1-07-9408/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-9408

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2012.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-9408 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Kriminaalasi Süüdimõistetu Kalmer Tilgandi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Kalmer Tilgand, ik 37207047010, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel puudub RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 2, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada Kalmer Tilgandit temale Tartu Maakohtu 22.novembri 2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-9408 mõistetud karistuse 7 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 17.11.2011.a esitanud Tartu Maakohtule Kalmer Tilgandi kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohtu 22.11.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-9408 tunnistati Kalmer Tilgand süüdi KarS § 25 lg 2 - § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 7 (seitse) aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust hakati arvestama alates tema kinnipidamisest s.o 21. märtsist 2007.a. Karistusaja algus 21.03.2007.a. Karistusaja lõpp 20.03.2014.a.

2 (3) Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, kannab viiendat vanglakaristust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangistuse ajal on korduvalt osalenud majandusabitöödel. Alustas osalemist sotsiaalabiprogrammis Agressiivsuse Asendamise Treening, kuid katkestas motivatsiooni puudumise tõttu. Läbi on viidud vestlusi motiveerimaks osalema sotsiaalabiprogrammides, kuid nendes ta osaleda ei soovi. Omab nelja kehtivat distsiplinaarkaristust, ühte lõppenud distsiplinaarkaristust. Õppimisest huvitatud ei ole, peab ennast piisavalt kvalifitseerituks elektroonika valdkonnas. Kinnipeetav ei ole muutnud oma seisukohti ja väärtushinnanguid ning võib vabaduses olla ühiskonnale ohtlik. Ei tunnista probleeme ning väidab, et saab kõigega ise hakkama. Iseloomuomadustelt on tundlik, enesekeskne, umbusaldav, näiliselt kõrge enesehinnanguga, ärrituv ja kärsitu. Tartu Vangla ei toeta Kalmer Tilgandi vabastamist ennetähtaegselt, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Kalmer Tilgand ei ole vangistuses viibimise ajal suhelnud kellegagi väljastpoolt vanglat. Kinnipeetaval puuduvad lähedased, kes tunneks huvi tema käekäigu vastu ja oleksid võimalikul vabanemisel talle toeks. Põhjuseks on toodud tema kriminaalne eluviis. Vabanedes puudub Kalmer Tilgandil sotsiaalvõrgustik, elamispind ja kindel töökoht. Kriminaalhooldaja arvates Kalmer Tilgand ei soovigi ennetähtaegselt vabaneda. Kohtuistungil 09.01.2012.a süüdimõistetu avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda, ta on vanglast väsinud, alates 1986.aastast on vanglates olnud. K.Tilgandi sõnul on tal kuldsed käed ja nupp nokib, tal on inimesi, kes on nõus teda aitama ja ta võib elektroonikaga leiba teenida. Ei oska öelda elukoha aadressi, kuhu ta vabanemisel elama asuks. Endisesse elukohta ta kindlasti tagasi ei lähe, võib-olla läheks näiteks Kilingi Nõmme kanti. Tuttav lubas sinna elamise leida. K.Tilgand ei avalda, kes on see inimene, kes talle elamise leiab, see inimene on siin vanglas. K.Tilgand on kindel, et see on tal viimane kord vanglas olla, enam rohkem ta vanglasse ei satu. Selleks on tal vaja vahetada elukohta ja alkoholist kaugele hoida. Aga alkohol ei ole kuritegude põhjus, ta on kainena ohtlikum kui purjus peaga. K.Tilgand on nõus saama abi psühhiaatrilt või psühholoogilt. Toimepandud distsiplinaarsüüteod on vanglas süütud asjad.

Prokurör avaldas kirjalikult oma seisukoha. Ehkki formaalsed alused K.Tilgandi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas, ei toeta prokurör vabastamist. Kalmer Tilgand ei vasta praktiliselt mitte ühelegi nõutavale kriteeriumile, mida tuleb arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel: käitumine vangistuses mitteõiguskuulekas, motivatsioon muutumiseks madal, vabaduses puuduvad nii elukoht, töökoht kui ka toetav sotsiaalne tugi. On äärmiselt suur risk , et võib vabaduses sooritada uue kuriteo.

Kohtu seisukohad

Kalmer Tilgand on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo katse sooritamise eest: KarS § 76 lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Tartu Maakohtu 22.11.2007.a otsusega mõisteti Kalmer Tilgandile karistus, millest KarS § 76 lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) sai täis 20.09.2010.a. KarS § 76 lg 2 p 2 tähtaeg (2/3 mõistetud karistusest) täitus 20.11.2011.a.

3 (3) Seega on käesolevaks ajaks Kalmer Tilgandil saabunud KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg (20.11.2011.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.

Kohus on seisukohal, et Kalmer Tilgandi ennetähtaegne vabstamine ei ole võimalik. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Esmalt välistab K.Tilgandi ennetähtaegse vabastamise fakt, et tal puudub vabanemisel elukoht, millega siduda kriminaalhooldus ja järelevalve. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleb isik katseajaks allutada KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile (KarS § 76 lg.4). KarS § 75 lg.1 p.1 järgi on käitumiskontrolli raames esimene kontrollnõue- kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas. Kui ei ole teada elukoht, kus kohustada vabanejat elama, ei saa ka käitumiskontrolli määrata ja ennetähtaegne vabastamine jääb ära. K.Tilgandi ennetähtaegse vabastamise välistab ka tema neli kehtivat distsiplinaarkaristust vangistuses, mille eest teda on kahel korral karistatud kartseriga ja kahel korral noomitusega. K.Tilgandi ütlusest kohtuistungil selgub, et ta ise peab neid tühisteks. Lisaks sellele ei ole K.Tilgand karistuse kandmise ajal soovinud läbida sotsiaalabiprogramme, mis viitab, et ta ei soovi oma käitumist revideerida ega vastu võtta abi selle muutmiseks. Seega ei toeta tema käitumine karistuse kandmise ajal ennetähtaegset vabastamist. Asjaolu, et K.Tilgandil puudvad vabaduses nii elatusallikas kui ka toetav ja ühiskondlikult aktsepteeritav sotsiaalvõrgustik, tähendab tema panemist ennetähtaegselt vabastades olukorda, kus isik on elatusvahenditeta, toetajateta- seega on maksimaalne risk uute kuritegude sooritamiseks. Viimaks leiab kohus, et ka K.Tilgandi hoiakud ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist. K.Tilgand on kõrge enesehinnanguga, kuid tegelik olukord sellele hinnangule ei vasta. Tal puudub nõudlikkus enese suhtes, motivatsioon muutuda, mis tähendab, et käitumise ja eluviisi muutumiseks puuduvad tema puhul arvestatavad eeldused.

Kõik need asjaolud ei võimalda Kalmer Tilgandi ennetähtegset vabastamist.

Kohtunik Ülle Raag