1-24-5973/65 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-5973 (23913000013)

Kohtukoosseis

kohtunik Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri, Anna-Olga Luga

Tõlk

Aleksander Minin

Kriminaalasi

Igor Palamarchuk süüdistuses KarS § 931 lg 1 – KarS § 25

lg 2 järgi, Vladimir Palamarchuk süüdistuses KarS § 931 lg

1 – KarS § 25 lg 2 järgi, üldmenetluse korras

Prokurör

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Daniel Toom

Süüdistatav

Igor Palamarchuk

Sünniaeg 02.02.1965; elukoht XXX, Venemaa Föderatsiooni

kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; XXX omanik, Tšehhi

Vabariik; kehtivad karistused puuduvad.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Süüdistatav

Vladimir Palamarchuk

Sünniaeg 09.01.1988; elukoht XXX, Venemaa Föderatsiooni

kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub;

kehtivad karistused puuduvad.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

lepinguline kaitsja jurist Igor Sumarok

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 312 ja 315 maakohus otsustas:

Tunnistada Igor Palamarchuk süüdi KarS § 931 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, arvestades päevamäära

suuruseks 10,00 eurot, s.o 2000,00 (kaks tuhat) eurot.

Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele

SEB

pangas

nr

EE351010052031000004

SWEDBANK

EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank

EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitusse

märkida „Igor Palamarchuk, 1-24-5973, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tunnistada Vladimir Palamarchuk süüdi KarS § 931 lg 1 – KarS § 25 lg 2 järgi ja mõista

talle karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, arvestades päevamäära

suuruseks 10,00 eurot, s.o 3000,00 (kolm tuhat) eurot.

Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele

SEB

pangas

nr

EE351010052031000004

SWEDBANK

EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank

EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitusse

märkida „Vladimir Palamarchuk, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

Andmekandja (mälupulk scandisk), mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

21.03.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 123) vaatlusprotokollis vaadeldud digitaalselt

allkirjastatud dokumendid, mis asuvad Kaitsepolitseiameti dokumendiregistris – KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel Kaitsepolitseiameti dokumendiregistrisse.

Konfiskeerimisele kuuluv vara:

Igor Palamarchukile kuuluv sõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX, VIN kood

XXX koos autovõtme(mis asuvad Astro Service OÜ valduses olevas asitõendite hoiustamise

laos) ning autodokumentidega (mis on pakendatud XXX kleebistega pakendisse ja on hoiul

Kaitsepolitseiametis) – konfiskeerida KarS § 83 lg 2 alusel kui süüteo toimepanemise

vahetu objekt.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Igor Palamarchuki kanda lepingulise

kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi kulud summas 22470,47

eurot.

Mõista Igor Palamarchukilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 1329 eurot,

pool tõlkekuludest summas 63,135 eurot ning pool tunnistaja kuludest summas 33,035

eurot.

Igor Palamarchukilt kuulub välja mõistmisele pool sõiduki BMW 840i saate- ja

hoiukuludest summas 2022,63 eurot(sh käibemaks), millele lisandub iga päeva eest 5,40

eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

Kokku moodustavad Igor Palamarchukilt väljamõistetud menetluskulud 3447(kolm tuhat

nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 80 senti, millele lisandub iga päeva eest 5,40

eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Igor Palamarchuk hüvitama temalt väljamõistetud riigi

nõude menetluskulude näol alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul

maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

XXX ning selgitus „Igor Palamarchuk, 1-24-5973, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Vladimir Palamarchuki kanda

lepingulise kaitsja jurist Igor Sumaroki poolt osutatud õigusabi kulud summas 6464,80

eurot.

Mõista Vladimir Palamarchukilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 1329

eurot, pool tõlkekuludest summas 63,135 eurot ning pool tunnistaja kuludest summas

33,035 eurot.

Vladimir Palamarchukilt kuulub välja mõistmisele pool sõiduki BMW 840i saate- ja

hoiukuludest summas 2022,63 eurot(sh käibemaks), millele lisandub iga päeva eest 5,40

eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

Kokku moodustavad Vladimir Palamarchukilt väljamõistetud menetluskulud 3447(kolm

tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 80 senti, millele lisandub iga päeva eest 5,40

eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Vladimir Palamarchuk hüvitama temalt väljamõistetud

riigi nõude menetluskulude näol alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul

maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

XXX ning selgitus „Vladimir Palamarchuk, 1-24-5973, kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru

Maakohtu kantseleis hiljemalt 22.08.2025.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib

apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15.

peatükis sätestatud korras.

Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes

menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult

menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 22.08.2025.

Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

SÜÜDISTUS

1. Igor Palamarchukki ja Vladimir Palamarchukki süüdistatakse selles, et nemad ühiselt ja

kooskõlastatult korraldasid sõiduauto BMW 840i VIN-koodiga XXX (edaspidi BMW) müümise

ja transpordi 09.02.2023 Narvas Peterburi tee 1 asuva piiripunkti kaudu Venemaa Föderatsiooni,

kuid Maksu- ja Tolliamet pidas sõiduki kinni ja takistas selle toimetamist Venemaale.

Vladimir Palamarchuk, olles Tšehhi Vabariigis registreeritud äriühingu XX S.R.O. ainuosanik,

ostis 23.01.2023 äriühingu nimel Saksamaa Liitvabariigis asuvalt äriühingult Auer Gruppe GmbH

sõiduauto BMW summas 59 571,43 eurot ilma käibemaksuta. V. Palamarchuk saatis sõidukile

järgi P G ja A D , et nad toimetaksid sõiduki Tšehhi. V. Palamarchuk koostas ja allkirjastas

19.01.2023 volikirja, mille kohaselt XX S.R.O. volitas P. G võtma vastu BMW Saksamaa

äriühingult XX G ning toimetama seda Tšehhi. A. D ja P. G said 25.01.2023 sõiduki BMW kätte

nimetatud äriühingult, misjärel sõitsid Tšehhi ning andsid BMW üle Igor Palamarchukile.

26.01.2023 on V. Palamarchuk kinnitanud XX G, et on BMW kätte saanud.

26.01.2023 leppisid V. Palamarchuk ja P. G kokku, et P. G toimetab BMW Tšehhist Eestisse

Narva. Narvas pidi P. G auto üle andma N K , kes toimetab selle edasi üle piiri Venemaa

Föderatsiooni ning annab seal selle üle V. Palamarchuki tuttavale E D . 03.02.2023 vormistati

Tšehhis BMW omanikuks I. Palamarchuk ning sõidukile omistati transiidimärk XXX.

07.02.2023 võttis P. G sõiduki BMW oma treileri peale ning sai auto tehnilise passi ja sõiduki

ostu-müügilepingu I. Palamarchuki käest. Ostu-müügileping oli sõlmitud I. Palamarchuki ja E. D

vahel, mille kohaselt ostab viimane BMW I. Palamarchuki käest 4900 euro eest ning sõiduk on

sõidukõlbmatu mootori ja ülekande veaga. V. Palamarchuk andis P. G korralduse teekonnal

Narva, sõita Leedu Vabariiki aadressile XXX, kus asub äriühing XX A T LT ja töötab V B , kes

korraldab vajalike dokumentide vormistamise piiriületuseks. P. G sai Leedust leedukeelse auto

ostu-müügilepingu ning leedukeelse tollideklaratsiooni, kus mõlemal dokumendil oli kauba

väärtuseks märgitud 4900 eurot. Dokumendid edastas P. G ka V. Palamarchukile, kes

dokumendid heaks kiitis.

09.02.2023 andis P. G Narvas BMW koos dokumentidega üle N. K , kes toimetas enda haagise

peal BMW Narva piiripunkti, et see Venemaa Föderatsiooni toimetada. N. K anti P. G poolt edasi

järgmised dokumendid:

leedukeelne auto ostu-müügileping, mille kohaselt sõiduki müüjaks oli XX A T LT ning ostjaks

E D , sõiduki hinnaks 4900 eurot;

leedukeelne tollideklaratsioon, kus oli sõiduki väärtuseks märgitud 4900 eurot, ning kauba saatjaks

XX A T LT ja kauba saajaks E D ;

tšehhikeelne auto ostu-müügileping, kus oli sõiduki väärtuseks märgitud 4900 eurot, müüjaks Igor

Palamarchuk ja ostjaks E D ning sõiduki vigadena märgitud, et sõiduk on sõidukõlbmatu mootori

ja ülekande veaga;

tšehhikeelne sõiduauto üleandmisprotokoll, kus oli kirjas, et sõiduk on sõidukõlbmatu.

Lisaks oli N. K saanud eelnevalt E. D venekeelse notariaalse volituse, mille kohaselt E. D on

volitanud N. K ostma sõiduki BMW ning toimetama selle talle Venemaa Föderatsiooni.

09.02.2023 sõitis N. K Narvas Peterburi tee 1 asuvasse piiripunkti, kus esitas ametnikele talle

kaasa antud venekeelse volikirja, leedukeelse ostu-müügilepingu, tšehhikeelse ostu-müügilepingu

ning leedukeelse tollideklaratsiooni eesmärgiga ületada piiri, kuid tema piiriületus tõkestati ja

sõiduk BMW peeti kinni, kuna esines kahtlus, et sõiduki BMW tegelik väärtus on üle 50 000 euro

ning selle eksport Venemaa Föderatsiooni on keelatud Euroopa Nõukogu määruse alusel

kehtestatud sanktsioonide tõttu. Maksu- ja Tolliamet tuvastas eksperthinnanguga, et Euroopa

Liidus on sellise sõiduki turuväärtus vähemalt 62 000 eurot ilma käibemaksuta.

Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 3h lõike 1 kohaselt on keelatud müüa,

tarnida, üle kanda või eksportida määruse XVIII lisas loetletud luksuskaupu otse või kaudselt

füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksusele või asutusele Venemaal või kasutamiseks

Venemaal. Sõiduauto, mille väärtus ületab 50 000 eurot, kuulub määruse XVIII lisa

seitsmeteistkümnendas lõikes kaubakoodi 8703 23 90 00 alla. Üle 50 000 euro maksvad

sõiduautod lisati sanktsioonialuse kaubana määrusesse 15.03.2022 muutmismäärusega nr

2022/428.

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon

välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist

julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist

või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja

julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni

rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine

või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses

Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse

rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Seega on

Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrus nr 833/2014 koos muudatustega rahvusvaheline

sanktsioon.

Sellise käitumisega panid Vladimir Palamarchuk ja Igor Palamarchuk kumbki toime KarS § 931 lg

1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud keelu rikkumise katse.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse

teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid

tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Vladimir Palamarchuk ja Igor Palamarchuk on toime pannud

KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma seisukohti põhjendab kohus

järgnevalt, andes esmalt hinnangu tõendite lubatavusele, seejärel käsitleb tuvastatud faktilisi

asjaolusid, annab õigusliku hinnangu süüdistusele ning viimaks peatub karistuse küsimusel,

asitõenditega toimimise küsimusel, konfiskeerimisel, kuna prokurör on taotlenud sõiduki BMW

konfiskeerimist ning menetluskuludel.

Tõendite lubatavus

3. Kohus võttis 10.03.2025 kohtuistungil tõendina vastu Vladimir Palamarchuki ja P G

vahelise vestluse talletuse välisel andmekandjal ja vestluse salvestuste vaatlusprotokolli

18.06.2023 koos andmekandjaga. (KoTo, tõendite köide 2, tl 45-94). Kaitsjad on seisukohal, et

tegemist on lubamatu tõendiga, sest dokumendid on esitatud Google Drives, nende päritolu ei ole

kontrollitav, ei ole teada, kas neid on muudetud ning kes kellega vestles. Kohus leiab, et tegemist

on lubatava tõendiga. P G on kohtus ütlusi andes kinnitanud, et ta suhtles V. Palamarchukiga

WhatsAppi kaudu. Vestlus toimus helisalvestiste, tekstide ja telefonikõnedega. Rakenduses

salvestunud talletused ja salvestused andis P. G uurijale välja. Eelnevat kinnitavad ka P G e-

kirjad, milles sisaldub link, mille P. G on menetleja K. K ning A. P edastanud. Seega on

tuvastatud, et Google Drive salvestused on edastatud uurijale P. G poolt ning sisaldavad vestlust

V. Palamarchuki ja P. G vahel. Vaatlusprotokollist on üheselt jälgitav, millised failid on edastatud

ning kuidas menetleja on nendega toiminud. Seejuures on txt failist failinimede järgi tuvastatav,

millal ja millise sisuga pildi ja helifailid on edastatud. Kohus ei pea, arvestades vestluse sisu,

mahtu, edastatud pildifaile ning ka seda, et suhtlus on toimunud mitte ainult kirjalike sõnumite

vaid ka häälsõnumite abil, eluliselt usutavaks, et P G on uurijale edastatud suhtluses midagi

moonutanud. Teoreetiliselt on muidugi võimalik nii fotosid kui ka vestlusi võltsida, kuid kohtu

hinnangul peavad lisaks teoreetilisele võimalusele esinema ka konkreetsed alused, mis viitavad, et

selline moonutamine on toimunud. Kohus selliseid aluseid ei tuvastanud.

4. Kohus võttis 10.03.2025 kohtuistungil tõendina vastu N K ja Vladimir Palamarchuki

vahelise vestluse talletuse välisel andmekandjal ja vestluse salvestuste 27.05.2024

vaatlusprotokolli (KoTo, tõendite köide 2, tl 95-122). Kaitsjad on sarnaselt eelmises punktis

märgitud tõendiga seisukohal, et tõend ei ole lubatav. Kaitsjad tõid välja, et tegemist on

menetluses kahtlustatavana olnud isiku poolt kuvatõmmiste edastamisega menetlejale ning nende

modifitseerimist ei ole võimalik kontrollida. N K on kohtumenetluses tunnistajana üle kuulatatud

ning ta on oma ütlustes kinnitanud, et andis WhatsAppi vestlused üle uurijale oma ülekuulamise

käigus. Prokurör on koos 27.05.2024 vaatlusprotokolliga kohtule üle andnud ka e-kirjad, millega

N. K on ekraanitõmmised WhatsAppi vestlustest menetleja K. K edastanud. Seega on

ekraanitõmmiste edastamine menetlejale jälgitav ning kohus ei tuvasta aluseid, mis viitaksid

ekraanitõmmiste sisu moonutamisele. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on

lubatava tõendiga.

5. Kohus võttis tõendina vastu ka N K ja E D vahelise vestluse talletuse välisel

andmekandjal ja vestluse salvestuste 28.05.2024 vaatlusprotokolli (KoTo, tõendite köide 2, tl 143-

205). Tegemist on N. K poolt eelneva tõendiga sarnasel viisil menetlejale edastatud vestluste

salvestuste ning nende vaatlusega ning kohus jaatab tõendi lubatavust eelmises punktis märgitud

põhjendustel.

6. Kohus märgib, et menetluse käigus on tõusetunud küsimusi mitmete tõendite, sh isikuliste

tõendiallikate ütluste usaldusvääruse osas. Tõendite usaldusväärsusel peatub kohus allpool.

Faktilised asjaolud

7. Vaidlust ei ole, et 09.02.2023 peeti Narva piiripunktis kinni sõiduk BMW 840i

registreerimismärgiga XXX, VIN kood XXX. 17.03.2023 asitõendi vaatlusprotokolliga on sõidukit

vaadeldud ning sellest nähtuvalt on sõiduk musta värvi, sedaankerega, nahast istmetega, läbisõit

12047 km, all suverehvid (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-5). Sõiduk BMW tuli piirile kaubana, see

liikus haagise peal ja auto haagise peal toimetas piirile N K , kes soovis sõiduki viia Eestist

Venemaale. See nähtub tunnistaja T Z ütlustest, kes töötab Narva tollipunktis juhtiva

inspektorina ning koordineerib tollipunkti tööd. Lisaks on sõiduki kinnipidamise fakt kajastatud nii

13.02.2023 läbivaatuse aktis, milles on kirjeldatud sõiduki kontrollimisel tuvastatud asjaolusid

(KoTo, tõendite köide 1, tl 76-77), kui ka 21.02.2023 Maksu-ja Tolliameti kuriteoteates (KoTo,

tõendite köide 1, tl 73-75). Samuti kinnitavad sõiduki kinnipidamist Narva piiripunktis ning seda,

et sõidukit transportis haagisel N K ning soovis sõidukit toimetada Eestist Venemaale ka N. K

ütlused. N. K piiriületust tõendab vaatlusprotokoll N K piiriületuste kohta Narvas, Peterburi tee

1 asuvas piiripunktis (KoTo, tõendite köide 2, tl 1). Nii Vladimir Palamarchuk kui ka Igor

Palamarchuk on oma ütlustes kinnitanud, et sõiduk BMW 840i pidi transporditama Venemaale,

kuid sõiduk peeti Narva piiripunktis kinni.

8. Asjaolu, et sõidukit BMW 840i registreerimismärgiga XXX sooviti eksportida kaubana

Venemaale tõendab lisaks tolli eksportdeklaratsiooni kinnitatud väljatrükk (KoTo, tõendite köide

1, tl 139-140) ning Euroopa uurimismääruse alusel saadud ekspordideklaratsiooni XXX kinnitatud

ärakiri (KoTo, tõendite köide 1, 143-150). Nimetatud dokumentidest nähtub, et sõiduk BMW 840i

registreerimismärgiga XXX deklareeriti kaubana, mille saajaks oli märgitud D E , asukohaga

Venemaal.

9. Sõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX kinnipidamise põhjuseks Narva

piiripunktis oli asjaolu, et piirivalvele esitas N. K ostumüügilepingud, kus olid võltsingu tunnused.

Piiriületusel esitatud eksport tollideklaratsioonis oli väärtuseks märgitud 4900 eurot. Kuna

tegemist oli BMW autoga, mille esmane registreerimine oli tehtud 2019. aastal, tundus kahtlane

deklareeritud kauba väärtus ning tekkis kahtlus, et tegemist oli luksuskaubaga. Tolliametnikul

püsis kahtlus, et kauba väärtus võib ületada 50 000 eurot ja võib kuuluda sanktsioneeritud kaupade

nimekirja vastavalt Nõukogu määrusele 833/2014. See nähtub nii tunnistaja T. Z ütlustest kui ka

13.02.2023 läbivaatuse aktist (KoTo, tõendite köide 1, tl 76-77) ning 21.02.2023 Maksu-ja

Tolliameti kuriteoteatest (KoTo, tõendite köide 1, tl 73-75), tolli eksportdeklaratsiooni kinnitatud

väljatrükist (KoTo, tõendite köide 1, tl 139-140) ning Euroopa uurimismääruse alusel saadud

ekspordideklaratsiooni XXX kinnitatud ärakirjast (KoTo, tõendite köide 1, 143-150).

10. Vastavalt vallasasja hoiulevõtmise protokollile XXX esitas N. K Narva piiripunktis CZE

auto registreerimistunnistused osa I ja II väljastatud sõidukile registreerimisnumbriga XXX ,

leedukeelse ostu-müügilepingu XX A T LT ja E. D vahel. CZE ostu-müügilepingu I.

Palamarchuki ja E. D vahel ning Leedu tollideklaratsiooni. (KoTo, tõendite köide 2, tl 11). Lisaks

esitas N. K ka volikirja, millega E D volitab N. K seoses sõidukiga BMW 840i VIN kood

XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 153-156). N. K piiripunktis esitatud dokumente on vaadeldud

29.04.2024 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 2, tl 12-21). Leedukeelsest ostu-

müügilepingust nähtub, et leping on 30.01.2023 Marijampoles sõlmitud XX A T LT ja D E

vahel, millega XX A T LT müüb E D sõiduki BMW 840i VIN kood XXX. Hinnaks on sõnadega

märgitud 4900 eurot aga numbritega 49000, üks null märgitud käsikirjas juurde. Lepingu kohaselt

sõidukil on mootori ja käigukasti defekt. (KoTo, tõendite köide 1, tl 151-152). Tšehhikeelse ostu-

müügilepingust nähtub, et Igor Palamarchuk müüb E D sõiduki BMW 840i VIN kood XXX,

hinnaga 4900 eurot. Ka selles lepingus on märgitud, et sõiduk on mootori ülekande veaga, lisaks

täpsustus, et sõidukõlbmatu. (KoTo, tõendite köide 2, tl 5-10).

11. Piiripunktis esitatud 30.01.2023 ostu-müügilepingu võltsitus tuvastati 09.02.2023

dokumendi uurimise aktiga nr XXX (KoTo, tõendite köide 1, tl 81-83). Ka N. K poolt

piiripunktis esitatud tšehhikeelse ostu-müügilepingu osas on kaitsjad tõstatanud võltsingu kahtluse,

sest I. Palamarchuk kinnitab, et ei ole sellist lepingut allkirjastanud ning allkiri antud lepingul ei

ole tema oma. Poolte vahel puudub vaidlus, et viidatud lepingul olev I. Palamarchuki allkiri erineb

oluliselt I. Palamarchuki tavapärasest allkirjast. Kuna esitatud tõendikogumis on lepinguid, mille

osas I. Palamarchuk on kinnitanud, et on need allkirjastanud ning ka I. Palamarchuki dokumendi

koopia, kus on näha I. Palamarchuki allkiri, nõustub ka kohus allkirju võrreldes, et allkirjad on

erinevad. Kohus leiab sedagi, et nii tunnistajate (K , G , D ) kui ka süüdistatavate ütlustest nähtub

üheselt, et tegelikkuses oli sõiduk sõidukõlblik ja mingit mootori ja käigukasti defekti ei esinenud.

Seega sisaldab leping sõltumata I. Palamarchuki allkirja õigsusest või ebaõigsusest ebaõigeid

andmeid ning kohus leiab, et lepingus märgitud andmed on seetõttu tervikuna ebausaldusväärsed.

12. Vaidlust ei ole selles, et sõiduki BMW 840i registreerimismärgiga XXX omanik on Igor

Palamarchuk. Igor Palamarchuk on seda ise oma ütlustes kinnitanud. Sama tuleneb ka Tšehhi

Vabariigi sõiduki registreerimistunnistuse I osa nr XX ja II osa nr XX kinnitatud väljatrükkidest

ning 30.04.2024 vaatlusprotokollist, millega eelnimetatud registreerimistunnistusi on vaadeldud.

Registreerimistunnistuste ja vaatlusprotokolli kohaselt on sõiduki registreerimistunnistus XX välja

antud 26.01.2023 ning transiitnumber XXX on omistatud sõidukile 03.02.2023, sõiduki

omanikuks Igor Palamarchuk. (KoTo, tõendite köide 1, tl 84-109). Ka andmed riiklikust Tšehhi

Vabariigi registrist tõendavad, et sõiduki BMW 840i registreerimismärgiga XXX omanik on Igor

Palamarchuk, kes on 26.01.2023 taotlenud sõiduki registrisse kandmist ning järgnevalt

transiidinumbri väljastamist. (KoTo, tõendite köide 1, tl 110-136).

13. Lisaks nähtub tunnistaja T. Z ütlustest, et 13.02.2023 tuli piirile kohale I. Palamarchuk ja

tema sõnade kohaselt tema oli selle auto omanik ning esitas lisadokumendid ja seletuskirja. I.

Palamarchuk esitas isiku tuvastamiseks ka oma isikut tõendavad dokumendid, millest tunnistaja

tegi koopiad (KoTo, tõendite köide 1, tl 137-138). 13.02.2023 läbivaatuse aktist, millega on

kontrollitud sõidukit BMW 840i registreerimismärgiga XXX nähtub, et läbivaatuse juures viibis

kauba omanik I. Palamarchuk ning esitas tollile sõiduauto ostumüügilepingu 26.01.2023,

osamaksete kviitungid, arve, sõiduauto üleandmise akti, ostumüügilepingu 04.02.2023. (KoTo,

tõendite köide 1, tl 76-77).

14.

29.04.2024 vaatlusprotokollist ning 26.01.2023 tšehhikeelsest ostu-müügilepingust nähtub,

et A D müüb Igor Palamarchukile sõiduki BMW 840i: VIN kood XXX, tehnilise passi nr XX

ning registreerimistunnistus XX. Ostuhinnaks 44 700 eurot, tasumine ositi, viimase makse

tähtpäevaks 31.01.2023. Üleandmisakti kohaselt sai I. Palarmachuk sõiduki kätte 31.01.2023

(KoTo, tõendite köide 1, tl 163-170). I. Palamarchuki esitatud lepingute kohaselt on 04.02.2023

sõlmitud ostu-müügileping, millega I. Palamarchuk müüb sõiduki E D , kelle elukoht on

Venemaa, 49 000 euro eest. (KoTo, tõendite köide 1, tl 157-160, 161-162, KoTo, tõendite köide 2,

tl 22-44).

15. Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt puudub alus kahelda, et sõiduk BMW 840i

registreerimismärgiga XXX sooviti Venemaale toimetada just E. D . Lisaks I. Palamarchuki poolt

esitatud lepingutele ja I. Palamarchuki ütlustele, milles ta kinnitab lepingu sõlmimist, nähtub E. D

kauba saajana tolli eksportdeklaratsiooni kinnitatud väljatrükis (KoTo, tõendite köide 1, tl 139-

140) ning Euroopa uurimismääruse alusel saadud ekspordideklaratsiooni XXX kinnitatud ärakirjas

(KoTo, tõendite köide 1, 143-150). Notariaalselt tõestatud volikirja kinnitatud väljatrükist nähtub,

et E D volitab N. K t ostma BMW 840i VIN kood XXX tema nimele, vormistada dokumendid ja

tuua sõiduk Venemaale. Volikirjaga on antud E. D poolt N. K õigus kasutada sõidukit, juhtida

sõidukit ja olla tema esindajaks. (KoTo, tõendite köide 1, tl 153-156). Dokumentidega kooskõlas

olevalt kinnitab N. K oma ütlustes, et E. D pidi sõiduki Venemaal vastu võtma. Eelnevast

tulenevalt on kohus seisukohal, et on tõendatud, et I. Palamarachuk sõiduki BMW 840i

registreerimismärgiga XXX omanikuna soovis toimetada sõidukit Venemaale E D, kuid sõiduk

peeti 09.02.2023 Narva piiripunktis kinni.

16. Kaitsjate väitel, ei olnud sõiduk BMW mõeldud Venemaal kasutamiseks ning on esitatud

06.02.2023 ostu-müügileping, mis on sõlmitud E. D ja S vahel. (KoTo, tõendite köide 3, tl 154-

156). Kohtu hinnangul ei oma mitte mingit tähendust see, mida E. D plaanis sõidukiga Venemaal

edasi teha ning kas tal oli soov sõiduk edasi müüa või ise kasutada. Vaieldamatu fakt on see, et

sõiduki müüs I. Palamarachuk just E. D mitte kellelegi teisele ning ilma tingimusteta, et sõiduk on

vaja kellelegi teisele võõrandada. Samuti on vaieldamatu seegi, et sõidukit soovis I. Palamarchuk

toimetada E. D justnimelt Venemaale mitte kuhugi mujale.

17. Järgnevalt peatub kohus sõiduki BMW 840i registreerimismärgiga XXX Narva piiripunkti

toimetamise täpsemal protsessil. Sõiduk oli algselt müügis Saksamaal. Europoli Siena

teabevahetussõnumi ja Saksamaa Tolliameti vastusega on kogutud dokumendid sõiduki BMW

VIN-koodiga XXX müügi kohta Saksamaa Liitvabariigis (KoTo, tõendite köide 1, tl 20-60).

Edastatud dokumente on vaadeldud 21.03.2023 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 1, tl 6-

19. Dokumentidest nähtub järgmine: XX GmbH 23.01.2023 sõiduki müügiarve nr XX kohaselt X

X GmbH müüb sõiduki BMW 840i VIN koodiga XXX ostjale XX S.R.O. summas 59571,43 eurot,

summa ei sisalda käibemaksu. Sõiduki läbisõiduks on märgitud 12270 km. Esmane registreerimine

30.12.2019. Arvele on löödud tempel makstud 30.01.2023. Ostja kinnituse kohaselt kauba

vastuvõtja on P G , kes toimetab sõiduki Tšehhi, kuupäev 25.01.2023. Vla Terax S.R.O.

volikirjaga 19.01.2023 volitab Vladimir Palamarchuk P G XX GmbH-lt vastu võtma sõiduki

BMW 840i VIN kood XXX ning toimetama Tšehhi. Kinnituskirja kohaselt Vladimir Palamarchuk

on kätte saanud sõiduki BMW 840i VIN kood XXX 26.01.2023. Müügiga seotud dokumentidena

on edastatud ka P G Tšehhi elamisluba ning Vladimir Palamarchuki elamisluba. Nähtub, et

müügiga seoses kontrolliti käibemaksukohuslase registreerimisnumbri kinnitust XX S.R.O. kohta

ning äriregistri väljavõtet XX S.R.O. kohta, mille kohaselt on XX S.R.O juhatuse liige E B ,

osanik Vladimir Palamarchuk.

18. Vaidlust ei ole, et sõiduk BMW oli algselt pärit Saksamaalt ning sellel käis järgi P G ,

koos A. D , seda kinnitavad nii eelmainitud dokumendid kui ka I. Palamarchuki, V. Palamarchuki,

A. D ning P. G i ütlused. Samas kui müügiarve kohaselt oli sõiduki ostjaks ettevõte XX S.R.O.,

siis nii Igor Palamarchuki, Vladimir Palamarchuki kui ka A D ütluste kohaselt oli sõiduki ostjaks

hoopis A D , kes võttis sõiduki ostmiseks Igor Palamarchukilt laenu. Laen kanti XX S.R.O.-le

ning sõiduk osteti ettevõtte kaudu selleks, et mitte maksta käibemaksu. Samas on A. D oma

ütlustes kinnitanud, et ostis auto firmalt välja, mis tõendab, et algselt osteti sõiduk siiski XX

S.R.O. poolt, nii nagu müügiarvel kirjas.

19. Vladimir Palamarchuki ütluste kohaselt tema sõiduki ostmise protsessi kaasatud ei olnud

ning tema ei ole allkirjastanud volitust XX S.R.O. nimel P. G sõiduki ostmiseks ega ei ole

allkirjastanud kinnitust sõiduki kättesaamise kohta. Kohus peab kummastavaks, et olukorras, kus

sõidukit soovis osta A. D , kes ise koos P. G käis autol järel, oli vajalik volitada sõidukit kätte

saama P. G it mitte aga A. D i. P. G osutas seoses Saksamaalt sõiduki Tšehhi toimetamisega vaid

transporditeenust ning mingit isiklikku seost tal sõidukiga ei olnud. On elementaarne, et sellise

väärtusega kauba/sõiduauto kätte saamiseks on vajalik volikiri ning huvi, et volikiri on esitatud, et

kaup kätte toimetataks, on tellijal. Ainult transporditeenust osutades puudus P. G , mistahes huvi

võltsida automüüjale esitamiseks volikirja või kinnitust sõiduki kätte saamise kohta Tšehhis.

20. Kohus leiab, et selline huvi ja vajadus puudus ka A. D . Kuna nii I. Palamarchuk, V.

Palamarchuk ja ka A. D kinnitavad, et laenu vahendajaks I. Palamarchuki ja A. D vahel, et A. D

saaks sõiduki osta, oli V. Palamarchuk, siis V. Palamarchuk oli teadlik sõiduki soetamisest.

Väljavõttest Tšehhi Vabariigi äriregistrist nähtub, et XX S.R.O. osanik on Vladimir Palamarchuk.

A D ei ole märgitud ei osanikuks ega juhatuse liikmeks (KoTo, tõendite köide 1, tl 60-72). Seega

isegi juhul kui A. D oli ettevõttes osanikuks, aga seda ei saanud äriregistrisse märkida, nagu

väidab Vladimir Palamarchuk (kohus peab seda küll eluliselt ebausutavaks), pidi A. D XX S.R.O.

nimele sõiduki ostmiseks oma tegevuse kooskõlastama, kas XX S.R.O. juhatuse või äriregistri

järgse osanikuga. Olukorras, kus väidetavalt laenusumma kanti XX S.R.O. arvele sõiduki

ostmiseks ning hiljem sõiduki eest ka tasuti ettevõtte arvelt, siis on iseenesest mõistetav, et

ettevõtte juhatusel/osanikul ei ole põhjust keelduda väljastada volikirja või kinnitada sõiduki

kättesaamist.

21. Nii volikirjal kui ka kinnitusel sõiduki kättesaamise kohta on dokumendi ülaosas kuupäev

koos kellaajaga ning pdf faili nimetus, dokumendi allosas link, mis viitab sellele, et dokumendid

on edastatud elektrooniliselt. Volikirjal, mis esitati XX GmbH-le on XX S.R.O. tempel ning auto

müügiga seoses on esitatud just Vladimir Palamarchuki elamisloa koopia. Nii A. D kui ka P. G i

ütlustest nähtub, et V. Palamarchuk oli seotud sõiduki Saksamaalt Tšehhi toimetamisega. P G i

ütluste kohaselt osutas ta transporditeenust sõiduki Saksamaalt ära toomiseks Vladimir

Palamarchuki palvel. A. D on oma ütlustes kinnitanud, et Vladimir Palamarchuk ka kontrollis

ostmise protsessi, aga kontrollimise initsiaatoriks oli tema (D ). Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et

V. Palamarchuki ütlused, et ta ei olnud kaasatud sõiduki BMW 840i ostmise protsessi ning ei ole

volikirja ega kinnitust sõiduki kätte saamiseks allkirjastanud, ei ole usaldusväärsed, sest on

vastuolus teiste tõenditega.

22. Andmed riiklikust Tšehhi Vabariigi registrist tõendavad, et Igor Palamarchuk taotles

26.01.2023 Tšehhis sõiduki arvele võtmist ning 03.02.2023 transiidinumbri väljastamist. Sõiduki

registreerimistunnistus XXX on välja antud 26.01.2023 ning transiitnumber XXX on omistatud

sõidukile 03.02.2023, sõiduki omanikuks on märgitud I. Palamarchuk. (KoTo, tõendite köide 1, tl

110-136). I. Palamarchuki ütluste kohaselt sai ta sõiduki omanikuks põhjusel, et A. D ei suutnud

talle tagasi maksta laenu, mis D oli temalt sõiduki ostmiseks võtnud ning A. D pakkus talle laenu

katteks sõidukit. Kuna sõidukil olid puudused ning sõiduk vajas remonti, oli I. Palamarchuk nõus

sõidukit laenu katteks vastu võtma pärast remondi teostamist. A. D sõlmiti ostu müügileping

26.01.2023. Vormistatud tšekid olid võla osa fikseerimine, tšekid kinnitavad, et ta (I.

Palamarchuk) andis A. D raha 40 000 millegagi. I. Palamarchuk sõitis autoga 1-2 päeva, kuid

auto siiski ei sobinud ning ta tegi A. D ettepaneku auto maha müüa.

23. Sarnase seletuse, et sõidukil esinesid puudused ning pärast korda tegemist sõiduk talle

ikkagi ei meeldinud ja ta otsustas sõiduki müüa, esitas Igor Palamarchuk ka Narva piiripunktis

(KoTo, tõendite köide 1, tl 139-140).

24. Seda, et A. D ei suutnud I. Palamarchukile laenu tagastada, sest avastas, et sõidukil

esinevad puudused ning A. D klient keeldus autost, mistõttu pakkus A. D sõidukit I.

Palamarchukile laenu katteks, on kinnitanud oma ütlustes ka V. Palamarchuk. V. Palamarchuki

ütlused on kooskõlas I. Palamarchuki ütlustega samuti osas, et I. Palamarchuk sõitis mitu korda

autoga, aga see talle ei sobinud.

25. Eelnevaga on kooskõlas A. D ütlused, kes kinnitab, et kuna tema algne klient, kellele ta

soovis sõidukit vaheltkasuga edasi müüa, loobus sõiduki ostmisest autol olevate puuduste tõttu,

siis pakkus ta sõidukit laenu katteks I. Palamarchukile. Samuti kinnitab A. D lepingu sõlmimist

sõiduki müügiks I. Palamarchukile. D ütluste kohaselt ostis ta selle auto firmalt välja ning müüs

füüsilise isikuna füüsilisele isikule. Tšehhis ei tohi toimetada ühel päeval üle 10 000 euroga,

lepingus oli kirjas, et justkui tasuti sularahas, aga faktikohaselt kõik läks võla katteks. Tegelikult

raha üleandmist ei toimunud.

26. Eelnevaga riimub 26.01.2023 ostu-müügileping koos üleandmisakti ja arvega.

Dokumentidest nähtub, et A D müüb Igor Palamarchukile 26.01.2023 BMW 840i: VIN kood

XXX, tehnilise passi nr XX ning registreerimistunnistus XX , hinnaga 44 700 eurot. Ostuhinna

tasumises on kokku lepitud maksegraafik. (KoTo, tõendite köide 1, tl 163-172) Sissetuleku

orderite kohaselt on A. D maksnud I. Palamarchukile sõiduki eest sularahas (KoTo, tõendite

köide 1, tl 173-178).

27. Vaidlust ei ole, et sõiduk toimetati seejärel Tšehhist Eesti ning sõiduki transpordi Tšehhist

Narva teostas P. G , kes andis auto edasi Venemaale toimetamiseks üle N. K le. Vaidlust pole ka

selles, et sõiduki sai P. G I. Palamarchuki käest. See tuleneb üheselt P. G i, A. D i, I.

Palamarchuki ja V. Palamarchuki ütlustest. Lisaks kinnitab seda 07.02.2023 teenuse osutamise

leping number 1. Lepingu poolteks on P. G , ja I. Palamarchuk. Lepingust tulenevalt pooled

leppisid kokku sõiduki suhtes veoteenuse osutamises Prahast Venemaale Peterburi 50 000 tsehhi

krooni eest (KoTo, tõendite köide 3, tl 73-81).

28. I. Palamarchuki ütluste kohaselt ostja leidis Venemaalt A. D , kes tõi talle allkirjastamiseks

ostu-müügilepingu. Sõiduki pidi Narvani toimetama P. G ning sealt edasi Venemaale P. G i tuttav.

Läbirääkimisi G pidas A. D , samuti tõi A. D allkirjastamiseks lepingu sõiduki

transportimiseks.

29. V. Palamarchuk on oma ütlustes sarnaselt kinnitanud, et müügiprotsessiga tegeles A. D .

Samas V. Palamarchuki ütluste kohaselt pakkusid P. G koos A. D sõiduk müüa väljaspool

Euroopa Liitu ning sõiduki kohaletoimetamisega tegelesid A. D ja P. G . V. Palamarchuki ütluste

kohaselt tema sõiduki Venemaale müümisega seotud ei ole, P. G ülesannet sõiduki Venemaale

toimetamiseks ei ole andnud, Leedu ettevõttes töötavat Valdat ei tunne, E D sai teada alles pärast

uurimise algatamist.

30. A. D i ütluste kohaselt ettepanek sõiduk kolmandatesse riikidesse müüa, tuli P. G. Kes

leidis ostja, ta ei mäleta, tehnilised küsimused lahendas P. G . Sõiduki transportimiseks sõlmitud

lepingut ta on näinud, kas ka lugenud, ei mäleta.

31. P. G ütluste kohaselt tegeles ta sõiduki transportimisega Tšehhist Venemaale Vladimir

Palamarchuki soovil. Sõiduki koos dokumentidega sai ta Tšehhist Igor Palamarchuki käest ning

edasised juhised tulid Vladimir Palamarchukilt. Ta sai V nimelise kontakti, XXX ja ta pidi läbi

Eesti sinna sõitma, et saada kätte dokumendid. Leedust sai ta juurde mingi ostu-müügilepingu

taolise dokumendi ja vist tollideklaratsiooni. Dokumentides oli sõiduki hinnaks märgitud 5000

eurot ning Valda kommenteeris seda sellega, et sõidukil on katki käigukast ja mootor, sellest

teavitas P. G V. Palamarchuki, kes ütles, et ei ole probleemi. Narvas P. G kohtus N K ja

toimetas sõiduauto N. K haagisele. K pidi sõiduki edasi Venemaale toimetama ning tema andis

N. K üle tal olevad dokumendid.

32. On tuvastatud, et P. G i poolt viidatud V on V B , selleks on Leedule esitatud Euroopa

uurimismäärus (KoTo, tõendite köide 3, tl 65-72), kuid V. Blechertiene ütluste kohaselt ei tea ta ei

P. G it, E. D ega mäleta I. ega V. Palamarchuki. Tunnistaja V B ütluste kohaselt töötab ta Leedus

ettevõttes XX ning ettevõte tegeleb kauba veoga. XX A T LT kaupa ta on võibolla vedanud.

UAB Marijampoles Muitines Terminalas on tollivahendaja ning kui tema poole on pöördutud

dokumentide vormistamiseks on ta kliente sinna suunanud.

33. Seega isikuliste tõendiallikate poolt antud ütlused sõidukile ostja leidmisel, dokumentide

vormistamisel ning Venemaale toimetamisel on vastuolulised, mistõttu tõusetub küsimus, kelle

ütlusi pidada usaldusväärseteks. Kohus märgib, et kohus on juba varasemalt leidnud, et V.

Palamarchuki ütlused osas, mis puudutasid sõiduki Saksamaalt ostmisprotsessi on olnud vastuolus

teiste tõenditega, mis annab aluse kahtluse alla seada ka muud V. Palamarchuki ütlused, mis

tõendikogumiga ei riimu. Nii I. Palamarchuki kui ka A. D i ütlustest tuleneb, et nad on

vormistanud sissetuleku orderid fiktiivselt, tegelikkuses sularaha üleandmist nende alusel ei

toimunud, mis näitab kohtu hinnangul seda, et isikud on nõus moonutama tegelikkust endale

sobivas suunas. Paratamatult annab see võimaluse teha negatiivne järeldus isikute ütluste

usaldusväärsuse osas tervikuna.

34. Arvestades, et V. B tegutseb valdkonnas, kus on palju kliente ja kaupu, siis on eluliselt

usutav, et iga üksikjuhtum ning klient talle meelde ei jää ning V. B võibki juhtunut mitte

mäletada.

35. P. G i ütluste kohaselt suhtles ta Vladimir Palamarchukiga suhtlusrakenduse WhatsApp

kaudu. Suhtlusrakenduses toimunud vestluse on P. G ka uurijale välja andnud ning seda on

vaadeldud 18.06.2024 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 2, tl 95-122). Seega P. G i

ütlused on lisaks kinnitatud ka muu tõendiga, mille kohus on lubatavaks tunnistanud. Eeltoodust

lähtuvalt kohus leiab, et sõiduki BMW Venemaale toimetamise asjaolude osas on usaldusväärsed

P. G i ütlused, mis on kooskõlas 18.06.2024 vaatlusprotokolliga.

36. Vaatlusprotokollist nähtub, et P. G i ja V. Palamarchuki vahel toimub 26.01.2023 vestlus,

et kas P. G saaks toimetada BMW Tšehhist Eestisse Narva ja sealt edasi Peterburgi. 01.02.2023

saadab P. G V. Palamarchukile N. K telefoninumbri. 02.02.2023 saadab V. Palamarchuk P. G ile

aadressi XXX ning 07.02.2023 kirjutab täiendavalt, et Eestisse sõites tuleb läbi käia Leedus

aadressilt, kus on keegi naisterahvas V , kes abistab dokumentide vormistamisega. 08.02.2023

edastab V. Palamarchuk P. G ile E D ja I. Palamarchuki passide koopiad. P. G i ja V.

Palamarchuki vahelisest salvestatud vestlusest nähtub, et 07.02.2023 läheb P. G BMW-le järele

Tšehhi V. Palamarchuki juurde, kus I. Palamarchuk annab sõiduki üle P. G ile, kes seejärel liigub

treileril oleva BMW-ga Eesti poole. 08.02.2023 saadab P. G Leedust saadud dokumentide pildid

V. Palamarchukile. 09.02.2023 hommikul saab P. G Narvas kokku N. K ning saadab treilerile

laaditud sõiduki pildid V. Palamarchukile, kes tunneb muret, ega kinnitused velgesid ära ei

kriimusta. Samal päeval küsib V. Palamarchuk G , miks P. G ei öelnud N. K , et arvel kirjas

4900, kuna seal mootori ja käigukasti praak, millest V eile kirjutas.

37. Seega tuleneb 18.06.2024 vaatlusprotokollist ning P. G i ütlustest, et juhised sõiduki BMW

Venemaale toimetamiseks andis V. Palamarchuk, ta juhendas, kuidas sõidukit transportida, kelle

poole pöörduda dokumentide vormistamiseks ning kontrollis sõiduki liikumist kuni selle

kinnipidamiseni Narva piiripunktis.

38. Ka N K ütlustest tuleneb, et juhised sõiduki Narvast Venemaale üle piiri viimiseks sai ta

V. Palamarchukilt. N. K ütluste kohaselt võttis V temaga ühendust ja palus autoga piiri ületada.

V. Palamarchuk küsis tema käest, milliseid dokumente on piiri ületuseks vaja ning palju K teenus

maksab. Auto toimetas K P. G . Vladimir kureeris sõiduki transportimise protsessi, öeldes kes ja

millal välja sõidab. Dokumendid sai ta P. G i käest. Tema kontrollis, kas tehniline pass oleks

korras ja et oleks tema nimel volikiri. Volikirja sai ta Venemaalt, kontakti volikirja saamiseks

andis talle Vladimir Palamarchuk. Sõiduki pidi N. K Venemaal toimetama E D.

39. Kaitsjad on viidanud, et N. K on asjas ise olnud kahtlustatav. Nii tõepoolest on olnud, kuid

27.05.2024 on N. K suhtes põhistamata määrusega menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1

alusel, s.o aluse puudumise tõttu (KoTo, tõendite köide 1, tl 198-200, tõendite köide 4, tl 216-

217). Kohtupraktika kohaselt endise kaaskahtlustatava või -süüdistatava ütluste hindamisel ei ole

seaduse mõttes kitsendusi või erandeid ja neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste

tõenditega. (vt nt Riigikohtu 14.06.2022 otsus 1-20-1208). N. K on andnud kohtumenetluses

ütlusi 07.03.2025, s.o peaaegu aasta pärast seda, kui menetlus tema suhtes on aluse puudumise

tõttu lõpetatud ning kohtumenetluses ütlusi andes on ta olnud tunnistaja staatuses. N. K ütlused,

et V. Palamarchuk juhendas sõiduki BMW toimetamist Venemaale ühtivad P. G ütlustega ning

18.06.2024 vaatlusprotokolliga, millega on vaadeldud P. G i ja V. Palamarchuki vahelisi vestlusi.

Samuti on ka N. K sarnaselt P G nii V. Palamarchuki kui ka E. D suheldes kasutanud

suhtlusrakendust WhatsApp ning säilinud vestlusest tehtud kuvatõmmised uurijale edastanud.

Välja antud vestlusi on vaadeldud 27.05.2024 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 2, tl 95-

122) ning 28.05.2024 vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide 2, tl 143-205).

40.

27.05.2024 vaatlusprotokollist nähtub, et V. Palamarchuk 09.02.2023 küsib N. K , kus on

auto võti ning kas K on kirjeldanud auto seisukorda, küsib Vene volikirja kohta ja teatab, et Emil

võtab selle ära. 13.04.2023 kirjutab V. Palamarchuk K korduvalt, et mis on minu autoga, mille te

pidite kohale toimetama Venemaale. Tal (V. Palamarchukil) on rahalised kulutused. (KoTo,

tõendite köide 2, tl 95-122).

41.

28.05.2024 vaatlusprotokollist nähtub, et E D kirjutab 02.02.2023 N K seoses auto

üleviimisega ning N. K teatab, et on vaja volikirja ning edaspidi N. K ning E. D edastavad

andmeid sõiduki toimetamisega seonduvalt. Piiripunktis 09.02.2023 küsib N. K E. D miks

invoices seisab 4900, mille peale D kirjutab, et kohe Vladimir helistab. Samuti kirjutab E. D veidi

hiljem, et helista Vladimirile. (KoTo, tõendite köide 2, tl 143-205)

42. Seega on N. K ütlused kooskõlas ka 27.05.2024 ning 28.05.2024 vaatlusprotokollis

kajastatuga, mistõttu leiab kohus, et N. K ütlused on usaldusväärsed.

43. Viimaks peatub kohus sõiduki BMW väärtusel. Tunnistaja T. Z on oma ütlustes

selgitanud, et kui tegemist on tolliväärtusega või statistilise väärtusega kauba väärtusega, siis

Maksu-ja Tolliametis on olemas tariifide talitus, kes vastab nendele päringutele. Kui ametnikul on

küsimus määratud kaubakoodi osas, siis ta võtab ühendust spetsialistidega, et nemad määraksid

õige kaubakoodi. Tema pöördub tollitariifide talitusse ja sõltuvalt kauba iseloomust, siis kas

nemad ise määravad statistilist väärtust või kui nemad ei ole selle ala eksperdid, siis nad

pöörduvad spetsialisti poole, kellega on Maksu-ja Tolliametil olemas vastav leping.

44. Kaubakoodi määramise e-kirjade väljatrüki kohaselt 10.02.2023 pöördus T. Z e-kirjaga

tollitariifide osakonna poole, et määrata sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX kaubakood ja

statistiline väärtus. Kaubakoodiks määrati 8703 23 90 00. (KoTo, tõendite köide 1, tl 78-80).

Väärtuse hindamiseks on Maksu-ja Tolliameti 13.02.2023 pöördunud Roheline Laine OÜ poole,

paludes mootorsõiduki keskmise turuväärtuse määramist, millele vastuseks e- kirjaga edastati

hindamisakt. (KoTo, tõendite köide 1, tl 190-191).

45. Kaitsjad on seadnud kahtluse alla OÜ Roheline Laine poolt koostatud hindamisakti

usaldusväärsuse, tuues välja, et on selgusetu, millest on lähtunud Rohelise Laine hindaja, sõiduki

ülevaatus on olnud pealiskaudne ning ülevaatuse on teostanud isik, kes lisaks töötab ka

politseitöötajana. Tegemist ei ole akrediteeritud eksperdi poolt esitatud hinnanguga, vaid

tavapärase inimese arvamusega, kes on hinnangu andnud tuvastamata meetodil.

46. Hindamisaktis on märgitud, et sõiduki hinna määramisel on kasutatud võrdlusena sarnaste

sõidukite müügipakkumisi nii Eestis kui Euroopas. Samuti on L.Y oma ütlustes selgitanud

hindamise protsessi kohta, et kui tuleb tellimus, siis sisestatakse see vastavasse töösüsteemi ja

jagatakse tööülesandena sõiduki ülevaatus vastavalt Eestis olevale piirkonnas viibivale

konsultandile. Pärast seda läheb konsultant vaatab sõiduki üle, täidab kõik vajalikud materjalid,

vaatab üle sõiduki varustuse. Selle käigus tehakse ka fotod ja tuuakse välja ka sõiduki puudused,

on nad tehnilised või visuaalsed. Seejärel antakse tööülesanne üle hindajale, ehk siis talle, kelle

ülesandeks on määrata sõidukile turuväärtus Euroopas ja Eestis olevate võrdväärsete sõidukite

alusel. Nende alusel koostatakse hind ja allkirjastatud akt väljastatakse akt tellijale. L.Y on oma

ütlustes kinnitanud, et BMW registreerimismärgiga XXX hindamisprotsess toimus tavapäraselt.

Piirkonna konsultant vaatas auto üle, edastas talle materjali ning tema otsis välja võrdlevad

pakkumisi nii Eesti, kui ka Euroopa müügiportaalidest. Eestis nii müügil olevate, kui lähiajaloos

olevate sõidukite hulgas oli vähe võrdlusi ning seetõttu läks ta Euroopa turule üle. Seega on kohtu

hinnangul jälgitav, millistele andmetele on hindamisel tuginetud.

47. L.Y ütluste kohaselt Rohelise Laine OÜ Ida-Virumaa konsultant on P R ning L.Y möönis,

et teab, et P. R töötas politseis. Kohus leiab, et asjaolu, et P. R töötab ka Politsei-ja

Piirivalveametis ei oma antud juhul tähtsust ja ei mõjuta mitte kuidagi tema poolt teostatud

ülevaatuse usaldusväärsust. P. R ülesandeks oli sõiduk üle vaadata, teha fotod ning edastada

materjalid L.Y-le. Kohtule ei ole kaitsjate poolt esitatud ühtegi alust, et P. R edastatud materjalid

ja fotod erinenuks tema tavapäraselt L.Y-le edastatud materjalidest. P. R ei ole käesolevas asjas

olnud menetlejaks. Ainuüksi asjaolu, et P R töötab lisaks Rohelise Laine OÜ konsultandiks

olemisele ka politseinikuna, ei muuda teda erapoolikuks. Kohus rõhutab, et kohtueelset menetlust

käesolevas asjas ei viinud läbi Politsei-ja Piirivalveamet vaid Kaitsepolitseiamet.

48. Kohus nõustub, et L.Y ei ole akrediteeritud ekspert. L.Y on andnud ütlusi, et on ametilt

kahjukäsitleja, hindaja. Tema tööülesande hulka kuulub sõidukite turuväärtuse hindamine

liisingutele, kindlustusseltsidele, kui on mahakandmis taotlused ja ka Maksu-ja Tolliametile. Selles

valdkonnas on ta töötanud 16 aastat, aga aktiliselt allkirjastab viiendat aastat. Aastas teeb ta ca

300-400 hindamisakti. Seega on kohus seisukohal, et L.Y-l on olemas vajalikud teadmised ja

oskused sõiduki keskmise turuväärtuse hindamiseks. Hindamisaktil on ka märgitud Bureau

Veritase sertifitseering ISO 9001 järgi. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hindamisakt

on usaldusväärne tõend ja sellele on võimalik tugineda.

49. OÜ Roheline Laine poolt koostatud hindamisaktist ning selle juurde kuuluvast

kirjavahetusest nähtub, et sõiduki tegelikuks väärtuseks on 62 000 eurot ning seda ilma

käibemaksuta. Hindamine on teostatud 15.02.2023 ja ülevaatus samuti 15.02.2023. Hindamise

teostas Rohelise Laine komisjon ning L.Y on oma ütlustes kinnitanud, et komisjon oli

ainuisikuline ning hindamise teostas tema. Hindamisaktis on märgitud sõiduki tehnilised andmed,

varustus, lisavarustus. Märkustena on kirjas, et auto on väga heas seisukorras, käivitatud.

Turuväärtust tõstvaid ja langetavaid asjaolusid ei ole. Hooldusraamat puudub. Võrreldud on

sarnaste sõidukite müügipakkumisi Eestis ja Euroopas. Aktile on juurde lisatud fotod. (KoTo,

tõendite köide 1, tl 192-197). OÜ Roheline Laine hindamisakt on kooskõlas Saksamaa autopoest

saadud arvega, mille kohaselt müüdi sõiduk 59571,43 euroga ilma käibemaksuta.

50. Kaitsja I. Sumarok on seisukohal, et sõiduki väärtuse hindamisel ei ole lähtutud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. a määrusest nr 952/2013 (liidu tolliseadustik) ja EL

komisjoni 24. novembri 2015. a rakendusmäärusest nr 2015/2447 ehk Kauba väärtuseks loetakse

Kauba tolliväärtus. Tolliväärtuse määramise esmaseks meetodiks on tehinguväärtuse meetod, st

kõigepealt peab alati proovima määrata tolliväärtuse esimese (tehinguväärtuse) meetodi alusel ning

alles siis saab kasutada teisi meetodeid.

51. Kohus märgib, et kuna sõiduautode, mille väärtus ületab 50 000 eurot müük, tarne, üle

kandmine ning eksport Venemaale on keelatud, siis kaitsja poolt viidatud tehinguväärtuse

kasutamine, toob kaasa olukorra, kus kauba väärtusega on võimalik manipuleerida, märkides selle

tehingus tahtlikult madalamaks, eesmärgiga võimaldada kauba müüki, tarnet jne Venemaale. See

omakorda muudab sanktsioonid sisutühjaks. Seetõttu leiab kohus, et tehinguväärtuse põhimõtte

kohaldamine antud tingimustes ei ole võimalik ning kauba väärtuse määramisel võib ja tulebki

lähtuda teistest põhimõtetest.

52. Kaitsja A. Matvejev on seisukohal, et väärtuse määramisel tuleb lähtuda TsÜS § 65 lõikest

1, mille kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole

ette nähtud teisiti. TsÜS § 65 teise lause kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine

müügihind ehk turuhind. Kaitsja lähtub sellest, et sõiduk oli registreeritud ja asus väidetava kuriteo

toimepanemise ajal Tšehhi Vabariigis. Seetõttu tuleb kaitsja arvates sõiduki väärtuse

kindlaksmääramisel lähtuda Tšehhi Vabariigi turutingimustes kehtinud väärtusest ehk kohalikust

keskmisest müügihinnast.

53. Kohus leiab, et kaitsja viide keskmisele müügihinnale on küll asjakohane, kuid kohus ei

nõustu kaitsjaga, et tuleks lähtuda keskmisest müügihinnast just Tšehhi Vabariigis. Sõidukit BMW

registreerimismärgiga XXX püüti toimetada üle piiri Venemaale Narvas, s.o Eesti Vabariigis.

Seega saab asjakohane olla Eesti Vabariigis kehtiv keskmine müügihind. L.Y ütluste kohaselt kuna

Eestis võrdlusmaterjali sarnase sõiduki kohta nappis, oli hinna määramisel kasutatud Euroopa

turgu laiemalt. Kohtu hinnangul on sõiduki väärtuse määramisel toimitud korrektselt ning sõiduki

väärtuse määramine on jälgitav. Lisaks märgib kohus, et autoportaalide vaatlusprotokolliga

07.06.2024 on kontrollitud sarnase sõiduki väärtust Venemaal, st riigis kuhu sõiduk sooviti

toimetada ning tuvastatud, et sarnase sõiduki väärtus on Venemaal oluliselt kõrgem. (KoTo,

tõendite köide 1, tl 179-189)

54. Kaitsjad on oma tõendina esitanud Tšehhi riikliku eksperti poolt esitatud ekspertiisiakti

sõiduki hinna määramiseks (KoTo, tõendite köide 3, tl 22-34) ja ka väljavõtte Tšehhi Vabariigi

justiitsministeeriumi kodulehelt, millest nähtub, et ekspertiisiakti koostaja on Tšehhi riiklik

ekspert. (KoTo, tõendite köide 4, tl 1-3). Kohus ei näe alust, et kahtluse alla seada Tšehhi eksperdi

pädevust eksperdiakti väljastamisel. Küll aga on kohus seisukohal, et ekspertiisiakt ei saa olla

usaldusväärseks tõendiks sõiduki tegeliku väärtuse osas põhjusel, et pärast sõiduki ekspertiisiks

esitamist teostati sõiduki remont. Nimelt ekspertiisiaktist lähtuvalt on sõiduki hind määratud

seisuga 26.01.2023 ning akt koostatud 15.02.2023. (KoTo, tõendite köide 3, tl 22-34). A. D i, I.

Palamarchuki ning V. Palamarchuki ütlustest nähtub aga, et esmalt viidi sõiduk ekspertiisi ning

seejärel viidi sõiduk parandusse. A. D i ütluste kohaselt oli sõidukil vigastus laki värvikihil,

paljudel keredetailidel, mistõttu sõiduk viidi ekspertiisi, et tuvastada sõiduki hind. Eksperdil oli

vahendid laki värvikihi mõõtmiseks ning ta andis suuliselt auto ligikaudse hinnangu. A. D aitas I.

Palamarchukil leida kohta sõiduki remondiks. Nii I. Palamarchuki kui ka V. Palamarchuki ütluste

kohaselt esinesid sõidukil värvikahjustused ning I. Palamarchuk nõustus A. D sõidukit vastu

võtma pärast ekspertiisi tegemist ja siis kui oli parandatud puudused. Seega sõidukil esinenud

puudused parandati. Kaitsjad on seejuures esitanud värvikahjustuste parandamise tõendamiseks

tõenditena 09.04.2024 arve Hommage Detailing s.r.o-lt. (KoTo, tõendite köide 3, tl 82-84) ja

Hommage Detailing Instagrami postituse (KoTo, tõendite köide 3, tl 85-87). Kohus märgib, et ei

arvest, kus on küll märgitud värvi parandamine ja renoveerimine, ei nähtu, millisel autol töö

teostati ega postitusest ei nähtu ühtegi sõiduki identifitseerimistunnust, mistõttu kohus ei saa

seostada esitatud tõendeid justnimelt BMW registreerimismärgiga XXX tehtud värvitöödega.

Samas ilmestab selline tõendite esitamine, et vaidlus puudub selles, et sõidukil esinenud puudused

parandati.

55. Kohus leiab, et üheselt on tuvastatud ka see, et sõiduki remont toimus pärast 26.01.2023,

s.o pärast sõiduki ekspertiisi viimist. Kohus on varasemalt tuvastanud, et sõiduk jõudis Tšehhi

26.01.2023 ning samal päeval taotles I. Palamarchuk sõiduki Tšehhis arvele võtmist. Eluliselt ei

ole usutav, et samal päeval jõuti veel enne sõiduki ekspertiisi viimist teostada sõidukil värvitööd.

Lisaks on isikulised tõendiallikad ( D ja I ja V. Palamarchuk) kinnitanud, et järjekord oli just

esmalt ekspertiis ja seejärel remont. Ka ekspertiisiaktis on otseselt viidatud värvikahjustuste

olemasolule, mis kinnitab, et parandusi eksperdi sõiduki ülevaatamise ajaks tehtud ei olnud. Kohus

märgib ka seda, et I. Palamarchuk on oma ütlustes viidanud velgede vigastustele. Sõiduki velgi on

kontrollitud Inchape BMW service poolt 20.05.2024, tulemuseks oli, et viskamist ei tuvastatud,

ega ka seda, et veljed oleksid kõverad. (KoTo, tõendite köide 2, tl 14-142). A Š ütluste kohaselt

kui viskumist ei tuvastata ja ei ole näha, et veljed kõverad oleksid, siis suure tõenäosusega on

veljed korras. Eelnev kinnitab veelkord, et kui sõidukil esinesid Tšehhis puudused, siis sõiduki

Eestisse toimetamise ajaks olid need kõrvaldatud. On ilmselge, et sõiduki väärtust mõjutab tema

remondivajadus ning olukorras, kus puudused on parandatud, siis on kõrgem ka sõiduki väärtus.

Olukorras, kus ekspertiis teostati seisuga, kui sõiduki remont oli alles teostamata, ei saanud

ekspertiis kajastada sõiduki tegelikku väärtust. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et Tšehhi

ekspertiisiaktile sõiduki väärtuse tuvastamisel ei ole võimalik tugineda.

56. Kaitsja A. Matvejev on esitanud tõenditena Tšehhi ja Saksamaa autode müügiportaalidest

pärit sõidukite müügikuulutusi. Müügikuulutustest nähtuvalt on müügis olnud mitmeid BMW 840i

sõidukeid, registreerimisaastaga 2019/2020, mille hinnaks on vähem kui 50 000 eurot. (KoTo,

tõendite köide 3, tl 88-153). Vaidlust ei ole, et kaitsja esitatud müügikuulutused on pärit hilisemast

ajast kui sõidukit BMW registreerimismärgiga XXX püüti üle Narva piiri toimetada, mistõttu ei

kajasta müügikuulutused müügis olevate sõidukite hindu sõiduki BMW registreerimismärgiga

XXX üle piiri toimetamise ajal. Samuti leiab kohus, et enamus müügikuulutustes olevatest

sõidukitest ei ole samaväärsed BMW registreerimismärgiga XXX , mistõttu ei saa

müügikuulutuste põhjal teha järeldust, et vaidlusaluse BMW keskmine turuväärtus oli selle üle

piiri toimetamise ajal väiksem kui 50 000 eurot.

57. BMW registreerimismärgiga XXX oli BMW 840i, kupee, bensiinimootoriga, võimsus

245 kW, esmane registreerimine 2019 detsembris (KoTo, tõendite köide 1, tl 84-109). Sõiduki

läbisõit Saksamaa müügiarve kohaselt 12270 km (KoTo, tõendite köide 1, tl 6-19), sõiduki

ülevaatamisel asitõendina 12047 km (KoTo, tõendite köide 1, tl 1-5), hooldusajaloo kohaselt

12019 km (KoTo, tõendite köide 2, tl 123-140). Kaitsja poolt esitatud müügikuulutustes on

esitatud nii diiselmootoriga sõidukite müügikuulutused (KoTo, tõendite köide 3, tl 88-94, tl 110-

114) kui ka hoopis teistsuguse BMW mudeli müügikuulutused (KoTo, tõendite köide 3, tl 95-103)

ning isegi kabriolett kerega BMW müügikuulutus (KoTo, tõendite köide 3, tl 134-138).

Müügikuulutustes olevate sõidukite läbisõit erineb oluliselt BMW registreerimismärgiga XXX

läbisõidust. Kõige väiksema läbisõiduga sõiduk müügikuulutustes on läbisõiduga 21064 km ning

tema hind 57 999 eurot (neto 48 739 eurot), (KoTo, tõendite köide 3, tl 139-144), sealt järgnev

läbisõiduga 38 000 km hinnaga 49500 eurot (KoTo, tõendite köide 3, tl 120-124), ülejäänud

müügikuulutustes olevad sõidukid on suurema läbisõiduga. Üldteada on, et läbisõit mõjutab

oluliselt auto hinda ning väiksema läbisõiduga sõidukite hind on üldjuhul kõrgem, mistõttu ei saa

oluliselt erinevate läbisõiduga sõidukeid pidada samaväärseteks. Lisaks väljavõttest portaalist

automobile.ee nähtub, et 19.03.2025 tehtud otsingus on määratud hinnaks kuni 50000 eurot.

(KoTo, tõendite köide 3, tl 148-153). Seega on väljavõte portaalist esitatud valikuliselt ning

kajastamata on jäänud müügikuulutused, kus sõidukid on olnud müügis kõrgema hinnaga kui 50

000 eurot. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et esitatud müügikuulutustest ei ole võimalik teha

järeldust sõiduki BMW registreerimismärgiga XXX väärtuse osas.

58. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste käik on tõendamist

leidnud.

Õiguslik hinnang

59. Vladimir Palamarchukile ja Igor Palamarchukile on esitatud süüdistus KarS § 931 lg 1 - §

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteos, s.o rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis

sätestatud keelu rikkumise katses.

60. KarS § 931 on koosseisutüübilt formaalne ja viiteline kuriteokoosseis. Rahvusvahelise

sanktsiooni mõistet KarS ei ava ning selles osas tuleb kohaldada Rahvusvahelise sanktsiooni

seadust (RSanS). RSanS § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille

eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja

õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika

eesmärkide saavutamist. Rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1

tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse

rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde.

61. Vladimir Palamarchukile ning Igor Palamarchukile on süüks pandud Nõukogu määruse

(EL) nr 833/2014, 31.07.2014 rikkumise katset. Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31.07.2014

artikkel 3h lõike 1 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida määruse XVIII

lisas loetletud luksuskaupu otse või kaudselt füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksusele või

asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal. Sõiduauto, mille väärtus ületab 50 000 eurot,

kuulub määruse XVIII lisa seitsmeteistkümnendas lõikes kaubakoodi 8703 23 90 00 alla. Üle 50

000 euro maksvad sõiduautod lisati sanktsioonialuse kaubana määrusesse 15.03.2022

muutmismäärusega nr 2022/428. Euroopa Liidu Nõukogu 31.07.2014 määrus nr 833/2014 koos

muudatustega on RSanS § 9 lg 1 tähenduses rahvusvaheline sanktsioon.

62. Kuna Igor ja Vladimir Palamarchukile on esitatud süüdistus süüteokatses, siis tuleb esmalt

hinnata millise teo toimepanemisele oli isikute teo tahtlus suunatud. Puudub igasugune vaidlus

selles, et Igor Palamarchuk oli ja on sõiduki BMW registreerimisnumbriga XXX omanik. Kohus

on tuvastanud sellegi, et I. Palamarchuk sõlmis müügilepingu sõiduki müümiseks E D, kes elab

Venemaal. Sõiduki Venemaale toimetamiseks sõlmis I. Palamarchuk lepingu P. G iga veoteenuse

osutamiseks Prahast Venemaale Peterburgi. I. Palamarchuk andis sõiduki Tšehhis P. G ile üle ning

andis üle ka dokumendid. Juhised P. G ile sõiduki BMW transportimiseks andis aga V.

Palamarchuk ja seda juba enne sõiduki üle andmist P. G ile. Nii edastas 02.02.2023 V.

Palamarchuk P. G ile aadressi XXX ning 07.02.2023 juhendas, et sealt aadressilt on vaja läbi käia

dokumentide vormistamiseks. V. Palamarchuk oli ka see, kes P. G teatas, et sõiduki saab I.

Palamarchuki käest. 08.02.2023 edastas V. Palamarchuk P. G ile E D ja I. Palamarchuki passide

koopiad. Selline sündmuste jada kinnitab kohtu hinnangul seda, et I. Palamarchuki ning V.

Palamarchuki tegevus oli kooskõlastatud ning nad tegutsesid ühiselt. I. Palamarchuk sõlmis

ostjaga lepingu, andis üle dokumendid ja sõiduki transpordiks Venemaale ning V. Palamarchuk

korraldas sõiduki toimetamist ostjale Venemaale. Selleks V. Palamarchuk juhendas P. G it, kuidas

sõidukit transportida, kontrollis selle üle andmist N. K , kelle ülesandeks oli sõiduk üle piiri viia

ning kontrollis sõiduki liikumist kuni selle kinnipidamiseni Narva piiripunktis. Eeltoodust

lähtuvalt tahtsid Igor Palamarchuk ja Vladimir Palamarchuk müüa ja transportida sõidukit BMW

Venemaale.

63. Kohus leiab sedagi, et I. Palamarchuk ja V. Palamarchuk olid teadlikud, et sõiduki BMW

väärtus on suurem kui 50 000 eurot. I. Palamarchuk on oma ütlustes kinnitanud, et andis A. D

laenu 60 000 eurot sõiduki ostmiseks Saksamaalt. Seega oli I. Palamarchuk teadlik, et sõiduki

väärtus on ca 60 000 eurot. Kuigi isikuliste tõendiallikate ütlustest tuleneb, et Tšehhis avastati

sõidukil erinevad puudused ning sõidukile teostati ekspertiis, mille kohaselt sõiduki väärtus oli

väiksem kui 50 000 eurot, on üheselt tuvastatud, et sõidukil esinevad puudused parandati.

Seejuures parandati puudused pärast sõiduki ekspertiisi viimist. Eelnevast tulenevalt on kohus

seisukohal, et I. Palamarchuk ei saanud sõiduki väärtuse osas tugineda teostatud ekspertiisile, seda

enam, et ekspertiisi akt koostati alles 15.02.2023, s.o pärast seda kui sõiduk oli juba Narva

piiripunktis kinni peetud. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et ekspert andis juba enne akti

koostamist eelhinnangu ning isegi juhul kui selline hinnang anti, siis I. Palamarchuk oli teadlik, et

ekspert ei saanud arvestada asjaolu, et sõiduk remonditi. Üldteada olevalt sõiduki remont mõjutab

sõiduki väärtust ning käesoleval juhul on ilmselge, et remondi eesmärk oligi sõiduki väärtuse

tõstmine, sest värvikahjustuste olemasolu ja nende parandamine ei mõjuta sõiduki sõiduomadusi,

küll aga on otseselt seotud sõiduki välimusega.

64. Sarnaselt I. Palamarchukiga oli ka V. Palamarchuk teadlik, et sõiduk soetati Saksamaalt ca

60 000 eurot eest. Kohus on varasemalt tuvastanud, et Saksamaalt osteti sõiduk XX S.R.O. nimel,

mille osanik on Vladimir Palamarchuk ning kes andis volikirja sõiduki Saksamaalt Tšehhi

toimetamiseks ning kes kinnitas sõiduki kätte saamist. V. Palamarchuk kinnitas oma ütlustes

sarnaselt I. Palamarchukiga, et sõidukil esinesid puudused, teostati ekspertiis ja remonditi sõiduk.

Seega ka V. Palamarchuk teadis, et pärast remonti sõiduki väärtus suures osas taastub ja sõiduki

väärtus ei vasta enam eksperdi hinnangule. V. Palamarchuk oli isikuks, kes suunas P. G i Leetu

dokumentide vormistamiseks ning Leedust saadud dokumentidel on märgitud sõiduki väärtus 4900

eurot ning viidatud sõidukil olevatele puudustele. V. Palamarchuk on P. G kirjutanud, et miks P.

G ei öelnud N. K , et arvel kirjas 4900, kuna seal mootori ja käigukasti praak, millest Valda eile

kirjutas. Seega näitab V. Palamarchuki käitumine, et ta oli teadlik, et sõiduki väärtus ületab 50

000 eurot ning ta sooviski näidata sõiduki väärtust tegelikust väiksemana, et võimalda sõiduki

müük ja transport Venemaale. Eelnev kinnitab sedagi, et V. Palamarchuk oli teadlik sanktsioonide

olemasolust ning kavatsetult korraldas sõiduki toimetamist Venemaale. Ka I. Palamarchuki

tegevus müügilepingus (esitas Narva piiripunktis) sõiduki tegeliku väärtuse väiksemana

kajastamisel, kinnitab, et ka I. Palamarchuki kavatsus oli vältida olukorda, kus sanktsioonide tõttu

ei ole võimalik sõidukit Venemaale müüa ja transportida. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on

tõendatud, et I. Palamarchuk ja V. Palamarchuk olid teadlikud, et sõiduki BMW väärtus ületab 50

000 eurot ning nad tahtsid sõidukit müüa Venemaal elavale isikule ja transportida Venemaale.

65. Süüteokatse objektiivsete tunnuste hulka kuulub süüteo vahetu alustamine toimepanija

poolt. Kohus on varasemalt tuvastanud, et sõiduki transpordiks kasutasid I. Palamarchuk ning V.

Palamarchuk P. G i ning N. K teenuseid. P. G transportis sõiduki Narva N. K ning N. K

ülesandeks oli toimetada sõiduk üle Eesti Vene piiri Narva piiripunktis. Seega ei I. Palamarchuk

ega V. Palamarchuk ei transportinud sõidukit ise. Kohtu hinnangul ei too see aga kaasa I.

Palamarchuki ja V. Palamarchuki vastutuse välistamist. KarS § 21 lg 1 kohaselt on kuriteo

toimepanijaks isik, kes paneb vahetult teo toime või teist isikut ära kasutades. Käesoleval juhul

ongi I. ja V. Palamarchuk teo toime pannud teist isikut ära kasutades ning seda ülekaaluka

teadmisega valitsemisel. Kohus on tuvastanud, et P. G sai dokumendid sõiduki kohta I.

Palamarchukilt ning juhised edasise sõidukiga toimimise osas V. Palamarchukilt. Seega tema

teadmised sõiduki, sh sõiduki väärtuse kohta pärinesid I. ja V. Palamarchukilt. P. G i roll seisnes

transporditeenuse osutamises, seejuures piirdus tema osa sõiduki transportimisel vaid kuni

Narvani. N. K , kelle ülesandeks oli toimetada sõiduk üle Eesti Vene piiri, sai oma teadmised

sõiduki väärtuse kohta V. Palamarchukilt. N. K ütluste kohaselt oli tal V. Palamarchukiga isegi

juttu ega ei ületata sanktsioone, mille peale V. Palamarchuk vastas, et kõik on korras. N. K ei

olnud teadlik asjaoludest, mis tingisid tema tegevuse ebaseaduslikkuse. N. K lähtus V.

Palamarchukilt saadud teabest ja talle edastatud dokumentidest. N. K antud dokumendid olid

tšehhi- ja leedukeelsed, s.o keeltes, mida N. K ei vallanud ning tal puudus võimalus

dokumentidega tutvudes neist aru saada.

66. KarS § 25 lg 3 kohaselt algab teist isikut kasutava täideviimise korral süüteokatse hetkest,

mil isik minetab kontrolli toimuva üle või kui teo vahendaja vastavalt isiku ettekujutusele teost

vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse algas hilisemalt ajal, kui N. K sõitis Narva

piiripunkti ja alustas sõidukiga BMW piiriületust, seega alustas KarS § 931 lg 1 sätestatud kuriteo

toimepanemist. Maksu- ja Tolliamet pidas aga sõiduki kinni ja takistas selle toimetamist

Venemaale. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul Igor Palamarchuk ja V. Palamarchuk täitnud

KarS § 931 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse ja objektiivse koosseisu.

67. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

68. Kuna kohus mõistab Igor Palamarchuki ja Vladimir Palamarchuki süüdi, tuleb mõista ka

karistus. Riiklik süüdistaja taotles Vladimir Palamarchuki ja Igor Palamarchuki süüdi mõistmist

KarS § 931 lg 1 – § 25 lg 2 järgi ning Igor Palamarchukile karistuseks rahalist karistust 200

päevamäära suuruses ning Vladimir Palamarchukile karistuseks 8 kuud vangistust. Seadusandja on

KarS 931 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või

kuni viieaastase vangistuse.

69. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav

toime pani, selle tehiolusid ja raskust, ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest

andmetest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus (KarS § 56 lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

70. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb

lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes

olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate

katsete käigus end ammendanud. Nimetatud põhimõte baseerub KarS § 56 lg-le 2. Seega alustab

kohus esmalt karistuse mõistmisel seisukoha kujundamist selles, kas on võimalik kohaldada

rahalist karistust.

Igor Palamarchuk

71. Igor Palamarchuk on Eesti karistusregistri andmetel karistamata (KoTo, tõendite köide 3, tl

21). Kuigi tegemist on Vene Föderatsiooni kodanikuga ning kohtule ei ole esitatud andmeid, kas

isikut on karistatud mujal, nt Vene Föderatsioonis, siis kohus lähtub in dubio pro reo printsiibist ja

teeb, tuginedes Eesti karistusregistri andmetele järelduse, et I. Palamarachuki käitumine on olnud

õiguskuulekas. Seega ei saa I. Palamarchuki puhul väita, et tema käitumist saab mõjutada ainult

vangistusega. Kohus ei näe arvestades toime pandud tegu ning I. Palamarchuki teopanust ka ühtegi

muud alust, mis annaks võimaluse asuda seisukohale, et kergemaliigilise karistuse mõistmine

oleks ilmselgelt ebapiisav. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et I. Palamarchukile on piisav

mõista kergemaliigiline karistus, s.o rahaline karistus.

72. Hinnates I. Palamarchuki teosüüd leiab kohus, et tuleb arvestada I. Palamarchuki teopanust.

Nimelt tema sõiduki BMW omanikuna sõlmis müügilepingu E. D , kelle elukoht on Venemaa ning

andis sõiduki koos dokumentidega üle Venemaale toimetamiseks. Sõiduki Venemaale

transportimise juhendamisega I. Palamarchuk ei tegelenud. Kohus arvestab sedagi, et I.

Palamarchuk pani teo toime kavatsetult ning tegemist oli kuriteo katsega, sest sõiduk BMW peeti

Narva piiripunktis kinni.

73. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendava

asjaoluna esineb KarS § 58 p-s 10 sätestatud süüteo toimepanemine grupi poolt. Kohus märgib, et

kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadus ei olnud sätestatud kuriteokoosseisu kvalifitseeriva

tunnusena teo toime panemist grupis. Käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt on KarS § 931 lg-s

2 sätestatud eraldi kuriteo toimepanemine grupis, mille puhul on raskeimaks karistuseks 6 aasta

pikkune vangistus. Kogumis hindab kohus Igor Palamarchuki teosüüd keskmisest väiksemaks.

74. Nagu eelnevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse

mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I. Palamarchuk on

Vene Föderatsiooni kodanik ning andmed tema tegeliku sissetuleku ja varalise seisundi kohta

puuduvad. Menetluses on tuvastatud, et tal on olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et anda laenu

summas 60 000 eurot. Sellest võib järeldada, et rahalise karistuse kandmine ei saa talle olla ülejõu

käiv ning rahaline karistus väikeses määras võib olla ebapiisav tema mõjutamiseks oma käitumist

korrigeerima ja edaspidi õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb arvestada, et I. Palamarchuk on

varem karistamata, mistõttu ka karistuse mõistmise fakt iseenesest võib I. Palamarchuki käitumist

suunata õiguskuulekusele. Puutuvalt üldpreventatiivsetesse kaalutlustesse, siis kohus nõustub

prokuröriga, et õiguspoliitiliselt on oluline, et sanktsioonide rikkumise puhul oleks karistuste

üldpreventiivne mõju olemas, kuna vastasel juhul võidakse Eesti Vabariiki hakata ära kasutama

Venemaale kauba toimetamise transiitriigina. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus Igor

Palamarchukile karistuse määramisel prokuröri poolt taotletud karistusmääraga ning mõistab I.

Palamarchukile karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära suuruses. Kuna puuduvad andmed

isiku tegeliku sissetuleku ja varalise seisundi kohta, siis arvestab kohus päevamäära suuruseks 10

eurot, mistõttu rahaliseks karistuseks jääb 2000 eurot.

75. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et I. Palamarchukile mõistetav karistus ei kuulu

tingimisi kohaldamisele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo

toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise

vaagimiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest

tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks

võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise

alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo

toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad

põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04 p 8).

76. Nagu kohus on varem märkinud, siis Igor Palamarchuk on Venemaa kodanik. Menetluses

esitatud tõenditest ja seisukohtadest ei tulene, et I. Palamarchuk oleks seotud Eestiga või et I.

Palamarchukil oleks põhjust või vajadust viibida Eestis. Ka kohtumenetluses on I. Palamarchuk

osalenud videosilla vahendusel ning selgitanud, et reisimine on tal tervisliku seisundi tõttu

raskendatud. Seega on põhjendatud arvata, et ka edaspidi jäävad I. Palamarchuki kontaktid Eestiga

kaugeks ning ei ole tõenäoline, et I. Palamarchuk edaspidi valiks oma viibimiskohaks just Eesti

Vabariigi. I. Palamarchuki käitumine väljaspool Eesti Vabariiki ei pruugi aga olla kontrollitav, mis

võib kaasa tuua selle, et karistusest tingimusliku vabastamise korral muutub karistus sisutühjaks.

Kohus nõustub prokuröriga, et tingimusliku karistuse olemus seisneb selles, et inimene hoidub

uute kuritegude toimepanemisest teadmisega, et uue kuriteo toimepanemisel võidakse talle

mõistetud karistus täitmisele pöörata. Olukorras, kus inimese toime pandud teod, mis tingiksid

karistuse täitmisele pööramise, võivad jääda suure tõenäosusega Eesti õiguskaitseorganiteni

jõudmata, ei avalda tingimisi karistuse kohaldamine mitte mingisugust mõju.

Vladimir Palamarchuk

77. Vladimir Palamarchuk on samuti Eesti karistusregistri andmetel karistamata (KoTo,

tõendite köide 3, tl 20). Sarnaselt I. Palamarchukiga on tegemist Vene Föderatsiooni kodanikuga

ning ka V. Palamarchuki puhul kohus lähtub in dubio pro reo printsiibist ja teeb, tuginedes Eesti

karistusregistri andmetele järelduse, et V. Palamarachuki käitumine on olnud varem

õiguskuulekas. V. Palamarchuki teopanus võrreldes I. Palamarchukiga on olnud suurem, kuid

kohtu hinnangul ei anna see võimalust järelduseks, et kergemaliigilise karistuse mõistmine oleks

ilmselgelt ebapiisav. Prokurör on põhjendanud V. Palamarchukile vangistuse taotlemist mh

asjaoluga, et V. Palamarachuk on avaldanud, et tal on finantsiliselt keeruline ning rahalise

karistuse mõistmisel puudub kindlus, et V. Palamarchuk seda on üldse võimeline täitma. Kohus

leiab, et kuigi puuduvad andmed V. Palamarchuki sissetulekute kohta, ei ole alust arvata, et V.

Palamarchukil vahendid rahalise karistuse määramisel selle tasumiseks üldse puuduksid. V.

Palamarchuk on kasutanud menetluses lepingulise kaitsja teenuseid, mis kinnitab, et V.

Palamarchuk on maksejõuline. Samuti nähtub menetluses käigus tuvastatud asjaoludest, et V.

Palamarchukil on olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et korraldada sõiduki transportimist Eesti -

Vene piirile. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et ka V. Palamarchuki puhul on piisav

mõista kergemaliigiline karistus, s.o rahaline karistus.

78. Hinnates V. Palamarchuki teosüüd leiab kohus, et tuleb arvestada V. Palamarchuki

teopanust. V. Palamarchuk korraldas sõiduki BMW toimetamist ostjale Venemaale. V.

Palamarchuk juhendas P. G it, kes transportis sõidukit Tšehhist Eesti, kuidas sõidukit transportida,

juhendas, et täiendavalt on vaja käia sõidukiga läbi Leedust dokumentide vormistamiseks,

kontrollis sõiduki üle andmist N. K , kelle ülesandeks oli sõiduk üle piiri viia ning kontrollis

sõiduki liikumist kuni selle kinnipidamiseni Narva piiripunktis. Kohus arvestab sedagi, et V.

Palamarchuk pani teo toime kavatsetult ning tegemist oli kuriteo katsega.

79. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ei esine. Karistust raskendava

asjaoluna esineb KarS § 58 p-s 10 sätestatud süüteo toimepanemine grupi poolt. Kogumis hindab

kohus Vladimir Palamarchuki teosüüd keskmisest suuremaks.

80. Eri- ja üldpreventiivsetetel kaalutlustel arvestab kohus järgmist. V. Palamarchuk on Vene

Föderatsiooni kodanik ning andmed tema tegeliku sissetuleku ja varalise seisundi kohta puuduvad.

Kohus on juba varasemalt märkinud, et V. Palamarchuk on menetluses kasutanud lepingulise

kaitsja teenuseid, mis kinnitab, et V. Palamarchuk on võimeline leidma rahalisi vahendeid. Sellest

võib järeldada, et rahalise karistuse kandmine ei saa talle olla täitmiseks võimatu ning kuna V.

Palamarchuk on viidanud, et võrreldes oma isaga ta majanduslikult nii edukas ei ole (laenu

summas 60 000 eurot V. Palamarchukil endal anda ei olnud), siis rahaline karistus on V.

Palamarchukile ka tuntav ning mõjus, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt. Puutuvalt

üldpreventatiivsetesse kaalutlustesse, siis need on samad, mis I. Palamarchuki puhul.

Õiguspoliitiliselt on oluline, et sanktsioonide rikkumise puhul oleks karistuste üldpreventiivne

mõju olemas, kuna vastasel juhul võidakse Eesti Vabariiki hakata ära kasutama Venemaale kauba

toimetamise transiitriigina. Eeltoodust lähtuvalt kohus mõistab V. Palamarchukile karistuseks

rahalise karistuse 300 päevamäära suuruses. Kuna puuduvad andmed isiku tegeliku sissetuleku ja

varalise seisundi kohta, siis arvestab kohus päevamäära suuruseks 10 eurot, mistõttu rahaliseks

karistuseks jääb 3000 eurot.

81. Kohus leiab, et sarnaselt I. Palamarchukiga ka V. Palamarchukile mõistetav karistus ei

kuulu tingimisi kohaldamisele. Vladimir Palamarchuk on samuti Venemaa kodanik ning ka tema

puhul ei tulene, et tal oleks põhjust või vajadust viibida Eestis. Kohtumenetluses osales V.

Palamarchuk videosilla vahendusel ning on alust arvata, et ka edaspidi jäävad V. Palamarchuki

kontaktid Eestiga kaugeks, ning ei ole tõenäoline, et V. Palamarchuk edaspidi valiks oma

viibimiskohaks just Eesti Vabariigi. Seega tekib V. Palamarchuki puhul sarnaselt I.

Palamarchukiga olukord, kus V. Palamarchuki käitumine väljaspool Eesti Vabariiki ei pruugi olla

kontrollitav, mis võib kaasa tuua selle, et karistusest tingimusliku vabastamise korral muutub

karistus sisutühjaks.

Asitõendid

82. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse

asitõenditega toimimise viisi kohta.

83. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule koos 18.06.2023 vaatlusprotokolliga P G i

poolt väljaantud materjali salvestusest 1 andmekandja (mälupulk scandisk). Kohus võttis

andmekandja vastu ja see asub tõendite toimikus (KoTo, tõendite köide 2, tl 94). KrMS § 126 lg 3

p 1 alusel jätta andmekandja kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

84.

21.03.2024 (KoTo, tõendite köide 2, tl 123) vaatlusprotokollis on vaadeldud digitaalselt

allkirjastatud dokumente, mis asuvad Kaitsepolitseiameti dokumendiregistris. KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel Kaitsepolitseiameti dokumendiregistrisse.

Konfiskeerimine

85. Viru Maakohtu 16.08.2023 määrusega nr 1-23-4791 on arestitud konfiskeerimise

tagamiseks I. Palamarchukile kuuluv mootorsõiduk BMW 840i registreerimismärgiga XXX , VIN

kood XXX (KoTo, tõendite köide 3, tl 1-8). Tartu Ringkonnakohus jättis 06.09.2023 määrusega

Viru Maakohtu määruse muutmata (KoTo, tõendite köide 3, tl 9-16). Prokuratuur on taotlenud

kohtueelses menetluses arestitud sõiduki võõrandamist ning võõrandamisest saadud summa

arestimist, kuid Viru Maakohus on prokuratuuri taotluse 15.12.2023 kohtumäärusega rahuldamata

jätnud (KoTo, tõendite köide 4, tl 5-7) ning järgnevalt on Tartu Ringkonnakohus 25.01.2024

määrusega prokuratuuri määruskaebuse jätnud rahuldamata (KoTo, tõendite köide 4, tl 8-17). Ka

taotlus vara aresti alt vabastamiseks on olnud edutu. Viru Maakohus on jätnud taotluse vara aresti

alt vabastamiseks ja I. Palamarchukile tagastamiseks 12.07.2024 määrusega rahuldamata (KoTo,

tõendite köide 4, tl 18-24) ja Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse 06.09.2024 määrusega jätnud

rahuldamata (KoTo, tõendite köide 4, tl 25-31)

86. Prokurör taotles süüteo vahetuks objektiks oleva sõiduki BMW konfiskeerimist KarS § 83

lg 2 alusel. KarS § 83 lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku

süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks

kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende

konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Riigikohtu praktika kohaselt on süüteo

toimepanemise vahetu objekt aine või ese, mis on isiku käitumise objekt, mille käitamisele või

käitlemisele on koosseisus kirjeldatud tegu suunatud. (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-37-07).

87. Kohus on varem tuvastanud, et sõiduki BMW 840i registreerimismärgiga XXX , VIN

kood XXX omanik on Igor Palamarchuk. Kohus leiab sedagi, et sõiduki BMW näol on tegemist

kuriteo vahetuks objektis oleva esemega, nimelt oli kogu tegevus seotud just nimetatud sõiduki

Venemaal elavale isikule müümise ning seejärel ostjale Venemaale toimetamisega. Tuvastatud on

seegi, et sõiduki hind ületab 50 000 eurot. KarS § 931 lg 3 kohaselt võib kohus kohaldada KarS §

931 lg-s 1 sätestatud süüteo puhul konfiskeerimist süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud

eseme suhtes. Seega on täidetud KarS § 83 lg 2 sätestatud tingimused, mis võimaldavad kohtul

sõidukit konfiskeerida.

88. Riigikohtu üldkogu seisukoha järgi on konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus,

mistõttu ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Kohus

on leidnud, et I. Palamarchukile on kohaseks karistuseks rahaline karistus ning seda 200

päevamäära ulatuses. Samas leiab kohus, et prokuröri taotlus kohaldada I. Palamarchukile kuuluva

sõiduki konfiskeerimist on põhjendatud ning selle kohaldamine koosmõjus mõistetud karistusega

ei ole I. Palamarchukile ülemäära koormav ega karm. Kohus nõustub prokuröriga, et juhul kui

mõistetavat rahalist karistust I. Palamarchuk täita ei kavatse ja karistuse täitmisele pööramine

osutub võimatuks põhjusel, et I. Palamarchuk elab Venemaal ja tema vara asub Venemaal, siis

sõiduki konfiskeerimine on võimalik ning I. Palamarchuki jaoks ka karistusena tuntav. Kohus

nõustub prokuröriga ka selles, et konfiskeerimine on antud juhul vajalik ka põhjusel, et anda selge

sõnum, et Eesti piiripunktide kaudu sanktsioonialase kauba üle piiri toimetamine ei ole äratasuv.

Kohus nõustub, et kui sanktsioonialane kaup tagastada, võimaldab see proovida isikutel uuesti

piiriületust kaubaga ning kui saab teatavaks, et sanktsioonialune kaup antakse tagasi, siis katsed

Eesti kaudu sanktsioonialuse kauba üle piiri toimetamiseks suurenevad.

89. Kaitsja on leidnud, et konfiskeerimine on ebaproportsionaalne viidates Riigikohtu

lahendile asjas nr 1-23-4049. Viidatud lahendis on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isikule

heidetakse ette üksnes Euroopa Liidu tolliterritooriumile toimetatud sularaha deklareerimata

jätmist, oleks ebaproportsionaalne, kui lisaks isiku karistamisele KarS § 391 lg 1 järgi

konfiskeeritaks temalt KarS § 394 lg 4 alusel ka teo objektiks olnud sularaha.

90. Kohtu hinnangul on KarS § 391 lg 1 ja § 931 lg 1 kaitse eesmärgid erinevad.

Sanktsioonikuriteo puhul on karistatavaks teoks konkreetse kauba üle piiri toimetamine ning

sanktsioonide kehtestamise eesmärk on vältida, et kaup ei jõuaks sihtriiki. KarS § 391 lg 1 puhul

ei ole aga karistatav kauba üle piiri toimetamine, vaid üksnes kauba deklareerimata jätmine.

Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaitsja viide Riigikohtu lahendile nr 1-23-4049 ei ole

asjakohane, sest antud lahendis väljendatud seisukohta ei saa kohaldada käesolevas asjas.

91. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Igor Palamarchukile kuuluv sõiduk BMW 840i

registreerimismärgiga XXX , VIN kood XXX tuleb konfiskeerida kui süüteo toimepanemise

vahetu objekt.

Menetluskulud

92. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb seoses süüdimõistva kohtuotsusega I. Palamarchukilt ja

V. Palamarchukilt riigituludesse välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas

asjas valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 1 p 1), sundraha (KrMS

§ 175 lg 1 p 9), tõlke- ja tunnistajakulud (KrMS § 175 lg 1 p 2) ning asitõendite hoiutasu, saate- ja

hävitamiskulud (KrMS § 175 lg 1 p 6).

93. Esmalt märgib kohus lepingulistele kaitsjatele makstava tasu osas, et I. Palamarchuki

kaitsja Andrei Matvejev on esitanud 04.06.2025 menetluskulude nimekirja, milles on välja toodud

I. Palamarchukile esitatud arved ja nende tasumist kinnitavad pangakonto väljavõtted. Kohus on

nimetatud arvetega tutvunud ja veendunud, et seal on menetluskulude nimekirjas esitatud andmed.

Menetluskulude nimekirjas on kaitsja välja toonud, et menetluskulude nimekirja esitamise ajaks

esitatud ja tasutud arved moodustavad kogusumma 15453,45 eurot. Nimetatud summale lisandub

esitatud, kuid menetluskulude nimekirja esitamise ajaks tasumata arve summas 7017,02 eurot.

Kohus märgib, et kaitsja poolt osutatud õigusabi kogusumma on seega 22470,47 eurot(mitte

kaitsja märgitud 22560,47 eurot). Seoses süüdimõistva kohtuotsusega jätab kohus KrMS § 175 lg

1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel Andrei Matvejevi poolt osutatud õigusabi kulud summas 22470,47

eurot I. Palamarchuki kanda.

94. V. Palamarchuki lepinguline kaitsja Igor Sumarok on 29.05.2025 esitanud menetluskulude

nimekirja koos V. Palamarchukile esitatud arvete ja arvete tasumist kinnitavate tõenditega. Kohus

on nimetatud arvetega tutvunud ja veendunud, et seal on menetluskulude nimekirjas esitatud

andmed. Kokku moodustavad kaitsjakulud 5781,60 eurot. 06.06.2025 esitas kaitsja Igor Sumarok

täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt nimetatud summale lisandub tasu kaitsja kõne

koostamise eest summas 683,20 eurot. Seega osutas kaitsja õigusabi kogusummas 6464,80 eurot.

Seoses süüdimõistva kohtuotsusega jätab kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel

Igor Sumaroki poolt osutatud õigusabi kulud summas 6464,80 eurot V. Palamarchuki kanda.

95. KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel kuuluvad süüdimõistetutelt väljamõistmisele asitõendi sõiduk

BMW 840i registreerimismärgiga XXX , VIN kood XXX saate- ja hoiukulud. Saate- ja hoiukulud

moodustavad sõiduki BMW transpordi kulu Narva piiripunktist hoiukohta Narva, Tiigi 9a summas

75 eurot, sõiduki BMW velgede kontroll summas 118 eurot(KoTo, tõendite köide 3, lk 17-19),

sõiduki BMW transpordi kulud hoiukohta summas 915 eurot ja sõiduki BMW parandus(aku

remont/paigaldus)176,90 eurot (KoTo, tõendite köide 3, lk 35-51). Nimetatud kulud summas

1284,90 eurot sisaldavad käibemaksu. Esitatud tõendite kohaselt on Kaitsepolitseiameti ja OÜ

Astro Service vahel sõlmitud laopinna üürileping, mida on kahel korral muudetud lepingu

kehtivuse perioodi osas(KoTo, tõendite köide 3, lk 169-204). Samuti nähtub, et OÜ Astro Service

on laopinna üürilepingu alusel esitanud Kaitsepolitseiametile regulaarselt arveid(KoTo, tõendite

köide 3, lk 35-51), mis on tasutud(KoTo, tõendite köide 3, lk 169-204). Lähtudes

Kaitsepolitseiameti teatisest moodustasid sõiduki BMW hoiukulud alates 02.02.2024 kuni

26.03.2025 2760,37 eurot(sh käibemaks) ning iga ööpäeva eest lisandub 5,4 eurot(lisandub

käibemaks). Eeltoodust tulenevalt kuuluvad süüdimõistetutelt väljamõistmisele asitõendi saate- ja

hoiukulud summas 4045,27(1284,90+2760,37) eurot, millele lisandub täiendav tasu iga päeva eest

kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

96. KrMS § 178 lg 2 kohaselt tõlgile makstakse kohustuste täitmise eest tasu, välja arvatud

juhul, kui ta täitis oma kohustusi ametialase ülesandena. Kohtumenetluses on tekkinud leedukeelse

tõlgi kaasamise tõttu tõlkekulud. 08.04.2025 toimunud kohtuistungil osales tunnistaja V B

ülekuulamise ajal koosseisuväline leedu keele tõlk R N . 09.04.2025 esitatud OÜ J arve nr XX

kohaselt moodustavad tõlkekulud 126,27 eurot.

97. Vastavalt KrMS § 178 lg-le 1 kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning

eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses

kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek käesoleva

paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Viru Maakohtu 20.03.2025

määrusega rahuldas kohus tunnistaja L.Y avalduse sõidukulude ja saamata jäänud sissetuleku

hüvitamiseks. Kohus pidas põhjendatuks hüvitada tunnistaja L.Y-le tunnistaja kulud summas

66,07 eurot, mis arvati menetluskulude hulka.

98. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha

instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa

kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte

karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05).

99. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024

määruse nr 87 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 886 eurot. St,

et sundraha suuruses 1329 eurot kuulub süüdimõistetutelt välja mõistmisele.

100.

KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis

otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kohus leiab, et on põhjendatud jagada kulud süüdistatavate vahel pooleks. Seega I. Palamarchuk

peab maksma riigile kokku 3447,80 (1329+63,135+33,035+2022,63) eurot, millele lisandub

millele lisandub iga päeva eest 5,40 eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva

kohtuotsuse jõustumiseni. V. Palamarchuk peab maksma riigile samuti 3447,80

(1329+63,135+33,035+2022,63) eurot, millele lisandub millele lisandub iga päeva eest 5,40

eurot(lisandub käibemaks) alates 27.03.2025 kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.

101.

Pidades aga silmas väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, siis peab kohus

võimalikuks rakendada mõlema süüdistatava suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust

menetluskulude ajatamiseks. Süüdimõistetud peavad riigile hüvitatavad menetluskulud tasuma

kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik