Xxxi kell 09:05 kohaliku aja järgi (07:05 UTC), kuid

saabus Xxxi 10:06 kohaliku aja järgi (08:06 UTC; lennu XXX logi, dtl 73). Seega hilines

lend 1 tunni ja 1 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on lennu XXX logiga tõendamist

leidnud, et lennu XXX väljumise hilinemine oli põhjustatud lennuliikluse

juhtimisteenistuse poolt seatud piirangust, mis oli tingitud halvast ilmastikust sihtkoha

lennujaamas Xxxis (dtl 74-75). Viidatud lennulogist nähtub, et lend hilines põhjusel „84“,

mis viitab Rahvusvahelise Õhutranspordi Ühenduse hilinemise koodidele (inglise keeles

International Air Transportation Association Delay Codes) ja tähendab piiranguid seoses

ilmastikutingimustega sihtkohas (inglise keeles air traffic flow management restrictions

due to weather at destination) (dtl 76-90). Lennu XXX logist nähtuvad aga Xxx-Riia

lennu hilinemise koodid 93 ja 89 (dtl 72). Kood 93 vastab hilinemisele tulenevalt lennuki

rotatsioonist (inglise keeles: AIRCRAFT ROTATION, late arrival of aircraft from

another flight or previous sector) ning kood 89 väljumislennujaama piirangutele (inglise

keeles: RESTRICTIONS AT AIRPORT OF DEPARTURE WITH OR WITHOUT ATFM

RESTRICTIONS, including Air Traffic 1Services, start-up and pushback, airport and or

runway closed due to obstruction or weatherx 0F, industrial action, staff shortage,

political unrest, noise abatement, night curfew, special flights). Samuti nähtub lennu

XXX märkmetest, et lennule XXX oli lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piirang

EHAMA24E, mis tulenes ilmastikust („weather“), seejuures tähendab lühend EHAM

Xxxi lennujaamale antud koodi. Seega oli Xxx-Riia lennu hilinemine põhjuslikus seoses

eelneva lennu Riia-Xxx hilinemisega tulenevalt lennujuhtimiskeskuse poolt seatud

piirangutest seoses Xxxi lennujaamas esinenud ilmastikuoludest.

Kohtu hinnangul saab pidada lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piiranguid

erakorraliseks asjaoluks. Olukorras, kus konkreetsele lennule, s.h sama lennukiga

teostatud eelnevale lennule, on lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud, on

tegemist erakorralise asjaoluga EU 261/2004 määruse art 5 lg 3 mõistes. Käesoleval juhul

ei olnud kostjal tegelikult võimalik lennu hilinemise vältimiseks võtta kasutusele otseselt

või kaudselt ennetavaid meetmeid või mõjutada lennujuhtimiskeskuse poolt seatud

piiranguid. Eluliselt on usutav, et lennuettevõtjad ei saa vastavaid piiranguid iseseisvalt

muuta. Iseenesest on õige hageja tähelepanek, et lennuettevõttel tuleb planeerides

lennugraafikut arvestada eelneva lennu hilinemise riskiga selliselt, et väikese hilinemise

järel ei hilineks ka järgmine lend. Samas on kostja menetluses selgitanud, et

ilmastikutingimused põhjustavad harva suuri viivitusi ning lennufirmad tuginevad

ajaloolistele andmetele ja prognoosidele, mis aitavad hinnata riski ja vajadust puhvri

järele. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et ajalise puhvri lisamine igale lennule

vähetõenäolise hilinemise jaoks ilmastiku tõttu ei oleks mõistlik ning tähendaks

lennugraafikute laiendamist, mis võib põhjustada lennukite ja meeskondade vähem

efektiivset kasutamist. Kohtule teadaolevalt on ka 50-minutiline vahe kahe lennu vahel

tavapärane praktika.

Samuti märgib kohus, et hageja poolt 07.11.2024 esitatud dokumendis välja toodud viited

www.wunderground.com väljavõtetele, ei lükka ümber asjaolu, et lennujuhtimiskeskus

on pidanud vajalikuks seoses ilmastikuoludega kehtestada piiranguid lendude

maandumistele-õhkutõusudele. Samuti märgib kohus, et asjaolu, et lennurajad on

kahesuunalised, ei välista lennujuhtimiskeskuse piirangute kehtestamist. Lendude

saabumiseks ja väljumiseks annab loa ja lende suunab lennujuhtimiskeskus. Kostja ei saa

mõjutada lennujuhtimiskeskuse poolt seatud piiranguid.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kui lennujuhtimiskeskus ei oleks

piiranguid kehtestanud, siis oleks lend väljunud kavandatud väljumisajal. Tegemist on

erakorralise asjaoluga Määruse art 5(3) tähenduses, mis ei ole oma olemuselt või

päritolult omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku

kontrolli alt. Seega ei ole kostja kohustatud maksma hagejale Määruse artiklis 7 toodud

hüvitist, kuivõrd 05.09.2024 lennu KL910 hilinemise põhjustasid sobimatud

ilmastikutingimused kui erakorralised asjaolud Määruse artikkel 5(3) tähenduses, mida

ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks kasutusele võetud kõik mõistlikud meetmed.

Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded.

10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

11. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista õigusabikulud

kokku 1981,75 eurot, s.o lepingulise esindaja kulu 11 tunni ja 30 minuti eest. Kostja

lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenused: 17.11.2023 materjalidega

tutvumine, vastuväite koostamine 21 min; 22.11.2023 vastuväite esitamine; kokkuvõte

kliendile 24 min; 12.12.2023 kohtu e-kirja ja määrusega tutvumine (asja üleandmine) 6

min; 17.01.2024 kompromisslepingu koostamine 21 min; 14.02.2024 e-kiri vastaspoolelt

koos allkirjastatud kompromisslepinguga 6 min; 13.03.2024 määrusega tutvumine;

kokkuvõte kliendile 24 min; 21.03.2024 maksetähtaja meeldetuletus 9 min; 02.07.2024

täiendatud hagiavalduse ja määrusega tutvumine; kokkuvõte kliendile 30 min;

01.08.2024 e-kiri kliendilt, tõenditega tutvumine, vastuse koostamine, vastuse esitamine,

kokkuvõte kliendile 3 h 45 min; 08.10.2024 kohtu kirjaga tutvumine (hageja tähtaeg) 9

min; 11.11.2024 hageja seisukohaga tutvumine, kokkuvõte kliendile 30 min; 18.02.2025

e-kiri kliendile, vastuse ettevalmistamine 2h 30 min; 21.02.2025 e-kiri kliendilt,

materjalidega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine, kokkuvõte kliendile 1h 27

min; 10.06.2025 kohtumäärusega tutvumine; juhised 9 min; 10.06.2025 e-kirja

koostamine; kohtumääruse kokkuvõte 24 min; 01.08.2025 menetluskulude nimekirja

koostamine 15 min.

Kohus asub seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile

kulud aeg on osaliselt põhjendamatu. Käesolev tsiviilasi ei ole maksekäsust eraldi üle

tulnud ning seega ei ole kostja nimetatud kulud menetluskuludena hüvitatavad. Samuti ei

ole kohtu hinnangul põhjendatud kulud seoses kompromissiga ja maksetähtaja

meeldetuletusega (kulud perioodil 17.01.2024 kuni 21.03.2024). 12.03.2024 määrusega

on kohus osaliselt menetluse lõpetanud osalise kompromissiga (dtl 37-39). Pooled on

kokku leppinud, et mistahes muud kompromisslepingu lisas 1 nimetatud reisijate

nõuetega seonduvad kõrvalkulud ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda (määruse p

2.7). Hagis märgitud nõude osas ei ole pooled kokkuleppeid saavutanud. Ülejäänud

menetluskulude nimekirjas osutatud teenused on kohtu hinnangul olnud mõistlikud ja

põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasjas esitatud dokumentide sisu ja

mahuga. Seega on kostja esindajate põhjendatud ajakulu kokku 9 h 39 minutit.

Menetluskulude tabelis on märgitud vandeadvokaadist esindaja tunnihinnaks 175 eur/h ja

185 eur/h, advokaadi tunnihinnaks 160 eur/h ja assistendi tunnihinnaks 70 eur/h. Kohtu

hinnangul on tegemist põhjendatud tunnihindadega.

Seega on kostja menetluskulud põhjendatud 1658 euro ulatuses ning hagejalt tuleb välja

mõista kostja kasuks menetluskulud summas 1658 eurot.

14. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda

kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1658 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik