Legislator Case Law & Legislation
2-25-3061/47 AI generated

2-25-3061/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-3061/47
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista K Vilt I V kasuks alates 1. märtsist 2025 kuni I V täisealiseks saamiseni lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

Legislator headnote

AI generated

2-25-3061/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: märtsist 2025 kuni I V täisealiseks saamiseni lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3061

Tsiviilasi

I V ja E V hagi K Vi vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

I V osas 2701,64 eurot

E V osas 2296,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

I. I V (isikukood xxx)

II. E V (isikukood xxx)

Hagejate seaduslik esindaja Tallinna Linnavalitsus

(Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), volitatud esindaja

M K

Kostja K V (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I V ja E V hagi K Vi vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista K Vilt I V kasuks alates 1. märtsist 2025 kuni I V täisealiseks saamiseni

(xxx) välja igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3. Mõista K Vilt E V kasuks alates 25. veebruarist 2025 kuni E V täisealiseks

saamiseni (xxx) välja igakuine elatis 244,56 eurot (272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40

eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025) x 0,85 (PKS § 101 lg 7), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada K Vi tasuma I V kasuks väljamõistetud elatis iga kuu 10. kuupäevaks

I V arvelduskontole nr xxx.

5. Kohustada K Vi tasuma E V kasuks väljamõistetud elatis iga kuu 10.

kuupäevaks E V arvelduskontole nr xxx.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada K Vile tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Otsuse edastamine

Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. I V ja E V (hagejad) esitasid Harju Maakohtule hagi K Vi vastu elatise nõudes.

Hagejad paluva mõista kostjalt välja elatise alates 1. märtsist 2025 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 toodud valemi alusel, mis on arvestatud muutuva

suurusena. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hagejad kostja lapsed. Hagejad

kostja juures ei viibi ning kostja ei täida hagejate osas ülalpidamiskohustust.

2. Kohus võttis hagi 3. märtsi 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.

Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle

kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada

muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud

selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku

kättetoimetamise eeldused on täidetud.1

Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress. Kohus üritas

menetlusdokumente kostjale kätte toimetada rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressitele,

kuid dokumendid tagastati (dtl 34, 39). Ka e-posti aadressitele xxx ja xxx saadetud

teavitustele kostja ei vastanud. Kohus helistas teadaolevatele telefoninumbritele, kuid kostjaga

ühendust kohus ei saanud (dtl 36, 41). Kohus tegi 5. mail 2025 päringud pankadesse ning

asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 43). Saadud andmete alusel edastas kohus

dokumendid kostja aadressitele, kuid dokumendid tagastati (dtl 117-119). Muid andmeid

kohtule kostja kohta ei esitatud. Kohus on kontrollinud, et kinnipidamisasutuses kostja ei

viibi.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1

kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa

kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3

toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult. Teadaanne

avaldati 11. juulil 2025 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks

27. juulil 2025. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 18. augustil 2025, kuid kostja ei ole

vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise

korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

4. Tsiviilasja menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

1 Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.3.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik