3-24-2578/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. augustil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2578

Haldusasi

V.C kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti asendustäitmise

toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks ning kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja V.C

Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja Kärt

Aavel

Kolmas isik Varjupaikade MTÜ, esindaja Triinu Priks

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 12. märtsil 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi ja aadress XXXX tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18. septembril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA, vastustaja) viis 13. augustil

2024 vihjest nr 1.7-7/996-1 lähtudes aadressil XXXX, Tallinn läbi

järelevalvetoimingud (valdusesse sisenemise ja valduse läbivaatuse) eesmärgiga

kontrollida peetavate loomade heaolunõuete tagamist nende pidamisel pidamiskohas,

mille kohta on 13. augustil 2024 koostatud kolm protokolli riikliku järelevalve

erimeetmete kohaldamise kohta (digitoimiku leheküljed (dtl) 51–56) ja looma

nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise protokoll (dtl 7–9) ning 16.

augustil 2024 koostatud protokoll nr 01-625-24/065 (dtl 45–50). Vihje sisuks oli, et

toimub kasside pidamine ärilisel eesmärgil, trepikojas levib tugev kassiuriini hais,

korteris valitseb antisanitaarne olukord ning loomade pidamistingimusi on tugevalt

rikutud. PTA polnud sellest lähtudes veendunud, et loomapidaja võimaldab oma

peetavatele lemmikloomadele liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett, sobiva

hoolduse, sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku

liikumisvajadust ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku; võimalikuks peeti ka

looma abitusse seisundisse jätmist.

1.1.

Paikvaatlusel tuvastati neli kassi, üks koer ja kaks kala. Loomapidaja V.C

(edaspidi kaebaja) sõnul on loomapidamiskohas 16 kassi ja üks koer. Kaebaja takistas

PTA ametnikel ligipääsu korterisse ning kui läbirääkimised ebaõnnestusid, siseneti

korterisse omaniku tahte vastaselt korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 3 ning

loomakaitseseaduse (LoKS) § 60 lg 1 ja § 601 alusel. Kohapeal viibis ka Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) ametnik, kellel PTA palus ametiabi korras kasutada

vahetut sundi, et tagada PTA-le ligipääs korterisse, et veenduda ja tagada seal viibivate

loomade heaolu. Kuna loomapidaja takistas ametnike ligipääsu, kasutas PPA tema

suhtes füüsilist jõudu, paigaldas talle käerauad ja viis väljas ootavasse politseibussi.

1.2.

Protokolli kohaselt oli korterisse sisenedes tunda väga tugevat

ammoniaagilõhna, mille tõttu hakkas PTA ametnikul kurgus kraapima ja silmad

vesistama (limaskestade ärritus). Korter oli tervikuna täidetud suures koguses prügi ja

esemetega, mis takistasid loomadele piisavat liikumist ja võisid kujutada neile ohtu.

Kõik toad olid reostunud ka loomade väljaheidetega. Visuaalsel vaatlusel oli näha

vähemalt 7 kassi, kes pugesid esemete vahele peitu. Korteris olid kehvad

valgustingimused, mis võib takistada loomadel tervisliku unerütmi teket, samuti

põhjustada igavust. Kontrollkäigul leiti kolm erinevat loomade söötmis- ja

jootmiskohta, kuid esemed takistasid loomade ligipääsu nendele.

1.3.

Ühest toast leiti apaatses seisus kassipoeg, kellele ametniku hinnangul ei olnud

tagatud sobivat arstiabi ja oli jäetud hooletusse. Loomapidaja sõnul on seisund noore

kassi puhul normaalne. 15. augustil 2024 laekunud veterinaararsti ülevaatusel tuvastati

kassipojal tugev kõhetumine ja nõrkus, kass oli väga kehvas toitumuses. Kõigil

äravõetud loomadel esines silmade ja nina juures nõret ja hammastel hambakivi.

1.4.

Kontrolli käigus selgus, et enne korterisse jõuga sisenemist oli kaebaja

paigutanud ühe koera ja ühe kassi väljas olevasse autosse luku taha, kus polnud neile

joogivett. Sellega asetas ta suviselt sooja ilmaga (umbes 25 kraadi ja vahelduv

pilvisus) loomade elu ja tervise ohtu (suur ülekuumenemise risk). Politseiniku poolt

kaebajalt ära võetud autovõtmega siseneti autosse vastu omaniku tahtmist.

1.5.

Ühest toast leiti akvaarium kahe kalaga, milles vesi oli väga määrdunud,

puudus varjevõimalus kaladele ja polnud takistatud nende väljahüppamine.

2(13)

1.6.

Lisaks eeltoodule oli PPA-l protokolli kohaselt piisavalt informatsiooni, et

kaebaja tegeleb majandusliku kasu saamise eesmärgil loomade aretamise ja

müümisega.

1.7.

Kokku said ametnikud kontrolli käigus kätte 4 kassi, 1 koera ja 2 kala. Näha oli

veel vähemalt 3 kassi, kuid nende püüdmine oli korteris valitseva segaduse tõttu

raskendatud.

1.8.

PTA ei pidanud leebemaid meetmeid kui nõuetekohase loomapidamise

kohustuse ülevõtmine (LoKS § 64 lg 1) neil asjaoludel võimalikuks ning paigutas

loomad LoKS § 64 lg 2 alusel Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaika.

2. PTA vormistas 16. augustil 2024 asendustäitmise toimingu protokolli nr 1.2-

19/9329-2, millega võõrandas kaebajalt LoKS § 64 lg 6 alusel ning kooskõlas LoKS §

642 lg-tega 2 ja 3 neli kassi, ühe koera ja kaks kala Varjupaikade MTÜ-le.

3. V.C esitas 12. septembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

kohustada PTA-d kõrvaldama asendustäitmise tagajärjed ja tagastama loomad (neli

kassi ja üks koer) kaebajale. 12. juunil 2025 võttis kohus vastu kaebuse muutmise,

mille tulemusena kaebus jäi menetlusse järgmistes nõuetes: 1) kohustada PTA-d

kõrvaldama 13. augusti 2024. a asendustäitmise toimingu tagajärjed ning tagastama

kaebajale temalt ära võetud kolm kassi ja üks koer, samuti järelevalvetoimingu käigus

kaduma läinud kassid Leyla Magyc Blackmistik (s. 27.11.2023) ja Eastern Femely’s

Zora (s. 06.12.2023); 2) mõista PTA-lt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 4000 eurot

eutaneeritud kassi kiibinumbriga 233026978044882 eest. Kaebaja põhiväited on

järgmised.

3.1.

Protokollis on ekslikult märgitud, et kaebajalt võeti ära kaks kala. Kaebajal

pole kalu olnud.

3.2.

Loomade äravõtmiseks puudus alus. PTA pole esile toonud, milliseid

konkreetseid LoKS § 3 lg 2 nõudeid kaebaja ei täitnud. „Tugev uriini hais“ on

ametniku subjektiivne hinnang. Kaebaja korteris olnud mustades prügikottides polnud

mitte prügi, vaid uuskasutuskeskusesse viimiseks mõeldud ja nüüdseks äraviidud

asjad. Kaebaja lubas 13. augustil 2024 PTA ametnikule, et viib lähiajal asjad minema,

ja ongi seda teinud. Kaebaja kolmetoalise korteri üldpind on 61 m2, millest loomadele

oli eraldatud omaette (õhupuhastajaga varustatud) 18 m2 tuba. Kaebajal on sobiv

varustus koera ja kasside pidamiseks, neil oli piisavalt ruumi ja võimalus korteris

vabalt liikuda. Kaebaja jalutas koeraga vähemalt 4-5 korda päevas. Kassidele mõeldud

väljaheiteanumaid on piisavalt ja kaebaja puhastab neid regulaarselt. Loomadel oli

värske toit ja joogivesi ning nad olid heas toitumuses. Kaebaja ostis loomadele

spetsiaalset toitu.

3.3.

Arusaamatuks jääb, kui PTA tuvastas kaebaja poolt loomapidamise nõuete

olulise rikkumise (LoKS § 64 lg 1), kuid samas jättis talt ära võtmata kolm kassipoega.

3.4.

Kaebaja kassid on osalenud mitmetel näitustel ja saanud sh välismaistelt

ekspertidelt suurepäraseid hindeid. Näitustel käimise eel läbivad nad

veterinaarkontrolli, ainult terved kassid pääsevad näitusele. Ka vaktsineerimisi on

kaebaja regulaarselt korraldanud ning vaktsineerimise eelduseks on tervisekontroll.

3.5.

Kaebaja elas loomadega koos ja tal oli nendega tugev emotsionaalne side.

Loomade äravõtmine halvendas nende elu.

3(13)

3.6.

Kaebaja loomad olid heas tervislikus seisundis ja kaebaja hoolitses nende eest.

Koeral esines vanadusest tingitud kõhukinnisus, kuid see ei olnud eluohtlik. Mitte-

tõukass oli samuti heas tervislikus seisundis ning 9-aastane. Orientaalsetele kassidele

on loomupärane sale kehaehitus, pikad sihvakad jalad ja pikk saba.

3.7.

Auto aknad, kuhu kaebaja loomad viis, olid avatud ning õues 20 kraadi.

Orientaalsed kassid taluvad hästi temperatuure kuni 35 kraadi, kuna neil puudub

aluskarv.

3.8.

Kaebaja suhtes kasutasid politseinikud ülemäärast jõudu. Kaebajal hakkas väga

halb ja talle kutsuti kiirabi, kuid arstiabi talle ei osutatud.

3.9.

Eraldi ruumis viibinud 8-kuulisel kassipojal oli psühholoogiline häire. Kass ei

olnud veel oma uue kodu ja perega kohanenud ning võis stressiolukorras liikumatuks

jääda (sarnaselt käitub opossum). Kaebaja käis temaga loomaarsti juures, kus selgus, et

probleemile on väga kallis neuroloogiline ravi (umbes 2000 eurot). Kaebaja otsis

lisatööd, et seda raha kokku saada. Kaebaja tegi kassile massaaže ja lihaste

tugevdamise harjutusi ning looma seisund oli hakanud paranema.

3.10.

2023. a jaanuaris toimunud PTA külastusel ei väljastatud kaebajale ühtegi

ettekirjutust ega hoiatust.

3.11.

Väide, et suvel 2024 levis kaebaja korteri akendest lõhna, ei ole usutav, aknad

olid loomade ohutuse huvides suletud. Korteris oli õhupuhasti ning niiskustasakaalu

hoidmiseks õhuniisuti ja akvaarium. Kortermaja ventilatsioon on suunatud katusele,

mitte trepikotta. Ebameeldivat lõhna võisid tekitada hoopis keldris elavad rotid. 16.

jaanuaril 2024 külastas kaebaja korterit piirkonnapolitseinik, et kontrollida võimalikku

ebameeldivat lõhna. Uriini ega väljaheidete lõhna ta korterist ei leidnud, küll aga oli

ebameeldiv lõhn trepikojas.

3.12.

Kaebaja oli valmis võimaldama oma korterile juurdepääsu. Ametnikud suhtusid

temasse agressiivselt ja üleolevalt. Hulk ametnikke suurte kinnastega hirmutasid

loomi. Ametnikud jätsid uksed avatuks, kuigi kaebaja juhtis tähelepanu ohule, et

loomad võivad joosta tänavale. Kaebaja selgitas, et loomad on omaette suletud toas,

kus neil on turvaline.

3.13.

Kaebaja teada oli korteris kaks kassipoega, kelle väärtus oli 3000–4000 eurot.

Kaebajale pole teada, kus need kassipojad on, kuna neid pole ametlikes dokumentides

kajastatud. Kaebaja soovib teada, kus need kassipojad asuvad.

3.14.

Varjupaiga kodulehel kajastati kaebaja kasside ja koera vanust valesti.

3.15.

Üks kaebajalt konfiskeeritud kassidest oli ema, kelle pojad jäeti maha.

Loomade äravõtmise ajal olid pojad veidi üle ühe kuu vanad. Ühe neist leidis kaebaja

politseiautost vabastamise järel surnuna (tõenäoliselt oli sellele peale astutud). Ilma

emata polnud ka ülejäänud kassipoegadel ellujäämisvõimalust – nad keeldusid

kunstlikku piima joomast ja surid.

3.16.

Kaebajal pole seniajani teavet kahe noore orientaalkassi kohta, kellest üks oli

tollal 8- ja teine 5-kuune (Leyla Magyc Blackmistik (s. 27.11.2023) ja Eastern

Femely’s Zora (s. 06.12.2023)).

4(13)

3.17.

Kaebaja tõupuhaste orientaalkasside kohta ei ilmunud varjupaiga kodulehel

kuulutusi. Kaebaja tuttavad helistasid varjupaika viie päeva pärast, kuid neile öeldi, et

osa kasse on juba uude koju antud ja 8-kuune eutaneeritud.

4. PTA vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised põhiväited.

4.1.

PTA viis ka 19.–20. jaanuaril 2023 kaebaja elukohas vihje alusel läbi kontrolli

ning tuvastas mitmeid LoKS rikkumisi. Selle kohta vormistati 30. jaanuaril 2023

protokoll nr 01-401-23/003 (dtl 40–44).

4.2.

PTA tegi 16. augustil 2024 ka ettekirjutuse nr 01-625-24/065-1 (dtl 111–117),

millega kohustas kaebajat andma PTA-le viivitamatult üle 12 kassi, kes kaebaja sõnul

13. augustil 2024 tema valduses viibisid, ent keda ei õnnestunud kontrolli hetkel kinni

püüda.

4.3.

Kalade kaebajalt äravõtmist tõendavad fotod, veterinaarülevaatuse aktid ja

registrikanded.

4.4.

PTA tuvastas kaebaja poolt mitme LoKS nõuete rikkumise. Kaebaja rikkus

esiteks LoKS § 3 lg 2 p-s 3 sätestatud nõuet, et loomapidaja peab loomale võimaldama

vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab

liigile iseloomulikku liikumisvajadust. Seda rikuti nii kehva õhukvaliteediga (mida

lisaks ametniku tunnetusele kinnitavad ka vihjed, mille kohaselt hais levis ka korterist

väljapoole), väljaheidetega reostunud põrandaga (põllumajandusministri 24. juuli

2008. a määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ § 3), prügi ja esemeid täis

ruumidega (liikumisvabaduse takistamine + oht elule ja tervisele kukkumise teel) ning

kehva valgustusega (lemmikloomade pidamise nõuete § 4 lg 1).

4.5.

Korteris polnud üksikud mustad kilekotid, vaid ka juba 2023. aastal tuvastati

kaebaja korterist mööblidetaile, ehitusmaterjale, riideid ja olmeprügi. Toona lubati

loomapidajal viia loomad teise asukohta, kuid korteri seisund polnud vahepeal

paranenud ja kaebaja pidas seal jätkuvalt loomi. See viitab soovimatusele loomade

olukorda parandada. Tuvastatut ei lükka ümber kaebaja esitatud, ilmselt hiljem tehtud

pildid.

4.6.

Kaebaja rikkus ka LoKS § 3 lg 2 p 1, mis kohustab loomale tagama kohases

koguses sööta ja joogivett. Korteris olnud prügi ja esemed takistasid loomade ligipääsu

toidu- ja joogianumatele.

4.7.

Kolmandaks tuvastati LoKS § 3 lg 2 p 4 rikkumine, mis nõuab loomale muu

looma terviseks ja heaoluks vajaliku võimaldamist, samuti LoKS 51 lg 1 rikkumine,

mille kohaselt tuleb lemmiklooma tervist ja heaolu regulaarselt kontrollida ning

kõrvalekalde tuvastamisel viivitamata välja selgitada selle põhjus ja võtta meetmed

lemmiklooma tervise ja heaolu parandamiseks. Kaebaja polnud taganud abi apaatses

seisundis kassipojale. Halvas seisus olid ka teised äravõetud loomad. Asjaolu, et

üksikud kassid on edukalt osalenud näitustel, ei muuda kasside pidamistingimusi ega

veterinaararsti tuvastatut.

4.8.

Neljandaks pani kaebaja loomade suhtes toime lubamatu teo LoKS § 4 lg 1

mõttes, olles paigutanud ühe koera ja ühe kassi ilma joogiveeta sooja ilmaga

kinnisesse autosse. Sellega asetati ohtu loomade elu ja tervis ning põhjustati neile

kannatusi.

5(13)

4.9.

Rikkumised olid kogumis olulised LoKS § 64 lg 1 mõttes. Tingimused

põhjustasid loomadele ilmselt füüsilisi ja vaimseid kannatusi, lisaks olid loomad ohus.

Kaebaja ei taganud loomadele ka nõutavat veterinaarabi. Kehvad tingimused olid

loomade tervist ja heaolu juba mõjutanud ning esines edasine oht loomade elule ja

tervisele.

4.10.

LoKS § 64 lg 6 alusel asendustäitmise rakendamiseks ilma ettekirjutuseta andis

alust eelkõige see, et kaebaja tegeleb majandusliku kasu saamise eesmärgil loomade

aretamise ja müümisega, tehes seda nende tervise ja heaolu arvelt. Kaebaja peab

kasvandust ning on aktiivselt veebis kasse müünud. Lisaks on kasside võõrandamine

sel alusel põhjendatud asjaoluga, et 2023. aastal kaebajale juba tehti ettekirjutus, kuid

kaebaja jätkas loomapidamist samades tingimustes.

4.11.

PTA pole käitunud vastuoluliselt, vaid tegi kaebajale hiljem ettekirjutuse ka

ülejäänud kasside loovutamiseks, keda kontrollkäigul ei õnnestunud kätte saada.

4.12.

Vastuseks kohtunõudele selgitas vastustaja 3. veebruaril 2025, et PTA ja

Varjupaikade MTÜ vahel on sõlmitud leping (dtl 164), mille ese on PTA poolt

loomapidajalt LoKS § 64 alusel lemmikloomade nõuetekohaseks pidamiseks

ülevõetud loomade ja piirikontrolli käigus mittenõuetekohaseks tunnistatud loomade

asendustäitmise korras pidamine nõuetekohases varjupaigas ning vastavalt lepingus

sätestatud tingimustele. Leping ei reguleeri loomade võõrandamist Varjupaikade

MTÜ-le ega Varjupaikade MTÜ poolt kolmandatele isikutele. Võõrandamine isikule,

kes asendustäitmise korras looma pidas, tuleneb otseselt LoKS § 642 lg-st 2. Vastustaja

nentis ka, et praktikas ei ole ühtegi sellist nõuet rahuldatud, millega oleks PTA-d

kohustatud loomapidajale tagastama looma, kes on juba Varjupaikade MTÜ poolt

edasi võõrandatud. Vastustaja hinnangul on Varjupaikade MTÜ poolt uutele

omanikele võõrandatud lemmikloomade tagastamine endisele loomapidajale väga

problemaatiline: seda nii loomade uute omanike õiguste seisukohalt, arvestades, et nad

ei ole sellisest võimalusest teadlikud; kui ka pidades silmas loomade huve, kes on

tõenäoliselt pikaajalise kohtumenetluse ajal juba kohanenud uute omanike ja uute

pidamiskohtadega. Ka võib selline praktika tulevikus muuta äärmiselt keeruliseks

lemmikloomadele uute kodude leidmise varjupaiga poolt. Kaebaja õigusi saanuks

kaitsta esialgse õiguskaitse korras ning praegu oleks kohasem õiguskaitsevahend kahju

hüvitamise nõue.

5. Kolmas isik Varjupaikade MTÜ teatas kohtule 28. jaanuaril 2025, et kõik

kaebajalt ära võetud loomad on loovutatud uutele omanikele, v.a üks kass, kes tuli

tervislikel põhjustel eutaneerida.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Asjas on vaidlus esmajoones selle üle, kas PTA võõrandas õiguspäraselt 16.

augusti 2024. a asendustäitmise toiminguga kaebajalt neli kassi ja ühe koera. Selle

tuvastamine on nii kolme kassi ja üht koera puudutava heastamisnõude kui ka üht

kassi puudutava kahjunõude rahuldamise eelduseks.

7. Lisaks on menetluses heastamisnõude täiendus, mille raames palub kaebaja

PTA-l tagastada kaks kassi, kes kadusid kaebaja väitel tema korterist PTA 13. augusti

2024. a järelevalvetoimingu tagajärjel. Kaebaja pole aga hoolimata kohtu poolt sellele

tähelepanu juhtimisest ja soovitustest võimalike tõendiallikate osas nii istungil kui ka

24. aprilli 2025. a kohtunõudes esitanud ühtegi tõendit ega tõendi kogumise taotlust

6(13)

selle kohta, et kõnealused kassid oleksid PTA valduses või ka kolmanda isiku valduses

PTA poolse võõrandamise tulemusena, samuti mitte selle kohta, et kassid põgenesid

kaebaja korterist just järelevalvetoimingu ajal. Nagu kohus kaebajale selgitas, ei ole

PTA-l võimalik tagastada kasse, kes pole tema valduses või tema poolt õiguslikul

alusel kolmandatelt isikutelt väljanõutavad – PTA tegevuse õigusvastasuse korral

oleks asjakohane nõuda PTA-lt kahjuhüvitist, kuid kaebaja jäi hoolimata kohtu

selgitustest PTA vastu suunatud kasside tagastamise nõude juurde. Juba ainuüksi

seetõttu tuleb heastamisnõue kahe väidetavalt kaebaja korterist kaduma läinud kassi

osas jätta rahuldamata ning pole vajadust kontrollida PTA 13. augusti 2024. a tegevuse

õiguspärasust sellest aspektist.

8. Kohus käsitleb järgnevalt esmalt PTA poolse kaebajalt loomade võõrandamise

õiguspärasust (I), seejärel lahendab kaebuse ning menetluslikud küsimused (II).

I

9. PTA teostab LoKS § 60 lg 1 alusel riiklikku järelevalvet LoKS ja selle alusel

kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Korrakaitseorgan võib LoKS-s sätestatud

riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 31,

32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s

sätestatud alustel ja korras (LoKS § 601). LoKS nõuete olulise rikkumise korral või

PTA ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l

õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma

nõuetekohase pidamisega (LoKS § 64 lg 1). PTA võtab looma nõuetekohase

pidamisega seotud kohustuse täitmiseks üle LoKS-s ning asendustäitmise ja sunniraha

seaduses (ATSS) sätestatud alustel ja korras, rakendades asendustäitmist (LoKS § 64

lg 2). Kohustuse ülevõtmisega samal ajal võib PTA võtta looma tema senisest

asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine

senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita looma

nõuetekohase pidamisega seotud kohustust (LoKS § 64 lg 3). LoKS § 64 lg 4 kohaselt

paneb PTA looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral

loomapidajale ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma

hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. Kui looma terviseseisundi

tõttu ei ole võimalik rakendada LoKS § 64 lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või

elu ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab PTA asendus-

täitmist, korraldades looma võõrandamise või hukkamise (LoKS § 64 lg 6).

10. Arvestades ka LoKS § 60 lg-s 2 sätestatut, ei ole kohtul kahtlust PTA

pädevuses teostada praegusel juhul kaebaja poolt lemmikloomade pidamise üle

riiklikku järelevalvet. PTA kohaldas 13. augusti järelevalvetoimingu käigus kaebaja

suhtes KorS §-s 50 sätestatud erimeedet: valdusesse sisenemine valdaja nõusolekuta.

Esmalt alustati vahetu sunniga kaebaja korterisse sisenemist lukuabi abil, kuni korteri

uks korteris viibinu poolt avati (protokoll dtl 53–54). Kuna läbi avatud ukse nähtava

põhjal tekkis PTA ametnikel kahtlus, et loomade heaolu pole tagatud – näha oli prügi

täis korterit –, selgitati, et PTA ametnikel on vaja pääseda korterisse; kuna kaebaja

keeldus koostööst ja takistas ametnikke, kasutas Politsei- ja Piirivalveameti ametnik

kaebaja suhtes vahetut sundi ja paigaldas talle käerauad, misjärel PTA alustas korteris

kasside püüdmist (protokoll dtl 55–56). Siseneti ka kaebajalt saadud võtmega tema

autosse, kuna ta oli sinna paigutanud ühe koera ja ühe kassi (protokoll dtl 51–52).

10.1.

KorS § 50 lg 1 p 3 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või

7(13)

tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sh avada uksi ja kõrvaldada muid

takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise

tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva

korrakaitseorgani pädevuses. Neil tingimustel võib valdusesse ohu väljaselgitamiseks

või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks siseneda, kui valdusest levivad

väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole

muul viisil võimalik, kusjuures mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest

objektiivsest isikust (KorS § 50 lg 2). PTA koostatud 16. augusti 2024. a protokollist

(dtl 46–50) nähtub, et kaebaja korterisse siseneti eesmärgiga kontrollida peetavate

loomade heaolunõuete tagamist nende pidamiskohas, lähtudes PTA-sse saabunud

vihjest, mille kohaselt toimub kasside pidamine ärilisel eesmärgil, trepikojas levib

tugev kassiuriini hais ning korteris valitseb antisanitaarne olukord ja loomade

pidamistingimusi on tugevalt rikutud (dtl 47). Vastuses kaebusele on PTA täpsustanud,

et vihjeid oli isegi kaks ning mõlemad käsitlesid kassiuriini haisu nii trepikojas ja

ventilatsioonis kui ka akende kaudu õues (dtl 32). Trepikojas ja akendest levivat

tugevat kassiuriini haisu võib pidada valdusest väljapoole levivaks teist objektiivset

isikut oluliselt häirivaks mõjutuseks. PTA-l oli vaja veenduda selles, kas kaebaja

korteris järgitakse loomade pidamisel LoKS nõudeid. Kaebaja ei ole vastu vaielnud

sellele, et ei lasknud PTA ametnikke oma korterisse ning viis osa loomadest (ühe kassi

ja ühe koera) oma autosse, takistades seega PTA-l järelevalve teostamist. Selles

olukorras oli põhjendatud siseneda kaebaja korterisse tema loata.

10.2.

Ka autosse kaebaja loata sisenemine oli põhjendatud. Kuigi kaebaja väidab, et

orientaalkassid taluvad hästi kuumust, viis ta autosse ka koera. Lemmikloomade

suletud autos hoidmine on üldteadaolevalt ohtlik ja võib sooja ilma korral viia nende

ülekuumenemiseni. Kohtu poolt asja juurde võetud Keskkonnaagentuuri

vaatlusandmete kohaselt (dtl 211) oli Tallinnas ja linna lähiümbruses vaidlusaluse

toimingu ajal valdavalt umbes 21–22 kraadi ja päikeseline. Sellise ilmaga peab kohus

usutavaks PTA hinnangut, et loomade pikemaajaline suletud autos hoidmine võinuks

nende elu ja tervist ohustada. Isegi kui välistemperatuur piirdub 21–22 kraadiga, võib

auto sisemus päikese käes muutuda kiiresti sellest oluliselt soojemaks.

10.3.

Praeguses asjas ei ole vaidlust PPA toimingute, vaid üksnes PTA toimingute

õiguspärasuse üle. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja suhtes füüsilise

jõu kasutamise, käeraudade paigaldamise ja kaebaja politseibussi viimise

õiguspärasust.

10.4.

Eeltoodut arvestades oli kaebaja eluruumi ja autosse sisenemine tema loata

õiguspärane.

11. Kaebajalt looma nõuetekohase pidamise kohustust üle võttes tugines PTA

kaebaja poolt LoKS § 3 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 rikkumisele. LoKS § 3 lg 2 kohaselt peab

loomapidaja võimaldama loomale vastavalt tema liigile ja eale 1) kohases koguses

sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis

rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning 4) muu looma terviseks ja hea-

oluks vajaliku.

11.1.

PTA nentis 16. augusti 2024. a protokollis, et kontrollkäigu raames leiti kolm

erinevat loomadele mõeldud söötmis- ja jootmiskohta, ent seoses sellega, et korter oli

kõikide tubade ulatuses täidetud suures koguses erineva prügi ja esemetega, oli

takistatud loomadel neile regulaarselt ligi pääsemine. Seetõttu polnud PTA veendunud,

8(13)

et kõikidele loomadele oleks tagatud regulaarne söötmine ja jootmine. Sellega rikkus

kaebaja PTA hinnangul LoKS § 3 lg 2 p 1.

PTA poolt kohtule esitatud kontrolli käigus tehtud fotod (dtl 57 jj) ei jäta kohtule selles küsi-

muses kahtlust. Fotodelt nähtuvalt olid kõik korteri ruumid täidetud erinevate esemetega,

mille vahel oli äärmiselt vähe vaba põrandapinda. Esemed ei olnud seejuures paigutatud

korrapäraselt, vaid kuhjatud üksteise otsa viisil, mis selgelt ei võimaldanud loomadel nende

vahel turvaliselt liikuda; mitmel pildil nähtav olukord on varinguohtlik. Usutav ei ole ka, et

tegu olnuks ajutise olukorraga. Fotodelt ei nähtu üksnes prügikotte või kaste, mille puhul

oleks mõistetav kaebaja kavatsus viia need lähiajal uuskasutuskeskusesse või jäätmejaama,

vaid korter oli täidetud mööbli, riideesemete, tarbeesemete, mänguasjade ning pakendite ja

muu prügiga, mis oli tubades segiläbi ja ei jätnud muljet suurpuhastuse käigus asjade kokku

kogumisest vms.

Sellele, et kaebaja korteris valitsenud olukord ei olnud ajutine, viitab PTA poolt kohtule

esitatud 30. jaanuari 2023. a protokoll (dtl 41 jj). Selle järgi on ka 19. jaanuaril 2023 toimunud

järelevalvetoimingu ajal korteris olnud 2024. a augustiga sarnane olukord (korter täidetud

esemetega, nii et seal oli võimatu vabalt liikuda).

Samuti ei pea kohus usutavaks kaebaja väidet, et PTA ametnikud on jätnud pildistamata ühe

toa, mis oli eraldi mõeldud loomade pidamiseks ja kus olukord oli oluliselt parem. Esiteks ei

nähtu üheltki fotolt ühtegi kinnist ukseava või eraldusseina, nagu kaebaja väitis, ning fotosid

on tehtud kõigist kolmest toast, mis kaebaja sõnul korteris on (vaheruum, elutuba ja

magamistuba, lisaks esik, köök ja vannituba). Teiseks viitavad fotod ja PTA ametnike

kirjeldus sellele, et loomad liikusid korteri kõigis tubades ringi – vastasel korral poleks

põhjust paigutada loomade toidu- ja jooginõusid erinevatesse ruumidesse (sh nt kööki, vt dtl

67 – tõsiseltvõetav ei ole kaebaja istungil esitatud väide (alates 01:32:36), et mõni ametnikest

pani meelega kööki toidu- ja joogikausid foto jaoks); dtl 59 olevalt pildilt on kassi näha

turnimas kraapimisposti juures magamistoas; dtl 68 on köögist tehtud pildil näha kassi

liivakaste (paremas servas). Loogilises seoses ei ole see kaebaja väide ka tema teisalt antud

seletusega, et akvaarium oli korteris niiskustasakaalu hoidmiseks loomade huvides –

akvaarium oli aga elutoas (dtl 70, 78). Piltidelt nähtavad korterisisesed uksed ei paista nende

ette kuhjatud esemete tõttu olevat suletavad, mis vähendab samuti kaebaja väite usutavust

loomade liikumise piiramisest ühe toaga.

Neid olusid ei lükka mingil moel ümber kaebaja poolt kaebuse lisadena (dtl 11 jj) ja 17.

veebruari 2025. a avalduse lisadena (dtl 191 jj) esitatud fotod korterist, millelt nähtuvad

eeldatavasti samad ruumid on ilmselgelt võrreldes järelevalvetoimingu ajaga asjadest

tühjendatud ja põhjalikult koristatud. Tagantjärele koristamine ei muuda olukorda, mis

valitses järelevalvetoimingu ajal.

11.2.

Eeltoodud põhjustel heitis PTA kaebajale ühtlasi ette LoKS § 3 lg 2 p 3

rikkumist. Ka selles osas nõustub kohus PTA-ga. Nagu eespool tuvastatud, ei olnud

loomadel kaebaja korteris hoolimata põrandapinna ruutmeetrite mõttes

lemmikloomade pidamise nõuete (põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määrus nr

76) § 15 lg-le 2 vastavusest piisavalt vaba ruumi, et võimaldada neil seal turvaliselt

rahuldada oma liikumisvajadust. Sh on nt dtl 59 olevalt fotolt näha, et kassidele

kasutamiseks mõeldud kraapimispost on paigutatud lae alla muude esemete peale, kus

selle kasutamine ilmselgelt ei saa olla loomadele ohutu. Samuti on selgelt ohtlik dtl 67

oleval pildil nähtav, kus pikendusjuhtme pistikupesa on rippumas otse loomade toidu-

ja jooginõude kohal nende vahetus läheduses, ning dtl 68 nähtav, kus kaks kassi liiva-

kasti on paigutatud üksteise otsa – konstruktsioon, mis võib kasside poolt ülemise kasti

9(13)

kasutamisel ümber minna. Lemmiklooma pidamise ruum peab olema loomale ohutu ja

kergesti puhastatav (LoKS § 52 lg 2) – kaebaja korter neile nõuetele ei vastanud.

11.3.

LoKS § 3 lg 2 p 3 rikkumise tuvastas PTA ka seoses korteri väljaheidetega

saastumise ja ammoniaagihaisuga. Kaebaja on väitnud, et koridoris olnud lõhn, mille

üle naabrid kaebasid, ei tulnud tema korterist, vaid keldrist, kus elavad rotid (istungil

alates 1:27:39). PTA on aga selgitanud, et neile oli saabunud kaks vihjet ja muu hulgas

selle kohta, et palavate ilmadega tuli lõhn ka lahtistest akendest (vastus kaebusele dtl

32, istungil alates 01:29:33). PTA ametniku kirjelduse kohaselt oli korteris väga tugev

ammoniaagilõhn, mis pani ametnikul kurgus kraapima ja silmad vesistama ehk ärritas

limaskestasid (16. augusti 2024. a protokoll, dtl 48). Kohus möönab, et ammoniaagi-

lõhna ega ka selle puudumist ei ole võimalik tagantjärele tõendada muul moel kui

kohal viibinud inimeste ütlustega. Kohtule ei nähtu aga põhjust, miks järelevalve-

ametnik pidanuks protokollis valetama. Kogumis vihjetega, mis ajendasid PTA-d

kaebajat kontrollima, loeb kohus PTA väite piisavalt tõendatuks. Ka ilma ammoniaagi-

lõhnata olnuks loomapidamise tingimused siiski eeltoodud põhjustel ilmselgelt

sobimatud ja loomadele ohtlikud.

11.4.

Samuti heitis PTA LoKS § 3 lg 2 p 3 rikkumist ette seoses sellega, et korteris

olid kehvad valgustingimused. Kaebaja soovis tõendada korteris valgustuse kasutamist

elektriarvetega, mille kohus istungil tõenditena tagasi lükkas, kuna elektrit võidakse

tarvitada ka paljudel muudel otstarvetel peale valgustuse (istungil alates 00:10:56).

PTA ei ole ilmselgelt seostanud korteri kehva valgustatust mitte lampide puudumise

vms-ga, vaid eelkirjeldatud olukorraga, kus ruumid olid täis esemeid, mis paratamatult

mh varjasid nii akendest kui ka lampidest tulevat valgust. Kohus ei pea PTA

seisukohta ka selles küsimuses asjakohatuks. Kohus nendib, et antud asjaolud võivad

viidata ka LoKS § 52 lg 1 rikkumisele, mille kohaselt lemmiklooma pidamise ruumis

peab loomal olema vastavalt liigiomastele käitumisharjumustele võimalus näha ja

kuulda ruumis või ehitises ja selle ümbruses toimuvat.

11.5.

LoKS § 3 lg 2 p 4 rikkumist on PTA ette heitnud koosmõjus LoKS § 51 lg-ga 1,

mille järgi tuleb lemmiklooma tervist ja heaolu kontrollida regulaarselt ning kui

lemmiklooma tervise ja heaolu kontrollimisel leitakse kõrvalekalle tavapärasest

käitumisest, tuleb viivitamata välja selgitada selle põhjus ning võtta meetmed

lemmiklooma tervise ja heaolu parandamiseks; haigestunud või vigastatud

lemmikloom peab saama vajalikku ravi. Kaebaja korterist leiti apaatses seisus

kassipoeg, kellele ei olnud järelevalveametniku hinnangul tagatud vajalikku arstiabi ja

kes oli jäetud hooletusse. Hiljem tuvastas PTA, et halvas seisus olid ka teised kontrol-

litud ja ära võetud loomad.

Koera veterinaarsel ülevaatusel 14. augustil 2024 (st üks päev pärast loomade kaebaja juurest

äravõtmist) tuvastati tal silmadest vesine nõre, vesine nina, tugev hambakivi ja puuduvad

hambad ning pisut kuiv nahk (dtl 94). Leiti, et loom on ülekaaluline ning vajas suuõõne

hooldust ja vereanalüüse (dtl 101). Musta orientaalkassi puhul mikrokiibi numbriga

643099001211427 olulisi tervisehädasid ei tuvastatud, märgiti üksnes ära kerge hambakivi ja

et kihvade kohalt olid igemed taandumas (dtl 95). Pruuni orientaalkassi puhul mikrokiibi

numbriga 233026978044882 tuvastati taas vesine nõre nii silmadest kui ninast, kõhetumus ja

nõrkus märkusega, et loom ise ei liigu, ning tugev veetustumine. Veterinaar kirjutas ette ravi,

märkis, et looma tuleb hoida soojas, ta vajab lisasöötmist ning neuroloogi konsultatsiooni (dtl

96). Loom oli alakaaluline (dtl 103). Lilla orientaalkassi puhul mikrokiibi numbriga

233026978040865 tuvastas veterinaararst, et silmad on veidi aukuvajunud ja neist tuleb kolla-

kas nõre, samuti tuli kollakas nõre ninast, mis nohises, leiti kerge hambakivi ja igemepõletik

10(13)

ning mõõdukas veetustumine. Arst kirjutas talle välja antibiootikumi doxycyclin (dtl 97) ning

nentis, et kass vajab ülemiste hingamisteede ja suuõõne ravi ning söömise jälgimist (dtl 104).

Triibulisel kiibistamata kassil tuvastati kõrvadest natuke musta nõret, üks kihv oli murdunud

ja esines kerge hambakivi ning kõhu all olid karvad pulstis (dtl 98). Arst leidis, et kass vajab

karva- ja suuõõne hooldust (dtl 105).

Eeltooduga on tõendatud, et mitmel kaebajalt ära võetud loomal esines väiksemaid või suure-

maid terviseprobleeme. Tegu ei ole üksnes ametniku subjektiivse hinnanguga, nagu kaebaja

leidis kaebuses (dtl 4), vaid ametniku hinnanguid kinnitas veterinaararst põhjaliku läbivaatuse

tulemusena. Üks kass oli mõõdukalt ja teine tugevalt veetustunud, mis viitab sellele, et

loomad ei saanud piisavalt joogivett. Kass mikrokiibi numbriga 233026978044882 oli ka

kõhetunud ja vajas lisasöötmist ning neuroloogi konsultatsiooni.

Loomade seisukorra osas tuvastatut ei lükka ümber 2024. a veebruarist (dtl 19, 20, 263–268)

või maist (dtl 21, 22) pärinevad näitustel osalemist kinnitavad sertifikaadid, mis seejuures

käivad ainult ühe kassi kohta. Kasside terviseseisund ja seisukord (hoolitsetus) võib mitme

kuu jooksul muutuda. Välistada ei saa, et kaebaja pööras näituse eel kassi olukorrale erilist

tähelepanu. Samuti ei tähenda see, et veterinaararst pidas võimalikuks (sh loomade tervise-

seisundist lähtudes) neid 2024. a talvel või kevadel (dtl 234, 239, 240, 247, 248, 254, 255)

vaktsineerida, et nende seisund oli 2024. a augustis samasugune – liiatigi ei pidanud PTA

esitatud tõenditest nähtuvalt ka kassidega augustis tegelenud veterinaararst enamiku kasside

seisundit sedavõrd halvaks, et neile ei võiks vaktsiine teha, nagu nähtub eelviidatud

dokumentidest. See ei tähenda, et loomade eest poleks vaja olnud paremini hoolt kanda.

Mis puudutab apaatses seisus leitud kassipoega, siis kaebaja selgitas tema kohta 17. veebruari

2025. a vastuses (dtl 178), et tal oli psühholoogiline häire, ta polnud veel oma uue kodu ja

perega kohanenud ning võis stressiolukorras liikumatuks jääda. Loomaarsti sõnul olevat häire

ravitav, kuid neuroloogiline ravi maksvat umbes 2000 eurot, mille kogumiseks kaebaja oli

leidnud lisatöö. Kaebaja tegi enda sõnul kassile igapäevaselt massaaže ja lihaste tugevdamise

harjutusi ning talle oli tagatud pidev juurdepääs puhtale veele ja kuivtoidule. Isegi kui kassi

apaatne olek on seletatav kaebaja viidatud neuroloogilise häirega, mille kalliks raviks võib

keskmisel inimesel tõesti olla vaja veidi aega raha kogumiseks, ei vabanda eeltoodu seda, et

kass oli kõhetunud (vajas lisatoitmist) ja tugevalt veetustunud. Need asjaolud viitavad sellele,

et kass ei saanud kaebaja juures piisavalt toitu ja joogivett. Kohtul pole võimalik tagantjärele

kindlaks teha, kas kaebaja väide sellele kassile sisse seatud eraldi majakesest koos puhta vee

ja toiduga vastab tõele (PTA tehtud fotodel ei ole sellist eraldatud puhast nurgakest küll

võimalik leida), ent igal juhul pidanuks kaebaja looma kehvast neuroloogilisest seisundist

teades kandma erilist hoolt ka selle eest, et kass saaks piisavalt süüa ja juua, toites teda

vajadusel ise ja pakkudes nt kuivtoidu asemel või sellele lisaks pehmet toitu. Kõhetumine ja

tugev veetustumine ei saanud tekkida üleöö.

11.6.

Kaebajale heideti eeltoodule lisaks ette looma suhtes lubamatu teo

toimepanekut LoKS § 4 lg 1 mõttes, kui ta paigutas ühe koera ja ühe kassi ilma

joogiveeta kinnisesse autosse. Nagu kohus eespool tuvastas, on ka see etteheide

asjakohane.

12. Kohus nendib, et kaebaja erinevatel aegadel antud ütlustes on mitmeid

ebakõlasid, mis võivad olla seotud tema sooviga pehmendada PTA etteheidetes toodud

asjaolusid. Nii kinnitas kaebaja 7. veebruari 2025. a seletuses, et loomade turvalisuse

huvides ei olnud aknad avatud, mistõttu lõhna ei saanud välja jõuda, kuid samas

istungil (alates 01:30:23) rääkis, et kuumade ilmadega olid aknad alati lahti.

Järelevalvetoimingu käigus on kaebaja PTA ametnike sõnul väitnud, et tal on kokku

11(13)

16 kassi, istungil (alates 02:09:59) väitis, et ametnik mõistis teda valesti ja tegelikult

rääkis ta kuuest kassist, ent kui vaadata kaebaja teisi avaldusi, siis pidi kasse olema

enam kui kuus: lisaks ära võetud neljale kassile on kaebaja nõudnud kahe kassi

tagastamist, kes väidetavalt korterist kadusid, lisaks on ta aga käsitlenud seda, et PTA

võttis ära ühe emakassi, jättes pojad maha, kes siis hiljem surid (17. märtsi 2025. a

avaldus). Ka ilma nende väidetavalt surma saanud poegadeta pidi kasse seega olema

vähemalt kuus, poegadega koos aga juba rohkem. Usutavad ei ole ka kaebaja korduvad

kinnitused selle kohta, et kassid olid talle nagu pereliikmed. Juba PTA-le 2023. a

jaanuaris laekunud vihjest tulenes teave, et kaebaja müüs vihje esitajale kassipoja (kes

osutus haigeks ja oli steriliseeritud liiga väiksena)(dtl 42). PTA on kohtule esitanud ka

kuvatõmmised veebilehtedelt (vastus kaebusele, lisa 11, dtl 118, 119), millelt nähtub,

et kaebajat on nimetatud orientaalkassi kasvanduse pidajana ning et postitatud on mitu

tema kasvandusest BlackMistik pärit kasside müügikuulutust. Seega on tõendatud, et

kaebaja pidas kasse vähemalt muu hulgas nendelt müügiks järeltulijate saamise

eesmärgil.

13. Loomade kaebajalt võõrandamist põhjendas PTA asendustäitmise toimingu

protokollis (dtl 108) kaebaja poolt pikaaegse loomakaitseseaduse nõuete olulise

rikkumisega. Kaebaja ei nõustu esiteks sellega, et ta oleks LoKS nõudeid rikkunud,

kuid lisaks leiab, et PTA pidanuks esmalt tegema kaebajale ettekirjutuse olukorra

parandamiseks, mitte loomi kohe võõrandama. Kohtu hinnangul oli PTA lähenemine

põhjendatud. PTA ei saanud loomi jätta kaebaja korterisse, sest sealsed olud ei

vastanud eespool tuvastatut arvestades loomade heaolu nõuetele ning ohustasid ka

loomade elu ja tervist (kitsad liikumistingimused, varisemisoht). Kuigi põhimõtteliselt

oleks sellises olukorras mõeldav teha loomapidajale ettekirjutus korrastada oma

korterit selliselt, et see oleks loomadele sobiv ja ohutu (hoides loomi seni

asenduskodus), otsustas PTA praegusel juhul õigustatult loomade kohese

võõrandamise kasuks. Nimelt viitab eelkõige asjaolu, et kaebaja korteris valitses juba

2023. a jaanuaris sarnane olukord, kuid kaebaja ei võtnud hoolimata PTA poolt toona

tuvastatust mingeid samme olukorra parandamiseks ning poolteist aastat hiljem oli

situatsioon endiselt sama halb, sellele, et kaebaja on LoKS-i rikkunud pikaajaliselt ja

teadlikult. Samuti järeldus veterinaararsti poolt tuvastatust, et kaebaja ei olnud

loomade eest nõuetekohaselt hoolt kandnud, lastes osal kassidel veetustuda, jättes

tähelepanuta loomade silma-, nina- ja hambaprobleemid ja pikakarvalisel kassil

kõhualusel karval pulstuda ning pööramata piisavalt tähelepanu neuroloogilise

probleemiga kassi tervisele. Kuigi mõni üksik väiksem terviseprobleem loomal ei

pruugiks anda alust loomade võõrandamiseks, annavad kõik eespool käsitletud

asjaolud kogumis selgelt kokku LoKS nõuete olulise rikkumise ning viitasid sellele, et

loomade tervist või elu ohustamata ei olnud võimalik loomi kaebaja hoole alla jätta.

Asjakohatu ei olnud PTA poolt võtta LoKS § 64 lg 6 kohaldamisel ja loomade ise

võõrandamisel arvesse seda, et kaebaja tegeleb majandusliku kasu saamise eesmärgil

loomade aretamise ja müümisega, olles seda teinud loomade heaolu ja tervise arvelt.

Kui teha kaebajale LoKS § 64 lg 4 alusel ettekirjutus ise loomad võõrandada,

võimaldanuks see tal varjatult oma tegevust jätkata, korraldades üksnes näilise

võõrandamise (nagu 2023. aastal, kui PTA kontrolli all viidi loomad teise elukohta,

kuid nad olid jõudnud hiljem tagasi samadesse tingimustesse kaebaja korterisse).

Samuti võimaldanuks see kaebajal potentsiaalselt lõigata kasu oma tegevusest, mis

kahjustas loomade tervist ja heaolu.

14. Eeltoodud põhjustel oli PTA vaidlusalune asendustäitmise toiming

õiguspärane.

12(13)

II

15. HKMS § 37 lg 2 p 5 kohaselt võib heastamiskaebusega nõuda toimingu

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg-s 1

on samuti sätestatud, et toimingu tagajärgede kõrvaldamist on kannatanul õigus nõuda

selle õigusvastasuse korral. Kuna PTA vaidlusalune asendustäitmise toiming oli

õiguspärane, puudub ühtlasi alus kaebaja heastamisnõude rahuldamiseks kolme

võõrandatud kassi ja ühe koera osas.

16. Kuna kaebaja pole tõendanud, et kaebuse täienduses nimetatud kassid läksid

kaebaja valdusest välja PTA toimingu tagajärjel, samuti pole võimalik tuvastada nende

asukohta, pole võimalik rahuldada ka kaebaja heastamisnõuet nende kahe kassi osas.

17. Ka kahju hüvitamise eelduseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus

(RVastS § 7 lg 1). Kuna kohus eespool jõudis järeldusele, et kaebajalt loomade

võõrandamine oli õiguspärane, puudub alus ka kaebaja kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks. Seejuures ei ole asja lahendamisel oluline küsimus sellest, kas

varjupaigas tehti eutaneeritud kassi tervise eest hoolitsemisel kõik õigesti – selleks

ajaks oli kass juba kaebajalt võõrandatud ning kaebajal puudus temaga õiguslik seos.

18. Neil põhjustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna

vastustaja ega kolmas isik pole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente

esitanud, jäävad ka nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109

lg 1 neljas lause).

20. HKMS § 175 lg 3 alusel avandab kohus avaldatavas määruses tähemärkidega

kaebaja nime ja tema elukoha aadressi.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)