3-25-2373/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2373

Määruse kuupäev

19. august 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus

Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks seoses vanglas töötamisega

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus ja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav X esitas 19. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

nõuab Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebuse kohaselt käib kaebaja kambrikaaslane tööl, remontides vanglas ruume, ja vajab tööl

abilist. Kaebaja pöördus oma kontaktisiku poole sooviga minna kambrikaaslasele ruumide

remontimisel appi. Kaebajale selgitati, et ta peab enne tegema vangla majandustöid koristajana

ning saab hiljem teisele tööle. Kaebaja sõnul nõustus ta töötama koristajana tingimusel, et ta

teeb koristustöid ühel õhtul ja järgmisel päeval saab ta minna kambrikaaslasega ruume

remontima. Siis aga selgitati kaebajale, et ta peab veel mõned õhtud koristama ja ka toitu

jagama. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse tema tööle

saamisel. Kaebaja arvates esineb tal asjas preventiivne huvi. Seaduses ei ole sätestatud tööle

rakendamise tingimusi, mida temalt nõuti, samuti ei ole kehtestatud aega, kui pikalt tuleb

mingit muud tööd teha, et saada soovitud tööle. Kaebaja leiab, et olukord, kus tal puudub

3-25-2373

garantii selles osas, kui kaua tal tuleb koristustöid teha, riivab tema väärikust ja on vastuolus

põhiseaduse (PS) §-ga 13.

Kaebaja taotleb seoses maksejõuetusega vabastust riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Kaebaja esitas 9. augustil 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles selgitab, et mõni aeg

tagasi pöördus ta kontaktisiku poole sooviga saada tööle ruumide viimistlustööde tegemiseks

ning palus edastada soovi vastavale ametnikule. Kaebaja sõnul oli ta nõus ka toitu jagama, et

saada soovitud tööle. Järgmisel päeval aga selgus, et kaebaja oli paigutatud järgmiseks nädalaks

sektori koristajaks. Selline ametnike käitumine riivab kaebaja arvates tema Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklites 3, 8 ja 13 sätestatud õigusi.

3. Kaebaja esitas 10. augustil 2025 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub teha

ettekirjutuse tema viivitamatult määramiseks vaidlusega seonduvale tööle. Kaebaja põhjendab,

et vastasel juhul jääb tal tasu saamata ning tema eesmärgid saavad kahjustatud.

Kaebaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel, kuna tal puuduvad selleks vahendid.

4. Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 15. augustil 2025 seisukoha esialgse õiguskaitse

taotluse osas ning edastas kaebaja 16. juulil 2025 vanglale esitatud taotluse, Viru Vangla 16.

juuli 2025. a käskkirja nr 6-2/3-25/563 kaebaja tööle määramise kohta ja kaebaja 10. augustil

2025 vanglale esitatud pöördumise.

Viru Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning selle rahuldamine pole

põhjendatud. Vangla ei nõustu kaebaja väitega, et ta on soovinud tööle koos

kaaskinnipeetavaga ruumide remontimisele, kuna ühtegi seesugust taotlust ei ole ta vanglale

teadaolevalt eelnevalt esitanud. 16. juuli 2025. a käskkirja juures olevast kaebaja pöördumisest

nähtuvalt on ta üldistavalt avaldanud soovi töötamiseks, kuid ei ole väljendanud soovi töötada

mõnel kindlal töökohal. Kaebaja 10. augusti 2025. a pöördumise puhul ei ole tegemist vaidega,

vaid see vastab olemuselt märgukirjale. Pöördumisega ei ole vaidlustatud 16. juuli 2025. a

käskkirja. Seoses 16. juuli 2025. a tööle määramise käskkirjaga (ega ka seoses väitega soovi

kohta töötada koos kambrikaaslasega remonttöödel) ei ole käimas vaidemenetlust, mistõttu ei

ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Vangla märgib ka seda, et kaebaja on

vahistatu, mitte süüdimõistetud kinnipeetav, mistõttu puudub tal vangistusseadusest tulenev

töökohustus. Samuti ei näe õigusaktid vanglasse paigutatud isikutele ette subjektiivset õigust

valida endale meelepärast tööd. Ühtlasi ei ilmne esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest, et selle

rahuldamata jätmisest tekiks kaebajale mõni pöördumatu tagajärg.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja vanglas töötada. Ta on esitanud nõude tuvastada vangla

tegevuse õigusvastasus tema tööle saamisel. Kohtule arusaadavalt palub kaebaja kindlaks teha,

et Viru Vangla on jätnud talle õigusvastaselt tagamata võimaluse teha tema poolt soovitud tööd,

s.o vangla ruumide remonditöid. Seega on ta esitanud kohtule tuvastamiskaebuse (HKMS § 37

lg 2 p 6).

3-25-2373

Kohtule arusaadavalt ei soovi kaebaja praeguses asjas vaidlustada Viru Vangla 16. juuli 2025. a

käskkirja, millega ta määrati alates 17. juulist 2025 tähtajatult tööle haldusosakonda

majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale. Kaebaja ei ole kohtule esitatud avaldustes

väitnud, et ta peab Viru Vangla 16. juuli 2025. a käskkirja õigusvastaseks. Kaebaja on

selgitanud, et ta peab õigusvastaseks olukorda, kus talle pole teada, kui kaua ta peab tegema

koristustöid, enne kui ta saab enda poolt soovitud tööle. Seega ei ilmne kaebusest kaebaja soovi

vaidlustada enda koristajana tööle määramist.

6. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ja võtab seejärel seisukoha kaebaja esialgse

õiguskaitse ja menetlusabi taotluste osas (II).

I

7. Kohus leiab, et X kaebus tuleb tagastada.

8. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud üksnes piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib

esitada siis, kui kaebuse esitamine on isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg

4) ning kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).

Kaebajal puudub praeguses asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, sest vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei ole tema õiguste kaitseks vajalik ning kaebajal on oma

õiguste kaitseks tõhusamaid õiguskaitsevahendeid.

8.1. Kohtupraktika järgi võib tuvastamiskaebus olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik juhul, kui

kaebuse esitamiseks esineb preventiivne või rehabiliteeriv huvi (vt nt Riigikohtu 14. veebruari

2023. a määrus nr 3-22-721/16, p-d 10 ja 11). Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tal on

tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivne huvi. Preventiivne huvi saaks esineda siis, kui

isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus nr 3-19-2164/40, p 17). Kohtule ei ole äratuntav, et vangla võiks

praeguse vaidluse asjaoludel asuda kaebaja õigusi rikkuma. Vangistusseadus (VangS) ega

muud õigusaktid ei sätesta vanglas kinni peetavatele isikutele subjektiivset õigust nõuda tööd

mingil kindlal tegevusalal. Kuna kaebaja pole vahistatuna kohustatud vanglas töötama (VangS

§ 93 lg 7), pole tal ka subjektiivset õigust nõuda enda tööga kindlustamist. Seega, ka juhtudel,

mil vahistatu soovib vanglas töötada ja vanglateenistus saab talle seda võimaldada, ei ole

vahistatul õigust nõuda, et vangla võimaldaks tal teha meelepärast tööd. Seepärast puudub alus

hinnanguks, et Viru Vangla saaks asuda rikkuma kaebaja õigusi, kui vangla ei võimalda tal

töötada remonditöödel.

8.2. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk saavutada tulemus, et vangla võimaldataks tal

teha tema soovitud tööd. Sellises olukorras ei võimalda tuvastamisnõude esitamine kaitsta

kaebaja õigusi, sest õigusvastasuse tuvastamine ei kohusta vanglat kindlal viisil käituma.

Konkreetse toimingu tegemiseks või haldusakti andmiseks saaks kohus teha vanglale

ettekirjutuse kohustamiskaebuse esitamise korral. Kohus ei suuna aga praeguses asjas kaebajat

kohustamisnõuet esitama, sest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda tööd

mingil kindlal tegevusalal.

Kui kaebaja leiab, et vanglas töötamine rikub mõnda tema subjektiivset õigust, nt õigust

tervisekaitsele, on tal võimalik esitada vanglale taotlus tööle määramise käskkirja muutmiseks

3-25-2373

või kehtetuks tunnistamiseks ning kasutada vangla otsusega mittenõustumisel

õiguskaitsevahendeid (eelkõige tühistamisnõuet).

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

10. Kaebaja esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et

kaebaja soovib vanglale ettekirjutuse tegemist tema viivitamatult remonttöödele määramiseks

(HKMS § 251 lg 1 p 3).

HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Kohus leiab, et praeguses asjas esitatud kaebuse raames ei saa kaebaja taotleda esialgset

õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus.

Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel oleksid

kaebaja õigused kaitstud suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtava võimaliku positiivse

kohtuotsusega. Seetõttu ei pea kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks ja see tuleb jätta

läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).

11. Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub

vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust,

mistõttu jääb see läbi vaatamata.

12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen