2-25-106786/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. august 2025

Tsiviilasi ja menetluse ese

2-25-106786

XXX korteriühistu avaldus E.V. vastu perioodil 01.12.2024

kuni 28.02.2025 korteriomandi majandamiskuludega

seonduva põhinõude, viivise ja sissenõudmiskulude

väljamõistmiseks

hagita menetlus

Kohtunik

Kadi Karting

Avaldaja

XXX korteriühistu (registrikood XXX)

Avaldaja seaduslik esindaja

juhatuse liige P.O.

Puudutatud isik

E.V. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX, XXX,

tegelik viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Välja mõista E.V.-lt XXX korteriühistu kasuks korteriomandi majandamiskulude põhivõlg

1137,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 34,74 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot.

3. Jätta menetluskulud E.V. kanda.

4. Välja mõista E.V.-lt XXX korteriühistu kasuks menetluskulud 50 eurot.

5. Toimetada kohtumäärus kätte avaldaja esindajale ja puudutatud isikule, sh viimasele

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid

isiku tegeliku asukoha kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib menetlusosaline esitada Tartu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. XXX korteriühistu esitas 04.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1222,26 euro saamiseks. Kohus tegi 06.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 10.04.2025

määrusega anti nõue edasiseks menetlemiseks üle Tartu Maakohtule. Avaldaja esitas 15.04.2025

puudutatud isiku vastu avalduse ning täiendas avaldust 18.04.2025.

2. Avalduses tuuakse välja, et puudutatud isik ei ole täitnud enda kohustust korteriühistu

majandamiskulude kandmisel, millega on 28.02.2025 seisuga tekkinud koguvõlgnevus korteriühistu

ees summas 1172,26 eurot. Korteriomanikule on igakuiselt pandud postkasti paberkandjal arve,

samuti edastatud e-postile. Korteriomanik ei ole viimaste kuude jooksul võlgnevust vähendanud.

Eelmine kuu on korteriomanikule pandud ka täiendavalt paberkandjal teave postkasti. Sissenõude

kulu on korteromandi- ja korteriühistuseaduse §42 lg 2 sätestatud hüvitis vastavalt seal sätestatud

määrale. Avaldaja taotleb, et kohus mõistaks puudutatud isikult tema kasuks välja põhinõudena

1137,52 eurot, viivise (0,034000% päevas alates 01.12.2024 kuni 28.02.2025) 34,74 eurot ja

sissenõudekulud 50 eurot. Avaldaja viitab ja on lisanud üldkoosoleku otsuse, milles on kehtestatud

korteriühistu majandustegevuse aastakava järgnevatel põhimõtetel: nõustutakse Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse laenu tingimustega, laenuperioodi pikkuseks 30 aastat, kogutakse

remondifondi makseid 2,94 eurot/m² kohta (remondifondist tasutakse laenumakseid, millele

lisanduvad halduskulu 0,18 eurot/m² kohta, hoolduskulu 0,019 eurot/m² kohta, heakorrakulu 0,03

eurot/m² kohta ja vahendatavad teenused.

3. Avaldus ja sellele lisatud dokumendid on loetud E.V.-le kätte toimetatuks 27.07.2025 väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, sest tema tegelikku asukohta ei ole õnnestunud menetluses kindlaks

teha. E.V. ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 08.08.2025, kohtule vastust esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad korteriomaniku või

korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja

korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks)

menetlemisele hagita menetluses.

6. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et puudutatud isik on korteriomanikuna ja korteriühistu

liikmena rikkunud liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Elektroonilise

kinnistusraamatu andmete alusel on tuvastatav, et puudutatud isik E.V. on XXX korteri nr X

(registriosa nr XXX) (aadress: XXX, XXX) omanik.

7. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma

korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu

ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima

hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40

lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui

see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku

õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).

Äriregistrist nähtuva kohaselt on avaldajal põhikiri, kuid selles ei ole teisiti ette nähtud.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on VÕS § 100 tähenduses kohustuse

rikkumine, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1). Viidatud

sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti

ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Korteriomanik E.V. on jätnud talle esitatud

arved tasumata. E.V. ei ole kohtu määratud tähtajaks avaldaja nõudele (sh selle suurusele)

omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Ta ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt)

või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et tuleb lähtuda avalduses esitatust. Kohus

rahuldab põhinõude ja mõistab E.V.-lt avaldaja kasuks välja 1137,52 eurot.

9. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib KrtS § 42 lg 1 kohaselt

korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. KrtS § 42 lg 2 p

3 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui

korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Kuna avaldaja põhinõue ületab eelnimetatud summat, on

põhjendatud E.V.-lt avaldaja kasuks välja mõista ka sissenõudmiskulud 50 eurot. Samuti mõistab

kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 34,74 eurot

10. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja nõuet ja esitatud

asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul õiglane, et menetluskulud kannab võlgnik E.V.. Seega

mõistab kohus E.V.-lt avaldaja kasuks välja menetluskulud, s.o tasutud riigilõivu, 50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik