2-25-5732/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Tiia Bergson

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-5732

Tsiviilasi

R Ki ja D Ki hagi F Vi vastu võla tasumise nõudes

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamise taotluste

lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: R K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Hageja II: D K (isikukood xxx, elukoht xxx )

Kostja: F V (isikukood: xxx, elukoht xxx) volitatud

esindaja R T

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta vastu R Ki ja D Ki avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-5732

menetlus.

2. Jätta menetluskulud kostja F Vi kanda.

3. Jätta menetluskulud kindlaksmääramata ja kostjalt välja mõistmata.

4. Tagastada riigilõiv 630 eurot R K arveldusarvele nr xxx selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-5732,

riigilõivu osaline tagastamine seoses hagist loobumisega“.

5. Kanda F Vi poolt 17.08.2025 tasutud summast:

5.1.

630 eurot R Ki arveldusarvele nr xxx „tsiviilasjas 2-25-5732 tasutud riigilõivu

katteks“

5.2.

630 eurot tagastada F Vi arvelduskontole nr xxx (Swedbank) selgitusega

„tsiviilasjas 2-25-5732 ekslikult tasutud summa tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Hagejad esitasid 14.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohus 12.06.2025

menetlusse võttis. Hagejad esitasid 01.07.2025 avalduse, milles nad loobuvad hagist, kuna

kostja on pärast hagi esitamist nende nõude rahuldanud. Taotluse kohaselt laekus 20.06.2025

hageja kontole 20 000 eurot kostja poolt selgitusega: „Maja xxx müügihinna muutus. Kõik

pretensioonid on lahendatud.“ Hageja selgitab, et tekkinud olukorras ja eeldusel, et kostja

nõustub vaidluse lõpetamisega eeltoodud viisil, on hageja omalt poolt valmis loobuma oma

kohtueelsetest ja kohtu kohtuvälistest kuludest. Küll palub hageja kohtul kostjale selgitada ja/

või menetlust lõpetavas lahendis märkida, et kostja tasuda jääb riigilõiv ulatuses, milles

hageja ei saa seda tagasi nõuda.

2. Kostja teatas 14.08.2025 kohtule, et on teadlik tsiviilasja 2-25-5732 menetluse lõpetamisest

ja avaldusi ei ole. Kostja täpsustas 17.08.2025, et tema tasuda jääb riigilõiv ulatuses, milles

hageja ei saa seda tagasi nõuda. Kohtute infosüsteemist nähtub, et F V on tasunud 17.08.2025

ekslikult kohtu kontole 1 260 eurot riigilõivu katteks. Kostja palub 18.08.2025 tasutud

riigilõivust kanda pool R Ki arvelduskontole ja ülejäänud summa tagastada.

Määruse põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3

sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus

enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on

ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

4. TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt

hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada

(hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta

hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga

õigus hagi õigeks võtta. Kohus leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis TsMS § 429 lg 4

järgi võiksid anda alust jätta hagist loobumine vastu võtmata. Hagiavaldusest loobumine ei

kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega

tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

5. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

7. Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud. Kohus

leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on

põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude

väljamõistmiseks kostjalt.

8. Kohus selgitab, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja

rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud

kandma kostja. Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab

eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude

rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja tasunud hagejale nõutud summa, millest

tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja sooritus kohtusse pöördumisel vastas eesmärgile,

mida ta soovis hagiga saavutada. Kostja on põhjustanud oma tegevusega hagejale

hagivalduse esitamisega menetluskulu.

9. Hagejad on hagi esitamisel 14.04.2025 tasunud riigilõivu 1 260 eurot. TsMS § 138 lg 1

kohaselt on menetluskulud kohtukulud (riigilõiv). TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv

põhjendatud kohtukulu. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust

tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus tagastab 14.04.2025 tasutud summast pool, so

630 eurot R Ki arvelduskontole seoses hagist loobumisega.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja F V on ekslikult 17.08.2025 tasunud riigilõivu kohtu

kontole, mitte hageja R Ki kontole. Vastavalt 18.08.2025 taotlusele kannab kohus poolt

tasutud summast, so 630 (1260/2) eurot R Ki arvelduskontole ja ülejäänud 630 eurot

tagastatakse F Vile.

Hagejal muid menetluskulusid peale riigilõivu tekkinud ei ole. Kuna kohus kannab käesoleva

määruse alusel F Vi poolt tasutud summast 630 eurot R Ki arvelduskontole, siis on kostja ka

pool riigilõivu hagejale tasunud ning kohus jätab menetluskulud kindlaksmääramata ja

kostjalt välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik