2-25-110647/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-110647

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi O Oi vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

746,48 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja jurist A T

Kostja: O O (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi O Oi vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-25-110647

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 08.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kostjalt 1348,44 euro saamiseks. Kohus tegi 10.04.2025 kostjale makseettepaneku, mis on

kätte toimetatud 10.04.2025 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu.

2. Kostja O O esitas 10.04.2025 nõudele vastuväite. Kohtule esitatud vastuväite kohaselt soovib

kostja tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Pooled esitasid kohtule 16.04.2025

maksegraafiku.

3. Pärnu Maakohtu 19.06.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtule hagimenetluse

jätkamiseks.

4. Harju Maakohus jättis 20.06.2025 kohtumäärusega poolte vahel 16.04.2025 sõlmitud

kompromissi käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu. Sama määrusega kohustas kohus

hagejat esitama kohtule 7 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest detailsed andmed

selle kohta, et: laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ja teabe andmise kohustust; kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh

arvutuskäik).

5. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 03.07.2025 hagi O Oi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

6. Harju Maakohus jättis 04.07.2025 kohtumäärusega poolte 16.04.2025 esitatud kompromissi

kinnitamata ja määras jätkata tsiviilasja menetlust. Kohus võttis menetlusse B2 Impact OÜ

hagi O Oi vastu võlgnevuse nõudes ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus tema

vastu esitatud hagile 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates. Sama määrusega

kohustas kohus hagejat täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt

uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 7 päeva

jooksul kohtumääruse kättesaamisest, kuivõrd hagiavalduses esitatud andmete alusel oli

kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

7. Vastavalt 03.07.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt xxx AS (esialgne krediidiandja) ja

kostja O Oi vahel 27.06.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust

746,48 eurot.

8. Kostja ja xxx AS sõlmisid 27.06.2021 krediidilepingu nr xxx krediidilimiidiga 2000 eurot.

Krediidi kulukuse määr oli 57,73% aastas: krediidilimiit 2000 eurot, intressimäär 39,90%

aastas, viivisemäär 39,90% aastas, maksetähtpäev iga kuu 15. päev, 60 tagasimakset.

9. Kostja sai perioodil 11.07.2021 kuni 07.12.2022 krediiti kokku 2350 eurot. Kostja tegi

lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kokku 2382,17, millest põhiosa 683,85 eurot, intress

1633,32 eurot, kliendilepingu muutmise tasu 30 eurot; kiire väljamakse tasu 30 eurot,

võlgnevuse meeldetuletustasu 5 eurot.

10. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks

(arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust

vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga

kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt:

klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See

tähendab, et kliendi arve on 0,11% päeva intressist (nt. saadud krediit 2000 x 0,11%= 2,2

eurot päevas ning see korrutatakse tagasimaksete päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st

2000,00/60= 33,33 eurot).

11. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja oli lepingu

ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse maksega: 15.05.2024, 15.06.2024

2-25-110647

ja 15.07.2024. Esialgne võlausaldaja saatis 01.04.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.04.2024. Kostjat

teavitati, et xxx AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, kui kostja

võlgnevust ei likvideeri.

Esialgne luges 16.04.2024 seisuga lepingu ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul.

12. Hageja teavitas 30.04.2024 kostjat, et xxx AS (esialgne võlausaldaja) loovutas kostja vastase

nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ).

13. Kostja tegi hagejale perioodil 15.05.2024 kuni 19.06.2025 tagasimakseid 919,67 eurot.

14. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmise nõude: põhivõlg 746,48 eurot

(2350-683,85-919,67), kuivõrd kostja sai krediiti 2350 eurot ning tegi tagasimakseid lepingu

kehtivuse ajal põhisosa katteks 683,85 eurot ja pärast lepingu lõppemist 919,67 eurot;

15. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 27.06.2021 sõlmitud krediidilepingus nr xxx puhul

kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 660 eurot,

finantskohustused 16 eurot), avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee – kehtivad

maksehäired puudusid, ametlikud teadaanded puudusid) ning Pensionikeskuses (sissetulek

600,12 eurot) avaldatud andmetest. Krediidiotsuse tegemisel arvestati kostja sissetulekuna

660 eurot ning finantskohustustena 100 eurot. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja

väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et

võlgnik on krediidivõimeline.

16. Hageja esitas 09.07.2025 seisukoha, milles teatas, et hageja on esitanud kohtule 03.07.2025

hagiavalduses ammendava analüüsi vastutustundliku laenamise põhimõtte osas. Ühes

seisukohaga esitas hageja taotluse kaasata menetlusse Finantsinspektsioon iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna.

17. Harju Maakohus tegi 10.07.2025 määruse, millega jättis rahuldamata hageja B2 Impact OÜ

09.07.2025 esitatud taotluse kaasata tsiviilasja 2-25-110647 menetlusse Finantsinspektsioon

kolmanda isikuna. Sama määrusega kõrvaldas kohus tsiviilasja menetlusest asjatundmatuse

tõttu hageja lepingulise esindaja xxx ning andis hagejale tähtaja uue esindaja nimetamiseks ja

kohustas hagejat täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga vastavalt 04.07.2025

määruses toodud juhistele hiljemalt 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

18. Hageja uuele lepingulisele esindajale jurist xxx on 10.07.2025 kohtumäärus avaliku e-

toimiku kaudu kätte toimetatud 30.07.2025, seega kohtunõude täitmise (haginõude

täpsustamise ja tagasimaksete uuesti määramise) 10-päevane tähtaeg saabus 11.08.2025.

Hageja ei täitnud kohtunõuet (st ei täpsustatud haginõuet ega määranud tagasimakseid uuesti)

kohtu määratud tähtajaks (s.0 11.08.2025) ega ka käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks.

19. Kostjale O Oile on hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 04.07.2025, kuid

kostja tähtaegselt (s.o 18.07.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus

põhjendab otsust järgmiselt.

21. Vastavalt 03.07.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt xxx AS ja kostja O Oi vahel

27.06.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 746,48 eurot.

22. Kohus tuvastab, et kostja O O ja xxx AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 27.06.2021

krediidilepingu nr xxx krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 57 jj) ja kostja sai krediiti kokku 2350

eurot (dtl 68-107; dtl 107-110) ning tegi tagasimakseid kokku 3301,84 eurot (dtl 107-110).

2-25-110647

Kostja ja xxx AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et xxx AS

(esialgne krediidiandja) loovutas 30.04.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK

Incure OÜ) (dtl 38).

23. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,

mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v

Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex

officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-

Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja

asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

24. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust.

25. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

26. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

27. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

28. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.

29. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

2-25-110647

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

30. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

31. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 27.06.2021 sõlmitud krediidilepingus nr

8627600649 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses

(sissetulek 660 eurot, finantskohustused 16 eurot), avalikes registrites (creditinfo.ee, taust.ee –

kehtivad maksehäired puudusid, ametlikud teadaanded puudusid) ning Pensionikeskuses

(sissetulek 600,12 eurot) avaldatud andmetest. Krediidiotsuse tegemisel arvestati kostja

sissetulekuna 660 eurot ning finantskohustustena 100 eurot. Kogutud info analüüsimisel ja

krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja

järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.

32. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja on küll märkinud, et krediidiandja on kontrollinud kostja

krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud, avalikes registrites ning Pensionikeskuses

avaldatud andmetest, kuid eeltoodud andmetest lähtuvalt ei saanud krediidiandjal tekkida

veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et

krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja

võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid

ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.

33. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust,

et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla

suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam

jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust.

34. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

35. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus,

et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

36. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete

alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

2-25-110647

37. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

38. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

39. Kohus tuvastas eelnevalt (vt otsuse punktid 32-36), et krediidiandja ei ole järginud

vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale

04.07.2025 ja 10.07.2025 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe

krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

Vastavalt 10.07.2025 kohtumäärusele oli kohtunõude täitmise tähtaeg hiljemalt 10 päeva

10.07.2025 kohtumääruse kättesaamisest. Hageja uuele lepingulisele esindajale jurist xxx xxx on

10.07.2025 kohtumäärus avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud 30.07.2025, seega

kohtunõude täitmise (haginõude täpsustamise ja tagasimaksete uuesti määramise) 10- päevane

tähtaeg saabus 11.08.2025. Hageja kohtu määratud tähtajaks (s.o 11.08.2025) ega ka käesoleva

otsuse tegemise ajaks kohtunõuet ei täitnud, s.o ei täpsustanud haginõuet ega esitanud kohtule

teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga.

40. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud,

et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale

teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole

kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja

tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed

on muutunud sissenõutavaks.

41. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 04.07.2025 ja 10.07.2025

kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja

hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas

lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult

põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

42. Lisaks on hageja on 03.07.2025 hagiavalduse punktides 1.3 ja 3.1 (dtl 35-36; dtl 38-39;

dtl 107-110) avaldanud, et kostja on lepingu alusel saanud krediiti 2350 eurot ning vastavalt

hagiavalduse punktides 1.5 ja 1.7 toodule teinud seejuures tagasimakseid kokku 3301,84 eurot

(dtl 36; dtl 38) (s.o lepingu kehtivuse ajal 2382,17 eurot ja pärast lepingu lõppemist 919,67

eurot). Seega ületavad kostja tagasimaksed (3301,84 eurot) saadud krediidisummat (2350 eurot),

mistõttu saab lugeda nõude täidetuks. Kohus tutvunud krediidikonto kasutamise väljavõtte (dtl

107-110) ja 03.07.2025 hagiavalduses avaldatuga, leiab, et hagejal puudub kohtuotsuse tegemise

seisuga kostja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue, mistõttu jääks hagi rahuldamata ka nõude

puudumise tõttu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

2-25-110647

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus

menetluskulud hageja kanda.

44. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

45. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik