2-23-139881/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-139881

Tsiviilasi

Rendin OÜ hagi X vastu kahjuhüvitise 2116,86 euro

saamiseks

Tsiviilasja hind

2116,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rendin OÜ (registrikood 14672861), lepinguline

esindaja Aljona Somova

Kostja X (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Xlt Rendin OÜ kasuks kahjuhüvitis 2116,86 eurot.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud X kanda.

2. Välja mõista Xlt Rendin OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv 350 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise

korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10

nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti

hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud

oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Rendin OÜ (hageja) esitas 29.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse X (kostja) vastu 2179,08 euro saamiseks. Kostja esitas 29.11.2023 nõudele

vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 07.12.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning

andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18.12.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt enda

kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 2116,86 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 02.02.2023 kostja ja L.G (üürileandja) tähtajatu

üürilepingu nr EE230130-99616 aadressil XXX, Tallinn paikneva eluruumi kasutamiseks.

Üürileping oli väljastatud hageja poolt. Kostja on üürilepingut allkirjastades ka kinnitanud, et

ta on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad üürilepingule lisatud üürilepingu

üldtingimused, ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub

üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-

vastuvõtmise akti alusel. Leping lõppes poolte kokkuleppel 01.08.2023. Eluruumi valduse

tagastamisel avastas üürileandja korteris mitmeid puudusi. Muu hulgas tuvastas ta, et korter

oli koristamata (täis looma väljaheiteid) ning mitmed seinad olid rikutud. Üürileandja pööras

kostja tähelepanu avastatud puudustele koheselt. Kostja tasus üürileandjale ühe vaiba ja

madratsikatte pesu eest. 05.08.2023 kell 11:04 lisas kostja akti kommentaari: “мной были

испорчены 4 угла в квартире, кавролин, 2 вмятины на стене, испачкана кровать”, mis

eesti keeles tähendab, et: “minu poolt oli korteris kahjustatud neli nurka, vaipkate, kaks täket

seinal ja määrdunud voodi”. Ilmselt eeldas kostja, et niiviisi kinnitab ta oma vastutust

tagastamisaktis. Tegelikkuses aga ei olnud üürileandja poolt tagastamisakti selleks hetkeks

veel süsteemis vormistatud. Tehnilise tõrke tõttu sai kostja lisada selle kommentaari süsteemis

vormistatud eluruumi esmasele üleandmise aktile. 20.08.2023 vormistas üürileandja

tagastamise akti.

Tagastatud korter ei vastanud üldtingimuste p-le 4.5.1, mille kohaselt üürnik peab tagastama

ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades

lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, mh normaalset kulumist.

22.08.2023 avastas üürileandja poolt puuduste kõrvaldamiseks kaasatud ehitus- ja

koristusettevõte, et lisaks üürileandjale teadaolevatele puudustele oli märkimisväärselt

kahjustatud magamistoa tapeet ning köögi-elutoa sein. Samuti oli voodi külg, mis oli lükatud

seina äärde ning ka voodialune täis looma väljaheiteid. Üürileandja edastas samal päeval

kostjale pilte täiendavatest puudustest.

28.08.2023 esitas üürileandja oma nõuded kostjale, paludes rahuldada need täiendava 14

päeva jooksul. Kostja ei rahuldanud üürileandja nõudeid sätestatud tähtajaks.

11.09.2023 sõlmisid üürileandja ja hageja nõuete loovutamise lepingu, mille alusel hageja

hüvitas üürileandjale kahju summas 2179,08 eurot ning võttis üürileandja õigused ja

kohustused nende nõuete osas üle. Peale nõuete loovutamist tagastas üürileandja hagejale

Euroclean OÜ arve nr 90409 katteks kostja poolt tasutud 62,22 eurot.

Hageja nõude koosseisus on: 1) Nevadus OÜ arve nr 23061 summas 2046 eurot, 2) Smile

Cleaning Group OÜ arve nr SG1417-1008/2023 summas 57 eurot ja 3) Euroclean OÜ arve nr

90472 summas 13,86 eurot.

4. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas kostja vastuses märgitud summadeni jõudis, mida ta on

nõus tasuma, sest need ei vasta tegelikele kulutustele. Kuna üürileandja ei ole remonditööde

ekspert, kaasas ta kahjude hindamiseks selles valdkonnas pikka aega tegutsenud ettevõtte

Nevadus OÜ, mis koostas hinnapakkumise ja peale tööde teostamist ka arve kahjustustele

eelnenud seisukorra taastamiseks. Fakti, et tööd olid tellitud, kinnitab maksekorraldus.

Selgituseks märgib hageja, et kuna üürileandjal puudus võimalus arve iseseisvalt tasuda,

leppisid pooled kokku, et nõuete loovutamise raames tasub hageja teostatud tööde eest

teenuseosutajale otse. Hageja kui üürisuhete valdkonnas tegutsev spetsialist toetub oma

aastatepikkusele kogemusele, mille põhjal saab hageja kinnitada, et Nevadus OÜ arve jääb

turu keskmise piiridesse. Tänapäeval on üldtunnustatud fakt, et professionaalsete

remonditööde maksumus on oluliselt tõusnud. See võib tulla ebameeldiva üllatusena neile,

kes pole regulaarselt selliste teenustega kokku puutunud. Seetõttu võib kostjal olla väär

arusaam ametlike teenuseosutajate turuhindadest. Kuna üürileandja sai vahetult peale tööde

lõpetamist tulemustega kohapeal tutvuda ja veendus nende korrektsuses, ei pidanud ta

vajalikuks teha ja säilitada pilte tehtud töödest. Lisaks hageja andmetel müüdi korter 2023.

aasta lõpus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal esitada pilte, mida kostja soovib.

Kuigi magamistoa tapeedi kahjustused, mida võib käsitleda varjatud puudustena, kuna neid ei

saanud tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada ilma voodit ja kummutit liigutamata, ei olnud

kostja lahkumise hetkel veel avastatud, on siiski tuvastatav, et need kahjustused olid seotud

just kostjaga. Piltidel on näha kostja lemmiklooma väljaheited, mis viitab, et kahjustused

tekkisid tema valduse ajal.

5. Hagejale ei ole arusaadav kostja etteheide selle kohta, et kõik dokumendid olid vormistatud

hageja platvormil. Hageja poolt on loodud tehniline lahendus, mis pakub lepingu sõlmimist

ning digitaalset asjaajamist. Üürileandja ja üürnik ise valivad, kas sõlmivad üürilepingu

hageja platvormil või väljaspool platvormi. Samuti jääb hagejale arusaamatuks kostja

etteheide hageja tüüplepingu tingimustele, kuivõrd kõik tingimused on kooskõlas

seadusandlusega ning vastavad tavapärastele tingimustele, mida üldjuhul pooled rakendavad

üürisuhtes, sõltumata sellest, kas leping sõlmitakse hageja platvormi kaudu või väljaspool

seda.

Ei vasta tõele väide, et üürileandja ei ole esitanud oma nõudeid otse üürnikule. Puudustele,

mida üürileandjal õnnestus tuvastada üleandmisel, pööras ta kostja tähelepanu juba ühisel

ülevaatusel ning 20.08.2024 fikseeris need puudused aktis. 22.08.2023 avastas üürileandja

poolt puuduste kõrvaldamiseks kaasatud ehitus- ja koristusettevõte, et lisaks üürileandjale

teadaolevatele puudustele oli märkimisväärselt kahjustatud magamistoa tapeet ning köögi-

elutoa sein. Samuti oli voodi külg, mis oli lükatud seina äärde ning ka voodialune täis looma

väljaheiteid. Üürileandja edastas samal päeval kostjale pildid täiendavatest puudustest.

Kostja kasutas eluruumi vaid 6 kuud (perioodil 02.02.2023-01.08.2023), mistõttu on tegemist

väga lühikese üürisuhtega. Arvestades korteri esialgset seisukorda (uus või äsja renoveeritud),

ei saa selliste füüsiliste kahjustuste ja looma väljaheidete puhul järeldada, et need on

tulenenud tavapärasest kulumisest.

Kostja on võtnud eluruumi looma, kelle väljaheited ja näritud tapeet on selgelt tuvastatavad

piltidel. Üürilepingu üldtingimuste p 7.8 kohaselt on üürnik tsiviilseadustikuga sätestatud

korras kohustatud hüvitama kahju, mida muuhulgas tekitavad tema lemmikloomad

eluruumile.

Hagejale ei ole arusaadav kostja etteheide korteri müügi osas. Korter oli kostja üürilepingu

lõppemise järgselt antud üürile uutele üürnikele, kelle üürileping algas 01.09.2023. Korter

müüdi aasta lõpus. Hageja ei ole kordagi väitnud, et kostja on olnud viimane eluruumi üürnik.

Siiski, isegi juhul, kui korter oleks müüdud kohe pärast kostja väljakolimist, oleks kostja poolt

tekitatud puudustega korteri müügihind olnud madalam kui hind ilma nende puudusteta ja ka

sellisel juhul oleks üürileandjal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.

Kindlustusandja ei ole üürileandjale ega hagejale kui uuele võlausaldajale kahju hüvitanud.

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

7. Nevadus OÜ arve nr 23061 ei ole korrektne. Arve punktid pole selged, on kirjas üldised

fraasid, mida ei ole lahti kirjutatud ja igal pool on kogus 1 tk. Arvelt ei selgu, kui palju ja mis

materjali kasutati ning kui palju aega remondile kulus. Hinnad on väga kõrged. Kostja ei

nõustu tapeediremondiga, ruumide üleandmisel tapeedile pretensioone ei olnud. Sellist

viga/kahjustust on võimatu mitte märgata 31.07.2023 kui toimus ruumi üleandmine

üürileandjale. Kostja ei nõustu ka Nevadus OÜ arvel olevate kuluridadega „Materjalide

hankimine, tarne“ hinnaga 60 eurot ja „Prügi väljavedu ja utiliseerimine“ hinnaga 60 eurot,

kuna töömaht polnud suur. Samuti ei nõustu kostja Nevadus OÜ arvel „Abitööd“ hinnaga 120

eurot. Kostjale jäi arusaamatuks, mis see on ja milleks seda oli vaja. Nevadus OÜ arvel on iga

tegevuse jaoks eraldatud „materjalid“, mille maksumus on 80-85 eurot. Nende kogust ega

omadusi pole kirjas. Nevadus OÜ arvel on kostja nõus punktidega 2, 3, 4, kuid mitte sellisel

määral. Hinnad on liiga kõrged. Üürileandja lisas Smile Cleaning Group OÜ arve madratsi

puhastamise eest summas 57 eurot, millega kostja ei nõustu, kuna esialgu nõudis üürileandja

vaid kattemadratsi puhastamist, mida kostja ka tegi. Ruumide üleandmisel 31.07.2023

allkirjastasid kostja ja üürileandja ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti, kus oli fikseeritud

kahju, millega kostja nõustus ja mida on nõus tasuma. Kostja on nõus tasuma järgmised

summad ainult siis, kui üürileandja esitab tehtud töödest pildid. Need on: 1) Nevadus OÜ arve

punkt 2 summas 80 eurot, kui kahjustatud nurgad oleksid lihtsalt plastiknurkadega kaetud,

nagu üürileandja algselt pakkus. Juhul kui kulunud nurgad taastatakse algsesse seisukorda,

siis on kostja nõus selle eest maksma 300 eurot; 2) Nevadus OÜ arve punkt 3 maalritöö eest

on kostja nõus tasuma 250 eurot; 3) Nevadus OÜ arve punkt 4 voodi puhastus summas 80

eurot; 4) Euroclean OÜ tellimus vaiba eest summas 13,86 eurot.

8. Arusaamatu on õigussuhe hageja ja üürileandja vahel – sisuliselt üüris korteri välja

üürileandja, kuid on kõiki asju ja dokumente vormistanud ainult hageja kaudu. Tegelik

üüriobjekti üleandmine toimus ja korteri olukord fikseeriti 02.02.2023. Akt on fikseeritud

hoopis 03.02.2023. Tegelik olukord fikseeriti erineval ajal. Seda tõendab ka väide

üleandmise-vastuvõtmise aktil, et tegemist on kas uue või äsja renoveeritud korteriga.

Üürileandja ise pidi olema teadlik, mis seisus ja mis olukorras korteri ta üürile andis.

Tegemist oli aga eelmisest üürnikust jäänud seisukorraga ning akti lisati korteri üldpildid,

milles puudusi ei ole võimalik tuvastada. Hageja on kohtule esitanud ka täiendavad fotod, mis

olevat väidetavalt lisatud üleandmise-vastuvõtmise aktile. Tegelikult on need fotod juurde

lisatud hiljem, kostja neist teadlik ei olnud. Osadest ruumidest on erineva aja seisuga tehtud

topelt fotod, samas formaadis üldpilt ja detailne foto, millelt ei ole midagi võimalik järeldada

ega tuletada ning mis ei ole tõendina aktsepteeritavad.

Leping on koostatud hageja poolt ning üürilepingu mitmed tingimused ja lepingupunktid (sh

osaliselt üürniku poolt teostatavate maksete saaja) seotud hagejaga. Sisuliselt on tegemist

kolmepoolse lepinguga. Leping on hea usu vastane. Esimene asi, mis kinnitab lepingu

vastuolu hea usuga on, et lepingu tingimused on muutumatud ning üürnik neid muuta ei saa

(isegi üürileandja ise mitte), sest nn üürisuhet reguleerib hoopis asjasse mittepuutuv kolmas

isik – hageja.

Kostja tasus kõik üürilepingu lõppemisega ja üürilepingu lõppemisel kohapeal tuvastatud

kahjudega seotud kulud kohapeal ja sellega pooltevahelised vaidlused lõppesid. Tõepoolest

selgus 01.08.2024 kohapeal korteri ülevaatusel, et kostja oli tekitanud korterile kahjusid –

korteri ülevaatamisel tuvastasid pooled vaibal ja madratsikattel mustuse, mida ei saanud

lugeda tavapäraseks kulumiseks. Selle väljapesu eest tasumist nõudis hageja/üürileandja ja

kostja tasus nõutud summa (mida kinnitab ka hageja). Kahjustatud oli ka neli seinanurka,

mida üürileandja pidas tavapäraseks kulumiseks ja selle eest hüvitist ei nõudnud.

Hageja väide, et tagastatud korter ei vastanud üldtingimuste punktile 4.5.1 ei vasta tõele.

Esiteks teostas üürnik korteris täieliku suurpuhastuse vahetult enne üüriobjekti üleandmist,

mille vaatas üle üürileandja. Ainukesed puudused olid neli seinanurka, voodikate ja vaip.

Kostja ei uurinud diivanitagust, sest pooleaastase üürilepingu kehtivuse jooksul kostja voodit

ei liigutanud ning ise ta väljaheiteid sinna ei poetanud. Üürileping sisaldas konkreetselt nõuet,

et lemmikloom ei ole lubatud. Ülejäänud puudused, millele hagis viidatakse peale 01.08.2023

üüriobjekti ülevaatust, on arutud. Tegemist ei ole varjatud puudustega. Ilmselgelt on tegemist

hiljem tekitatud (kunstlikult loodud) tõenditega, millega üürnikul pole mingit seost. Ei ole

välistatud, et tegemist on fotoga, mis tehtud eelmise üürniku poolt või üürileandja enda

korteri kasutamisest tingitud puudusega. Tänaseks on selge hageja tegelik eesmärk –

tegelikult müüdi korter ära vahetult pärast kostjaga üürilepingu lõppemist ehk siis soovitigi

üürnikult korteri müügieelsete remondikulude hüvitamist, mis ei puutu mingil moel

üürnikusse.

Nõue on alusetu: kehtis kindlustusleping, kostja tasus selle eest igakuiselt makseid. Kui

kindlustusandja ei pea õigeks välja toodud puudusi hüvitada, võib tegemist olla korteri

tavapärasest kasutamisest tingitud kulumise või loomuliku amortisatsiooniga, mille

kõrvaldamise või taastamisega seotud kulude näol ei teki üürnikule topelt kohustusi. Kostja

juba täitis kohustused ja kandis rahalisi kulutusi, tasudes üürilepinguga seotud

kindlustusmakseid. Kostja arvates on tegemist pikaajalise kulumise tagajärjel tekkinud

tavapäraste kulumistega, mis lähevad hariliku kulumise alla. Igasugused kriimud ja

mittetahtlik kulu on samuti loomulik (harilik) kulu, mis ei peaks kuuluma üürniku poolt

hüvitamisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

10. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §

444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse

kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg

1).

12. Hageja nõuab kostjalt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja poolt esitatud nõue võiks

kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel.

Vastava nõudenormi kohaselt saab kuuluda kahju hüvitamisele juhul, kui hageja ja kostja

vahel oli võlasuhe, millest tulenes kostja kohustus hageja suhtes, mida kostja on rikkunud.

Hagejale peab olema tekkinud kahju, mis VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks. Samuti peab kahju olema hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu

sõlmimise ajal ettenähtav, välja arvatud kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu

(VÕS § 127 lg 3). Kahju kuulub hüvitamisele üksnes juhul, kui kohustuse rikkumise ja kahju

tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Nõude rahuldamine sõltub

samuti sellest, kas esineb kostja vastutus VÕS § 103 mõttes.

13. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

kostja ja L.G (üürileandja) sõlmisid 02.02.2023 tähtajatu üürilepingu nr EE230130-99616

aadressil XXX, Tallinn paikneva eluruumi kasutamiseks, mille lisaks on üürilepingu

üldtingimused (dtl 36-46, tõlge dtl 47-54);

-

eluruumi valdus anti 02.02.2023 kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 57-

70);

-

leping lõppes poolte kokkuleppel 01.08.2023 ja samal päeval andis kostja valduse üle

üürileandjale (dtl 56);

-

kostja hüvitas üürileandjale tekitatud kahju summas 62,22 eurot (madratsikaitse ja vaiba

puhastuse eest, dtl 131);

-

05.08.2023 kell 11:04 lisas kostja akti kommentaari: “мной были испорчены 4 угла в

квартире, кавролин, 2 вмятины на стене, испачкана кровать”, mis eesti keeles

tähendab, et: “minu poolt oli korteris kahjustatud neli nurka, vaipkate, kaks täket seinal ja

määrdunud voodi” (dtl 71, 130, tõlge dtl 318);

-

20.08.2023 vormistas üürileandja tagastamise akti hageja platvormil (dtl 91-98, 99-107,

tõlge dtl 317);

-

22.08.2023 edastas üürileandja kostjale fotod täiendavatest puudustest (dtl 134, tõlge dtl

135);

-

28.08.2023 esitas üürileandja oma nõuded kostjale (dtl 136-139);

-

11.09.2023 sõlmisid üürileandja ja hageja nõuete loovutamise lepingu, mille alusel hageja

hüvitas üürileandjale kahju summas 2179,08 eurot ning võttis üürileandja õigused ja

kohustused nende nõuete osas üle (dtl 141-142);

-

13.09.2023 teavitas hageja kostjat nõuete üleminekust ja andis tähtaja tasumiseks (dtl 143,

tõlge dtl 144).

14. Hageja põhjendab kahju hüvitamise nõuet asjaoluga, et kostja oli eluruumi kasutamisel

hooletu ja tagastas eluruumi mitte nõuetekohases seisundis. Nimelt oli korter koristamata (täis

looma väljaheiteid), mitmed seinad olid rikutud, vaip ja madratsikate vajasid keemilist

puhastust, kahjustatud oli magamistoa tapeet ja köögi-elutoa sein, samuti voodi külg, mis oli

lükatud seina äärde ning ka voodilaune oli täis looma väljaheiteid.

VÕS § 334 lg-st 1 tulenevalt peab üürnik asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist

tagastama seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule

üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud

seisundis. VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt

sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 2 teise lause järgi ei vastuta üürnik

asja hariliku kulumise, halvenemise või muutuste eest, mis kaasnevad lepingujärgse

kasutamisega. Sama paragrahvi lg 21 alusel võivad eluruumi üürilepingu korral pooled

lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast

lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud

hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega

seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei kohaldu

asjadele, mille üürileandja on andnud koos ruumidega üürniku kasutusse.

Üürilepingu üldtingimuste p-s 4.5.1 leppisid pooled kokku, et üürnik tagastab hiljemalt

lepingu lõppemise kuupäeval ruumid (sh kõik ligipääsu vahendid) samas seisukorras, milles

üürileandja andis ruumid üürnikule üle arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest

tekkinud muutusi, mh normaalne kulumine. Üürniku kohustuseks on üürilepingu

üldtingimuste p 7.3.2 järgi kasutada lepingu objekti ja üldkasutatavaid ruume hoolikalt ja

vastavalt sihtotstarbele ning arvestama majaelanike ja naabrite huvidega ning p 7.3.5 kohaselt

kõrvaldada omal kulul üüritud asja pisipuudused, mis saab kõrvaldada asja harilikuks

säilitamiseks vajaliku väikese koristamisega või hooldamisega (nagu näiteks patareide või

pirnide vahetus). Vastavalt üürilepingu üldtingimuste p-le 7.7 tuleb eluruum ja sisustus

tagastada puhtana ja hooldatuna vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktis kokkulepitule ja

hageja juhistele. Juhul kui eluruumi ja sisustust ei tagastata puhtana ja hooldatuna, korraldab

puhastus- ja hooldustööd üürileandja või hageja, mille kulu on kohustatud hüvitama üürnik.

Üürilepingu üldtingimuste p 7.8 alusel on üürnik tsiviilseadusandlusega sätestatud korras

kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga koos elavad isikud ja loomad või üürniku loal

või kutsel ruumis või hoones viibiv isik tekitab ruumile või hoone muudele osadele.

15. Vaidlus puudub, et eluruumi valdus anti 02.02.2023 kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise

akti alusel (dtl 57-70) ning 01.08.2023 tagastas kostja eluruumi üürileandjale (dtl 56), mille

kohta vormistas üürileandja 20.08.2023 tagastamise akti hageja platvormil (dtl 91-98, 99-107,

tõlge dtl 317). Üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et korter on uus või äsja renoveeritud

ning näeb korras välja, kuid suurpuhastust pole tehtud. Korteri seisukorda ja puhtust

tõendavad ka kõnesolevale aktile lisatud fotod (vt dtl 58-70, 72-90). Seega on kohus asjas

tuvastanud, et eluruum oli puudusteta selle kostjale üleandmisel. VÕS § 334 lg 1 teise lause

alusel eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui üüritud asja üürnikule

üleandmisel koostati asja üleandmisakt. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väiteid

eluruumi erineva seisundi kohta talle üleandmisel.

Eluruumi tagastamise aktist nähtub, et üürileandja ei olnud korteri puhtuse ja seisukorraga

rahul. Korter ei olnud üldse koristatud, üürileandjal tuli kõik uuesti pesta ja puhastada.

Üürileandja andis korteri üürile pärast kapitaalremonti, enne kostjat ei olnud seal keegi

elanud. Voodi oli valmistatud eritellimusel. Uus voodi oli täis uriiniplekke ja plekke teadmata

päritoluga – kattemadrats tuli viia keemilisse puhastusse, voodi ise ning rõdul olev

põrandakate olid kaetud looma väljaheidete plekkidega, mida puhastas professionaalne

koristusfirma. Elutoavaip ja vaip esikus olid samuti plekilised ning tuli viia keemilisse

puhastusse. Vaiba ja kattemadratsi puhastamise eest maksis kostja. Magamistoas kahes nurgas

ja panipaigas kahes nurgas olid loomade poolt seinad kahjustatud. Elutoa sein oli täis kriime

ja mitmes kohas mõlkis. Ka tagastamise aktile on lisatud eluruumi puhtusest ja seisukorrast

fotod, mis kinnitavad aktis märgitut (vt dtl 93-97). Pärast eluruumi tagastamist on kostja

05.08.2023 kell 11:04 lisanud akti kommentaari: “мной были испорчены 4 угла в квартире,

кавролин, 2 вмятины на стене, испачкана кровать”, mis eesti keeles tähendab, et: “minu

poolt oli korteris kahjustatud neli nurka, vaipkate, kaks täket seinal ja määrdunud voodi” (dtl

71, 130, tõlge dtl 318). Ka vastuses on kostja tunnistanud, et tema ja üürileandja allkirjastasid

akti, kus oli fikseeritud kahju, millega ta nõustus ja on nõus tasuma (vt dtl 154). Kostja väide,

et ta teostas korteris täieliku suurpuhastuse vahetult enne üüriobjekti üleandmist, ei ole

menetluses tõendamist leidnud ning on ümber lükatud hageja poolt esitatud eelnevalt

käsitletud tõenditega.

16. 22.08.2023 avastas üürileandja poolt puuduste kõrvaldamiseks kaasatud ehitus- ja

koristusettevõte Nevadus OÜ, et lisaks üürileandjale teadaolevatele puudustele oli

märkimisväärselt kahjustatud magamistoa tapeet ning köögi-elutoa sein. Samuti oli voodi

külg, mis oli lükatud seina äärde ning ka voodialune täis looma väljaheiteid. Üürileandja

edastas samal päeval kostjale fotod täiendavatest puudustest (dtl 134, tõlge dtl 135). Kostja

väidete kohaselt ei uurinud ta diivanitagust, sest pooleaastase üürilepingu kehtivuse jooksul ta

voodit ei liigutanud ning ise ta väljaheiteid sinna ei poetanud.

17. Asja materjalide kohaselt kasutas kostja vaidlusalust eluruumi lühikest aega, s.o 6 kuud

(perioodil 02.02.2023-01.08.2023). Kohus on seisukohal, et arvestades eluruumi esialgset

seisukorda (uus või äsja renoveeritud), ei saa ülalkäsitletud füüsiliste kahjustuste ja looma

väljaheidete puhul järeldada, et need on tulenenud tavapärasest kulumisest. Samuti ei ole

hageja kusagil süüdistanud, et kostja oleks ise kusagile looma väljaheiteid poetanud. Kohus

nõustub hagejaga, et kui eluruumis tekib mõni puudus, tuleks asetada end üürniku olukorda

ning arvestades üürisuhte kestust ja ruumide algset seisundit, hinnata, kas esinev puudus oleks

võinud tekkida tavapärase hoolika kasutamise raames. Harilik kulumine ja halvenemine viitab

loomulikule vananemisprotsessile, mis toimub aja jooksul regulaarse kasutamise tagajärjel.

See on vältimatu ja tavaline igapäevase kasutamise tulemus. Suuremad füüsilised kahjustused

aga viitavad vähemalt hoolimatusele. Asjas esitatud tõenditest võib järeldada, et kostja on

eluruumi võtnud looma, kelle väljaheited ja näritud tapeet on selgelt tuvastatavad fotodel.

18. Järgnevalt käsitleb kohus hageja kahjunõude koosseisu, milles on: 1) Nevadus OÜ arve nr

23061 summas 2046 eurot (dtl 132), 2) Smile Cleaning Group OÜ arve nr SG1417-1008/2023

summas 57 eurot (dtl 133) ja 3) Euroclean OÜ arve nr 90472 summas 13,86 eurot (dtl 131).

18.1. Nevadus OÜ arve sisaldab kostja poolt tekitatud kahjude taastamise kulusid, nimelt

rikutud nurkade, magamistoa tapeeditud seina, köögi-elutoa kohtparanduste ning voodi

keemilise puhastuse. Hageja on tõendanud seinte ja voodi algset seisukorda (dtl 76, 79, 86-89;

dtl 88) ning nende seisukorda tagastamise hetkel (dtl 99-103, 107, 108-111, 119-124, 126; dtl

105, 122-124, 127). Hageja on rõhutanud, et kuigi eluruumi üleandmise aktis ei ole detailselt

piltidega fikseeritud vooditaguse ja kõikide nurkade seisukorda üleandmise hetkel, oli kostja

esimene elanik korteris pärast remonti. Seda kinnitab ka eluruumi valduse üleandmise-

vastuvõtmise akt (dtl 57-70). Seega oli eluruum üürisuhe alguses puudusteta (välja arvatud

mõned täkked hoiuruumis), mida kinnitavad ka muud akti juurde lisatud fotod.

18.2. Smile Cleaning Group OÜ arve koosneb madratsi keemilise puhastuse teenustasust.

Hageja on tõendanud madratsi algse seisukorra (dtl 86-88). Madratsi seisukord tagastamise

hetkel ei ole eraldi fotodega dokumenteeritud. Arvestades asjaolu, et kostja tunnistas

madratsikatte puhastuse nõuet ja rahuldas selle ning fotosid, mis tõendavad voodi saastumist

looma väljaheidetega (dtl 122-124), nõustub kohus hagejaga, et ka madrats pidi hügieenilistel

põhjustel läbima keemilise puhastuse. Kohtul ei ole alust kahelda, et madratsi puhastamine oli

vajalik.

18.3. Euroclean OÜ arve sisaldab elutoa-köögi vaiba keemilise puhastuse tasu. Hageja on

tõendanud vaiba algse seisukorra (dtl 79) ja selle seisukorra tagastamise hetkel, millelt nähtub

määrdunud vaip (dtl 104).

19. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud üürileandjale sularahas kokku 62,22

eurot Euroclean OÜ tellimusel nr 90409 välja toodud madratsikaitse (madratsikate) ja vaiba

puhastuse eest (dtl 131). Seda summat hageja kostjalt käesolevas menetluses ei nõua.

20. Kohtu hinnangul on hageja kahjunõue põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale hüvitada

2116,86 eurot VÕS § 115 lg 1 alusel. Tegemist on kostja poolt tekitatud puuduste

kõrvaldamisega seonduvate kuludega, mida hageja ei oleks pidanud kandma, kui kostja ei

oleks eluruumi hooletult kasutades kahju tekitanud. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest

VÕS § 334 lg 2 alusel, sest tema poolt tekitatud kahju ei ole seotud asja hariliku kulumisega.

Kohtu hinnangul oli sellise kahju tekkimine kostjale üürilepingu sõlmimisel ka ettenähtav

(VÕS § 127 lg 3).

21. Seoses kostja väitega, et ta on nõus tasuma hagejale kokku 643,86 eurot (s.o kahjustatud

nurkade, maalritöö, voodi puhastuse ja vaiba eest), kui üürileandja esitab tehtud töödest

pildid, märgib kohus järgmist. Hageja on selgitanud, et kuna üürileandja sai vahetult peale

tööde lõpetamist tulemustega tutvuda ja veendus nende korrektsuses, ei pidanud ta vajalikuks

teha ja säilitada pilte tehtud töödest. Lisaks müüdi korter 2023. aasta lõpus. Seega ei olnud

hagejal esitada pilte, mida kostja soovis. Kohus selgitab, et VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab

otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seejuures on hageja tõendanud

eluruumis puuduste esinemist ja nende kõrvaldamise kulude tasumist (vt dtl 131, 132, 133,

301).

22. Kostja leiab, et sisuliselt on üürilepingu näol tegemist hea usu vastase lepinguga.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel

viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu

põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõte hõlmab ka enda õiguste kuritarvitamise keeldu.

Kohus praegusel juhul siiski ei nõustu kostja etteheidetega hea usu põhimõtte rikkumise kohta

hageja poolt. Esiteks on kostja viide lepingus märgitud viivisemäärale praegusel juhul

asjakohatu, kuna hageja ei ole kostja vastu esitanud viivise nõuet. Kostja viide asjaolule, et

üürisuhet reguleerib asjasse mittepuutuv isik ehk hageja, jääb kohtule arusaamatuks. Hageja

poolt on loodud tehniline lahendus, mis pakub lepingu sõlmimist ja digitaalset asjaajamist.

Üürileandja ja üürnik saavad ise valivad, kas sõlmivad üürilepingu hageja platvormil või

mitte. Samuti on arusaamatu kostja käsitlus lepingu üldtingimuste kohta. Kohtu hinnangul on

kõik tingimused kooskõlas seadusandlusega ja vastavad tavapärastele tingimustele, mida

üldjuhul pooled rakendavad üürisuhtes, sõltumata asjaolust, kas leping sõlmitakse hageja

platvormi kaudu või väljaspool seda. Ka ei muuda lepingut hea usu vastaseks selle punkt, kus

pooled on kokku leppinud, et üüri tasumine toimub sularahas ja kommunaalide tasumine

ülekandega üürileandja kontole. Eelnenust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kõnesolev

üürileping ei ole hea usu vastane.

23. Kostja leiab ka, et nõue on alusetu põhjusel, et kehtis kindlustusleping ja kostja tasus selle

eest igakuiselt makseid. Hageja on selgitanud, et kindlustusandja ei ole üürileandjale ega

hagejale kui uuele võlausaldajale kahju hüvitanud. Nimelt koos lepinguga oli üürileandjale ja

kostjale väljastatud kindlustussertifikaat nr C230130-99454 (dtl 44-46). Selle sertifikaadiga

ettenähtud kaitsete eesmärk on lihtsustada üürnikul üürisuhtesse astumist, võimaldades seda

teha väiksemate kuludega, muuhulgas tagatisrahata ja tihti ka maakleritasuta. Lisaks on

sertifikaadiga ette nähtud teatud kaitse üürniku jaoks olukordades nagu töökaotus,

õnnetusjuhtumid ja haigused. Üürileandjale sertifikaat annab teatud määral kaitset üürniku

poolt täitmata jäänud rahaliste kohustuste korral. Kostja poolt digitaalselt allkirjastatud

sertifikaadi viimase lause kohaselt kinnitasid pooled, et nad on teadlikud, et

kindlustussertifikaadis ettenähtud kaitsed (üürnikupoolne üürileandja vara kahjustus ja üüri

ning kõrvalkulude tasumata jätmine) on täielikult üürniku vastutus ning see ei vabasta teda

nõudeõiguse ülemineku korral kohustuste täitmisest. See tähendab, et kahju hüvitamise korral

läheb nõudeõigus kindlustusandjale üle, mis omakorda tähendab, et kindlustusandja võib

algatada regressimenetluse. Eeltoodust tulenevalt on üürnik vaatamata sertifikaadi

olemasolule jätkuvalt tsiviilseadusandlusega sätestatud korras kohustatud hüvitama kahju,

mida tema, tema kaaselanikud, loomad või külalised on tekitanud eluruumile või selle

muudele osadele (seda kinnitab ka üürilepingu üldtingimuste p 7.8). Hageja on omandanud

üürilepingust tulenevad nõuded, sõlmides üürileandjaga nõuete loovutamise lepingu. Seeläbi

sai hageja ka uueks soodustatud isikuks. Seega on hagejal õigus saada kindlustushüvitis,

kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.

Kohus nõustub hagejaga, et selline õigus ei piira tema õigust pöörduda kahju hüvitamise

nõudega esmalt otse kahju tekitaja poole, võttes arvesse ka asjaolu, et vastasel juhul seda teeb

kindlustusandja.

24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 2116,86 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.

26. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 330-332), mille järgi on tema

menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt kokku tasutud

riigilõiv summas 350 eurot. Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskulude nimekirjale.

27. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud

erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul,

kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

28. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest

riigilõivu kokku 350 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist

põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

29. Kostjale anti 09.10.2024 määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu

ja kulud (riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 alusel). See tähendab, et kostjal ei ole menetluse kestel

ega ka pärast hagi rahuldamist ei riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste

hüvitamise kohustust TsMS § 190 lg 2 ja lg 5 esimese lause alusel (vt Riigikohtu 13.02.2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23).

30. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 350

eurot.

31. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)